X kaebus Narva-Jõesuu linna kohustamiseks taastada kaebaja elukohaandmed rahvastikuregistris
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Narva-Jõesuu linn
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde rahvastikuregistri väljavõte X elukoha andmete kohta.
2.Tagastada X kaebus.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Narva-Jõesuu linnale.
Viru Maakohtusse saabus 03.12.2020 X kaebus Narva-Jõesuu linna tegevuse peale. Viru Maakohtu 22.12.2020. a kohtumäärusega asjas nr 2-20-17909 keelduti X kaebuse menetlusse võtmisest maakohtu pädevuse puudumise tõttu ning määruse resolutsiooni punkt 2 nägi ette, et kaebus tuleb edastada Tartu Halduskohtule. Viru Maakohus edastas kohtuasja materjalid halduskohtule 25.05.2021 (pärast 22.12.2020. a määruse jõustumist).
2.X kaebuse kohaselt sai ta 11.11.2020 teada, et ta on Narva-Jõesuu linna poolt rahvastikuregistrist n-ö maha kantud. Kaebaja märgib, et ta oli enne 2019. aastat rahvastikuregistris ja ta ei ole esitanud linnale taotlust enda andmete muutmiseks või maha kandmiseks. Kaebaja palub tunnistada enda maha kandmise Narva-Jõesuu linna rahvastikuregistrist õigusvastaseks ning palub kohustada linna taastama tema andmed NarvaJõesuu linna rahvastikuregistris. Kaebuse juurde on lisatud erinevaid dokumente (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, elukoha andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist seisuga 13.12.2018, Maanteeameti 20.11.2020. a kiri kaebajale (osaliselt kinni kaetud), makseinfo Maksu- ja Tolliametile ülekande tegemise kohta).
3.Kohus edastas käesolevas asjas kahel korral kohtunõuded Narva-Jõesuu linnale, paludes teavet kaebaja elukohaandmete muutumise ning tema poolt linnale esitatud avalduste kohta.
3-21-1121 Narva-Jõesuu linn vastas kohtunõuetele 02.09.2021 ja 28.09.2021, lisades juurde kaebaja ja linna vahel aastast 2016 toimunud kirjavahetuse ning haldusasjas nr 3-19-576 koostatud kohtumäärused.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
5.Kaebusest nähtub, et kaebaja sai 2020. a novembrikuus teada, et ta on rahvastikuregistrist n-ö maha kantud ning kaebaja viitab seejuures kaebuse juurde lisatud Maanteeameti 20.11.2020. a kirjale nr 28-7/20/52615-2. Nimetatud kirjast nähtub, et kaebaja oli 11.11.2020 esitanud Maanteeametile taotluse digitaalse sõidumeeriku juhikaardi vahetamiseks ning Maanteeamet oli kaebajale kirjas selgitanud, et tal puudus taotluse esitamise hetkel Eestis elukoht. Kirjas märgitakse, et rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja viimane elukoht registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega (Eesti, Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn) perioodil 27.04.2016–01.01.2019. Sellest edasi andmed puuduvad. Arvestades eeltoodut ning kaebuses kirjeldatut, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja on kohtule esitanud kaebuse seonduvalt sellega, et tal puuduvad alates 02.01.2019 rahvastikuregistris elukoha andmed. Kaebaja soovib, et tema elukoha andmed rahvastikuregistris taastataks.
6.Kohus märgib, et rahvastikuregistrist nähtub, et kaebajal puudub praegusel ajal rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Rahvastikuregistrist nähtuvad kaebaja endised elukoha aadressid, milleks on Vabaduse tänav 43-4, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (periood 28.07.1992–26.04.2016) ja kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega märgitud aadress Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (periood 27.04.2016–01.01.2019). Alates 02.01.2019 kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad.
7.Narva-Jõesuu linna poolt 02.09.2021 kohtule edastatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.12.2018. a kirjast nr 3-3.4/68-1 (digitoimiku leht 27) nähtub, et kaebaja elukoha (Vabaduse tänav 43-4, Narva-Jõesuu linn) aadressiandmeid on muudetud 27.04.2016 eluruumi omaniku taotluse alusel. Kohus märgib, et seega on alates 27.04.2016 kaebaja elukoht olnud märgitud rahvastikuregistrisse vaid kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega.
8.Rahvastikuregistri seaduse (jõustunud 01.01.2019, osaliselt 01.01.2020) §-s 110 on sätestatud, et enne rahvastikuregistri seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega, kaotavad kehtivuse. Kohus märgib, et eelviidatud rahvastikuregistri seaduse rakendussäte jõustus 02.01.2019 ning seega kaotasid ka kaebaja kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed kehtivuse. Tegemist ei ole olnud Narva-Jõesuu linna poolt täiendavate toimingute tegemisega ning linna poolt kaebaja elukohaandmete muutmisega või kustutamisega/maha kandmisega. Siseministri 03.01.2019. a määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ § 18 lg 1 sätestab, et kui isik või tema seaduslik esindaja taotleb rahvastikuregistri seaduse § 110 alusel muudetud elukohaandmete taastamist, taastab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud korras.
9.Narva-Jõesuu linn on 28.09.2021 kohtule esitatud vastuses märkinud, et kaebaja ei ole alates 01.01.2019 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele esitanud kirjalikke pöördumisi, milles ta oleks taotlenud rahvastikuregistris oma elukohaandmete taastamist linna täpsusega.
3-21-1121
10.Kohus märgib, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole pärast oma elukohaandmete kehtetuks muutumist ehk pärast 01.01.2019 taotlenud kohalikult omavalitsuselt enda elukohaandmete taastamist. Seega ei ole kohalik omavalitsus saanud teha kaebaja vastava taotluse osas otsust, mistõttu puudub ka keelduv otsus, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Kaebaja õigusi ei ole seega rikutud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib enda elukoha andmete taastamist rahvastikuregistris, siis tuleb tal esmalt esitada vastav taotlus Narva-Jõesuu linnale. Kui Narva-Jõesuu linn peaks jätma kaebaja taotluse rahuldamata, siis on kaebajal võimalik esitada uus kaebus kohtule või vaie haldusorganile. Kaebus või vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates linna otsusest teadasaamisest.
12.Kohus märgib, et kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebaja poolt tasutud riigilõivu (15 eurot) ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata ka kaebaja taotlust, mis puudutab istungile tõlgi kutsumist.
13.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.