Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 09.05.2019 G.B.e lühiajalise kokkusaamise taotlus. G.B. soovis kokku saada V.M.ga. Tallinna Vangla jättis 29.05.2019 vastusega nr 5-11/19/12880-2 G.B.e taotluse rahuldamata. G.B. esitas 31.05.2019 vastusele vaide.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 31.05.2019 G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejale kohtumine V.M.ga.
G.B. täiendas 17.06.2019 esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi. G.B. vajab esialgset õiguskaitset aja kokku hoidmiseks, kuna taotleja hinnangul jätab vangla vaide rahuldamata. Vangla keeldub õigusvastaselt kokkusaamisele lubamisest inimestega, kes on varasemalt viibinud vanglas. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on vangla kohustatud korraldama taotlejale kokkusaamine. V. M. on taotleja ainus sõber ning ta soovib temaga arutada edasilükkamatuid küsimusi ja probleeme, mida telefoni teel ei saa ja ei taha lahendada. Lisaks V. M. töötab ning töö ajal ei ole lubatud tal taotlejaga rääkida. Taotleja soovib rääkida sellest, et peale taotleja vahistamist varastati tema korterist 2050 eurot. Lisaks varastas taotleja üürikorteri omanik taotlejalt 6550 eurot ning asjad. Taotleja ei pea võimalikuks lahendada piirangute tõttu probleemi legaalselt. V.M. ei tarvita alkoholi, töötab ning ei ole seotud kriminaalse tegevusega, vabaduses on ta olnud 2,5 aastat.
4.Taotleja ei nõustu, et peale vanglast vabanemist on isikul lubatud minna vanglasse kokkusaamisele aasta möödumisel. Tegemist on ametniku omavoliga. Taotleja soovib, et kohus teeks vangla suhtes otsuse, mis keelab vanglal teha kokkusaamisi keelavaid otsuseid ilma mõjuvate põhjusteta, tuginedes vaid paljasõnalistele väidetele.
5.Tallinna Vangla esitas seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas ning palus jätta taotluse rahuldamata. Seadusega ei ole ette nähtud vanglat kohustavat luba lühiajalise kokkusaamise andmiseks ja seadus ei näe ette vahistatu subjektiivset õigust igale kokkusaamisele, mida ta taotleb. Tallinna Vangla 29.05.2019 vastus nr 5-11/19/12880-2 on põhjendatud ja õiguspärane. Vanglateenistusel on alust kahelda V.M. maines, mistõttu ei võimaldata taotlejale nimetatud isikuga lühiajalist kokkusaamist. Tallinna Vangla on oma 29.05.2019 vastuses nr 5-11/19/12880-2 põhjendanud, et aluse kokkusaaja maines kahelda annab vangla julgeolekualane teave. Vanglale on teada, et V.M. on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja ta on viimati vabanenud vanglast 19.12.2016. Seega ei vasta tõele taotleja viited nagu puuduksid vangla vastuses tõendused, argumendid ja faktid. Asjaolu, et vahistatu ei pea väljatoodut oluliseks, et muuda vangla vastust õigusvastaseks.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt on vangla uurimisasutus. Justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ §-st 11 ja Tallinna Vangla direktori 07.01.2015 kinnitatud „Tallinna Vangla Teabe- ja uurimisosakonna põhimäärus“ §-st 2 tulenevalt on teabe- ja uurimisosakonna põhiülesandeks ennetada ja avastada õigusrikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. Vanglatele on antud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus § 5 p 1 järgi piiratud riigisaladuse käitlemise õigus. Arvestades vangla käsutuses olevat informatsiooni, on vanglal piisav alus kahelda V.M. maines, mistõttu on lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamine kaebajale nimetatud isikuga õiguspärane.
7.Suhtlemiseks vanglaväliste isikutega ei ole lühiajaline kokkusaamine ainuke viis. Ka taotleja ise ei too välja, et vangla isikuga suhtlemist keelab, vaid märgib, et tema hinnangul ei ole võimalik telefoni teel kõike läbi arutada. Vahistatu on V.M.ga suhelnud nii kirja kui telefoni teel. Kogumis ei saa järeldada, et taotluse esitaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
9.G.B. on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejale kokkusaamine V.M.ga juba vaidemenetluse ajal.
10.Kohtutel tuleb eristada kaebuse (ka vaide) perspektiivitust ja ilmselgelt perspektiivitust (perspektiivitu oleks kaebus, mis jääks suure tõenäosusega rahuldamata, kuid mida siiski ei saa HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ja mida tuleks kohtul sisuliselt lahendada (HKMS kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 434-435)). Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebuse (vaide) eduväljavaated ei ole suured, peaks kohus kaebuse siiski sisuliselt lahendama. Samadel põhjustel peaks kohus kohaldama ka esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et G.B.e vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ega saa keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel. Siiski tuleb kohtul hinnata, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
11.Nagu kohus eelnevalt välja tõi kohaldatakse esialgset õiguskaitset üksnes juhul kui enne vaidemenetluse lõppu saabuvad taotleja jaoks sellised tagajärjed, mida ei ole võimalik hilisemalt kõrvaldada. Kohtule ei nähtu, et G.B.ele saabuvad sellised pöördumatud tagajärjed. Kohus ei saa kohaldada esialgset õiguskaitset üksnes põhjusel, et vangla G.B.e vaiet ei rahulda. Tegemist on ennatliku järeldusega. Isegi kui vangla jätab vaide rahuldamata, on G.B.el võimalus oma kaebeõigust realiseerida ning vaidlustada Tallinna Vangla 29.05.2019 vastust nr 5-11/19/12880-2 halduskohtus
ning halduskohus hindab täiendavalt keeldumise õiguspärasust. Kohus nõustub taotlejaga, et tegemist on pikaajalise menetlusega, kuid HKMS ei näe ette esialgse õiguskaitse kohaldamist üksnes põhjusel, et taotleja soovib kokku saamist viivituseta.
12.Taotleja toob välja, et soovib kokku saada oma sõbraga. Taotluses toodud põhjendusi arvesse võttes nähtub kohtule, et G.B. soovib V.M.ga kokku saada üksnes põhjusel, et V.M. aitaks kaebajal tagasi saada väidetavalt varastatud raha. Taotleja hinnangul on legaalne võimalus raha tagasisaamiseks asjatu. Nimetatud põhjendus ei ole selline, mis tingib vajaduse võimaldada V.M.ga kokkusaamine juba vaidemenetluse jooksul. Kohus nõustub vanglaga, et G.B.el on võimalus V.M.ga suhelda nii kirja kui telefoni teel, millist võimalust on taotleja ka kasutanud (vt Tallinna Vangla esitatud lisa nr 2 ja lisa nr 7).
13.Põhjendatud ei ole G.B.e taotlus, et kohus keelaks Tallinna Vanglal teha tulevikus kokkusaamist keelavaid otsuseid. Kohus hindab haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2).
14.Kohus jätab G.B.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.