Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

Kaebuse esitaja väidab, et haldusasjas kogutud tõendid annavad aluse kaebuse rahuldamiseks, sest on leidnud tõendamist, et puudusid alused teenistusuhte lõpetamiseks.

Tunnistajate ütlustega ja asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebaja täitis oma tööülessandeid õigeaegselt, kohusetundlikult ja vastutustundlikult, kui seda võimaldasid Raasiku valla ametnikud ja Raasiku valla materjaalsed võimalused. Väite, et kaebajal olid suhtlemisprobleemid, on lükatud ümber e-mailidega ja ka tunnistaja Aare Etsi ütlustega. Vallavanem Andre Sepp poolt 29.03.2019 antud tunnistusega on tõendatud, et kaebaja, olles korralisel puhkusel, tegeles ikkagi teenistuskohustuste täitmisega, mis lükkab ümber väite, et kaebaja ei olnud kohusetundlik. Kaebaja vastuväiteid tõendavad kirjalike tõenditega kaebaja poolt esitatud Raasiku vallakodanike arvamused kaebajast kui vallaametnikust. Kaebaja ei saa vastutada kraavitusehanke tehnilise kirjelduse läbiviimise osas, sest viimasel ei ole vastavat väljaõpet ega kogemusi, millest pidi olema teadlik ka vastustaja. Tegemist on spetsiifilise tööga, mis vajab, mh õigusteadmisi ja keegi pidi andma tehnilised tingimused, sest kaebaja ei ole ise võimeline neid koostama. Kui kaebaja oleks koostanud tehnilised tingimused, siis oleks viimane võtnud ka vastutuse, kui need oleks olnud mittevastavad. Teenistuja ei pea täitma kohustust, milline ei ole viimase üleandeks ja mille osas puudub vajalikud teadmised ja oskused. Seda ka selleks, et välistada suurema kahju tekkimist. Kaebaja teavitas kraavituse vajalikkusest kruusateede kaitseks vallavanemat ja hiljem koos vallavanemaga külavanemaid, selleks kokku kutsutud ümarlaual 2018 aprill-mail, milles lepiti kokku, et külavanemad teavitavad oma küla kogukondis kus kraavitustööd toimuvad.Valla poolt antakse täpsem aeg mailitsi nii külavanematele kui ka kraavitusega piirnevatele maaomanikele või nende poolsetele esindajatele, millekohased mailid saatiski kaebaja, mistõttu ei ole alust väita, et kaebaja tegi teavitustööd puudulikult. Järsi tee joonimise osas on edastatud kirjalikud tõendid, millest nähtub, et kaebaja on saatnud hinnapäringu Signaal AS-ile ja saanud Signaal AS-ist vastuse, mis on ka kaebaja poolt edastatud vallavanemale Andre Sepale. Perila-Esko tee äärest kändude juurimist puudutavad e-mailid tõendavad, et kaebaja on aktiivselt selle küsimusega tegelenud. Kirjavahetusest nähtub ka ajatelg ja asjaajamine selle töö ettevalmistamisel ja teostamisel. Teehoiukava osas märgib kaebaja, et teehoiukava kaasajastamine ei ole tänaseks päevaks Raasiku vallas lõppenud, mida tunnistas kaebaja poolne tunnistaja Hr Avo Möls, kes on Raasiku vallavolikogu liige. Kaebajale anti teehoiukava uuendamiseks 1,5 kuud, koos lisaajaga, kaebaja viimane tööpäev Raasiku vallas oli 19.11.2018, millest on möödunud pea viis kuud ja teehoiukava pole veel valmis, mis näitab, et kaebajale antud aeg, ei olnud mõistlik. On oluline märkida, et kaebaja osas ei ole peale distsiplinaarkorras määratud noomituse esitatud ühtegi pretensiooni. ATS § 24 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Kaebaja läbis katseaja. Teenistusest vabastamise käskkirjas on aga toodud aluseks samad asjaolud, mida hinnatakse katseajal, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja katsejal sobis ja nüüd järsku ei sobi. Kaebaja leiab, et tegemist on vastustaja pahatahtliku tegevusega, mille eesmärgiks oli vabaneda ametnikust, kes võttis julguse ja vaidlustas noomituse ning kellel on julgust avaldada vastustaja juhtkonna osas eriarvamusi. Teenistusest vabastamiseks peavad esinema rikkumised, mida antud juhul ei ole esinenud. Samuti peab teenistusest vabastamise otsus olema proportsioonis rikkumise sisu ja astmega. Igasugune teenistuskohustuste rikkumine ei saa olla aluseks teenistussuhte erakorraliseks lõpetamiseks. Vastustaja ei ole selgitanud välja tegelikke asjaolusid ning on nn otsinud põhjuseid, et vabaneda alusetult teenistujast, rikkudes sellega seadust ja teenistuja õigusi.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Vastustaja märgib, et käskkirja kohaselt on kaebaja teenistusest vabastatud ATS § 92 lg 1 alusel, mille järgi võib ametniku teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Siinsel juhul avaldusid puudused kaebaja töös suvest 2018, st pärast nn lageraie juhtumit, mille tulemusel määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitus. Ükski tunnistaja ega vastustaja esindaja vande all pole väitnud, et puudused kaebaja töös esinesid juba varem. Nõuded, millele kaebaja pidi vastama, on toodud Raasiku vallavanema 05.02.2018 käskkirjaga nr 13-1/2 kinnitatud “Teede- ja ehitusspetsialisti ametijuhendis”. Ametijuhendi punki 4.1 kohaselt peab teede- ja ehitusspetsialist täitma oma ametiülesandeid täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult. Ametijuhendi punkti 4.2. kohaselt on teede- ja ehitusspetsialist kohustatud täitma teenistusse õigusakte ja korraldusi, ning ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast. Ametijuhendi punkti 6 kohaselt on ametikohale esitatavateks nõueteks suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks osakonna huvide elluviimisel (ametijuhendi p 6.4), otsustusvõime, kohuse- ja vastutustunne, algatusvõime ja loovus, võime osaleda uute lahenduste väljatöötamisel ja nende elluviimisel (ametijuhendi p 6.5), tasakaalukus ja usaldusväärsus (ametijuhendi p 6.6). 24.09.2018 kaebajaga toimunud vestlusel toodi ülaltoodud nõuetele mittevastavuste näidetena esile käskkirja p-s 4 nimetatud asjaolud. Vestlusel räägiti läbi ja lepiti kokku kaks konkreetset tööülesannet tähtajaga 18.10.2018. Kaebaja ise kinnitas, et talle on etteheited arusaadavad ja püüab edaspidi probleeme vältida. 01.11.2018 peeti kaebajaga kokkulepitud kordusvestlus. Esimesel vestlusel esile toodud töös puudujääke iseloomustavate näidete osas ei olnud märkimisväärseid muutusi toimunud. Vaid Perila-Esku teel oli selleks ajaks kändude freesimine teostatud. Raasiku rahvamaja panduse osas otsustas vald ise lepingut mitte sõlmida, kuid ka siin oli põhjuseks kaebaja valearvestused töö eelarve planeerimisel. Kaebaja töös esinenud puudujääke iseloomustavaid näiteid on käsitletud vaidlustatud käskkirja p-s 5. Ka 24.09.2018 vestlusel kokku lepitud kaks konkreetset ülesannet olid tähtaegselt täitmata. Kaebaja ei esitanud sisulisi seisukohti 24.09.2018 ja 01.11.2018 toimunud vestluse kokkuvõtetele. Kaebaja töös esinenud puuduste tõttu leidis vastustaja, et teenistussuhte jätkamine kaebajaga ei ole võimalik. Ka tunnistaja Reelika PirsonHeinloo selgitas 29.03.2019 toimunud kohtuistungil, et koostöö kaebajaga hangete alal oli võimatu. Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et teenistussuhe kaebajaga ei lõpeks. Kaebajale anti piisavalt mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning käesoleval ajal ei ole meil ka vaidlust selle üle, et kaebaja sai aru talle etteheidetavtest asjaoludest, et ta lubas ennast parandada, et talle olid arusaadavad esimesel vestlusel antud kaks tähtaegset ülesannet ja et ta ei esitanud selles osas vastustajale mingeid vastuväiteid ega ettepanekuid. Alles kohtumenetluses asus kaebaja seisukohale, et talle antud ülesanded ei olnud teostatavad. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui ülesanded ei olnud teostatavad (millega vastustaja ei nõustu), saanuks kaebaja üles näidata algatusvõimet ja initsiatiivi, juhtides ülesannetega seonduvaid protsesse maksimaalse võimaliku tulemuseni, informeerides samal ajal vähemalt vahetut ülemust asjaoludest, mida tal ei ole võimalik täita. Selle asemel kaebaja sisuliselt lihtsalt istus ja ootas, et vaadata, mis saab. Kaebajale ei olnud võimalik teenistusest vabastamisel pakkuda teist tööd, samuti ei pidanud vastustaja mõistlikult võimalikuks kaebaja täiendavat koolitamist. Tunnistajad kinnitasid puudujääke kaebaja töös. Aare Ets selgitas tunnistajana ütlusi andes, et pärast nn lageraie juhtumit enam õieti järjepeale ei saadudki. Kaebaja, vallavanema ja A. Etsi vahel olid tihti ühised kolmepoolsed arutelud kaebaja tööülesannete täitmise üle. Kaebajal antud kahe konkreetse ülesanne mõte oli ülesannete täpne fikseerimine ja hiljem hindamine, kuidas ülesannete täitmine on edenenud. Kaebajal jäid mõlemad ülesanded kokku lepitud tähtajaks tegemata. Kaebajal ei olnud vestluste tulemusel vastuväiteid. Põhiprobleemiks oli see, et teehoiukavaga ei saanud ta midagi tehtud (seda tegi vajalikuks ulatuses tunnistaja ise), väga palju probleeme oli hangetega , kaebaja ei teinud tehnilisi kirjeldusi, mille tõttu mindi ka üle hanke tähtaegadest.

Kaebaja oli hea suhtleja kollegidega, kuid avaliku teenistuse jaoks olid oskused vähesed. Vahel andis kaebaja alusetuid lubadusi ehk neid asju ei saanud alati tehtud. Valla töö oli häiritud, nt vildikaga joonistatud kraavitusplaani tõttu tuli vallal tehnilise kirjelduse osas väljastpoolt sisse tellida. Tunnistaja A. Ets selgitas ka, milline oleks olnud korrektne tööülesanne. Kaebajal puudusis teadmised ja oskused tulla toime avalikus teenistuses, kus tuleb täita ka bürokraatlikke ülesandeid. Kaebaja algatusvõime ja initsiatiivikuse osas olid lõpus ainult negatiivsed näited, kaebaja viibis tundide kaupa tüdrukute toas kohvitassi taga. Kaebaja ei saanud ka hakkama talihoolduse hanke korraldamisega, mis oli tema ülesanne kõnniteede ja parklate osas, kuigi antud hankes ei pidanud kaebaja tehnilist kirjeldust koostama isegi n-ö nullist. Teehoiukava koostamine ja selle täitmise jälgimine oli kaebaja ülesanne ametijuhendist tulenevalt, kaebaja oleks saanud vajadusel kaasata kõiki asjaomaseid isikuid, kellest võinuks kava juures kasu olla. Vastustaja peab siinkohal vajalikuks märkida, et kaebaja poolt kohtuistungil tsiteeritud kirju ei ole kohtumenetluses tõenditena esitatud, samuti ei esitanud kaebaja neid kirju kohtuistungil, vaid üksnes tsiteeris neid. Kohtuistungitelt arusaadav kaebaja põhiline argument seonduvalt teede arengukavaga oli, et seda oleks pidanud koostama mitu inimest ja ülesanne väljus tema pädevusest. Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et kaebaja oleks pidanud sel juhul kaasama teisi inimesi ja teostama ülesande n-ö meeskonnaga. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks üldse midagi teehoiukava ülesandega seonduvalt teinud, mida oleks võimalik nimetada töökohustustuste täitmisena nõuetele vastavalt. Tunnistaja Avo Mölsi ütlusi ei saa mingis osas pidada siinses asjas tähtsust omavaks, kuna tegu on kooli direktoriga, kes konkreetselt kaebajale etteheidetavaga seotud ei olnud. Avo Möls ise ei olnud ka komisjonis, mis pidi tegelema teehoiukavaga. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja väitis teadvat, et vastustaja tegi kaebajale ülesandeks “teehoiukava koostamise”. Kuivõrd kooli direktorile ei saa olla teada vastavas osas valla sisemine töökorraldus ning tunnistajale ei ole teatavaks tehtud kaebajaga 24.09.2018 ja 01.11.2018 vestluste sisu ega protokolle, võis tunnistaja saada vastavat informatsiooni üksnes kaebajalt, mida siis tunnistaja omakorda esitles enda teadmistena. Tunnistaja Alari Kruusvall oli kaebaja poolt kutsutud kohtusse tunnistama n-ö vastutunnistajaks Reelika Pirson-Heinloole. Sellele vaatamata ei avaldanud kaebaja 29.03.2019 toimunud kohtuistungil soovi kuulata esmalt ära Reelika Pirson-Heinloo, kuigi kohus selle võimaluse pakkus. Tunnistaja Alari Kruusvall selgitas kohtuistungil, et kuigi oli kokkulepe, et kaebaja võtab tänavavalgustuse üle, siis kuna tunnistaja oli ise kogu aeg sellega tegelenud, siis ta tegeles sellega edasi, kuna teda huvitas ning ta ise ei näidanud initsiatiivi, et ülesannet kaebajale edasi anda. Veidi hiljem küll tunnistaja märgib, et talle ei antud korraldust, et oleks pidanud tänavavalgustuse teema kaebajale üle andma, kuid tunnistaja ütluste pinnalt ei saa kahelda, et tunnistaja teadis asjaolust, et tänavavalgustuse teema pidi üle minema kaebajale. Tunnistaja ise märgib, et keegi pidi ju sellega tegelema, kuna kedagi teist ei olnud, kes sellega tegeleb. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuivõrd kaebaja ei näidanud ise üles initsiatiivi ülesannete üle võtmiseks, ei teinud seda ka tunnistaja, kuna oli seni neid ülesandeid täitnud ja tal polnud vastuväiteid, et täidab neid edasi. Vastustaja rõhutab, et asjaolu, et keegi teine täitis kaebaja asemel kaebaja ametijuhendi järgseid tööülesandeid, ei õigusta kaebaja poolt ülesannete täitmata jätmist. Vastupidi, tunnistaja ütlustest on võimalik järeldada, et kaebaja kasutas olukorda ära ega hakanud ülesandeid üle võtma, kuna leidus inimene, kes vabatahtlikult tema ülesandeid tegi. Tunnistaja Reelika Prison-Heinloo on selgitanud üksikasjalikult, et kaebaja töökohustuseks oli anda tunnistajale hangete korraldamiseks spetsiifilise valdkonna ehitusalaseid (tehnilisi) kirjeldusi, kuid neid ta kaebajalt ei saanud. Taas (sarnaselt Alari Kruusvallile) tegi tunnistaja kaebaja ülesanded pigem ise ära, kuna ta pidi täitma plaani ning tema jaoks oli lihtsam teha kaebaja ülesanded ise ära, kui tuletada seda kaebajale meelde. Ilmselgelt ebaadekvaatne oli kaebaja käitumine Raasiku kergliiklustee ehitusega seonduvas hankes, kus kaebaja ei pidanud vajalikuks ehitajate täpsustavatele küsimustele vastamist. Tunnistaja leidis, et kuna kaebajal oli tööle tulles ehituslik taust, ei saanud tehniliste kirjelduste koostamine olla kaebajale raske. Tunnistaja selgitas, et kaebaja ei saanud aru era- ja avaliku sektori erinevatest reeglitest, lootes, et pelgalt telefonikõne peale saavad asjad korda. Seega on ka sarnaselt Aare Etsile toonud tunnistaja välja, et kaebaja ei

mõistnud, et avalikus sektoris tuleb teha ka teatud bürokraatlikke ülesandeid. Tunnistaja märkis, et vajadusel võinuks kaebaja kaasata tehniliste kirjelduste koostamisele spetsialiste, kuid näiteks kraavitustööde hankes kaebaja seda ei teinud, jättes ülesanded täitmata. Tunnistaja nimetas ka teisi hankeid, kus kaebaja jättis tehnilise kirjelduse tegemata. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuivõrd hankeplaan pannakse paika iga aasta alguses, ei saanud asi olla ka selles, et kaebajal oli aega liiga vähe. Nagu öeldud, võinuks kaebaja kaasata vajadusel teisi spetsialiste. Tunnistaja kinnitas, et kuigi kaebaja pidi kraavituse hankes põlluäärsete piirinaabritega kontakti võtma ja neid informeerima, siis tegelikult piirinaabrid hiljem ikkagi ei teadnud asjast midagi. Vastustaja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil vande all, et esmalt ilmnesid probleemid kaebajaga selles, et hangete jaoks ei olnud tehnilisi kirjeldusi (mille koostamine oli kaebaja ülesanne). Vesteldes kaebajaga selgus, et kaebajal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi. Teehoiukava puhul räägiti kaebajaga konkreetsemalt, et olemasolevat teehoiukava tuleb analüüsida ning teha ettepanekuid järgmiseks perioodiks, Kuigi kaebaja andis alati jaatava peanoogutuse, siis lõpuks selgus, et mitte midagi ei ole tehtud. Vallavanem nägi lahendust, andes kaebajale ülesande kirjalikult, eesmärgiks oli ühtlasi välja selgitada, miks ei saa kaebaja asju tehtud tähtaegselt. Koos vaadati üle avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja kaebaja ametijuhendi. Vastustaja pidas oluliseks, et järgitakse planeerimise ja teavitamise protsessi ja norme. Kaebaja tegutses aga rohkem erasektorile iseloomulikult (“puusalt tellimine”). Vastustaja seaduslik esindaja kinnitas vaidlustatud käskkirjas näidetena esile tood puudusi kaebaja tööülesannetes ja täpsustas suuliselt, milles puudused seisnesid. Kaebaja ei ole tõenditega ümber lükanud vastustaja seadusliku esindaja selgitusi. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja poolt teenistusülesannete täitmisel ilmnes mitmetel juhtudel, et kaebajal puuduvad teadmised ja oskused teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses. Vastavad nõuded tulenesid kaebaja ametijuhendist ning nendele vastavuse hindamine on hinnanguline kategooria, mitte mõõdetav konkreetsete kriteeriumide või näitude alusel. Vastustaja on ka seisukohal, et puudujääke kaebaja töös tuleb vaadata ennekõike kogumis. Siinsel juhul oli pigem tegemist ametniku üldise oskusega saada hakkama avalikus sektoris. Kaks tunnistajat ja vastustaja seaduslik esindaja kinnitasid, et kaebajal oli pigem erasektoris tegutsemise oskus ning ta ei suutnud järgida ametiasutusele iseloomulikku töökorraldust. Ametiasutuse töö peab olema läbipaistev ning raha kasutamine kontrollitav. Seetõttu on oluline nt eelarvest kinni pidamine, plaanidest kinnipidamine, hangete korraldamine jms. Kaebaja oma teenistusülesannete täitmisel nende asjaoludega arvestada ei suutnud. Detailsemalt olid kaebaja puudusteks mittevastavus vaidlustatud käskkirjas välja toodud ametijuhendi punktidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh vastustaja seadusliku esindaja vande all antud seletusi, ning tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Pooled vaidlevad selle üle, kas A.L.i teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu oli õiguspärane ja kaalutletud. Kohtumenetluses olnud teenistusvaidluses on kohus uurinud ja hinnanud nii suulisi tõendeid (menetlusosalise ja tunnistajate vande all antud ütlusi) kui ka haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid nende kogumis ja koostoimes. Kohus on 29.03.2019 toimunud kohtuistungil vande all küsitlenud tunnistajaid (Raasiku Vallavalituse ametnikud Reelika Pirson-Heinloo, Alari Kruusvall ja Aare Ets, samuti kooli direktor Avo Möls) ning ütlused on vande all andnud ka Raasiku vallavanem Andre Sepp.

Tunnistajate Reelika Pirson-Heinloo ja Aare Etsi ütluste kohaselt A.L.il tekkisid probleemid tööülesannete täitmisega. Tunnistaja Aare Etsi sõnul tööülesannete täitmiseks antud tähtaegu A.L. ei järginud. Tunnistajale ei meenunud ühtegi teedega ja ehitusega seotud hanget, kus A.L.ilt oleks saadud adekvaatse tehnilise kirjelduse. Tunnistaja väitel A.L.ile tehnilise kirjelduse koostamine oli väga vaevaline, mis põhjustas tõsiseid probleeme, kuna ei suudetud kinnitatud hankeplaani täita. Tunnistaja tõi näitena kaebaja ülesande kraavituse hange välja töötada: A.L. esitas paberi, millele olid vildikaga tõmmatud jutid, aga eelnevalt läbi räägitud tehniline kirjeldus jäi esitamata, mistõttu telliti tehniline kirjeldus väljastpoolt ning sellega kaasnes vallale rahaline kulutus. Tunnistaja väitis, et kaebajal jäi avaliku teenistuse jaoks teadmisi ja oskusi väheseks ning selgitas, et kohalikus omavalitsuses peab ka bürokraatlikke ülesandeid täitma, nt dokumente vormistama jne, kuid kaebajal seda kogemust ei olnud. Tunnistaja märkis ka seda, et vallavalitsuse majas kolleegid rääkisid ja juhtisid sellele tähelepanu, et A.L. tundide kaupa istub tüdrukute toas kohvitassi taga. Tunnistaja teadmisel kõige rohkem pidid tegema kaebaja töös täiendusi/parandusi kaks ametnikku, s.o hanke- ja järelevalvespetsialist Reelika Pirson-Heinloo ja keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall. Tehnilisi kirjeldusi kaebaja üldse ei tahtnud teha, vajaka jäi nõuetekohase tehnilise kirjelduse koostamisest ja esitamisest, et oleks hankega võimalik edasi minna. Hangete tähtajad läksid üle ning Reelika Pirson-Heinloo, kes on üldhankespetsialist, ei saanud süvavaldkonna teemasid ega hanke kirjeldusi koostada. Kaebaja poolt jäid täielikult tegemata teehoiukava eelnõu ja teede inventariseerimine. Kaebaja ei saanud hakkama ka kõnniteede ja parklate hanke korraldamisega ja selle tehnilise kirjelduse koostamisega, mis oli tema ülesanne. Tunnistaja Reelika Pirson-Heinloo ütluste kohaselt töötas ta koos A.L.iga ühes ruumis, algul, esimesed 4 kuud oli nende tööalane suhtlemine normaalne, aga siis hakkas asi muutuma, põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja pidi tunnistajale edastama spetsiifilise valdkonna ehitusalaseid kirjeldusi hanke jaoks, aga neid ei esitatud, põhjust tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja pidi need ise ära tegema, samas aga tema enda töö oli häiritud. A.L. jättis hangete tehnilised kirjeldused tähtajaks tegemata või ei teinudki neid. Raasiku põhikooli hanke puhul oli A.L. väga asjalik, aga hiljem suhtumine muutus ning ta hakkas valima, mida tahaks teha. Tunnistaja kinnitas, et kraavitustööde hanke puhul vald tellis tehnilise kirjelduse väljast, kuna A.L. seda ei esitanud ja tunnistaja ei osanud kraavituse osas aidata. Tunnistaja teadmisel umbes 7-8 hanke osas võeti kedagi appi või siis tunnistaja ise pidi kaebaja tehnilisi kirjeldusi muutma ja asja uurima, kuna info, mis kaebajalt tuli, ei vastanud osaliselt tõele. Tunnistaja ütles, et kontrollis A.L.i tööd üle, kuigi ta ei peaks spetsialisti tööd üle kontrollima. Tunnistaja tõi näitena hanke „Lume lükkamine kergteedel“, kus mahud ja andmed olid valed. Kaebaja võttis eelmise aasta näite, aga ei kontrollinud üle, kas need mahud ja andmed vastavad selle aasta andmetega ja kui tema käest sai küsitud, siis ta vastas: "Kui mina olen nii teinud, siis nii on õige." Tunnistaja väitel tegelikult aga ei olnud tal õigesti tehtud. Tunnistaja kinnitas, et käis korduvalt nendest probleemidest vahetule ülemusele ja vallavanemale rääkimas, kuna tema töö oli häiritud ja töökoormus natuke kasvanud. Tunnistajad Avo Möls ja Alari Kruusvall midagi konkreetset A.L.i tööülesannete täitmise/täitmata jätmise kohta ei osanud öelda, nende ütlused ei kajastanud vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud asjaolusid. Avo Möls on kooli direktor, kes vaidlustatud käskkirjas kajastatud asjaoludega seotud ei olnud. Alari Kruusvalli ütluste osas kohus nõustub vastustajaga, et tunnistaja ütlustest võib järeldada, et kaebaja ei hakanud temalt ülesandeid üle võtma, kuna leidus inimene, kes vabatahtlikult oli nõus tema ülesandeid täitma. Raasiku vallavanema Andre Sepa vande all antud ütluste kohaselt 2018 kevadest hakkas temale tulema signaale, et vallal on hankes viibed, kuna ei saada vajalikke tehnilisi kirjeldusi ning Andre Sepp valla juhina pidi sellesse sekkuma. Iganädalastel töökoosolekutel, kus ka A.L. osales, arutati neid teemasid. Andre Sepa väitel kevadel vastu suve sai talle selgeks, et need probleemid võivad olla oskuste ja teadmiste vähesuses. Andre Sepp valla juhina hindas kogu meeskonda, et mitte liiga teha ühele meeskonnaliikmele ning et analüüsida ja aru saada, kus on veakohad, mis takistavad edasi liikuda. Andre Sepp ütles, et Raasiku valla ajalukku jääb kaebaja võsaraie leping (kehtis eelmise aasta lõpuni), kuna see pälvis nii suurt avalikku tähelepanu, üle 380 000 Facebooki

sotsiaalmeedia kirjelduse, lisaks volikogu teemakäsitlus ja ajakirjandus laiemalt. Andre Sepa kinnitusel käis ta koos kaebajaga neid puid üle vaatamas, mida ei olnud selleks hetkeks veel raiutud. Vallavanem Andre Sepp kinnitas, et A.L. ütles temale Rätla külas, et need kõige suuremal kinnistul kasvavad puud jäävad alles ja seda võsa ei ole vaja täies ulatuses maha võtta. Kolm nädalat hiljem, kui Andre Sepp sinna läks, oli seal 100% raadatud, millest tõusetus usalduse küsimuse. Andre Sepp väitis, et temale üks töötaja märkis, et ta ei saa piisavalt andmeid hangete tegemiseks ning suhtlus kaebajaga on ka takistatud. Vallavanem Andre Sepp kinnitas kohtule, et tema jaoks ettenägematud asjaolud selgusid kaebaja töö käigus. A.L. oli avaliku konkursi teel tulnud osakonnajuhataja ametikohale, kus olid veel kõrgemad nõudmised kui teede- ja ehitusspetsialistile. Vallavanem Andre Sepa andis hinnangu A.L.ile kui osakonnajuhatajale, et kuidas ta suudab tööülesandeid anda, neid kontrollida, suhelda vallavalitsusega ja vallavanemaga. Vallavanem Andre Sepp tegi ettepaneku A.L.ile üle minna teede- ja ehitusspetsialisti ametikohale, millega A.L. nõustus, teades, et ta peab suutma ette valmistada hankeid, neid ellu viima, kontrollima lepingute täitmist jm. Andre Sepp väitis, et hiljem ta pidi selles pettuma. Andre Sepp kinnitas, et enne A.L.i teenistusest vabastamist toimus 01.11.2018 nende vahel vestlus, milles osales ka Aare Ets. Vestlus kohta koostati kokkuvõte, millele kaebaja vastuväiteid ei esitanud. A.L. vabastati teenistusest Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel. ATS § 92 (teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu) lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Vastustaja asus seisukohale, et A.L.i puhul ilmnes teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses, mis väljendus A.L.i tegevuse mittevastavuses teede-ja ehitusspetsialisti ametijuhendi punktidele 4.1 (ametiülesandeid tuleb täita täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult), 4.2 (kohustus täita teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi) ja 6.4-6.6 (suhtlemisoskus, sh oskus koostööks osakonna huvide elluviimisel; otsustusvõime, kohuse-ja vastutustunne, algatusvõime ja loovus; tasakaalukus ja usaldusväärsus) ning see ei võimaldanud kaebajaga teenistussuhet jätkata. Vastustaja kinnitas kohtule, et nõuetele mittevastavust ei ilmnenud A.L.i teenistusse võtmisel ega ka katseaja kestel. ATS § 92 lg 2 kohaselt ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajat ei olnud võimalik üle viia teisele ametikohale ega teist ametikohta pakkuda vastava vakantse ametikoha puudumise tõttu. ATS § 92 lg 3 näeb ette, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Ametiasutus korraldab ametniku ametialase koolitamise, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Vastustaja kinnitas, et A.L.ile anti mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (üks kuu, tähtaja pikendamist kaebaja ei taotlenud), et ametnik saaks näidata, et suudab esile toodud probleeme vältida, lisaks määrati temale kaks konkreetset tähtajalist ülesannet. Vastustaja leiab, et määratud aja jooksul ei suutnud A.L. täita kumbagi ülesannet, ka muus osas ei näidanud ta üles huvi enda parandamise vastu. Vastustaja hinnangul A.L.i täiendav koolitamine sellises olukorras ei olnud mõistlikult võimalik, kuna seda ei saa teha kohuse- ja vastutustunde, ülesannete täitmise täpsuse, algatusvõime jms osas. Vastustaja märkis,

et A.L. ise ei näinud probleemi töökorralduses ega esitanud ettepanekuid, kuidas olukord võiks paraneda. ATS § 92 lg 4 sätestab, et enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Seda seadusest tulenevat nõuet on vastustaja järginud. 24.09.2018 vestlusel, millest võtsid osa vallavanem Andre Sepp ning haldus-ja arendusosakonna juhataja Aare Ets, arutati A.L.iga, et viimastel kuudel on ilmnenud, et ta ei olnud suuteline täitma teede- ja ehitusspetsialisti ametijuhendis sätestatud kohustusi ja nõudeid. A.L.ile heideti ette, et ta ei ole väljendanud töös piisavalt algatusvõimet ja initsiatiivi, puudujääke on töö täpsuses ja kohusetundlikkuses, teised ametnikud on pidanud tegema tema töös täiendusi või tuletama talle meelde, milliseid ülesandeid peab ta veel täitma, lisaks teised ametnikud on vallavanemale käinud kaebamas, et A.L. teeb tööd lohakalt ning koostöö puudub. Enne teenistusest vabastamist toimus kaebajaga veel üks vestlus 01.11.2018, mille kohta koostati kokkuvõte. 01.11.2018 vestluses osalejate koosseis oli sama mis 24.09.2018 toimunud vestlusel. 01.11.2018 vestluse kokkuvõte kajastas ka 24.09.2018 vestlusel toimunut. 01.11.2018 vestluse kokkuvõttes asus vallavanem Andre Sepp kokkuvõtvalt seisukohale, et A.L. ei ole vaatamata 24.09.2018 toimunud vestlusele kõrvaldanud oma töös puudusi, millele juhiti tema tähelepanu. Tegemata jäid mõlemad (2) tähtaegselt antud ülesannet. Vallavanem Andre Sepp leidis, et A.L.i poolt esitatud põhjendusi, miks tööd jäid tegemata, ei saa pidada asjakohasteks. Ühtlasi anti A.L.ile võimalus esitada vestluse kokkuvõttele oma seisukohad (mõlema vestluse korral). Kohus ei hakka eelviidatud kokkuvõtete sisu, millega on tutvunud ka kaebaja, üle kordama. Ülalmainitud vestluste kokkuvõtetele kaebaja oma sisulisi seisukohti/vastuväiteid ei esitanud. Ülalmärgitust tulenevalt kohus leiab, et A.L.i teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu on vastustaja poolt piisavalt põhjendatud, sh tõendatud. Kohus asub eelöeldut kokku võttes seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kaalutletud. Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Vastustajat esindas kohtumenetluses Advokaadibüroo Emeraldlegal advokaat Katrin Paulus, kes palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2264,16 eurot, koos käibemaksuga kokku 2716,99 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Haldusasjades nr 3-3-1-62-08 (p 15), nr 3-3-1-16-07 (p 13) ja nr 3-3-1-49-04 (p 10) on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. Riigikohus on aga kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Lisaks võib menetluskulude jagamisel arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (15.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p 13). Samuti on Riigikohus sedastanud (asjas nr 3-3-1-11-01, p 2), et haldusorgani menetluskulude põhjendatuse hindamine peab tagama üksikisiku kaitse liigsete kulude eest halduskohtumenetluses.

Kohtu hinnangul ei ole tegu niivõrd keerulise vaidlusega, mis oleks väljunud valla põhitegevusest. Vallal ei tulnud kohtumenetluses enam kokku puutuda selliste keeruliste õiguslike teemade- ja küsimusteringiga, mille lahendamisega ei oleks vald oma koosseisuliste töötajatega ilma kõrvalise õigusabita kohtumenetluses hakkama saanud. Seega ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine kohtumenetluses hädavajalik. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud. Kaebajal oli kaebeõigus enda õiguste kohtulikuks kaitsmiseks. Kuigi kohus möönab, et kaebaja menetluslikud tahteavaldused on kaasa toonud vastustaja poolele lisakulutusi nii ajalise kui ka materiaalse ressursi osas, puudub siiski alus väita, et kaebaja on käitunud menetluses sihilikult pahatahtlikult, samuti leiab kohus, et ei esine asjas ka teisi selliseid erandlikke asjaolusid, nt ülekaalukat avalikku huvi vms, mis annaksid aluse vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Seega poolte võrdsuse tagamise eesmärgil ja lähtudes vajadusest tagada kohtumenetluses üksikisiku õiguste kaitse, leiab kohus, et kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.