Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1233
Haldusasi
XX kaebus keelata Tallinna Linnaplaneerimise Ametil 12.06.2018 hoiatuse nr 1712899/00377-1 alusel sunniraha rakendada
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
3. juuni 2019. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-1233 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1233 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.TLPA kohustas 12.09.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00377 XX viivitamata peatama kõik ehitustööd Tallinnas Värsi tn 37. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust summas 500 eurot, kui isik ei täida ettekirjutuses välja toodud kohustust.
3.TLPA ja XX vahel leidis konserveerimise lubatavuse üle.
12.09.2017‒18.09.2017
aset
e-kirjavahetus
hoone
4.TLPA tuvastas 04.10.2017 paikvaatlusega, et Värsi tn 37 ehitustöödega on pärast 23.08.2017 jätkatud.
5.TLPA koostas 09.10.2017 XX-le hoiatuse nr 1712899/00377, milles rakendas 12.09.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00377 määratud sunniraha summas 500 eurot. Samas hoiatati, et ettekirjutuse nr 1712899/00377 nõude rikkumise uus sunniraha suurus on 800 eurot. Lisaks sellele toodi hoiatuses välja, et konserveerimine ei tähenda edasi ehitamist ehitusseadustiku (EhS) mõistes.
6.TLPA tuvastas 06.06.2018 paikvaatlusega, et ehitustöödega on Värsi tn 37 jätkatud ka pärast 09.10.2017.
7.TLPA rakendas 12.06.2018 hoiatusega nr 1712899/00377-1 TLPA 09.10.2017 hoiatuses nr 1712899/00377 määratud sunniraha 800 eurot. Samas hoiatuses hoiatati XX, et ettekirjutuse nr 1712899/00377 nõude rikkumisel on sunniraha suurus 1500 eurot.
8.XX esitas 22.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 06.11.2018) TLPA 12.06.2018 hoiatuse nr 1712899/00377-1 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks. Kaebaja õigusi on ehitusjärelevalve käigus rikutud. Vastustaja on lubanud kaebajal ehitise konserveerimist, kuid ei selgitanud, mida konserveerimine tal teha võimaldaks. Kaebaja sai aru, et ta võib ehitise ilmastiku kaitseks kilesse mässida. Pärast uut hoiatust 09.10.2017 jättis kaebaja ehituse sootuks pooleli. Selle tulemusena kahjustab vihmavesi tema hoonet. Fotodel ei ole näha erinevusi, mis näitaks, et kaebaja on hoonet edasi ehitanud. Kaebaja ei ole rahul, et 06.06.2018 käidi tema hoonet pildistamas. Kuigi kaebaja oli ise kohal, temaga ühendust ei võetud. Vastustaja pakutud täiendavast paikvaatlusest keeldus kaebaja seetõttu, et kaebaja sai kinnituse linnalt, et linn jääb oma endisele seisukohale niikuinii. Kaebajal on pooleli naaberkinnistu omanikuga maa erastamise vaidlus (haldusasi nr 3-18739), kuna ametlikult jookseb kinnistu piir üle kaebaja hoone. See on põhjus, miks tal ei ole õnnestunud esitada ehitusloa taotlust.
9.Tallinna linn palus 28.08.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 08.11.2018) jätta kaebus rahuldamata. 2(7)
3-18-1233 Kaebaja ei ole ehitise konserveerimise taotlust esitanud. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et konserveerimise vajadus tuleb täpsemalt läbi arutada igal konkreetsel juhul eraldi – selleks on koos avaldusega vaja esitada ka taotletavate tööde loetelu, millele vastustaja annab heakskiidu. Vastustaja andis kaebajale korduvaid juhiseid, kuidas konserveerimiseks avaldust esitada, kuid kaebaja ei võtnud neid arvesse. Vastustaja on tuvastanud, et 20.08.2017‒12.06.2018 on Värsi tn 37 aadressil jätkunud ebaseaduslik ehitustegevus. Enne kaebuse esitamist kohtule soovis TLPA teha seal uut paikvaatlust, kuid kaebaja ei olnud sellega nõus. Kui vaadata 04.10.2017 tehtud paikvaatluse akti ning fotosid, siis on ehitise tagumises osas kolm puidust tala kaldeasendis, mis kujutavad endast katuse karkassi. Kui vaadata 06.06.2018 paikvaatluse fotot ja 29.10.2018 toimunud kohtu paikvaatluse protokolli fotot nr 2, siis on aru saada, et puidust talasid on juurde tekkinud võrreldes 2017. a oktoobri olukorraga, täites katuse keskel oleva tühimiku. Lisaks on 29.10.2018 paikvaatluse protokolli fotolt nr 4 (vastustaja 08.11.2018 seisukoha lisa 4) aru saada, et nimetatud puidust konstruktsioon kogumina on kaldus. Kui vaadelda 04.10.2017 paikvaatluse fotot, on aru saada, et kolmel puidust talal puuduvad antud etapis muud puidust detailid. Kui võrrelda seda 06.06.2018 paikvaatluse fotoga, siis on näha, et nimetatud talade vahele on tekkinud puidust detaile vertikaalses asendis, mis oma olemuselt on katuseroov. Kuigi 29.10.2018 tehtud kohtu paikvaatluse protokolli fotolt nr 4 on kaldus oleva katusekonstruktsiooni osa kile all, on siiski aru saada, et ka lamedamas osas on katuseroove paigaldatud. Vastustaja osutab oma 08.11.2018 seisukohale lisatud 04.10.2017 paikvaatluse fotol olevale mustale objektile, mis on fotol tähistatud numbriga 3. Kui vaadata 06.06.2018 paikvaatluse fotot ning 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli fotosid, saab järeldada, et nimetatud objekt on likvideeritud. 28.08.2018 esitatud vastuses on vastustaja käsitanud seda korstna või ventilatsiooniavana. Samuti osutab vastustaja Värsi tn 37 asuva ehitise välisseinale. Tallinna Linnavaraameti 04.05.2018 tehtud esimesest fotost on näha, et garaažiuste asemele paigaldatud akende kohal ja ümber on täiendavalt puidust konstruktsioone. Ka 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli fotolt nr 3 ja vastustaja samal päeval enda tehtud fotolt on näha nimetatud välisseina puidust konstruktsioone (08.11.2018 seisukoha lisa 6). Nimetatud konstruktsioonid välisseinale on tekkinud samal ajal kui konstruktsioonid katusel. Lisaks on kaebaja üritanud hoonet soojustada. Niisiis on aadressil Värsi tn 37 toimunud ebaseaduslik ehitamine pärast 09.10.2017 tehtud hoiatust nr 1712899/00377 vähemalt kuni 12.06.2018 tehtud hoiatuseni nr 1712899/00377-1. Puidust katusekonstruktsioonide ehitamine liigitub EhS § 4 lg 3 p-i 1 kohaselt hoone piirdekonstruktsioonide muutmiseks ehk ehitamiseks. Kuna ehitisregistri andmetel on kõik Värsi tn 37 hooned üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga ning see on majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisa järgi mitteelamu, siis EhS lisa 1 järgi on sellise mitteelamu ümberehitamisel vaja taotleda ehitusluba. Kaebaja on 06.11.2018 seisukohas viidanud, nagu oleks vastustaja lubanud hoonele kilet paigaldada ning kile paigutamine eeldab mingisuguseid konstruktsioone. Kui vaadata alates augustist 2017 kuni oktoobrini 2017 tehtud fotosid kogumis, siis on selgesti arusaadav, et igas etapis on lisandunud täiendavad puidust konstruktsioonid, mis oma olemuselt liigitub EhS § 4 lg 3 p-i 1 kohaselt hoone piirdekonstruktsioonide muutmiseks ehk ehitamiseks. Selle vältimiseks oleks võinud kaebaja arvestada vastustaja antud juhistega ja lahendada 3(7)
3-18-1233 konserveerimine juba sügisel 2017. Piirdekonstruktsioone muudeti ehk ehitati jätkuvalt kuni 12.06.2018 tehtud hoiatuseni.
10.Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja ei ole esitanud kordagi vastustajale Värsi tn 37 ehitise konserveerimise taotlust, ehkki on kohtumenetluses väitnud, et ta seda on teinud. Paikvaatlusel viitas kaebaja, et on esitanud taotluse vastustajale digiallkirjastatult 15.09.2017. See taotlus on ka toimikus (tl 58 jj), kuid allkirjastatud dokumendis on väljavõtted kaebaja ja vastustaja ametniku LP vahelisest 15.09.2017 kuupäevaga e-kirjavahetusest. Oma e-kirjas 15.09.2017 LP-le on XX möönnud, et konserveerimise taotluse esitamine tal ununes. E-kirja lõpus on kaebaja märkinud, et jätkab konserveerimist ning kui vastustaja teda seejuures takistab, pöördub kaebaja kohtusse. 18.09.2017 on LP saatnud kaebajale e-kirja, kus kinnitab, et ettekirjutusega on nõutud ehituse peatamist ning konserveerimise soovi korral tuleb esitada konkreetne taotlus koos tööde nimekirjaga, lisades, et konserveerimine ei anna õigust ehitis valmis ehitada. Kaebaja vastas 18.09.2017, selgitades, et konserveerimine tähendaks katuse kalde tõstmist ühelt poolt 60 cm (et ta saaks oma kinnistul koguda vihmavett) ning päikesepaneelide paigaldamist. Seepeale on vastanud LP 18.09.2017 veel kord samasisulise kirjaga. Ometi ei esitanud kaebaja konserveerimise taotlust ka pärast seda kuupäeva ja ei ole seda teinud tänaseni. Ka 12.09.2017 ettekirjutuses on vastustaja põhjalikult selgitanud, et konserveerimistaotlust ei ole kaebaja vaatamata korduvale kirjavahetusele esitanud. Kaebaja väide, et vastustaja lubas tal paigaldada hoone katusele kile, ei ole kohtus kinnitust leidnud. Üheski haldusaktis ei ole kile ega selle kinnitamiseks talade paigaldamist lubatud. Kaebajalt on nõutud ehituse peatamist ja mingeid täiendavaid töid Värsi 37 hoone juures ei ole tal lubatud teha. Katuse kaldenurga ja konstruktsioonide muutmine on ehitamine EhS § 4 lg 3 p-i 1 mõttes, milleks on vaja EhS lisa 1 järgi ehitusluba. Ehitusluba kaebajal ei olnud. Tõendatud on, et kaebaja on pärast 09.10.2017 hoiatuse tegemist hoone juures ehitustegevust jätkanud. See nähtub järgnevast: a) seisuga 04.10.2017 (paikvaatluse akt) olid ehitise tagumises osas kolm puidust tala kaldeasendis, mis oli ilmselt katuse karkassi ehituse algus. 06.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud foto ja 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli foto nr 2 järgi on aru saada, et puidust talasid on juurde tekkinud, täites katuse keskel oleva tühimiku; b) 29.10.2018 paikvaatluse protokolli pildilt nr 4 aru saada, et eelnimetatud puidust konstruktsioon on kaldus; c) 04.10.2017 paikvaatluse akti fotolt nähtub, et kolmel puidust talal muid puidust detaile ei ole. 06.06.2018 paikvaatluse fotolt on juba näha, et nende talade vahele on tekkinud puidust detaile vertikaalses asendis (katuseroov); d) Tallinna Linnavaraameti 04.05.2018 tehtud esimesest fotost on näha, et garaažiuste asemele paigaldatud akende kohal ja ümber on välisseinal täiendavalt puidust konstruktsioone. Sama on näha ka 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli fotolt nr 3. On eluliselt usutav, et nimetatud konstruktsioonid välisseinale on tekkinud samal ajal kui konstruktsioonid katusel, kuna olid osa samast ehitustööst; e) võrreldes 09.10.2017 seisuga on 06.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotolt näha, et katusele oli paigutatud villa (mida kohtu paikvaatlusel enam näha ei olnud).
4(7)
3-18-1233 Arusaamatuks jääb, miks keeldus kaebaja vastustaja pakutud paikvaatlusest peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist, kui tal ehitise juures midagi varjata ei olnud. Kaebaja keeldumine viitab kaudse tõendina sellele, et ehitustegevus oli pärast 09.10.2017 jätkunud. Seega oli vastustajal alus kaebajale 12.06.2018 hoiatuse tegemiseks. Kaebaja oli rikkunud 09.10.2017 ettekirjutust ja see oli korduv rikkumine. Eeltoodu tõttu on 12.06.2018 hoiatus õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.XX palub 20.12.2018 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Kohtu väljasõiduistungil lubas kaebaja konserveerimise taotluse e-kirja üles otsida ning kohtule ja vastustajale edastada. Seda ta ka tegi. Ka vastustaja on pärast väljasõiduistungit esitatud seisukohas viidanud, et avaldus ei ole tehtud korrektselt. Seega on tõendatud, et kaebaja teatas soovist ehitis konserveerida ja vastustaja oli sellest teadlik. Istungil tuvastati, et seitsme kuu jooksul olid paigaldatud vaid mõned prussid ja lauad. Seda tegi kaebaja pärast seda, kui oli teavitatud, et paigaldatakse kile, nagu vastustaja seda lubas. Kile peab millegi külge kinnituma. Kaebaja töö ei väljunud konserveerimise mõistest. Vastustaja poolt fotodel punasega ümbritsetud „must objekt“ näitab tegelikult ainult seda, et soojustust ei olnud paigaldatud, ning kui „must objekt“ oli kadunud, siis ei olnud mitte katus lõpuni ehitatud, vaid kilega kaetud. Kinnitust ei ole leidnud kohtu tõlgendus, et kui soojustusmaterjalide pakid on territooriumile ladustatud, tähendab see soojustuse loata paigaldamist. Katusealune on siiani soojustamata. Kirjavahetus, milles kaebaja kirjeldab katuse konstruktsioonilist ehitust ja selle eesmärki, ei ole konserveerimise ega ehitustegevuse kirjeldus pärast ehituskeelu seadmist, vaid lihtsalt tehtud tööde kirjeldus, mis olid valmis tehtud enne sunniraha hoiatusi.
12.Tallinna linn palub 27.02.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus ei ole väitnud, et kaebaja ei ole kirjutanud konserveerimise kohta mingisugust avaldust, vaid on viidanud, et kaebaja on esitanud taotluse vastustajale 15.09.2017 ning lisanud, et allkirjastatud dokument sisaldab kaebaja ja vastustaja ametniku vahelist ekirjavahetust 15.09.2017 kuupäevaga. Seega on kohus tuvastanud, et kaebaja esitas 15.09.2017 vastustajale dokumendi, mida kaebaja pidas taotluseks, kuid mida ei saanud taotlusena käsitada, sest see ei sisaldanud nõutud informatsiooni. Kohtus on leidnud tõendamist, et vastustaja on korduvalt selgitanud kaebajale vajadust esitada korrektne konserveerimise taotlus, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kohus tuvastas ehitustegevuse vastustaja esitatud tõendite ja 29.10.2018 paikvaatluse põhjal. Ekslik on kaebaja väide kile paigaldamise lubatavuse suhtes. Vastustaja ei ole seda kunagi lubanud. Vastustaja on läbivalt selgitanud, et konserveerimiseks on vaja esitada taotlus, sest taotletavate tööde loetelu tuleb täpsemalt läbi arutada igal ehitisel eraldi. Ilma sellise loeteluta ja loetelu ehitusjärelevalvepoolse kooskõlastuseta võivad väidetava konserveerimisena teostatavad tööd osutuda ehitamiseks EhS mõistes. Antud juhul nii juhtuski. Kaebaja väide, et vastustaja lubas hoonet kiletada, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on otsuses piisavalt ja arusaadavalt käsitlenud vastustaja esitatud tõendeid. Seejuures ei ole kohus käsitlenud nn „musta objekti“. „Musta objekti“ likvideerimise käsitlemine või mittekäsitlemine ei kummuta ülejäänud tõendeid, mis viitavad ebaseaduslikule ehitustegevusele. 5(7)
3-18-1233 Välistada ei saa, et kaebaja lihtsalt likvideeris kohtu paikvaatluse ajaks villa katuselt. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel üldse alustati villa paigaldamist, kui kaebaja eesmärk on tema sõnul konserveerimine kile paigaldamise näol. Ebaselgeks jääb kaebaja viide, et kile ja prussid ei olnud kohtuistungi toimumise ajal enam alles. Kohtumenetluse käigus esitatud tõenditest on aru saada, et puidust konstruktsioonid ja kile on ehitise peal olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Tuginedes Riigikohtu 09.06.2016 otsuse nr 3-3-1-7-16 p-s 16 väljendatud seisukohale, tõlgendas ringkonnakohus kaebuse taotlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.06.2018 hoiatuse nr 1712899/00377-1 alusel sunniraha rakendamise keelamise nõudena. Kaebaja nõustus selle tõlgendusega 03.06.2019 kohtuistungil.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus on otsuse p-s 23 õigesti tuvastanud, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale ehitise konserveerimise taotlust koos vajalike tööde nimekirjaga, millele oodatakse vastustaja heakskiitu. Seejuures ei ole küsimus mitte taotluse formaalses korrektsuses, vaid sisus. Konserveerimise taotluseks ei saa pidada kaebaja 15.09.2017 e-kirjavahetust vastustaja ametniku LP-ga (tl 58 jj), sest sellest ei nähtu vajalike tööde nimekirja. 15.09.2017 kell 10.01 kaebaja poolt saadetud kirjast nähtuvat: „/.../ OÜ Karu katuse poisid tegid mulle praktiliselt ette, kuidas kalded ja neelud teha, vastavalt neile teeb tuttav konstruktor joonised /.../ Konserveerimisega aga jätkan /.../“; ega kell 18.45 digitaalselt allkirjastatud kirjast nähtuvat: /.../ Karu katus OÜ, nemad tulevad ehitavad nurgad ning viivad vinklisse. Siis konstruktor teeb joonised /.../“ ei saa pidada arusaadavaks konserveerimise tööde nimekirjaks, mida vastustajal oleks olnud võimalik üldse hinnata. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oli mainitud tegevuste näol kirjeldatud juba selleks ajaks valmis tehtud töid, ei vasta asjas kogutud tõenditele, sest kaebaja 15.09.2017 kirjad kirjeldavad tulevikus kavandatavat ning selleks ajaks ei olnud valminud ehituse kohta mingit dokumentatsiooni, nagu ei ole ka arusaadav, milliseid konkreetseid ehitustöid 15.09.2017 kirjades üldse silmas peeti. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et ehitise „konserveerimise“ mõistet EhS ei sätesta ning oma olemuselt on ka konserveerimine ehitamine. Samas ei tohiks vaidlust olla selles, et ehitise konserveerimine ei ole igasugune suvaline ehitamine, vaid ehitisele suurema ohu ja kahju ärahoidmiseks tehtavad hädavajalikud tööd, mis tagavad ehitise säilimise olemasoleval kujul. Nagu LP on kaebajale oma 15.09.2017 kirjas selgitanud, tuleb ehitise konserveerimine iga ehitise puhul eraldi läbi arutada, milleks tuleb vastustajale esitada avaldus koos konkreetsete tööde loeteluga, millele soovitakse vastustaja heakskiitu saada. Seda kaebaja ei teinud. Kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väited, mille kohaselt ta esitas juba 2017. a juulis vastustajale ehitise konserveerimiseks tehtavate tööde nimekirja, on tõendamata ja seega paljasõnalised.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõendite analüüsiga (otsuse p 25), mille kohaselt on tõendatud kaebaja ehitustegevuse jätkumine pärast 09.10.2017 hoiatuse tegemist, ega pea vajalikuks neid põhjendusi üle korrata. Seejuures ei ole halduskohus tuginenud nn mustale objektile katusel ega teinud sellest mingeid järeldusi. Kaebaja ebaseaduslik ehitustegevus on tuvastatav ka siis, kui jätta kõrvale vastustaja ja halduskohtu viited villa paigaldamisele. Kaebaja väited 2006. a-l toimunud erastamise kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest maa erastamise küsimus ei ole praeguse vaidluse ese. Samuti ei oma asja lahendamisel sisulist
6(7)
3-18-1233 tähtsust, mis ajendas linna ehitusjärelevalvet teostama (st kas juhuslik kontroll või mõne isiku kaebus) ning milliste haldusorganite abiga on kogutud tõendid (fotod) haldusmenetluses.
16.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1) ning kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.