ML kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks vaadata läbi tema 18.09.2018 õpetaja/tugispetsialisti lähtetoetuse taotlus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – ML;
Resolutsioon
Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium
1.Rahuldada ML kaebus.
2.Kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi uuesti otsustama ML 18.09.2018 õpetaja/tugispetsialisti lähtetoetuse taotluse läbivaatamine.
3.Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt ML kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.07.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.ML esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) 18.09.2018 õpetaja/tugispetsialisti lähtetoetuse taotluse (18.09.2018 taotlus, tl 6).
2.HTM 15.11.2018 e-kirjas palus ML põhjendada, miks on 18.09.2018 taotlus esitatud tähtaega ületades (tl 3).
3.ML vastas HTM-ile 15.11.2018 e-kirjades, et taotluse varasemat esitamist takistas infopuudus ning ta reageeris õiguse tekkimisest teada saades vähem kui kuu aja jooksul (tl 3p).
4.ML soovis 29.11.2018 HTM-ile esitatud e-kirjas kuulda otsust lähtetoetuse kohta (tl 3p).
5.HTM 29.11.2018 e-kirjas vastas ML, et kaalus esitatud põhjuseid ja otsustas taotluse esitamise tähtaega mitte ennistada ning jätab taotluse läbi vaatamata (29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmine, tl 4).
6.ML esitas 21.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i kohustamiseks vaadata läbi tema 18.09.2018 taotlus (tl 1).
7.Tartu Halduskohus 07.01.2019 määruses võttis ML kaebuse menetlusse (tl 7).
8.Vastustaja esitas kohtule 04.02.2019 vastuse kaebusele (tl-d 11-12).
9.Tartu Halduskohus 06.02.2019 määruses otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (tl 14).
10.ML esitas kohtule 25.02.2019 täiendavad seisukohad (tl-d 15-16) ja tõendi (tl 17). Kaebaja täpsustab, et nõuab vastustaja kohustamist ennistada kaebaja 18.09.2018 taotluse esitamise tähtaeg ning taotlus läbi vaadata.
11.Vastustaja esitas kohtule 07.03.2019 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl-d 21-22).
KAEBAJA VÄITED
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 järgi peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Samuti tuleb HMS § 14 lg 7 kohaselt haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendada. Ehkki HMS § 34 ei näe otsesõnu ette, et menetlustähtaja ennistamata jätmist peaks põhjendama, siis kuna tegemist on kaalutlusotsusega, peaks haldusorgan hea halduse tavast lähtudes seda tegema. Vastustaja ei ole vastustes vastavalt HMS § 57 lg-le 1 vaidlustamiskorda selgitanud. Kaebaja asus õpetajana XX tööle 2017/2018. õppeaastal, mil Tallinna noored õpetajad ei olnud õigustatud lähtetoetust taotlema. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes oleks saanud lähtetoetuse taotlemist kaaluda ja oleks saanud muud vajalikku infot taotlemise protseduuride kohta. Kodulehel ja sotsiaalmeedia lehel tehtud teavitust ei saa lugeda piisavaks ega väita, et iga inimene oleks pidanud selle info alusel teadma, et tal on tekkinud taotlemise õigus ja selge arusaam tähtaegadest. Kaebaja on XX ainuke täiskoormusel eesti keeles õpetav ajalooõpetaja, kelle tavaline tööpäev on kell 07.30-21.00. Lisaks toimuvad olümpiaadid, vaja on käia koolitusel koolivaheajal ning ette valmistada sotsiaalainete eksamit. Õpetajaamet nõuab 100% pühendumist tööle ning eeldab kiiret reageerimist õpilastele parimate ülesannete ja võimaluste loomiseks. Seega ei saa pidada mõistlikuks, et sellise töögraafikuga isik peaks igapäevaselt jälgima vastustaja kodulehte ja sotsiaalmeediat.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja teavitas avalikkust plaanist uuendada lähtetoetuste süsteemi juba 2017/2018. õppeaasta alguses. 10.01.2018 avaldati uudis lähtetoetuse saajate ringi laiendamise kohta vastustaja veebilehel. HTM-i veebilehel on lähtetoetuse taotlemise ja saamise kohta kokkuvõtlik infomaterjal. Küsimuste tekkides on alati võimalik selgitusi saada vastava teemaga tegelevatelt ametnikelt. Lähtetoetuse taotluse esitamise tähtaeg on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määruses nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (Lähtetoetuse kord) koguaeg olnud neli kuud. Et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lähtetoetust puudutavad muudatused jõustusid 01.02.2018, siis oli viimane taotluse esitamise hetk isikutel, kes olid õpingud lõpetanud enne 01.02.2018, 31.05.2018. Täiendavalt informeeris vastustaja sihtrühma ka HTM-i Facebooki lehel 25.04.2018 ja 08.05.2018. Seega oleks pidanud
hoolas taotlemist kaaluv isik olema teadlik taotlemise tähtaegadest ning oleks pidanud vajadusel tegema ka ise pingutusi enda teadlikkuse tõstmiseks. Esitatud põhjendusi aktsepteerida ja taotlust tähtaegselt esitatuks lugeda ei ole võimalik. Vastustaja möönab, et oleks saanud menetlustähtaja ennistamata jätmist enam põhjendada, kuid see ei mõjuta taotluse osas tehtavat otsust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega muuhulgas nähti ka Tallinnas ja Tartus töötavatele õpetajatele ette lähtetoetuse saamise võimalus, oli viimase viie aasta suurim üldharidusvaldkonna õigusaktide muudatus, millega muudeti olulisel määral eelkõige haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorraldust. Praktiliselt kõik õpetajad puutuvad oma töös kokku mõne haridusliku erivajadusega õpilasega ning niivõrd oluliste muudatustega kursisolek on vajalik õpilastele seadusest tuleneva vajaliku toe tagamiseks. Vastustaja põhimõtteliselt nõustub, et õpetaja ei jõua igapäevaselt jälgida erinevate riigiasutuste kohtulehtesid ja sotsiaalmeedia kontosid, kuid arvestades, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste eelnõu oli kogu 2017. aasta sügise ja 2017–2018. aasta talve meediaväljaannete tähelepanu all, on mõistlik eeldada, et keskmine õpetaja siiski valdkonnas nii suurte muudatuste toimumisest teadlik oli.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
14.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 77 lg 1 kohaselt on õpetaja lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus. Alates 01.02.2018 jõustunud PGS § 77 lg 2 kohaselt võib lähtetoetust taotleda isik, kes: 1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana. Lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus, tingimusel et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jäänud üle ühe aasta. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra; 2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana; 3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning 4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.
15.Enne 01.02.2018 kehtinud PGS § 77 lg 2 p-d 1 ja 2 nägid ette erisuse Tallinnas ja Tartus asuvate koolide õpetajate suhtes, mistõttu ei olnud neil enne 01.02.2018 lähtetoetust võimalik taotleda.
16.Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis võimaldas õpetaja lähtetoetust taotleda ka Tallinnas ja Tartus asuvatesse üldhariduskoolidesse tööle läinud õpetajatel, jõustus keset õppeaastat 01.02.2018, siis otsustas vastustaja aktsepteerida kõikide 2017/2018. õppeaastal üldhariduskooli tööle läinud ja seaduses sätestatud tingimustele vastavate õpetajate tähtaegselt esitatud taotlusi ehk aktsepteerida ka nende isikute taotlusi, kes asusid tööle enne seaduse muudatuse jõustumist, kuid seejuures 2017/2018. aastal (tl 11p). Lähtetoetuse korra § 2 lg-st 1 tulenevalt peab õpetaja esitama hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks HTM-ile kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse koos kooli direktori kaasallkirjaga. Mitmes koolis töötamise korral esitab isik taotluse kõigi direktorite kaasallkirjadega.
17.Kaebajale tekkis eeltoodust lähtudes lähtetoetuse saamise õigus 01.02.2018 ning neli kuud taotluse esitamiseks möödus 31.05.2018. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas taotluse 18.09.2018 tähtaega ületades.
18.Menetlusosalised on erimeelt selles, kas 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmine on õiguspärane, sh kas vastustaja on seda piisavalt põhjendatud ning kas esineb alus kaebaja 18.09.2018 taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ja taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.
19.HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Vastustaja palus kaebajal 15.11.2018 selgitada 18.09.2018 taotluse hilinenult esitamise põhjuseid (tl 3). Kaebaja õigustas taotluse hilinenult esitamist info puudumisega (tl 3p), kuid vastustaja ei pidanud kaebaja esitatud põhjendusi aluseks tähtaja ennistamisel ning jättis 29.11.2018 kaebaja 18.09.2018 taotluse läbi vaatamata tuginedes Lähtetoetuse korra § 3 lg-le 5, mille kohaselt jätab HTM pärast sama korra § 2 lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused läbi vaatamata, teavitades sellest isikut (tl 4).
20.Kuna 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmine, milles jäeti kaebaja 18.09.2018 taotluse esitamise tähtaeg ennistamata, ei ole haldusakt vastavalt HMS §-le 51, vaid menetlust lõpetav toiming HMS § 43 lg 1 p 3 mõttes, siis ei kohaldu menetlustoimingule haldusakti põhjendamise ja vaidlustamisviite kohta HMS §-des 56 ja 57 sätestatu.
21.Asjakohane on HMS § 14 lg 7, mille kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest ning kuna tegemist on haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmisega, peab seda kirjalikult põhjendama. Kuigi menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele, tuleneb menetlustoimingute põhjendamise nõue haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 23; 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 10; 07.11.1997 määrus nr 3-3-1-30-07, p 2).
22.Vastustaja on kaebajat 18.09.2018 taotluse läbi vaatamata jätmisest 29.11.2018 teavitanud (tl 4), kuid kohtu hinnangul ei ole vastustaja täitnud oma põhjendamiskohustust. Ka vastustaja ise möönab, et menetlustähtaja ennistamata jätmist oleks saanud enam põhjendada (tl 12).
23.Kaebaja selgitas vastustajale 15.11.2018, et taotluse varem esitamist takistas infopuudus, kuna asjakohast infot ei oldud edastatud koolidesse ega õpetajate listidesse. Kaebaja sattus muudatuse otsa juhuslikult ning reageeris õiguse tekkimisest teada saades vähem kui kuu aja jooksul (tl 3p). Eelkirjeldatud selgituste põhjal on vastustaja 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmises üksnes märkinud, et kaalus kaebaja esitatud põhjendusi ning otsustas tähtaega mitte ennistada, seega jätab ministeerium kaebaja taotluse läbi vaatamata (tl 4). 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmisest ei selgu, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus ning mis põhjustel ei pea vastustaja kaebaja põhjendusi HMS § 34 lg 1 mõttes mõjuvaks tähtaja ennistamisel.
24.Vastustaja on alles kohtumenetluses oma selgitused esitanud. Vastustaja ei väida, et oleks teabe koolidele või õpetajatele individuaalselt edastanud, kuid teavitas avalikkust plaanist uuendada lähtetoetuste süsteemi juba 2017/2018. õppeaasta alguses, 10.01.2018 avaldati uudis lähtetoetuse saajate ringi laiendamise kohta vastustaja veebilehel, vastustaja veebilehel on lähtetoetuse taotlemise ja saamise kohta kokkuvõtlik infomaterjal ja lingid kehtivatele õigusaktidele, küsimuste tekkides on alati võimalik selgitusi saada vastava teemaga tegelevatelt ametnikelt ning täiendavalt informeeris vastustaja sihtrühma ka HTM-i Facebooki lehel 25.04.2018 ja 08.05.2018. See, kas isik on teadlik taotluse esitamise võimalusest sõltub nii enda hoolsusest, koolijuhi/õppealajuhataja teadlikkusest, huvist riiklikult kehtestatud regulatsiooni järgida jms. Seetõttu ei saa kaebaja esitatud põhjendusi aktsepteerida (tl-d 11p-12).
25.Täiendavalt toob kaebaja 25.02.2019 kohtule esitatud avalduses 18.09.2018 taotluse hilinenult esitamise põhjusena välja suure töökoormuse (tl-d 15p-16), millele vastustaja on omapoolse seisukoha esitanud 07.03.2019, märkides, et suurt töökoormust ei saa aktsepteerida mõjuva põhjusena menetlustähtaja möödalaskmisel (tl 22).
26.Kuigi 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmine on menetlustoiming ning mitte haldusakt, on asjakohane lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsuse nr 3-3-1-46-14 p-st 15, mille kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtudes nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).
27.Kuna kohtule ei ole teada, millistest kaalutlustest vastustaja 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmisel lähtus ning kohus ei ole veendunud, et vastustaja lähtus juba 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmisel kohtumenetluses esitatud põhjendustest, ei saa kohus kohtumenetluses esitatud kaalutlusi toimingu õiguspärasuse hindamisel arvestada.
28.Põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tuleb 29.11.2018 taotluse läbi vaatamata jätmist pidada õigusvastaseks. Kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi, ning kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2009 otsus nr 3-3-1-62-09, p 11), siis tuleb ML kaebus rahuldada.
29.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2013 otsuse nr 3-3-1-64-12 p-st 33 ja RVastS § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib kohus nõude rahuldamise korral teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda.
30.Kuigi kaebaja nõuab kohtult vastustaja kohustamist vaadata läbi kaebaja 18.09.2018 taotlus, sh ennistada kaebaja 18.09.2018 taotluse esitamise tähtaeg, leiab kohus, et põhjendatud on indefinitiivse ettekirjutuse tegemine vastustaja kohustamiseks uuesti otsustada kaebaja 18.09.2018 taotluse läbivaatamine, s.t vastustaja peab kaaluma ning nõuetekohaselt põhjendama, kas kaebaja 18.09.2018 taotluse esitamise tähtaja ennistamine ja taotluse sisuline läbivaatamine on põhjendatud. Kohus selgitab, et kuna vastustaja ei ole haldusmenetluses nõuetekohaseid põhjendusi esitanud ning kohtule arusaadavalt oma seisukohta kujundanud, ei saa kohus asuda vastustaja asemele ja asjassepuutuvatele asjaoludele definitiivset hinnangut anda. Vastustajal tuleb uuesti kaebaja 18.09.2018 taotluse läbivaatamise võimalikkust hinnata ning seejärel vastavalt haldusmenetlus läbi viia.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuigi kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles kajastuks 21.12.2018 riigilõivu summas 15 eurot tasumine, ei takista see riigilõivu menetluskuluna arvestamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2014 määrus nr 3-3-1-75-13, p 13; 05.05.2011
otsus nr 3-3-1-17-11, p 15 jne). Seega leiab kohus, et riigilõiv summas 15 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.