J.K. kaebus Justiitsministeeriumi ja Tartu Vangla tegevuse peale
1.Jätta J.K. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada J.K. kaebus.
3.Rahuldada J.K. taotlus puuduste kõrvaldamise avaldusele lisatud materjali tagastamiseks ning jätta haldusasja toimikusse J.K. terviseseisundi kokkuvõtte ärakiri.
4.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks. Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
J.K. esitas Tartu Halduskohtule 28. aprillil 2019. a kaebuse, milles põhjendab, et kui vanglaametnik T.V. ei andnud kaebajale ratastooli ja tekitas talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, soovis kaebaja, et vangla tunnistaks ametniku selles süüdi. Vangla süüd ei tunnistanud. Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole, et nemad juhtumit menetleksid. Justiitsministeerium saatis kaebaja pöördumise vanglale. Kaebaja pidi jälle pöörduma ja seletama, et see on mõttetu tegu. Siis tulid Justiitsministeeriumist ametnikud. Kaebaja rääkis neile tõtt ja palus tunnistajatega rääkida, kuid keegi ei teinud seda. Justiitsministeeriumilt tuli 12. juulil 2018. a vastus nr 117/2641-6, et nad ei tuvastanud õigusrikkumisi. Kaebaja pöördus uuesti ning siis tuli 9. detsembril 2018. a vastus nr 11-7/2641-11, kus jälle ei tuvastatud õigusrikkumisi. Kaebaja pidi jälle pöörduma ja teavitama, et isegi halduskohus asjas nr 3-18-877 tegi kindlaks, et vangla käitus õigusvastaselt, kui ei andnud talle ratastooli. Justiitsministeerium andis 4. veebruaril 2019. a vastuse nr 11-7/1564. Peale seda pöördus kaebaja uuesti ja kirjutas sellest, et kohus tegi otsuse nr 3-18-267. Kaebaja ikka ootab vastust, et T.V. on süüdi. Justiitsministeerium on süüdi selles, et kaebajal oli õigus, aga vastused olid, et õigusrikkumisi T.V.ei teinud. Justiitsministeerium andis 1. aprillil 2019. a vastuse nr 11-7/156-9, kus jälle väidab, et T.V.ei ole milleski süüdi ja et kaebaja peab maksma info eest. Justiitsministeerium valetab, ei soovi kaebajale ümbrikke ja marke tagastada ega raha saata. Samuti ei soovi nad muudatusi teha, et pärast 24 tundi tööd töötajad istuvad rooli taha, kuigi selle jaoks peab vanglal olema buss töötajate jaoks. Kaebaja palub kõik materjalid välja nõuda Justiitsministeeriumilt. Samuti soovib kaebaja oma töö eest hüvitist. Kaebuses on esitatud taotlus kaebusest koopia saamiseks.
2.Justiitsministeerium esitas kohtule vastavalt 30. aprilli 2019. a kohtunõudele 7. mail 2019. a vastusena kaebusega seonduvad dokumendid.
3.Tartu Halduskohus 29. mai 2019. a määrusega jättis J.K. kaebuse käiguta, andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest ning jättis J.K. taotluse kaebusest ärakirja saamiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et kaebaja peab kaebuse edasiseks menetlemiseks: 1) tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse; 2) esitama kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles tuleb: a. teatada, millise(d) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 sätestatud nõude(d) ta kohtule esitab; b. esitada täiendavad kaebuse põhjendused; c. hüvitamiskaebuse esitamisel märkida nõutava hüvitise suurus; d. tuvastamiskaebuse esitamisel esitada põhjendused, miks kaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik; e. märkida, millises menetlusvormis kaebaja haldusasja arutamist soovib.
4.Kaebaja esitas kohtule 5. juunil 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palub end vabastada riigilõivust ning anda talle riigi õigusabi, kuna ta ei saa aru, mida kohus küsib ning mida kaebaja peab vastama. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebaja palub tagastada avaldusele lisatud koopia. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks kõik Justiitsministeeriumi vastused (vastus nr 11-7/159-9 puudub dokumentides). Kaebaja palub kohustada Justiitsministeeriumi tunnistama ja kinnitama, et T.V.on käitunud valesti, et ei andnud kaebajale ratastooli, millega võttis kaebajalt võimaluse viibida värskes õhus. T.V.ei kutsunud meedikut sektorisse, saatis kaebaja meditsiiniosakonda ning ei andnud sinna minekuks ratastooli. Kaebaja jäi ka õhtul jalutamisest ilma. Kaebaja palub tunnistada Justiitsministeeriumi käitumine õigusvastaseks, kuna Justiitsministeerium ei kontrollinud kaebaja väiteid ja andis vastuseid, et T.V.ei teinud rikkumisi. Kaebaja palub kohustada Justiitsministeeriumi, et nad teavitaksid kaebajat, kas olid mingid tagajärjed T.V. ja millised või las nad maksavad neli eurot, et kaebaja või keegi kaebaja tuttavatest saaks ise infot vaadata. Kaebaja palub kohustada Justiitsministeeriumi, et nad saadaksid talle viis ümbrikku markidega, mida kaebaja raiskas pöördudes nende poole. Kaebaja palub tunnistada, et tal on õigus saada oma töö eest hüvitist, sest kui Justiitsministeerium oleks kohe kaebaja väidet kontrollinud ja T.V. süü kindlaks teinud, siis poleks kaebaja olnud sunnitud nii palju kirjutama, mis oli kaebajale väga raske füüsiliselt ja hingeliselt. Kaebaja palub tunnistada ebaõigeks, et vangla töötajad pärast 24 tundi tööd peavad rooli istuma ning palub kohustada vanglat võimaldama neile bussi, mis viib neid pärast tööd koju või teavitada seadusandjale, et selline olukord on vastuolus õige seisundiga.
KOHTU SEISUKOHT
5.Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja palub: 1) tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 4. aprilli 2018. a kiri nr 11-7/2641-2, 12. juuli 2018. a vastus nr 11-7/2641-6, 9. detsembri 2018. a vastus nr 11-7/2641-11, 4. veebruari 2019. a vastus nr 11-7/156-4 ja 1. aprilli 2019. a vastus nr 11-7/156-9 ning Justiitsministeeriumi poolt kaebaja väidete kontrollimata jätmine; 2) kohustada Justiitsministeeriumi tunnistama, et T.V. on käitunud valesti ning teavitama kaebajale, kas T.V. kaasnesid mingid tagajärjed või kohustada Justiitsministeeriumi maksma kaebajale neli eurot, et kaebaja või tema tuttav saaks ise infot vaadata; 3) kohustada Justiitsministeeriumi saatma kaebajale viis markidega ümbrikku;
4) hüvitada kaebajale Justiitsministeeriumi tekitatud kahju seoses kaebaja tööga Justiitsministeeriumile kirjutamisel; 5) tunnistada õigusvastaseks, et vangla töötajad peavad pärast 24 tundi tööd ise sõitma ning kohustada Tartu Vanglat võimaldama vangla töötajatele buss või teavitada seadusandjale, et selline olukord on vastuolus õige seisundiga. Lisaks taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi ning 5. juuni 2019. a puuduste kõrvaldamise avaldusele lisatud materjalide tagastamist.
6.Kaebaja märgib, et kohtul puudub Justiitsministeeriumi vastus nr 11-7/159-9, mille Justiitsministeerium märgib ära 7. mai 2019. a vastuses kohtunõudele, kuid kohus selgitab, et Justiitsministeerium on ekslikult eelnimetatud vastuses märkinud dokumendi registreerimisnumbriks 11-7/159-9. Õige registreerimisnumber on 11-7/156-9 ning dokument on haldusasja toimikus olemas.
7.Kohus lahendab esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I), seejärel otsustab kaebuse tagastamise vastavalt HKMS § 121 lg 2 p 1 (II) ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (III) ning viimaks lahendab kaebaja ülejäänud taotlused ja kuulutab haldusasja menetluse kinniseks (IV). I
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
9.Kuigi kaebaja märgib, et ei oska kohtu küsimustele vastata ning et tal on terviseprobleemid, ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses osalemisel kogenematuks või võimetuks ulatuses, mis takistaks tal halduskohtumenetluses iseseisvalt osalemast. Kaebaja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud ning kohtumenetluses osalenud, sealjuures ka edukalt. Samuti on kaebaja piisaval määral kaebuses esinevad puudused kõrvaldanud ning kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest selgub vaidluse ese. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema ning oma õigusi kaitsma.
10.Kuigi kaebaja on kohtule esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse ning kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust edasi, kuna esinevad alused kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse II ja III osa). Tulenevalt tagastamise aluste esinemisest on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Lähtudes eeltoodust jätab kohus J.K. taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. II
12.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
13.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et isikul peab olema isiklik puutumas vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguste riives, tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse
riivega ning kaebus peab olema selle õiguse kaitseks sobiv. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
14.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 4. aprilli 2018. a kiri nr 11-7/2641-2, 12. juuli 2018. a vastus nr 11-7/2641-6, 9. detsembri 2018. a vastus nr 11-7/2641-11, 4. veebruari 2019. a vastus nr 11-7/156-4 ja 1. aprilli 2019. a vastus nr 11-7/156-9 ning Justiitsministeeriumi poolt kaebaja väidete kontrollimata jätmine. Lisaks palub kaebaja kohustada Justiitsministeeriumi tunnistama, et T.V. on käitunud valesti ning teavitama kaebajale, kas T.V. kaasnesid mingid tagajärjed või kohustada Justiitsministeeriumi maksma kaebajale neli eurot, et kaebaja või tema tuttav saaks ise infot vaadata. Täiendavalt palub kaebaja kohustada Justiitsministeeriumi saatma kaebajale viis markidega ümbrikku, mida kaebaja väidetavalt raiskas Justiitsministeeriumile kirjutades.
15.Kaebajal puudub eeltoodud nõuete osas HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus, kuna riivatud ei ole kaebajale kuuluvaid subjektiivseid avalikke õigusi, s.t kaebajale ei tulene õigustloovatest aktidest käesoleva määruse p-s 14 kirjeldatud õigusi, mida Justiitsministeerium tagama peaks.
16.Justiitsministeeriumis registreeriti 2. aprillil 2018, 14. juunil 2018, 31. oktoobril 2018,
7.jaanuaril 2019 ja 6. märtsil 2019 J.K .avaldused, milles ta kirjeldab erinevaid probleeme, väljendab rahulolematust Tartu Vangla, T.V. ja Justiitsministeeriumi tegevuse ning Justiitsministeeriumi vastuste suhtes. Kaebaja selgitab, et vangla ei tunnista T.V. süüd ning Justiitsministeerium peab juhtumit uurima ja tunnistama T.V. tegevuse õigusvastasust. Kaebaja selgitab, et Justiitsministeerium ei vasta kõikidele kaebaja kirjadele, kaebaja ei saa Justiitsministeeriumilt vabandusi ning kinnitusi, et T.V. tulevad tagajärjed oma käitumise eest. Kaebaja soovis tagasi ümbrikke markidega või selle asemel 15 eurot, ootas vabandusi ning soovis teada, mis T.V. kohta oli tehtud. Justiitsministeerium 4. aprilli 2018. a kirjas nr 11-7/2641-2 edastas J.K. 2. aprilli 2018. a avalduse Tartu Vangla sisekontrollile asjaolude kontrollimiseks ning kinnipeetavale vastamiseks. Ülejäänud kirjades, s.o Justiitsministeeriumi 12. juuli 2018. a vastuses nr 11-7/2641-6, 9. detsembri 2018. a vastuses nr 11-7/2641-11, 4. veebruari 2019. a vastuses nr 11-7/156-4 ning 1. aprilli 2019. a vastuses nr 11-7/156-9 vastas Justiitsministeerium kaebajale ning käsitles kaebaja esitatud põhjendusi ja etteheiteid. Muu hulgas selgitas Justiitsministeerium kaebajale, et uuris asjaolusid, kuid ei tuvastanud õigusrikkumisi, ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine on haldusorgani sisemine kontroll ning haldusorgani välistel isikutel puudub õigus ise seda nõuda, kuna neil on rikkumise esinemisel nõue riigi vastu isiku suhtes tehtud väärtoimingute osas.
16.1.Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 1 kohaselt on märgukirja ja selgitustaotluse adressaadil vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et kaebaja saaks esitada nõudmisi seoses vastuse sisuga. Kaebuses ei väida J. K., et Justiitsministeerium oleks talle jätnud vastamata ning ka kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Justiitsministeerium on vastamiskohustuse täitnud. Justiitsministeerium saatis ühe avalduse lahendamiseks Tartu Vanglale, teavitades sellest vastavalt MSVS § 5 lg-le 3 kaebajat, ning teistele avaldustele vastas ise, põhjendades oma seisukohti. Kaebaja ei saa nõuda vastuste ja sealhulgas J.K. väidete kontrollimata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist põhjusel, et Justiitsministeerium ei ole vastanud kaebaja soovitud viisil.
16.2.Ühtlasi on Justiitsministeerium J.K. selgitanud, et kaebajal puudub õigus nõuda Tartu Vangla ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist ning et tegemist on haldusorgani sisemise kontrolliga. Vangistusseaduse (VangS) §-st 149 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-st 1 tulenevalt võib distsiplinaarmenetluse algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja
või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. Seega on menetluse algatamine sõltuvuses haldusorgani otsusest ning faktilistest asjaoludest ning mitte kinnipeetava taotlusest vastav menetlus algatada.
16.3.Isegi kui jaatada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet seoses Justiitsministeeriumi vastustega, ei ole tuvastamisnõude lubatavuse kriteeriumid täidetud. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole vastavalt Tartu Halduskohtu 29. mai 2019. a määruse p-le 7 põhjendanud, miks tuvastamiskaebuse esitamine on tema õiguste kaitseks vajalik.
17.Arvestades, et kaebajal on subjektiivne õigus nõuda üksnes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist ning tal puudub õigus nõuda kindla sisuga vastuse väljastamist, siis ei ole kaebajal õigust ka nõuda, et Justiitsministeerium tunnistaks, et T.V. on käitunud valesti ja teavitama kaebajat, millised tagajärjed ametnikule kaasnesid. Justiitsministeerium on kaebajale selgitanud, et ei tuvastanud T.V. käitumises õigusrikkumisi ning Justiitsministeerium ei ole sellega riivanud kaebajale kuuluvat subjektiivset avalikku õigust.
18.Kuna Justiitsministeerium selgitas kaebajale 1. aprilli 2019. a vastuses nr 11-7/156-9, et karistusregistrist on võimalik teiste isikute kohta teha päringuid, tasudes neli eurot, mõistab kohus, et kaebaja palub kohustada Justiitsministeeriumi andma kaebajale eelkirjeldatud summa karistusregistri andmetega tutvumiseks. Karistusregistri seaduse § 7 lg 1 kohaselt on registrisse kantud andmed avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Sama seaduse § 23 lg 1 kohaselt on registrist ja registri arhiivist andmete kohta elektrooniliste päringute tegemine tasuline ning justiitsministri 27. detsembri 2011. a määruse nr 58 „Karistusregistri vormide ja tasumäära kehtestamine“ § 4 järgi on elektroonilise päringu tasumäär neli eurot ühe päringu kohta. Samas ei tulene õigusaktidest Justiitsministeeriumi kohustust tasuda eelnimetatud summa isiku eest, kui Justiitsministeerium keeldub kaebajale ise teavet väljastamast. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Justiitsministeeriumilt nelja euro kaebajale maksmist.
19.Kinnipeetaval on VangS § 28 lg 1 kohaselt õigus kirjavahetusele, kuid see toimub VangS § 28 lg 2 kohaselt kinnipeetava enda kulul. Ka justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Üksnes õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Kuna kirjavahetus Justiitsministeeriumiga toimub kinnipeetava kulul, ei ole kaebajal õigust nõuda Justiitsministeeriumilt markidega ümbrike tagastamist või saatmist.
20.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla töötajad peavad pärast 24 tundi tööd ise sõitma ning kohustada Tartu Vanglat võimaldama vangla töötajatele buss või teavitada seadusandjale, et selline olukord on vastuolus õige seisundiga. Kaebaja põhjendab, et ametnike poolt ise sõitmine on ohtlik neile ning teistele. Ka eeltoodud osas puudub kaebajal kaebeõigus, arvestades, et kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid (Riigikohtu halduskolleegiumi
23.märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Kaebajal ei ole isiklikku puutumust ametnike poolt sõiduauto juhtimisega pärast 24-tunnist tööd ning käesoleva asjaga seonduvalt ei ole seaduses sätestatud õigust pöörduda kohtusse ametnike ning teiste isikute eest.
21.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel J.K. nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 4. aprilli 2018. a kiri nr 11-7/2641-2, 12. juuli 2018. a vastus nr 11-7/2641-6, 9. detsembri 2018. a vastus nr 11-7/2641-11, 4. veebruari
2019. a vastus nr 11-7/156-4 ja 1. aprilli 2019. a vastus nr 11-7/156-9 ning Justiitsministeeriumi poolt kaebaja väidete kontrollimata jätmine; 2) kohustada Justiitsministeeriumi tunnistama, et T.V. on käitunud valesti ning teavitama kaebajale, kas T.V. kaasnesid mingid tagajärjed või kohustada Justiitsministeeriumi maksma kaebajale neli eurot, et kaebaja või tema tuttav saaks ise infot vaadata; 3) kohustada Justiitsministeeriumi saatma kaebajale viis markidega ümbrikku; 4) tunnistada õigusvastaseks, et vangla töötajad peavad pärast 24 tundi tööd ise sõitma ning kohustada Tartu Vanglat võimaldama vangla töötajatele bussi või teavitada seadusandjale, et selline olukord on vastuolus õige seisundiga. III
22.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
23.J.K. palub hüvitada Justiitsministeeriumi tekitatud kahju seoses kaebaja tööga Justiitsministeeriumile kirjutamisel. Kaebaja põhjendab, et kirjutamine oli talle väga raske füüsiliselt ja hingeliselt. Seega kohus mõistab, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist.
24.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tuleneb füüsilise isiku õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaebaja viitab füüsilisele ja hingelisele kahjule võiks kõne alla tulla mittevaralise kahju hüvitamine seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega, kuid kohtule ei ilmne, et eeltoodud sätetest tulenevad eeldused kahju hüvitamiseks oleksid täidetud.
25.Kaebaja ise otsustas Justiitsministeeriumile korduvalt kirjutada, mistõttu ei saa kaebajale väidetavalt tekkinud kahju seostada Justiitsministeeriumi tegevusega. Samuti ei saa kirjutamisega kaasnevaid väheseid ebamugavusi pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks ning kaebaja tervist kahjustavaks või väärikust alandavaks, mis õigustaks kahju rahalist hüvitamist. Kaebajal oli võimalik väidetavat kahju vältida Justiitsministeeriumile mitte kirjutades või tehes seda optimaalses mahus, mitte esitades korduva sisuga avaldusi. Seega on tegemist väheintensiivse riivega ning J.K. kaebus ei kuuluks tõenäoliselt rahuldamisele.
26.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel J.K. nõude hüvitada Justiitsministeeriumi tekitatud kahju seoses kaebaja tööga Justiitsministeeriumile kirjutamisel.
27.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. IV
28.Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
29.Kaebaja palub tagastada 5. juuni 2019. a puuduste kõrvaldamise avaldusele lisatud materjalid. Kohus leiab, et esitatud taotlust ei saa pidada pahatahtlikuks, mistõttu tagastab kohus avaldusele
lisatud materjalid kaebajale ning teeb endale koopia J.K. terviseseisundi kokkuvõttest. Kohus ei tee koopiat ning ei võta haldusasja materjalide juurde J.K. esitatud Justiitsministeeriumi 7. mai 2019. a vastust kohtunõudele ning Justiitsministeeriumis 6. märtsil 2019. a registreeritud J.K. avaldust, kuna vastavad dokumendid on juba haldusasja materjalides olemas. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
30.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.