Netmaakler Online OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. jaanuari 2019. a otsuse nr 13-6/19/83 ja 8. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/306-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Netmaakler Online OÜ, esindaja vandeadvokaat Andres Past esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Netmaakler Online OÜ kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. jaanuari 2019. a otsus nr 13-6/19/83 ja 8. märtsi 2019. a vaideotsus nr 13-30.3/19/306-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Netmaakler Online OÜ kasuks välja menetluskulud 1434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot).
4.Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
5.Tagastada vastustajale korduvalt esitatud tõendid: kaebaja 27. aprilli 2018. a selgitus (tl 59 ja 76) ning vastustaja 31. oktoobri 2018. a kiri nr 13-30.3/18/749-1 (tl 92-93).
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juulil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-19-645
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 11. septembri 2015. a otsusega nr 13-6/1070 põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 25) alusel Netmaakler Online OÜ-le Härgla puitmajatootmise ümber- ja juurdeehituseks toetuse 150 000 eurot. PRIA juhtis 31. oktoobri 2018. a kirjas Netmaakler Online OÜ-le tema tähelepanu paikvaatluste raames tuvastatud puudustele. PRIA hindas investeeringuobjekti mitteabikõlblikuks kuluks 42 765 eurot, millest toetus moodustas 17 106 eurot, ja algatas sama kirjaga väljamakstud toetuse tagasinõudmise menetluse. Netmaakler Online OÜ-le anti võimalus esitada soovi korral kirjalikult omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited hiljemalt 7. novembril 2018. Kiri edastati aadressile [email protected].
2.PRIA nõudis 16. jaanuari 2019. a otsusega nr 13-6/19/83 kaebajalt tagasi toetuse 17 106 eurot põhjusel, et kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et tegemata on osa teostatud töödena deklareeritud töödest. Otsuse kohaselt tuleb toetusraha nõutavas suuruses tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
3.Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale 18. veebruaril 2019 PRIA-le vaide, milles leidis, et toetuse saajal ei olnud võimalik kasutada ärakuulamisõigust, sest PRIA 31. oktoobri 2018. a kiri edastati aadressile [email protected], mida vaide esitaja ei ole aastaid kasutanud. Netmaakler Online OÜ suhtles PRIA-ga 2018. aastal e-posti aadressilt [email protected] ja äriregistris on ettevõtte kontaktaadress [email protected]. PRIA on 9. oktoobril 2018 teavitanud Netmaakler Online OÜ-d, et edaspidi toimub suhtlus vaid äriregistrisse kantud eposti aadressi kaudu. PRIA tegevus ei võimaldanud Netmaakler Online OÜ-l tema arvates olla haldusmenetluses ära kuulatud ja tegemist on olulise menetlusveaga. Vaide esitaja taotles PRIA
16.jaanuari 2019. a otsuse nr 13-6/19/83 tühistamist ja palus ennistada Netmaakler Online OÜ ärakuulamise raames kirjalike seisukohtade ja vastuväidete esitamise tähtaeg.
4.PRIA jättis 8. märtsi 2019. a vaideotsusega nr 13-30.3/19/306-1 vaide rahuldamata. PRIA märkis, et toetus nõutakse tagasi põhjusel, et toetuse saaja on esitanud valeandmeid, st näidanud kuludeklaratsioonil teostamata tööd teostatud töödena, taotlenud nende eest toetuse väljamaksmist ning esitatud dokumentide alusel on toetus ka välja makstud. Määruse nr 25 § 18 lg 1 kohaselt makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. Toetuse saaja kohustuseks on tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (määruse nr 25 § 16 lg 3 p 2, kehtiva redaktsiooni §161 lg 3 p 3). Kohapealne kontroll tegelikult teostatud tööde üle viidi läbi 27. aprillil 2018 ja 4. oktoobril 2018. Paikvaatluste protokollides on fikseeritud tegemata tööd. Toetuse saaja esindaja on saanud tegemata tööde kohta omapoolseid selgitusi anda. Näiteks selgitab ta 4. oktoobri 2018. a protokollis, et tegemata tööd on tingitud asjaolust, et ehitaja tarnis mittesobivad kütteseadmed. Tegemata tööde tegemise aeg oleks üks nädal. Toetuse saaja esindaja oli mõlema kontrolli läbiviimise ajal teadlik, et osa töid, mis kuludeklaratsioonis on näidatud teostatutena ja mille eest taotleti toetuse väljamaksmist, olid tegelikult tegemata. Selgituste andmise võimalus oli tagatud.
2(12)
3-19-645
Toetuse tagasinõudmise otsuses on detailselt välja toodud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud tegemata tööd, mida deklareeriti maksetaotluses teostatud töödena. Vaide esitajal oli lisaks vaidemenetluses võimalik esitada sisulisi vastuväiteid, mille põhjendatuse korral oleks saavutatud ka haldusakti kehtetuks tunnistamine. Toetuse saaja esindaja ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, miks on teostamata tööd näidatud teostatud töödena.
5.Kaebaja esitas 8. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA
16.jaanuari 2019. a otsus nr 13-6/19/83 ja PRIA 8. märtsi 2019. a vaideotsus nr 13-30.3/19/3061. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Kohus võttis 10. aprilli 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, peatades Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. jaanuari 2019. a otsuse nr 13-6/19/83 täitmise. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 2. mail 2019 ning kaebaja oma vastuväited sellele 24. mail 2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tühistada vaidlustatud otsus ja vaideotsus, väites järgmist.
7.1.Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja ei olnud teadlik, et PRIA on 31. oktoobri 2018. a kirjaga algatanud toetuse tagasinõudmise menetluse. PRIA edastas teate toetuse tagasinõudmise menetluse kohta e-posti aadressile, mida toetuse saaja ei ole kasutanud aastaid. Kaebajat ei saa lugeda teadlikuks toetuse tagasinõudmise algatamisest ja vastuväidete esitamise võimalusest, kui vastavat infot ei ole edastatud tema registrijärgsele e-posti aadressile ([email protected]) või toetuse saajaga 2018. aastal suhtlemiseks kasutatud aadressile ([email protected]). Lisaks on 31. oktoobri 2018. a kirjas antud tähtaeg (7 kalendripäeva) vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks ebamõistlikult lühike.
7.2.Ärakuulamata jätmist ei saa õigustada ka asjaolu, et PRIA teostas 27. aprillil 2018 ja 4. oktoobril 2018 kohapealset kontrolli ja toetuse saaja esitas oma seisukohti kontrolli tulemusena tehtud tähelepanekutele. Kohapealsete kontrollide protokollide alusel ei saanud kaebajal kujuneda lõplikku arusaama PRIA hinnangul teostamata tööde lõplikust loetelust ja puudustega kaasneda võivatest rahalistest tagajärgedest, sh tagasi nõutava toetuse summast. Samuti puudus kaebajal võimalus ümber lükata vastustaja ekslikke järeldusi ning esitada asjaolusid, mis oleksid mõjutanud toetuse tagasinõudmise otsustamist. Kaebaja ärakuulamata jätmist vabandavaid asjaolusid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3) ei esine.
7.3.Projektiga ettenähtud esemed (plaatkatted, uksed, boiler, kütteseadmed, kanalisatsioon, höövel, ventilatsioon, torustikud) olid objektil olemas, kuid mõned elemendid olid paigaldamata. Kaebaja selgitas PRIA-le juba 27. aprilli 2018. a paikvaatluse ajal, et uuel viilhallil ilmnesid talvel katuses veelekked, mistõttu oleks pesuruumi paigaldatavad küttekehad ja plaatkatted saanud kahjustada, kui need oleks paigaldatud enne katuse parandamist. Samuti selgitas kaebaja, et ehitaja on teinud tavapäratu lahenduse ning paigutanud ventilatsiooniseadmed ja torustiku turvasüsteemide kappi, kuid kõik seadmed on sellele vaatamata olemas ja tööd on teostatud. Kaebaja soovib jätkuvalt teostada projektis kajastatud tegevusi ja tegeleda puitmajade tootmisega, kuid ehitustegevuse käigus ilmnenud puudustest on tulenenud viivitused kõikide elementide paigaldamisega. Toetusraha on kasutatud sihipäraselt ja toetuse korra eesmärkidega kooskõlas.
3(12)
3-19-645
7.4.Põhjendamatu ja arusaamatu on PRIA nõue, et höövlil, et see oleks abikõlblik, peab olema CE-märgistus. Vastavat nõuet ei tulene toetuse taotlusest, toetuse korrast ega muudest aktidest. Tootmishoonesse paigaldatud höövel on eritellimusel valmistatud seade, millele antakse tehnilise dokumentatsioonina kaasa kasutusjuhend, kuid mitte CE-märgistus.
7.5.Kaebaja on investeeringuobjektil paigaldanud ventilatsiooni ja kanalisatsiooni, mistõttu PRIA otsus tugineb ebaõigetel asjaoludel. Kanalisatsioonitoru on kaebusele lisatud pildil nähtav hall toru, mis kulgeb põrandaga paralleelselt. Kaebusele lisatud fotolt on nähtav, et ventilatsioonitorustik on paigaldatud ja kulgeb lae all. Hoonetes on sundventilatsioon, puudub täiendav ventagregaat. Seetõttu võib olla PRIA otsuses ekslikult lähtutud arusaamast, et ventilatsiooni ei ole paigaldatud.
7.6.Eeltoodud asjaolusid ja ebaõigeid järeldusi oleks kaebaja saanud selgitada toetuse tagasinõudmise menetluses, kui kaebajale oleks 31. oktoobri 2018. a kiri edastatud õigele kontaktaadressile ja oleks võimaldatud toetuse saaja ärakuulamist enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
7.7.Kaebaja märgib täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.
7.7.1.Kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega, et otsus pole antud kaebaja õigusi rikkudes ja kaebajale oli ärakuulamise õigus tagatud. Kaebaja märgib ka, et tema esindaja nimi ei ole mitte Kuldar Leis, vaid Kuldar Tamm. Toetuse tagasinõudmise otsuses on ebaõigesti välja toodud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud tegemata tööd. Poolte vaidlus ongi muude küsimuste seas tegemata ja tehtud tööde loetelu osas. Vastustaja eksimuse tõttu ei olnud võimalik esitada vaidemenetluses sisulisi vastuväiteid.
7.7.2.Kaebaja nõustub, et vaidlusalune höövlimasin peab kandma märgist CE. Kaebaja täpsustab aga, et vastavasisulise menetluse alustamise korral antakse tähtaeg masina nõuetele vastavusse viimiseks ning masina töö peatatakse vaid otsese ohu korral. PRIA järeldus, et höövlimasinat pole võimalik CE-märgise puudumise tõttu sihipäraselt kasutada, ei vasta tõele. CE-märgise puudumine ei takista höövlimasina kasutamist ega muuda höövlimasina kasutamist lubamatuks. Ainuüksi CE-märgise puudumine ei ole piisavaks aluseks toetuse tagasi küsimisel. Ametnike tegevus peab lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja ohu suurusest. CE-märgis ise või dokumentatsiooni olemasolu iseenesest ei muuda ühtegi seadet automaatselt ohutuks või ohtlikuks, vaid oluline on, kas konstruktor mõtles masinat tehes riskide maandamise peale, ja valis õiged lahendused, või lähtus üksnes ja ainult tellija etteantud parameetritest. Kui esineb otsene oht, siis tuleb masina töö peatada. Kui omanik ise seda ei tee, siis tehakse vajadusel vastav ettekirjutus. Kui oht on väiksem, tuleb masin viia nõuetekohaseks mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg sõltub töö mahukusest ja see omakorda sõltub konkreetse masina keerukusest ja suurusest. Tavaliselt on võimalik ka omavalmistatud masina kasutamisest loobuda ja asendada see seeriatoodanguga, mis on vastavushinnatud, CE tähisega, näiteks juhul, kui vastavushindamise läbiviimine üksikeksemplarile osutub liiga kulukaks.
7.7.3.Paikvaatluse protokollile lisatud PRIA ametniku tehtud piltidel (lk 4 ja 7) on selgesti näha, et torustik ja ventilatsioon on paigaldatud. Valveseadme kapile ja protokollile nr 272753, 27.04.2018 (A-osa p 1) viitab PRIA ka oma vastuses, kuigi samas protokollis on kaebuse esitaja lisanud märkuse, et võtab ehitajalt täpsema selgituse. Ehitaja 15. mai 2018. a selgituse on kaebuse esitaja saatnud lisana 3. juuli 2018 e-kirjale (tl 77-77p). Ehitaja selgitab, et ajas hinnapakkumisel vastavad read segamini. Reaalselt oli kogu ventilatsioonitöö tehtud.
7.7.4.PRIA teavitas 9. oktoobril 2018 kaebajat, et edaspidi toimub suhtlus vaid äriregistrisse kantud e-posti aadressi kaudu. PRIA tegevus ei võimaldanud kaebajal olla haldusmenetluses ära kuulatud ja tegemist on olulise menetlusveaga. 4(12)
3-19-645
8.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja esitab järgmised vastuväited.
8.1.Määruse nr 25 § 16 lg 1 kohaselt viib toetuse saaja tegevuse ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid PRIA-le kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Kaebaja puhul pikendati investeeringu tegemise tähtaega kuni 11. märtsini 2018.
8.2.Määruse nr 25 § 17 lg-st 1 tulenevalt ei tohi enne investeeringu tegemist taotleda väljamakset veel tegemata tööde eest ega näidata neid töid maksetaotluses teostatutena.
8.3.Määruse nr 25 § 18 lg 1 kohaselt makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. Toetuse saaja kohustuseks on tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (määruse nr 25 § 16 lg 3 p 2, kehtiva redaktsiooni §161 lg 3 p 3).
8.4.Määruse nr 25 § 8 lg 1 kohaselt antakse toetust kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetus on määratud 40% ulatuses abikõlbliku kulu maksumusest. Lõpliku maksetaotluse esitamisest, millega toetuse saaja kinnitas, et investeering on täies mahus teostatud, alates algab järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle.
8.5.PRIA tuvastas 27. aprillil 2018 läbi viidud kohapealse kontrolli (paikvaatluse protokoll 272753) käigus tegemata tööd, mida deklareeriti teostatud töödena, st mitteabikõlblikud kulud, millelt on arvestatud ja välja makstud toetus: pesuruumi ja tualettruumi plaatkatted paigaldamata; üks boiler paigaldamata; kütteseadmed on paigaldamata; värvkatted on tegemata; kolm puitust paigaldamata; tuvastamata ventilatsiooni ja torustike paigaldus; höövli kohta polnud kohapeal esitada tehnilist dokumentatsiooni – seade ei vasta ohutusnõuetele, kuna puudub vastavusdeklaratsioon, kasutusjuhend ja CE märgistus.
8.6.Toetuse saaja andis 27. aprillil 2018 selgituse ja lubas teostada vaegtööd hiljemalt 31. juulil 2018. Seega oli toetuse saaja esindaja teadlik puudustest ja töödest, mida oli deklareerinud teostatutena.
8.7.PRIA viis 4. oktoobril 2018 läbi uue kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et ka selleks ajaks polnud töid tehtud. Ka selle kontrolli toimumise ajal andis toetuse saaja esindaja selgitusi tegemata tööde kohta ning väide, et teda pole ära kuulatud, on vale.
8.8.Tehnilise Järelevalve Ameti 19. septembri 2018. a vastuse kohaselt peaks kõnealune höövelpink vastama ennekõike masinadirektiivile 2006/42/EC aga ka madalpingedirektiivile 2014/35/EU ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile 2014/30/EU. Nõuetele vastavuse peab masina tootja tagama läbi vastavushindamise protseduuri ja tõendama vastavust nõuetele tehnilise dokumentatsiooni koostamise ja vastavusdeklaratsiooniga ning seadmete tootjaandmete jms andmete ja CE tähise kinnitamisega. Seega peavad kõik Eestis kasutatavad seadmed omama CE-märgistust, vastasel juhul ei tohi seda kasutada (määrusega on sätestatud investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue viis aastat viimasest väljamaksest arvates, § 16 lg 3 p 1).
8.9.Õige on kaebaja väide, et 31. oktoobri 2018. a kiri nr 13-30.3/18/749-1 (ärakuulamine) saadeti toetuse saaja vanale e-posti aadressile (s.t valele aadressile), kuid see kiri ei sisaldanud mingeid uusi asjaolusid võrreldes kohapealsetes kontrollides juba tuvastatuga.
5(12)
3-19-645
8.10.Toetuse tagasinõudmise otsusele esitatud vaides ei ole kaebaja sisuliselt põhjendanud, miks ta leiab, et toetuse tagasinõudmine on alusetu (viidatud on vaid toetuse saaja õigusele olla ära kuulatud). Toetuse tagasinõudmise otsuses on detailselt välja toodud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud tegemata tööd, mida deklareeriti maksetaotluses teostatud töödena, ning vaide esitajal oli lisaks vaidemenetluses võimalik esitada sisulisi vastuväiteid.
8.11.Väljamakstud toetus summas 17 106 eurot (mitteabikõlblik kulu 42 765 eurot) nõutakse tagasi põhjusel, et toetuse saaja on esitanud valeandmeid, st näidanud kuludeklaratsioonil teostamata tööd teostatud töödena ja saanud toetust tegelikult teostamata tööde eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja on määranud kaebajale 11. septembri 2015. a otsusega nr 13-6/1070 põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) alusel kaebajale Härgla puitmajatootmise ümber- ja juurdeehituseks toetuse 150 000 eurot. Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja on nõudnud temalt nimetatud toetuse osaliselt tagasi (tl 8-9).
10.Vastustaja nõuab otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebajalt toetust tagasi osaliselt (17 106 euro ulatuses). Otsuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja kohapealsete kontrollide tulemusena asunud seisukohale, et kaebajal on jäänud tegelikult tegemata kohapealse vaatluse protokollides nimetatud tööd, mida aktides on näidatud tehtud töödena. Lisaks tugines vastustaja asjaolule, et toetussumma eest soetatud höövelmasinal puudub CE märkega kleebis.
11.Vastustaja tugineb toetust tagasi nõudes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 111 lg-le 1, §-le 112 ja § 114 lg-le 1, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012 art 135 p-le 3 c ja p-le 4 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-le 1. Määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c sätestab, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Sama artikli punkt 4 sätestab, et juhul, kui sellistes vigades, eeskirjade eiramises või pettuses on süüdi toetusesaaja või kui toetusesaaja rikub toetuslepingust või toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja olenevalt vigade, eeskirjade eiramiste või pettuse või kohustuste täitmata jätmise raskusest lisaks sellele vähendada toetussummasid või nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi. Määruse nr 1306/2013 art 63 lg 1 näeb ette, et juhul kui leitakse, et toetuse saaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, siis toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt. Sama artikli lg 3 kohaselt nõutakse väljamakstud summad tagasi.
12.Vaideotsusega kaebaja vaiet rahuldamata jättes viitab vastustaja määruse nr 25 § 18 lg-le 1, mille kohaselt makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. Toetuse saaja kohustuseks on tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (määruse nr 25 § 16 lg 3 p 2, kehtiva redaktsiooni § 16 lg 3 p 3). 6(12)
3-19-645
13.Kaebaja on vaidluses esmatähtsaks pidanud, et vastustaja tegevuse tõttu polnud talle tagatud õigus olla ära kuulatud ning ta ei saanud oma õiguste kaitseks esitada vajalikke selgitusi ja vastuväiteid.
14.Kaebaja märgib, et vastustaja saatis talle dokumendi kontrollitulemuste kohta seisukoha esitamiseks e-posti aadresssile, mida kaebaja pole enam aastaid kasutanud (tl 5-6, 15). Samas dokumendis teavitati kaebjat ka toetuse osalisest tagasinõudmisest. Vaidlust ei ole selles, et toetuse saaja ei ole temale saadetud 31. oktoobri 2019. a järelepärimisele (tl 5-7) tähtajaks (7. november 2018) vastanud. Vastustaja möönab, et kiri saadeti toetuse saaja vanale e-posti aadressile (s.t valele aadressile). Vastustaja 31. oktoobri 2018. a kiri on saadetud e-posti aadressile [email protected] (tl 15). PRIA on teatanud kaebajale 9. oktoobril 2018, et suhtleb temaga edaspidi äriregistrisse kantud e-posti aadressil (tl 16). See teade on saadetud registrijärgsel aadressil [email protected] (vt äriregistri väljavõte, tl 14). Vaidest PRIA-le ilmneb, et varasem suhtlus kaebaja ja vastustaja vahel on toimunud ka aadressi [email protected] kaudu, mida kinnitab ka kohtule esitatud kirjavahetus (nt tl 74 ja 75). Seega on põhjendatud kaebaja väide, et tal polnud alust eeldada, et vastustaja saadaks talle pärast vastavasisulist teavitust menetlusega seotud dokumente mõnel muul aadressil kui äriregistrisse märgitul.
15.Kaebajal on iseenesest õigus, et menetlusosalise õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud tuleb pidada oluliseks õiguseks ning seda iseäranis menetlusosalist oluliselt koormavas menetluses nagu seda on ka praegusel juhul toetuse tagasinõudmisega päädiv menetlus. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamiskohustust rõhutab ka vaidlustatud otsuse aluseks olnud määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c. Erandid, mille puhul võib haldusorgan ärakuulamiskohustusest kõrvale kalduda, on sätestatud HMS § 40 lg-s 3. Kohus nõustub kaebajaga, et selliste erandite kohaldamiseks praeguses asjas alust ei ole. Kohtu hinnagul ei tulene erand ärakuulamiskohustusest ka HMS § 40 lg 3 p-st 2, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Tegemist ei olnud kaebaja taotluse alusel toimunud menetlusega.
16.Tunnistades küll ärakuulamise eesmärgil saadetud dokumendi edastamist ebaõigele e-posti aadressile, on vastustaja seisukohal, et see kiri ei sisaldanud mingeid uusi asjaolusid võrreldes kohapealsetes kontrollides juba tuvastatuga. Seega ei pea vastustaja kirja ebaõigele aadressile edastamist rikkumiseks, mis võinuks lõppjäreldust mõjutada. Kaebaja väidab, et kohapealsete kontrollide protokollide alusel ei saanud tal kujuneda lõplikku arusaama PRIA hinnangul teostamata tööde lõplikust loetelust ja puudustega kaasneda võivatest rahalistest tagajärgedest, sh tagasi nõutava toetuse summast. Samuti puudus kaebajal tema arvates võimalus ümber lükata vastustaja ekslikke järeldusi ning esitada asjaolusid, mis oleksid mõjutanud toetuse tagasinõudmise otsustamist. Kohus nõustub, et eelnevat arvestades ei saanud 31. oktoobri 2018. a kirja saatmine tagada kaebaja ärakuulamist ega ka teavitamist toetuse tagasinõudmise menetluse alustamisest.
17.Vastustaja rõhutab, et kaebajal oli võimalus esitada vastuväiteid kohapealsete kontrollide käigus.
17.1.Õige on, et kaebaja esindaja on 26. aprillil 2018 läbi viidud kontrolli ajal oma selgitused tegemata tööde kohta esitanud 27. aprilli 2018. a protokollis (tl 58p) ning eraldi dokumendina vormistatud 27. aprillil 2018. a selgitustes (tl 20). 7(12)
3-19-645
Kaebaja esindaja selgitas, et uues hoones asub tööle tema. Ramatel Puit OÜ, kes kontrolli ajal pooleliolevas hoones tegutses, tegi proovitöö (üks maja) ja kontrollis, kas hoone ja seadmed on puitmajade tootmiseks sobivad. Kasutusluba on selgituste andmise hetke seisuga Rapla valla menetluses ning hoones tegutsenud Ramatel Puit OÜ lõpetab selgituste kohaselt pärast kasutusloa andmist tegevuse (tl 58p). Protokollist eraldi antud selgitustes (tl 20) märkis kaebaja vastuseks etteheidetele tegemata tööde kohta järgmist: 1) talviste veelekete tõttu on paigaldamata küttekehad, lõpetamata pesuruumi ehitus koos plaatimisega ning paigaldamata PVC põrandakate. Kaebaja väitis, et materjal on tarnitud ja ehitaja (SESLINK OÜ) on lubanud lahendada olukorra 2018. a juulikuu lõpuks, kui katus on veekindlaks saanud; 2) eriseadme kohta on küsitud ehitajalt; 3) betoonitöödel pole hinnapakkumises arvestatud panduste valuga ja selle teostab Netmaakler Online OÜ oma vahenditest; 4) ventilatsiooniseaded ja torustik on paigaldatud kappi, kus asuvad turavsüsteemid ja videokaamerate server; ehitajalt küsitakse põhjendus; 5) pinnakõvendite all on ehitaja lisanud tugevama betoonimargi (esialgse C25/30 asemel
C30/37);
6) ehitajalt on osalised tasumised tegemata tööde eest kinni peetud ning toetuse saaja tasub need hiljem oma vahenditest projektiväliselt. Samas on toetuse saaja taotlenud, et tema selgitusi arvesse võetaks ja tal võimaldataks vaegtööd teostada hiljemalt 31. juulil 2018.
17.2.PRIA 3. oktoobri 2019. a paikvaatluse prokollis on kaebaja märkinud, et tegemata tööd on tingitud asjaolust, et ehitaja tarnis mittesobivad kütteseadmed. Tegemata tööde teostamise ajaks on märgitud umbes üks nädal. Samas palus kaebaja esindaja vaatluse protokollis oma arvamust märkides PRIA-lt veelkord mõistvat suhtumist ning nõustumist, et ta saaks valed seadmed vahetatud ja lõputööd tehtud. Kaebaja märkis, et enne kütteperioodi on see ka talle endale segav faktor (tl 61p).
18.Kuigi on usutav, et kaebaja polnud saanud enne vaidlustatud otsuse tegemist kätte vastustaja
31.oktoobri 2018. a kirja, on vastustajal õigus selles, et kahel korral toimunud paikvaatluste tulemustest pidi kaebajale selge olema vastustaja arvamus tegemata tööde kohta ning ta sai esitada paikvaatluste tulemusena tehtud etteheidete (tegemata tööd ning höövli CE-märgise puuudmine) kohta oma selgitusi ja vastuväiteid. Toetuse tagasinõudmise osas on kohus aga seisukohal, et olukorras, kus pole tõendatud, et kaebaja sai talle ebaõigel e-posti aadressil saadetud 31. oktoobri 2018. a kirja kätte, ei olnud kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist tagatud võimalust oma vastuväiteid ega selgitusi esitada. Samas ei olnud toetuse saajale aga paikvaatluste tulemusena veel selge, kas ja millises ulatuses temalt toetust tagasi nõutakse, kuidas kujuneb tagasi nõutava summa suurus ja millistest asjaoludest vastustaja seejuures lähtub.
19.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pole ka vaidemenetluse esitanud oma vastuväiteid ja seisukohti ega kasutanud oma õigust olla ära kuulatud. ELÜPS § 110 lg-st 1 tuleneb toetuse tagasinõudmise otsuse vaidlustamiseks kohustuslik kohtueelne kord. Kohus nõustub vastustajaga, et haldusakti andmise menetluses tehtud meneltusvigu on võimalik vähemalt osaliselt vaidemenetluses korrigeerida ning vaidemenetluses esiatatavad täiendavad selgitused ning isiku täiendav ärakuulamine võivad viia haldusaktis endast tehtust erinevale järeldusele. Seda võimalust möönis vastustaja ka vaideotsuses. Kohustusliku vaidemenetluse raames vaide 8(12)
3-19-645
esitamine ei asenda täielikult ärakuulamist haldusmenetluses, kuid võimaldab ometigi isikul esitada neid seisukohti ja tõendeid, mis tema arvates on olulised ebaõige haldusotsuse vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole vaides esitanud ühtegi sisulist etteheidet vaidlustatud otsusele, vaid väitis ainult ärakuulamisvigu. HMS § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning vaide läbivaatamisel kehtib uurimispõhimõte (HMS § 83 lg 2, § 84 lg 2). Vastustaja on vaidemenetluses seisukohal, et ärakuulamisõigus on kaebajale olnud tagatud ega ole välja selgitanud, kas väidetav ärakuulamispuudus võis asja otsutamist mõjutada.
20.Määruse nr 966/2012 art 135 p-st 4 tuleneb vastustajale toetussumma tagasinõudmiseks kaalutlusruum ning kaebaja jaoks ei saanud enne vaidlustatud akti kättesaamist olla teada, kas ja millises ulatuses vastustaja täpsemalt temalt toetuse tagasi nõuab ning mil määral on ta kaebaja selgitusi ja vastuväiteid kontrolli tulemuste kohta arvesse võtnud. Samas ei saanud kaebajale olla ka täiesti üllatuslik, et olukorras, kus vastustaja heidab ette deklareeritud tööde tegelikult tegmata jätmist ja höövli märgise puudumist, toetust vastavas osas tagasi ei nõutaks. Toetuse tagasinõudmise võimalikkusele viitas vastustaja ka 25. septembri 2018. a teavituskirjas nr 13-30.3/18/265-4, mis on adresseeritud aadressil [email protected] (tl 74).
21.HMS § 58 ning riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt toob haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise kaasa ainult selline menetlusviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb välja selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (Riigikohtu 1. novembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-763, p 13). Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et kaebaja ärakuulamine teda oluliselt koormava haldusakti andmisel ei ole olnud küllaldane ning seda eelkõige tagasi taotletava summa suuruse ja kujunemise osas.
22.Kaebaja seab vaidluse alla nii vastustaja järeldused tööde tegeliku teostamise kui ka höövli CE-märgise puudumise õigusliku tähenduse osas. Samuti ei pea ta otsust proportsionaalseks isegi juhul, kui kohus peaks tõendatuks, et vastustaja poolt otsuses loeteltud tööd on tõesti tegemata ja höövli märgise puudumine omab vastustaja poolt kirjeldatud tähendust.
23.Vastustaja nõuab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 1 kaebajalt tagasi toetuse 17 106 euro ulatuses ning esitab otsuse põhjendustes (tl 8) järgmised asjaolud: „Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et tegemata on alljärgnevad tööd, mida deklareeriti teostatud töödena: 1) plaatkatted pesuruumi ja tualettruumi paigaldamata (tööd deklareeritud 30.01.18 arvega nr 2168 28.07.18) summas 1000 eurot; 2) üks boiler paigaldamata (tööd deklareeriti 30.01.18 arvega nr 2168 28.07.18) summas 205 eurot; 3) kütteseadmed on paigaldamata (tööd deklareeriti 11.09.17 arvega 2123 17.05.17) summas 19 800 eurot; 4) värvkatted on tegemata (tööd deklareeriti 30.01.18 arvega 2212 20.09.17) summas 228 eurot; 5) 3 puitust paigaldamata (tööd deklareeriti 30.01.18 arvega nr 2242 31.11.17) summas 1200 eurot; 6) kohapeal tuvastamata ventilatsiooni (1180 eurot) ja torustike (300 eurot) paigaldus, mis deklareeriti 30.01.18 arvega 2168 28.07.17) summas 1480 eurot; 7) höövli kohta polnud kohapeal esitada tehnilist dokumentatsiooni – seade ei vasta ohutusnõuetele, kuna puudub vastavusdeklaratsioon, kasutusjuhend ja CE märgistus, seade on deklareeritud maksumusega 18 852 eurot .“
9(12)
3-19-645
Otsuses on märgitud: „Toetus on välja makstud teostamata, kuid deklareeritud tööde eest kokku summas 17 106 eurot (p 1–7, mitteabikõlbulik kulu), mis jaguneb omakorda kahele investeeringuobjektile: [---].“
24.Kohtu hinnagul ei ole otsuses välja toodud kaebajalt tagasinõutava summa (17 106 eurot) kujunemine selgelt arusaadav. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendus tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1).
25.Kohtu hinnagul ei vasta vaidlustatud otsus selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele ega viita arusaadavalt selle andmisel aluseks võetud dokumentidele. Otsuse tsiteeritud tekstist (käesoleva otsuse põhjenduste p 23) nähtub, et vastustaja on tuginenud loetelu p-des 1-7 nimetatud asjaoludele (mitteabikõlblik kulu), mis hõlmavad nii väidetavalt teostamata töid kui ka etteheidet höövli puuduva dokumentatsiooni ja CE-märgistuse puudumise kohta. Samas märgib vastustaja, et nimetatud summa seisneb teostamata, kuid deklareeritud tööde eest välja makstud toetuses. Seejuures ei ole üheselt arusaadav, mil määral punktides 1) – 7) nimetatud summad on kaebajalt tagasinõutava summa kujunemisel arvesse võetud (summade liitmine ei anna ilmselgelt tulemuseks 17 106 eurot). Vastustaja viitab vaidlustatud otsuses 30. jaanuari 2018. a lõplikule maksetaotlusele (tl 80-80p), milles omakorda osundatakse erinevatele dokumentidele (arved, arve/saatelehed, maksekorraldused või arvelduskonto väljavõtted, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid). Vaidlustatud otsuses endas on erinevate (väidetavalt tegemate tööde) puhul osundatud arvetele, millega need tööd on deklareeritud. Loetelu igas alapunktis viidatud arved (vt tl 63-65, 67 ja 68) ei kajasta täpsemalt, milliste tööde kohta need on esitatud. Seose arvete ja töid kajastavate aktide vahel on vastustaja toonud välja alles vastuses kaebusele (tl 39-41) ning kohtule on esitatud PRIA menetlusbüroo arengutoetuste osakonna peaspetsialist Inese Võõrase 29. aprilli 2019. a e-kiri vastustaja volitatud esindajale, milles selgitatakse paikvaatlusel tuvastatud asjaolude (tegemata tööd), arvete ja tööde tegemist kajastavate aktide seoseid (tl 62). Nimetatud selgitusi kajastav kiri on koostatud kohtumenetluse käigus ilmse eesmärgiga anda volitatud esindajale selgitusi kaebusele vastuse koostamiseks. Seejuures ei näi vastustajal olevat ka endal täielikku selgust väidetavalt tegemata töödest ja nende maksumusest ning neid kajastavate dokumentide osas – vastustaja ametnik on viidatud 29. aprilli 2019. a e-kirjas märkinud: „Loodan, et sai kõik“ (tl 62). Arvetes ei viidata ka nende aluseks olnud aktidele (tl 66 ja 69-72), vaid üksnes aktide ja arvete kuupäevade ning neil märgitud kogusummade kokkulangevusest on võimalik järeldada, milliseid töid või kaupu mingi konkreetne arve hõlmab. Vastustaja arutluskäik tagasinõutava summa kujunemisest on ebaselgelt esitatud ning vastutaja on hakanud alles kohtumenetluses esitama täiendavaid selgitusi koos viidetega vastavatele tõenditele (aktid tl 66, ja 69-72).
26.Kohtupraktika on pidanud küll erandlikult lubatavaks haldusakti andmise aluseks olnud kaalutluste täiendamist kohtumenetluses (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ), kuid praegusel juhul on vaidluse all mitte kaalutlused, vaid küsimus sellest, kas mingeid töid saab lugeda tehtuks või mitte. Tööde maksumust kajastav arvutuskäik ei ole kohtu hinnangul selline osa haldusakti põhjendusest, milles oleks võimalik põhjendusi viidatud kohtupraktikat arvestades kohtumenetluses täiendada.
27.Vaidlustatud otsusest ei selgu ka höövli osas, kas ja mil määral on toetuse tagasinõudmine tingitud puudulikust dokumentatsioonist ja märgistusest. Vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 10(12)
3-19-645
7) on vastustaja välja toonud tehnilise dokumentatsiooni puuudmise, kohtumenetluses esitatud PRIA ametnike 29. aprilli 2019 kirjavahetuses (tl 62) ja 31. oktoobri 2018. a kirjas on esitatud höövli hinnakujundus, millest osasid summasid on vastustaja pidanud mitteabikõlblikeks. Otsuses endas ei ole mitteabikõlblike ning tagasinõude suurust mõjutava summa suurust märgitud, vaid üksnes summa, millega seade on deklareeritud ning samas on välja toodud etteheide märgise ja dokumentatsiooni puuudmise kohta.
28.Kaebaja väidab, et projektiga ettenähtud esemed (plaatkatted, uksed, boiler, kütteseadmed, kanalisatsioon, höövel, ventilatsioon, torustikud) olid objektil olemas, kuid mõned elemendid olid paigaldamata. Selle üle puuudb ka vaidlus. Kaebaja on andnud nii haldusmenetluses kontrolli käigus (tl 20) kui ka kohtumenetluses selgitusi, et kuna uue viilhalli katusel ilmnesid veelekked, ei olnud otstarbekas teha paigaldustöid enne katuse parandamist. Kütteseadmete paigaldamata jätmist põhjendas kaebaja ehitaja poolt valede seadmete tarnimisega (tl 61p). Kaebaja väidab, et on investeeringuobjektil paigaldanud ventilatsiooni ja kanalisatsiooni, osundades kaebuse lisaks olevatele fotodele (tl 21-23), mistõttu leiab ta, et vaidlustatud otsus tugineb ebaõigetele asjaoludele. Kaebaja esitatud fotode tegemise aega ja kohta ei ole võimalik identifitseerida. Samas on vastustaja esitanud 27. aprilli 2018. a kontrolli käigus tehtud fotod erinevatest paigaldamata seadmetest ja esemetest, sh torudest (tl 81- 83p) ning samuti 4. oktoobr 2018 kontrolli käigus tehtud fotod (tl 84-91). Vastustaja poolt läbi viidud esimese kohapealse kontrolli tulemusena on tuvastatud, et tegemata on järgmised tööd: plaatkatete, boileri, kütteseadmete, 3 puitukse, ventilatsiooni ja torustiku paigaldus ning värvkatted (protokoll tl 57-58). Teise kontrolli tulemusena on protokollis välja toodud varasem tegemata tööde loetelu vastavalt 27. aprilli 2018. a kontrolli tulemustele, kuid samas täiendavalt käsikirjaliselt märgitud tööde loetelu ei sisalda ventilatsiooni paigaldamist (tl 61, A-osa alapunkt 1). Kaebaja on rõhutanud nii kaebuses kui ka selgitustes vastustajale (tl 20), et ventilatsioonitööd pole tegemata, vaid seadmed on paigaldatud turvaseadmete (serveri) kappi ning valitud lahenduse iseloomu arvestades ventagregaat puudub. Vastuses kaebusele 4. oktoobri 2019. a vaatluse tulemusi kajastades ei ole ka vastustaja nimetanud tegemata tööde all ventilatsiooni paigaldamata jätmist. Samas on vaidlustatud otsuses ventilatsiooni paigaldamata jätmine märgitud p-s 6).
29.Eelnevast järeldub, et tehtuna deklareeritud tööd, mida vastustaja peab vaidlustatud otsuses tegemata töödeks ning millest on tingitud toetuse osaline tagasinõudmine, on vähemalt ventilatsioonitööde osas kajastatud ebajärjekindlalt ning kohtul puudub veendumus, et ventilatsioonitööde puudumisele tuginemine on põhjendatud olukorras, kus vastustaja on otsusest erineval seisukohal olnud nii kohapealse vaatluse protokollis kui ka vastuses kaebusele. See järeldus kinnitab samuti kohtu veendumust, et tagasi nõutava toetuse summa suurus ja kujunemine ei ole jälgitav ning on alust kahelda lõppjärelduse õigsuses.
30.Kaebaja märgib õigesti, et vastustaja on ekslikult kaebaja esindaja nimeks märkinud menetlusdokumentides Kuldar Leis, mitte korrektselt Kuldar Tamm. Tegemist on siiski ebatäpsusega või inimliku eksitusega, mis ei saa mõjutada õiguslikku hinnangut vaidlustatud haldusaktile ega käesoleva kohtumenetluse lõpptulemust.
31.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õigusvastane selle põhjendamispuuduste ning kaalumisvigade tõttu ning põhjendamispuudust on alust pidada selliseks rikkumiseks HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 tähenduses, mis võis mõjutada otustust ning kaasa tuua eksliku lõppjärelduse. Vaidlustatud otsus tuleb seetõttu tühistada. Kuna kohus tühistab vaidlustatud otsuse, ei saa õiguspärane olla ka selle otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus. Seega tuleb tühistada ka vaideotsus. Kohus rahuldab kaebuse tervikuna. 11(12)
3-19-645
MENETLUSKULUD
32.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
kohaselt kannab
Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kokku summas 1761,60 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja esialgse taotluse esitamisel 15 eurot. Taotletavad õigusabikulud on kokku 1731 eurot 60 senti. Taotlusest ja sellele lisatud kuludokumentidest (tl 98–104p) ilmneb, et õigusabi on osutatud 11,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja esindaja märgib taotluses, et väljamõistetavate menetluskulude hulka ei ole arvestatud arvel kajastuvat bürookulu. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning seejuures hindab ka õigusküsimuste keerukust ja faktiliste asjaolude mahukust (nt Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 33-34). Kohtu hinnangul on õigusteenuse tunnihind kulude väljamõistmise praktikat arvestades aktsepteeritav. Küll on aga kohtu hinnagul mõnevõrra ülepaisutatud õigusabi ajaline maht. Kaebaja on esitanud kaebuse ning täiendava kirjaliku seisukoha, mis ei ole kuigi mahukad ning keskenduvad peaasjalikult ärakuulamispuudusele haldusmenetluses ning faktilistele asjaoludele, mille väljaselgitamise võinuks korrektne ärakuulamine tagada. Poolte vahel ei ole kujunenud keerukat õigusvaidlust. Vaidluse sisu ja kohtumenetluses esitatud dokumentide mahtu silmas pidades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 9 tunni ulatuses (1404 eurot, sh käibemaks) ning riigilõivu (30 eurot), seega kokku 1434 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.