XX kaebus Justiitsministeeriumi 22.10.2018 kahju hüvitamisest keelduva otsuse tühistamiseks ning ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja XX Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Aleksander Logussov
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2019.
XX esitas 21.08.2018 Justiitsministeeriumile (JM) nõude hüvitada talle Eesti riigi poolt kohtumenetlusega nr xxxxxx, ajavahemikus alates 17.02.2012 kuni ajahetkeni mil Harju Maakohus (HMK) otsustab anda välja määruse kohtumenetlusega kaasnevate menetlus-kulude kohta, tekitatud materiaalne ja moraalne kahju õiglases ja mõistlikus ulatuses.
2.JM keeldus 22.10.2018 XX kahjunõude rahuldamisest (JM 22.10.2018 kiri nr nr 13-5/54222 „Vastus kahjunõudele“). Keeldumise põhjendus: 2.1 Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamine on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1, mille kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega on seadusandja näinud ette piirangu õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamisele: õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise vajaliku eeldusena peab olema tuvastatud kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemine. Piirangu eesmärk on tagada kohtu sõltumatus, kohtuotsuse seadusjõud ning õigusrahu. Kõnesoleval juhul ei ole tuvastatud, et kohtunik oleks XX asja menetlemisel kuritegusid toime pannud. Seega ei kuulu kahjunõue rahuldamisele RVastS § 15 lg 1 alusel. 2.2 JM puudub pädevus anda hinnang kohtuasjade menetlusele ja mõjutada õigusemõistmist. Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 146 mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus ja PS § 24 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuste edasikaebamine toimuma seadusega sätestatud korras. Kohtumenetluse läbiviimise õiguspärasust saab hinnata kõrgema astme kohus määruskaebevõi apellatsioonimenetluse korras. Seetõttu puudub JM-l pädevus kujundada seisukoha osas, mis puudutab kahjunõudes toodud etteheiteid kohtute õiguslikele järeldustele ning tõendite hindamisele tsiviilasjas nr 2-12-7378. 2.3 Siiski on RvastS § 15 lg 31 alusel võimalik isikul nõuda menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. 2.4 EIK on korduvalt oma lahendites selgitanud, et menetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata kohtuasja asjaolude valguses ning võttes arvesse järgmisi kriteeriume: kohtuasja keerukus, kaebaja ja asjakohaste ametivõimude tegevus ning see, mis on kaebaja jaoks kaalul. Tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama kohtuasjaga, mille raames tuli kohtul üle kuulata mitmeid tunnistajaid ja küsida arvamusi erinevate menetluslike asjaolude kohta. Kohtuasjas peeti mitmeid istungeid, et välja selgitada kõigi asjaga seotud isikute seisukohad. Samuti uuendas kohus menetlust, et tuvastada kõik asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, sh hageja ja kostja vahelise töösuhte iseloom. Kohtuasja sisulise vaidluse keerukust näitab ka kohtutoimikusse võetud tõendite hulk ja toimikute maht. Lisaks tuleb kohtumenetluse kestusele hinnangu andmisel võtta arvesse HMK kohtunike kõrgendatud töökoormust, mistõttu võib nende menetlusse antud kohtuasjade läbivaatamine võtta teiste Eesti kohtutega võrreldes kahjuks keskmisest rohkem aega.
3.XX esitas 21.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse JM 22.10.2018 kahju hüvitamisest keelduva otsuse nr 13-5/5422-2 tühistamiseks ning ebamõistlikult pika kohtu-menetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ja mõistlikus ulatuses. Kohus võttis kaebuse 30.11.2018 menetlusse ja määras vastustajaks JM.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendus.
4.1 Kaebaja esitas 17.02.2012.a. HMK hagiavalduse, milles palus kohtul tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, töölepingu kohtus lõpetamise eest hüvitise ning saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. HMK menetles eelpoolnimetatud sisulist kaebust kokku ligikaudu 2 aastat ja 6 kuud. Sisuline kohtuotsus jõustus 26.08.2015, menetluskulude määrus - 25.10.2018. 4.2 Eesti riik on kaebaja kohtuasja nr xxxxxx esimese astme kohtus menetledes ületanud mõistlikku menetlusaega. Kaebaja ei nõustu JM väitega, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama kohtuasjaga. Kohtu tegevus/tegevusetus soodustas kohtumenetluse vältel esitama menetluspooltel aina uusi, vaidlusesse mittepuutuvaid väiteid/tõendeid, kogus 7 tundi ja 30 minutit kestnud kohtuistungil asjasse olulises osas mitte puutuvaid tunnistusi ning uuris 5 tundi ja 45 kestnud kohtuistungil olulises osas asjasse mittepuutuvaid tõendeid. Samas ei tuginenud kohus kohtuotsuses olulises osas ei tunnistajate ütlustele ega ka uuritud tõenditele. Kohus põhjustas ilmselgelt oma tegevusega menetluse viibimise, asjatute tõendite kogumise ning tunnistajate ülekuulamise asjades, mis ei olnud vaidluse esemeks. 4.3 Eesti riik on rikkunud EIÕK art 6 lg-t 1, mille kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul ja art-t 10, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. Eesti riik ei ole pööranud vähimatki tähelepanu kohtumenetluses kaebaja poolt viidatud sõnavabaduse kaitse eeldusele, kui ta esitas tööandjale hüpoteetilise küsimuse: „Kas olen mina see, kes peaks pöörduma uuriva ajakirjanduse poole teemapüstitusega kuidas xxxxxxxx uusi lapsi vastu võetakse, või mis põhjustel öeldakse xxx emadele, et kas tahad lahkuda homme või nädala pärast ... eks seda näitab aeg.“ 4.4 HMK lubades kostjal (xxxxxxxxx) esitada kaebaja suhtes piiramatult valesüüdistusi ja kogudes toimikusse arvukalt tõendeid, mis laimavad väited ümber lükkasid, põhjustas otseselt kaebajale nii materiaalset kui moraalset kahju. Ainuüksi kaebaja kulutused õigusabile ületasid esimese astme kohtus 8 000 eurot.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Tsiviilasja nr xxxxxxx menetlust pole asjaolusid arvestades alust pidada ebamõistlikult pikaks. Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama kohtuasjaga, mille raames tuli kohtul üle kuulata mitmeid tunnistajaid ja küsida arvamusi erinevate menetluslike asjaolude kohta. Kohtuasjas peeti mitmeid istungeid, et välja selgitada kõigi asjaga seotud isikute seisukohad. Samuti uuendas kohus menetlust, et tuvastada kõik asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, sh hageja ja kostja vahelise töösuhte iseloom. Kohtuasja sisulise vaidluse keerukust näitab ka kohtutoimikusse võetud tõendite hulk ja toimikute maht. See mõjutas olulisel määral menetluse ajalist kestvust. 5.2 Ka menetlusosaliste käitumine põhjustas asja pikemat menetlemist. Antud asjaolu kinnitab muuhulgas kaebaja poolt JM-le esitatud kahjunõudes avaldatu, mille kohaselt 27.11.2012 toiminud eelistungi raames „kohus juhtis korduvalt osapoolte tähelepanu asjaoludele, mida pooled peavad lisaks veel tõendama“. Samuti kahjunõude kohaselt ka 15.10.2013 toimunud istungil tegi kohus pooltele „ettepaneku eelmenetluse raames tutvuda ühiselt esitatud tõenditega, et välja selgitada, millise tõendiga millist asjaolu soovitakse tõendada ning kohus viitas kohtuistungil korduvalt, et XX ei pruugi esitatud tõenditega oma väiteid tõendada“. On ilmne, et tsiviilasjas nr xxxxxxx tuli kohtul menetluse osaliste tegevust tavalisest rohkem suunata ning menetluse kestvus on tingitud sellest, et kohus oli põhjalikult täitnud enda selgitamiskohustust.
Õigusteadlased on kohtu rolli suhtes selgitanud muuhulgas järgmist: „võistleva menetluse põhimõttest tuleneb pooltele EIK praktika järgi õigus teada, milliseid tõendeid on nõude edukuse tagamiseks vaja esitada ning samuti tutvuda kõigi teadaolevate tõendite ja asjaoludega, mis võivad mõjutada kohtulahendit, ning avaldada nende kohta arvamust; viimane kehtib ka juhul kui asjaolud on lahendamise seisukohast neutraalsed või ei sisalda kohtu hinnangul seni esitatuga midagi uut. Seejuures peab kohus koostöös pooltega suutma selgeks teha, millistele asjaoludele hageja nõuet esitades tugineb ehk millised on hagi aluseks olevad asjaolud, eristades olulisis asjaolusid ebaolulistest ning sellest lähtudes ka täitma selgituskohustust ülejäänud ulatuses“ (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost. Villu Kõve jt, Juura, lk 96). 5.3 Menetlusaja mõistliku pikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka isiku jaoks kaalul olnud hüve või huvi olulisust. Kaebaja esitas tsiviilasjas xxxxxxx kostja vastu rahalisi nõudeid summas 30 907,30 eurot. Sellest summast võttis kostja omaks summa 42,08 eurot ning kohtud rahuldasid nõude osaliselt, 422,73 euro ulatuses. Ülejäänud osas pidasid kohtud kaebaja nõudeid alusetuteks. Seega oli antud tsiviilasjas kaebaja jaoks kaalul üksnes 464,81 eurot. 5.4 Kaebaja pole määratlenud, milles talle tekitatud kahju koosneb. Kaebaja õigusabikulusid kohtumenetluses ei saa pidada varaliseks kahjuks RVastS § 15 mõttes. Samuti ei tulene kaebusest ühtegi asjaolu, millest võib järeldada, et esinevad RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaebaja taotleb talle tsiviilasjas xxxxxxxx ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ning sellest keelduva otsuse tühistamist. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr xxxxxxx esitas kaebaja HMK-le hagiavalduse 17.02.2012, HMK tegi otsuse 12.08.2014, millele esitatud kaebaja apellatsioonkaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu (TlnRK) 20.05.2015 otsusega rahuldamata, kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebus jäi 26.08.2015 Riigikohtu menetlusse võtmata, millega kohtute otsused jõustusid. Seega kestis menetlus tsiviilasjas nr xxxxxxx kokku 3 aastat 6 kuud ja 9 päeva, sh esimeses astmes 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva. Asjaolu, et menetluskulud jagati sisulisest lahendist hiljem (vastav kohtumäärus jõustus 25.10.2018), ei oma käesolevas vaidluses määravat tähtsust, ka pole kaebaja nimetatud asjaolu seostatud talle tekitatud kahjuga. 6.2 EIK väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetluse kestuse mõistlikkuse üle otsustamisel lähtuda konkreetse kaasuse asjaoludest, eelkõige asja keerukusest, kaebajate ja pädevate võimude käitumisest ning sellest, mis on kaebajal vaidluses kaalul (vt EIKo 41471/10, Bobrenok vs Ukraina jpt). Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, kohtu tegevust ning kaebajate käitumist ja huve ei saa tema osalusel toimunud menetlust pidada ebamõistlikult pikaks. Tsiviilasja nr xxxxxx toimiku materjalidega vahetult tutvunud ja kaebaja apellatsioon-kaebuse lahendanud TlnRK on otsuses märkinud järgmist: „Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei ole menetlenud asja mõistliku aja jooksul ega võimalikult väikeste kuludega, ei ole õige, arvestades vaidluse mahtu ja keerukust. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et
väidetav menetluse kestus oleks toonud kaasa ebaõige lahendi ja kuidas sellest tuleneks, et apellatsioonimenetluses peaks tegema teistsuguse lahendi. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtus asja lahendamisel menetlusnormide rikkumist ja kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning seaduslik ja põhjendatud“ (vt TlnRKo 2-12-7378, lk 9). Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et HMK jõudis kõnealuses tsiviilasjas mõistliku ajaga seadusliku ja põhjendatud lahendini. Eeltoodust järelduvalt on kaebaja etteheited HMK tegevusele menetluse juhtimisel põhjendamatud. Muu kriitika, sh kaebaja sõnavabaduse väidetav rikkumine, pole käesolevas vaidluses asjakohane. Asjas ei nähtu ka, et kaebajal oleks kõnealuses tsiviilasjas olnud kaalul oluline hüve või huvi. Üksnes kaebaja kasuks väljamõistetud 422,73 eurot ei anna alust selliseks järelduseks. 6.3 Seega puudub kaebaja kahjunõudel alus. Kuna kahjunõudel puudub alus oli JM 22.10.2018 keeldumine selle rahuldamisest õiguspärane ja vastava otsuse tühistamiseks puudub alus.
7.Menetluskuludest. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (vt HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
8.Kaebaja palub asendada kohtuotsuses tema nimi tähemärkidega. Kohtul tuleb selline taotlus rahuldada (vt HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.