Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-19-1003 10. juuni 2019 Karin Jõks V.B.i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes Kaebaja V.B. Vastustaja Viru Vangla
Asjaolud
Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajale äärmiselt vajalik juriidiline abi, kuna asja menetluses rikuti palju inimõigusi ja kaebaja ei suuda iseseisvalt osaleda asja edasises menetluses.
Kohtupraktika kohaselt ei anta kinnipeetavale reeglina riigi õigusabi kaebuse esitamiseks vangla vastu ja selle eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte: kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid ning vajadusel suunab ja abistab kaebajat kaebuse puuduste kõrvaldamisel. Sarnased kohustused on haldusorganil haldusmenetluses. Seetõttu on kinnipeetav reeglina võimeline esitama kohtu juhendamisel kaebuse iseseisvalt. Praeguses asjas on aga tegemist olukorraga, kus on keeruline öelda, milline nõue ja millisel alusel tuleks kaebajal esitada. Halduskohtu pädevuses on vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, sh kui kaebajal on etteheiteid tervishoiuteenuste osutamise korraldamisele vanglas. Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Kaebaja tugineb erinevatele, omavahel läbi põimunud asjaoludele, neist osa leidis aset vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse raames, kuid osa võis toimuda ka tervishoiuteenuste osutamise raames. Nendel asjaoludel on kohase õiguskaitsevahendi määratlemiseks vajalikud õigusalased teadmised. Kaebaja ei pruugi olla võimeline eristama, millistel asjaoludel põhinevaid nõudeid esitada kohtueelses menetluses vanglale ja hiljem halduskohtule ning milliseid tsiviilasjana maakohtule.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.