3-18-1233 T.T.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti hoiatuse nr 1712899/00377-1 tühistamiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – T.T. Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 26.10.2018 ja kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) tuvastas 23.08.2017 paikvaatlusega, et T.T.ile kuuluval xxxxxxx kinnistul on alustatud garaažibokside katusekonstruktsioonide rekonstrueerimist. Ehitisregistris sellekohast ehitustegevust lubav projektdokumentatsioon puudus. Sellest tulenevalt tegi TLPA T.T.ile 12.09.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00377, millega kohustas teda viivitamata peatama kõik ehitustööd Tallinnas Xxxxxxx. Ettekirjutus sisaldas hoiatust sunnirahana summas 500 eurot, kui isik ei täida ettekirjutuses välja toodud kohustust.
2.TLPA ja T.T.i vahel leidis 12.09–18.09.2017 aset e-kirjavahetus hoone konserveerimise lubatavuse üle. Konserveerimistaotlust TLPA-le T.T. ei esitanud.
3.TLPA tuvastas 4.10.2017 paikvaatlusega, et xxxxxxxx on ehitustöödega peale 23.08.2017 jätkatud. 12.09.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00377 tegi TLPA kaebajale kohustuseks peatada viivitamatult ja täielikult kõik ehitustööd xxxxxx kinnistul, hoiatades ühtlasdi 500
euro suuruse sunnirahaga. TLPA teostas 4.10.2018 xxxxxxx kinnistu osas paikvaatluse, millega tuvastas, et ehitamist on jätkatud ka peale 12.09.2017. TLPA koostas 9.10.2017 T.T.ile hoiatuse nr 1712899/00377, milles rakendas 12.09.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00377 määratud sunniraha 500 eurot. Samas hoiatuses hoiatati T.T.it, et ettekirjutuse nr 1712899/00377 nõude rikkumise uus sunniraha suurus on 800 eurot. Lisaks sellele toodi hoiatuses välja, et konserveerimine ei tähenda edasi ehitamist ehitusseadustiku mõistes.
4.TLPA tuvastas 6.06.2018 paikvaatlusega, et ehitustöödega on xxxxxxx jätkatud ka peale 9.10.2017. TLPA rakendas 12.06.2018 hoiatusega nr 1712899/00377-1 TLPA 9.10.2017 hoiatuses nr 1712899/00377 määratud sunniraha 800 eurot. Samas hoiatuses hoiatati T.T.it, et ettekirjutuse nr 1712899/00377 nõude rikkumisel on sunniraha suurus 1500 eurot.
5.T.T. esitas 22.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 12.06.2018 hoiatuse nr 1712899/00377-1 tühistamise ning Tallinna linna kohustamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et TLPA 12.06.2018 hoiatus nr 1712899/00377-1 on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest tema õigusi on ehitusjärelevalve käigus rikutud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on lubanud tal ehitise konserveerimist, kuid ei selgitanud, mida konserveerimine tal teha võimaldaks. Kaebaja sai aru, et ta võib ehitise ilmastiku kaitseks kilesse mässida. Peale uut hoiatust 9.10.2017 jättis kaebaja ehituse sootuks pooleli. Selle tulemusena kahjustab vihmavesi tema hoonet. Piltidel ei ole näha erinevusi, mis näitaks, et kaebaja on hoonet edasi ehitanud. KOV peaks rahuldama kodanike vajadusi, mitte määrama neile karistusi.
7.Kaebaja ei ole rahul, et 6.06.2018 käidi tema hoonet pildistamas, kuid kaebaja ise oli kohal ja temaga ühendust ei võetud.
8.Vastustaja pakutud täiendavast paikvaatlusest keeldus kaebaja seetõttu, et kuna kaebaja ise sai kinnituse linnalt, et linn jääb oma endisele seisukohale niikuinii, siis enda elukogemustele tuginedes ei soovinud ta uue paikvaatluse teostamist. Kaebaja tõi välja, et sellisel puhul oleks kohalik omavalitsus n-ö kaitsval positsioonil ja käsitaks igat toimingut ehituse juures ettekirjutuse rikkumisena.
9.Kaebajal on pooleli naaberkinnistu omanikuga maa erastamise vaidlus (haldusasi nr 3-18739), kuna ametlikult jookseb kinnistu piir üle kaebaja hoone. See on põhjus, miks tal ei ole õnnestunud esitada ehitusloa taotlust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Kaebaja ei ole ehitise konserveerimise korrektset taotlust esitanud. Vastustaja on tuvastanud, et 20.08.2017 kuni 12.06.2018 on xxxxxxx aadressil jätkunud ebaseaduslik ehitustegevus. Enne kaebuse esitamist kohtule soovis TLPA teha seal uut paikvaatlust, kuid kaebaja ei olnud sellega nõus.
11.Kui vaadata 4.10.2017 tehtud paikvaatluse akti ning paikvaatluse akti aluseks olevaid pilte1, siis on ehitise tagumises osas kolm puidust tala kaldeasendis, mis kujutavad endast katuse karkassi. Kui vaadata 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotot2 ja 29.10.2018 toimunud kohtu paikvaatluse protokolli fotot nr 2, siis on aru saada, et puidust talasid on juurde tekkinud võrreldes 2017. aasta oktoobri olukorraga, täites katuse keskel oleva tühimiku. Vastustaja 8.11.2018 seisukohale on lisatud 6.06.2018 paikvaatluse foto ja 29.10.2018 toimunud paikvaatluse protokolli foto nr 2, kus on peale joonistatud number 1 ning mille alusel on aru saada, millistele puidust konstruktsioonidele täpsemalt viidatakse. Lisaks on
Vastustaja 25.10.2018 esitatud tõendi lisa 1 ja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 5. Vastustaja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 11.
2(6)
29.10.2018 paikvaatluse protokolli pildilt nr 4 (vastustaja 8.11.2018 seisukoha lisa 4) aru saada, et nimetatud puidust konstruktsioon kogumina on kaldus.
12.Kui vaadelda 4.10.2017 paikvaatluse akti fotot, on aru saada, et kolmel puidust talal puuduvad antud etapis muud puidust detailid3. Kui võrrelda seda 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotoga, siis on näha, et nimetatud talade vahele on tekkinud puidust detaile vertikaalses asendis, mis oma olemuselt on katuseroov4. Vastustaja on 8.11.2018 seisukohale lisatud pildile märkinud nimetatud katuseroovid numbriga 2 (lisad 1 ja 2). Kuigi 29.10.2018 tehtud kohtu paikvaatluse protokolli fotolt nr 4 on kaldus oleva katusekonstruktsiooni osa kile all, on siiski aru saada, et ka lamedamas osas on katuseroove paigaldatud (vastustaja 8.11.2018 seisukoha lisa 4).
13.Vastustaja osutab oma 8.11.2018 seisukohale lisatud 4.10.2017 paikvaatluse akti fotol olevale mustale objektile, mis on fotol tähistatud numbriga 3 (vastustaja 8.11.2018 seisukoha lisa 1). Kui vaadata 06.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotot ning 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli fotosid, saab järeldada, et nimetatud objekt on likvideeritud (8.11.2018 seisukoha lisad 2 ja 4). 28.08.2018 esitatud vastuses on vastustaja käsitlenud seda kui korstnat või ventilatsiooniava.
14.Samuti osutab vastustaja xxxxxx asuvale ehitise välisseinale. Tallinna Linnavaraameti 4.05.2018 tehtud esimesest fotost5 on näha, et garaažiuste asemele paigaldatud akende kohal ja ümber on täiendavalt puidust konstruktsioone (vastustaja 8.11.2018 lisal 5 tähistatud numbriga 4). Ka 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli pildilt nr 3 ja vastustaja samal päeval enda tehtud fotolt on näha nimetatud välisseina puidust konstruktsioone (8.11.2018 seisukoha lisa 6). Vastustaja on seisukohal, et nimetatud konstruktsioonid välisseinale on tekkinud samal ajal kui konstruktsioonid katusel.
15.Kui rääkida soojustamisest, siis on 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotolt näha, et ka katusele oli sellel momendil osaliselt paigutatud villa6. Kuigi 29.10.2018 toimunud kohtu paikvaatluse protokolli fotodelt on aru saada, et villa seal enam ei ole, on vastustaja siiski seisukohal, et kaebaja on üritanud hoonet soojustada, arvestades, et kaebaja enda sõnul ta Xxxxxxx hoones elab ning osaliselt välisseinal ka villa veel näha on.
16.Eeltoodu põhjal on vastustaja seisukohal, et aadressil xxxxxxx on toimunud ebaseaduslik ehitamine pärast 9.10.2017 tehtud hoiatust nr 1712899/00377 vähemalt kuni 12.06.2018 tehtud hoiatuseni nr 1712899/00377-1. Puidust katusekonstruktsioonide ehitamine liigitub ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-i 1 kohaselt hoone piirdekonstruktsioonide muutmiseks ehk ehitamiseks. Hoone piirdekonstruktsioonid on näiteks välissein ja katus ning katuse ümberehitamisega on muutunud olemasoleva ehitise (garaaži) omadused oluliselt. Kuna ehitisregistri andmetel on kõik xxxxxx hooned üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga ning see on majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisa järgi mitteelamu, siis ehitusseadustiku lisa 1 järgi on üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga mitteelamu ümberehitamisel vaja taotleda ehitusluba.
17.Kaebaja 15.09.2017 esitatud taotlus vastustajale on küll digitaalselt allkirjastatud, kuid sisaldab koopiaid e-kirjadest, mis ei ole käsitatav avaldusena konserveerimistööde tegemiseks. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et konserveerimise vajadus tuleb täpsemalt läbi arutada igal konkreetsel juhul eraldi – selleks on koos avaldusega vaja esitada ka taotletavate tööde loetelu, millele vastustaja annab heakskiidu. Vastustaja andis kaebajale
Vastustaja 25.10.2018 esitatud tõendi lisa 1 ja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 5. Vastustaja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 11.
Vastustaja 05.07.2018 saadetud vastuse lisa 3.
Vastustaja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 11.
3(6)
korduvaid juhiseid, kuidas konserveerimiseks avaldust esitada, kuid kaebaja ei võtnud seda arvesse7. Asjakohast konserveerimise taotlust pole vastustajale esitatud käesoleva ajani.
18.Kaebaja on 6.11.2018 seisukohas viidanud, nagu oleks vastustaja lubanud hoonele kilet paigaldada ning kile paigutamine eeldab mingisuguseid konstruktsioone. Kui vaadata alates augustist 2017 kuni oktoobrini 2017 tehtud pilte kogumis järjestikku, siis on selgesti arusaadav, et igas etapis on lisandunud täiendavad puidust konstruktsioonid, mis oma olemuselt liigitub ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-i 1 kohaselt hoone piirdekonstruktsioonide muutmiseks ehk ehitamiseks. Selle vältimiseks oleks võinud kaebaja arvestada vastustaja poolt esitatud juhistega ja lahendada konserveerimine juba sügisel 2017. Nagu eelpool selgitatud, muudeti ehk ehitati piirdekonstruktsioone jätkuvalt kuni 12.06.2018 tehtud hoiatuseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus läks peale 29.10.2018 paikvaatluse korraldamist 29.10.2018 määrusega üle kirjalikule menetlusele, andes pooltele võimaluse esitada omapoolsed lõplikud seisukohad 8.11.2018, mida mõlemad pooled ka tegid. Kaebaja on omakorda esitanud 12.11.2018 seisukoha vastustaja 8.11.2018 seisukohale. Kuna kohus sellist võimalust enam ei andnud, siis jätab kohus need seisukohad tähelepanuta. Sisu poolest ei olnud nendes 12.11.2018 seisukohtades aga midagi uut, kaebaja kordas oma varem menetluses esitatud mõtteid.
20.TLPA tuvastas 23.08.2017 paikvaatlusega, et Xxxxxxx on alustatud garaažiboksi katusekonstruktsioonide rekonstrueerimisega. Sellest tulenevalt tegi TLPA 12.09.2017 ettekirjutuse peatada ehitustegevus koos 500 euro suuruse sunniraha hoiatusega ettekirjutuse mittetäitmise puhul.
21.TLPA tuvastas 4.10.2017 paikvaatlusega, et ehitustööd on jätkatud, tehes 9.10.2017 kaebajale uue ettekirjutuse ehitustööde peatamiseks, nõudes sunniraha 500 euro maksmist ja tehes uue hoiatuse 800 euro suurusele sunnirahale.
22.TLPA 6.06.2018 paikvaatlusega tuvastati, et ehitustöödega on ikka jätkatud. Selle alusel tegi TLPA praegu vaidlustatud 12.06.2018 hoiatuse 1500 euro suurusele sunnirahale ja ühtlasi nõudis sisse 800 euro suuruse sunniraha, mille eest oli hoiatatud 9.10.2017 hoiatusega.
23.Kaebaja ei ole esitanud kordagi vastustajale xxxxxxx ehitise konserveerimise taotlust, ehkki on kohtumenetluses väitnud, et ta seda teinud on. Paikvaatlusel viitas kaebaja, et on esitanud taotluse vastustajale digiallkirjastatult 15.09.2017. See taotlus on ka toimikus (lk 58 jj), kuid allkirjastatud dokumendis on väljavõtted kaebaja ja vastustaja ametniku Liisi Pajuste vahelisest 15.09.2017 kuupäevaga e-kirjavahetusest. Oma e-kirjas 15.09.2017 Liisi Pajustele on T.T. möönnud, et konserveerimise taotluse esitamine tal ununes. E-kirja lõpus on kaebaja märkinud, et jätkab konserveerimist ning kui vastustaja teda seejuures takistab, pöördub kaebaja kohtusse. 18.09.2017 on Liisi Pajuste saatnud kaebajale e-kirja, kus kinnitab, et ettekirjutusega on nõutud ehituse peatamist ning konserveerimise soovi korral tuleb esitada konkreetne taotlus koos tööde nimekirjaga, lisades, et konserveerimine ei anna õigust ehitis valmis ehitada. Kaebaja vastas 18.09.2017, kus selgitas, et konserveerimine tähendaks katuse kalde tõstmist ühelt poolt 60 cm (et ta saaks oma kinnistul koguda vihmavett) ning päikesepaneelide paigaldamist. Seepeale on vastanud Liisi Pajuste 18.09.2017 veel kord samasisulise kirjaga. Ometi ei esitanud kaebaja konserveerimise taotlust ka peale seda kuupäeva ja ei ole seda teinud tänaseni. Ka 12.09.2017 ettekirjutuses on vastustaja põhjalikult selgitanud, et konserveerimistaotlust vaatamata korduvalt kirjavahetusele kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja väide, et vastustaja lubas tal paigaldada hoone katusele kile, ei ole kohtus kinnitust leidnud. Üheski haldusaktis kile paigaldamist (ega selle kinnituseks talade
Vastustaja 28.08.2018 saadetud vastuse lisad 3, 4 ja 7.
4(6)
paigaldamist) lubatud ei ole. Kaebajalt on nõutud ehituse peatamist ja mingeid täiendavaid töid Xxxxxxx hoone juures ei ole tal lubatud teha.
24.Vaidlustatud 12.06.2018 hoiatus on seega õiguspärane, juhul kui on tuvastatud, et kaebaja on peale 9.10.2017 hoiatust xxxxxxx hoonet edasi ehitanud. Selles pole vaidlust, et mistahes ehitusluba kaebajal xxxxxx hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks puudus. Ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 3 p 1 kohaselt on ehitamine ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone. Seega on katuse kaldenurga ja konstruktsioonide muutmine ehitamine EhS § 4 lg 3 p 1 mõttes, milleks on vaja EhS lisa 1 (üle 60 m2 pinnaga mitteelamu ümberehitamine) järgi ehitusluba. Ehitusluba kaebajal ei olnud.
25.Kohtu jaoks on tõendatud, et kaebaja on peale 9.10.2017 hoiatuse tegemist hoone juures ehitustegevust jätkanud. See nähtub järgnevast: a) seisuga 4.10.2017 (paikvaatluse akt8) olid ehitise tagumises osas kolm puidust tala kaldeasendis, mis oli ilmselt katuse karkassi ehituse algus. 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud foto9 ja 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli fotot nr 2 järgi on aru saada, et puidust talasid on juurde tekkinud võrreldes 2017. aasta oktoobri olukorraga, täites katuse keskel oleva tühimiku. b) 29.10.2018 paikvaatluse protokolli pildilt nr 4 aru saada, et eelnimetatud puidust konstruktsioon on kaldus10. c) 4.10.2017 paikvaatluse akti fotolt nähtub, et kolmel puidust talal muid puidust detaile ei ole11. 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotolt on juba näha, et nende talade vahele on tekkinud puidust detaile vertikaalses asendis (katuseroov)12. d) Tallinna Linnavaraameti 4.05.2018 tehtud esimesest fotost13 on näha, et garaažiuste asemele paigaldatud akende kohal ja ümber on välisseinal täiendavalt puidust konstruktsioone (pildil tähistatud numbriga 414). Ka 29.10.2018 kohtu paikvaatluse protokolli pildilt nr 3 on nimetatud välisseina puidust konstruktsioone näha. On eluliselt usutav, et nimetatud konstruktsioonid välisseinale on tekkinud samal ajal kui konstruktsioonid katusel, kuna olid osa samast ehitustööst. e) Võrreldes 9.10.2017 seisuga on 6.06.2018 paikvaatluse ajal tehtud fotolt näha, et ka katusele oli sellel momendil paigutatud villa (mida kohtu paikvaatlusel enam näha ei olnud, kuigi hoone kõrval olid hunnikus villapakid).
26.Kohtule jääb arusaamatuks, miks keeldus kaebaja vastustaja pakutud paikvaatlusest peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist, kui tal ehitise juures midagi varjata ei oleks olnud. Kaebaja keeldumine viitab omakorda kaudse tõendina sellele, et ehitustegevus oli peale 9.10.2017 jätkunud.
27.Seega oli vastustajal alus kaebajale 12.06.2018 ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja oli rikkunud 9.10.2017 ettekirjutust. Seejuures oli see korduv rikkumine. Eeltoodu tõttu on 12.06.2018 ettekirjutus õiguspärane. Kohtul ei ole alust seda tühistada.
Vastustaja 25.10.2018 esitatud tõendi lisa 1 ja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 5. Vastustaja 28.08.2018 vastuse lisa 11.
Vastustaja 8.11.2018 seisukoha lisa nr 4.
Vastustaja 25.10.2018 esitatud tõendi lisa 1 ja 28.08.2018 saadetud vastuse lisa 5.
Vastustaja 28.08.2018 vastuse lisa 11.
Vastustaja 05.07.2018 vastuse lisa 3.
Vastustaja 8.11.2018 seisukoha lisa 5.
5(6)
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.