lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1003/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1003/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-19-1003 10. juuni 2019 Karin Jõks V.B.i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes Kaebaja V.B. Vastustaja Viru Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Rahuldada kaebaja taotlus ja määrata talle riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kaebaja õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel tsiviilasjaks.
3.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Eesti Advokatuurile.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
V.B. esitas 24. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt vigastas kaebaja 13. mail 2019 jalga. Meditsiiniabi kohe ei osutatud, kaebajale anti üks tablett, ta lamas 40 minutit jalgpalliväljakul valudes. 15. mail viidi kaebaja haiglasse, terve päeva teda ei toidetud ja ajavahemikul 9.3018.30 hoiti teda käeraudades. 18. mail 2019 oli kaebajal väga tugev valu ja ta oli sunnitud minema läbi terve vangla seoses üleviimisega teise hoonesse. Meditsiiniõde leidis kaebajat läbi vaatamata, et tal ei ole valus. Pikaajalise kõndimise tõttu läks kaebajal kips katki. Alles 21. mail 2019 vahetati kips ära, mis kohe murdus. Kuna kaebaja on kambris üksi, siis pidi kaebaja vaatamata tugevale valule ise võtma sööki ja kambrit koristama ning kontrollimise ajal kaks korda päevas püsti tõusma. Vangla ei andnud kaebajale abistajat. 23. mail keeldus meditsiiniõde kipsi vahetamast. Kaebaja palus teda vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna kaebajal puuduvad sissetulekud.

Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajale äärmiselt vajalik juriidiline abi, kuna asja menetluses rikuti palju inimõigusi ja kaebaja ei suuda iseseisvalt osaleda asja edasises menetluses.

2.Viru Vangla vastusest kohtunõudele (tl 13) nähtub, et seisuga 10. mai 2019 ei ole kinnipeetav V.B. esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses sellega, et ta vigastas jalga, meditsiiniabi kohe ei osutatud, kaebajat haiglas ei toidetud ja hoiti käeraudades kell 9.30-18.30. Kohtu seisukoht Kaebus
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et ta oleks vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Viru Vangla andmetel ei ole kaebaja seda teinud. Järelikult ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebajal ei ole õigust pöörduda vastava kahjunõudega halduskohtusse.
4.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotlus
5.Kohus tõlgendab kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses, sh nõuetekohase kaebuse koostamiseks ning vajadusel ka VangS § 11 lg 8 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
6.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (24.01.201923.05.2019) konto väljavõtte (tl 10) põhjal on kaebajal majandusliku seisundi poolest õigus riigi õigusabi saada.
7.RÕS § 7 lg 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine, sh ei ole kaebaja kohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Kohtupraktika kohaselt ei anta kinnipeetavale reeglina riigi õigusabi kaebuse esitamiseks vangla vastu ja selle eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte: kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid ning vajadusel suunab ja abistab kaebajat kaebuse puuduste kõrvaldamisel. Sarnased kohustused on haldusorganil haldusmenetluses. Seetõttu on kinnipeetav reeglina võimeline esitama kohtu juhendamisel kaebuse iseseisvalt. Praeguses asjas on aga tegemist olukorraga, kus on keeruline öelda, milline nõue ja millisel alusel tuleks kaebajal esitada. Halduskohtu pädevuses on vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, sh kui kaebajal on etteheiteid tervishoiuteenuste osutamise korraldamisele vanglas. Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Kaebaja tugineb erinevatele, omavahel läbi põimunud asjaoludele, neist osa leidis aset vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse raames, kuid osa võis toimuda ka tervishoiuteenuste osutamise raames. Nendel asjaoludel on kohase õiguskaitsevahendi määratlemiseks vajalikud õigusalased teadmised. Kaebaja ei pruugi olla võimeline eristama, millistel asjaoludel põhinevaid nõudeid esitada kohtueelses menetluses vanglale ja hiljem halduskohtule ning milliseid tsiviilasjana maakohtule.

8.RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul võib praeguses asjas selline avalik huvi esineda määruse punktis 7 toodud põhjustel ning seetõttu, et kaebaja tugineb tema tervise kahjustamisele.
9.Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse ja määrab kaebajale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 6). Kui selgub, et kaebaja õiguste rikkumine on põhjustatud kas täielikult või osaliselt vangla tegevusest tervishoiuteenuste osutamisel, siis on võimalik asja ülekandumine kaebaja esindamiseks tsiviilasjas (RÕS § 17 lg 1). Kohus annab kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kaebaja esindajal tuleb esmalt kindlaks teha, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ning milline haldusakt või toiming on selle põhjustanud. Esindajal tuleb välja selgitada, millised on kaebaja võimalikud nõuded ja teha kindlaks nende eduväljavaated (sh kontrollida, kas kaebuses välja toodud faktilised asjaolud on õiged). Eduväljavaadetega nõude olemasolul tuleb esindajal korraldada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ja kaebuse esitamine halduskohtule või juba esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamine, asja ülekandumisel kaebaja esindamiseks tsiviilasjas hagi esitamine või juba esitatud hagi puuduste kõrvaldamine.
10.Kuna määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid, siis asendatakse HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja