Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

Asja materjalide kohaselt on varasemalt haldusasjas 3-14-51358 kaebaja kohtule avaldanud, et sai teada novembris-detsembris aastal 2004, et tema korter on müüdud teisele isikule. Kuna eluruumide erastamisprotsess on lõppenud, ei saanud kaebaja erastada korterit, mida ta kasutas ja milles omas sissekirjutust. Samast nähtus ka, et kaebaja ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vahel oli üürileping üles öeldud 21.11.2003 kirjaga, kaebaja on nimetatud teate kätte saanud 22.11.2003. Kaebaja ei ole vaidlustanud üürilepingu lõpetamist, seega on korter nimetatud kuupäevast arvates Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vara, kes korraldas enampakkumise teel korteri müügi. Kohus märgib, et kinnistusraamatukande järgi on arvates 14.08.2006 korteril uus omanik Anatoly Samokhvalov, seejärel on omanikuks Pavel Samohvalov, kes on korteri edasi võõrandanud Julia Tarassovale (hetkel kehtiv kanne). Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud mitme avaldusega Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poole ning nõudnud selgitusi, miks ta on aadressilt Vabaduse tn 43-4 välja registreeritud. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on vastanud ja selgitanud kaebajale, et eluruum aadressil Vabaduse tn 43-4 on Pavel Samohvalovi omandis ning ta on taotlenud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressandmete muutmist, kuna Aleksandr Sidorov ei kasuta enam eluruumi oma elukohana. Rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Antud juhul ei ela ega kasuta kaebaja Vabaduse tn 43-4 eluruumi, mistõttu ei saa kaebaja esitada ka nõuet sellele aadressile sissekirjutustaotlust. Sama seaduse § 34 kohaselt võetakse isik rahvastikuregistris subjektina arvele, kui isik vastab sama seaduse §-s 5 sätestatud rahvastikuregistri subjektiks saamise nõuetele ja tema kohta on rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmed. Antud juhul kaebaja nõue, et temalt on äravõetud õigus olla eelnimetatud aadressile sissekirjutatud ning millega on väidetavalt kaebaja õigusi rikutud, ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda sissekirjutust elukoha-aadressile, mida kaebaja kasutas kuni 21.11.2003 üürilepingu alusel. Käesoleval juhul puudub kaebajal puutumus eelnimetatud elamispinnaga ning puudub kaebeõigus kohustamaks Narva-Jõesuu Linnavalitsust taastama kaebaja aadressandmed samale aadressile. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on õigesti märkinud ja ka kaebajale teatanud, et kaebaja aadressandmed on muudetud (väljakirjutus aadressilt Vabaduse tn 43-4 ) on teostatud nimetatud elamispinna uue omaniku Pavel Samohvalovi taotluse alusel. Kokkuvõttes märgib kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus kohustamaks kohtu kaudu NarvaJõesuu Linnavalitsust taastama kaebaja registreerimine aadressile, mille suhtes kaebajal lõppes üürileping 21.11.2003. Kohus märgib, et kui kohus selliselt kaebuse rahuldaks, oleks riivatud nimetatud eluruumi praeguse omaniku õigused ning registrikanne oleks ebaõige. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-19-286 märkinud, et ka informatiivse tähendusega ebaõiged registriandmed võivad kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning need võivad välistada asja kasutamise või käsutamise (RKHKo nr 3-3-1-69-15, p 14; RKHKm nr 3-3-1-52-15, p 11). Näiteks on isikul subjektiivne õigus taotleda rahvastikuregistri vastutavalt töötlejalt, et rahvastikuregistris ei oleks ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid (TlnRngKo nr 3-13-2252, p 7; vt ka RKHKo nr 3-3-1-18-98). Seega on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete muutmist, kui need võivad mõjutada tema õigusi negatiivselt.

Samas on kaebaja kohtule esitanud valeandmed selle kohta, millal ta sai teada enda aadressandmete muutmisest. Käesoleva kaebuse kohaselt sai ta sellest teada alles 28.02.2019, kuid tegelikult on kaebaja aadressandmete muutmist menetletud juba varasemast ajast. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 25.11.2015, 3-3-1-52-15, p 10; RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9). Antud juhul on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Kohtul on kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu 26.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14). Kohus märgib, et kui kohus seda kaebust menetleks, jääks kaebus rahuldamata ilmselge perspektiivituse tuvastamisel. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna kohus tuvastas, et kaebajal puudub kaebeõigus kohustamaks Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja aadressandmed registreerima tema endisele eluruumile, mille suhtes on kaebajal üürileping lõppenud ning puudub ka eluruumile omandiõigus, tuleb kaebus tagastada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalik soetada endale eluruum või taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaaleluruum, millele on õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.