I. L. kaebus Eesti Töötukassa 04.12.2018 otsuse nr 318000174 tühistamiseks ning kaebaja avalduse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks Kaebaja: I. L.
Pooled
Vastustaja: Eesti Töötukassa Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I. L. kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.I. L. (edaspidi kaebaja) ja Bestowen OÜ (registrikood 12615404), keda esindas juhatuse liige Toomas Priimann, vahel allkirjastati 04.12.2017 tööleping. Harju Maakohtu 18.09.2018
määruse (tsiviilasjas nr 2-18-10523, edaspidi Harju Maakohtu määrus) resolutiivosa on järgmine: 1) Jätta tsiviilasjas 2-18-10523 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; 2) Tuvastada, et Bestowen OÜ OÜ-l on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus I. L. ees summas 11 694,74 eurot (sh töötasu perioodi 4.12.2017-5.2.2018. a eest summas 4 631,58 eurot, puhkusehüvitis summas 463,16 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 6 600 eurot).
2.Kaebaja esitas 03.10.2018 Eesti Töötukassale (edaspidi ETK) avalduse hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral. Esitatud avalduse kohaselt jäi kaebajale Bestowen OÜ (registrikood 12615404) poolt välja maksmata töötasu summas 4 631,58 eurot, saamata jäänud puhkusetasu summas 463,16 eurot ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitis summas 6 600 eurot.
3.ETK 04.12.2018 otsusega nr 318000174 (edaspidi ETK otsus) jäeti kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitis määramata.
4.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 04.01.2019 edaspidi kaebaja kaebus ETK 04.12.2018 otsuse nr 318000174 „Tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmine“, millega jäeti kaebajale määramata tööandja maksejõuetuse hüvitis, tühistamiseks ning ETK kohustamiseks uuesti otsustama kaebajale tööandja maksejõuetuse korral ette nähtud hüvitiste määramist.
5.Kohus võttis 06.02.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Kohtu 11.04.2019 määruse alusel kuulati asjas tunnistajana kirjalikult üle R. Š.
7.Kohus määras 29.04.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on seisukohal, et ETK otsus tuleb tervikuna tühistada ning kohustada ETK-d kaebaja avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Kaebaja põhjendab oma seisukohti järgnevalt:
9.Töölepingu puhul ei olnud tegemist näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lg 1 mõttes.
9.1.Töölepingu näilikkusele räägib vastu asjaolu, et kaebaja pöördus töötasu nõudmiseks töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole ning pankrotiavaldusega endise tööandja vastu kohtusse. Nii TVK kui ka Harju Maakohus tunnustasid kaebaja nõuet ning leidsid, et poolte vahel sõlmitud tööleping on kehtiv, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja hinnangul asuda vastupidisele seisukohale. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele, mistõttu ei saa ETK asuda seisukohale, et tema suhtes eelmainitud TVK otsus ei ole siduv. Kaebaja ei nõustu ETK-ga, et kuna ETK ei olnud töövaidluses üks pool, siis ei ole ETK-l kohustust lähtuda TVK 04.07.2018 otsusest nr 4-1/682/18 (edaspidi TVK otsus). See seisukoht on vastuolus HMS § 60 lg-s 2 sätestatuga.
9.2.Kaebaja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale, mille alusel võib kohus menetluses omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt 3-2-1-32-06, p 14 ja 32-1-122-08, p 19). Seega, kui kaebaja ja Bestowen OÜ vaheline tööleping oleks olnud näilik, oleks Harju Maakohus pidanud määruses selle tuvastama. Asjaolu, et Harju Maakohus ei tuvastanud töölepingu näilikkust, kinnitab täiendavalt ETK seisukohtade põhjendamatust.
9.3.Kaebaja ei ole pöördunud kohtutäituri poole ehkki jõustunud TVK otsus oli algselt plaanis anda täitemenetlusse. Kohtutäituri ettemaksu nõudmise tõttu on jäänud täitemenetlus algatamata, kuna kaebajal puuduvad ettemaksu tasumiseks rahalised vahendid. Kohtutäituri poole pöördumine või mittepöördumine ei tõenda mistahes viisil töölepingu näilikkust. Täitmisavaldusega kohtutäituri poole pöördumise asemel esitas kaebaja Harju Maakohtule pankrotiavalduse.
9.4.Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 22 lg 1 alusel ETK poolt tehtav otsus tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise või määramata jätmise kohta ei ole kaalutlusotsus. TKindlS ei anna ETK-le võimalust jätta isikule hüvitis määramata, kui seaduses sätestatud hüvitise määramise aluste esinemine on tõendatud, samuti puudub ETK-l kaalumisruum määratava hüvitise suuruse üle otsustamisel, sest hüvitis tuleb määrata seaduses sätestatud ulatuses (TKindlS § 20).
9.5.Kaebaja märgib, et T. Priimanni poolt ETK-le esitatud seisukohad, et kaebajaga töölepingut sõlmides tegutses ta isiklikes huvides ja tegelikuks tööandjaks oli tema eraisikuna, on väärad ega põhine mitte ühelgi tõendil. Sellised T. Priimanni seisukohad on vastolus tema enda poolt omakäeliselt allkirjastatud töölepinguga, mille T. Priimann on allkirjastanud just Bestowen OÜ (mitte enda) nimel. Lisaks on sellised T. Priimanni seisukohad vastuolus TVK otsuses ning Harju Maakohtu määruses tuvastatuga, seda enam, et kummaski menetluses ei ole T. Priimann väitnud, et ta sõlmis kaebajaga töölepingu eraisikuna, mitte Bestowen OÜ esindajana.
9.6.Kaebaja viitab, et asjaolu, et T. Priimann võis Bestowen OÜ-d ning viimase poolt palgatud töötajaid kasutada enda erahuvides, ei mõjuta kuidagi kaebaja ja Bestowen OÜ vahelise töölepingu kehtivust ega välista ETK seadusest tulenevaid kohustusi.
9.7.Kaebaja hinnangul ei ole töötaja ülesanne ja kohustus tööülesannet saades välja uurida, kellele ja mis alustel kuulub objekt, millel ta parajasti tööd teeb ning kas tema tegevus on suunatud äriühingu eesmärgi saavutamisele või hoopis juhatuse liikme isikliku vara väärtuse tõstmisele. Seetõttu ei ole kaebaja varasemalt huvitunud, kellele kuulub Viljandi mnt 9, Tallinn asuv korter ning kinnitab, et tööleping ei olnud poolte vahel sõlmitud ainult selle korteri renoveerimiseks. Kaebaja oli teadlik, et: 1) töö sisu oli teise korruse korteri põhjalik renoveerimine – seinadele asetati küprok (Gyproc) paneelid, põrandalt eemaldati vana linoleumkate ja asendati katkised puitlauad uutega, lisaks toimus vannitoa seinaplaatide paigaldus; 2) objekt oli üks ja see asus Viljandi mnt 9, Tallinn; 3) tööülesanded näitas kätte ja kontrollis nende täitmist T. Priimann.
10.Bestowen OÜ juhatuse liige T. Priimann on vastupidiselt eeltoodule ka TVK-le varasemalt kirjalikult kinnitanud, et äriühingu endiste töötajate S. A. ja kaebaja poolt esitatud nõuded on põhjendatud.
11.Kaebaja täitis kõik seaduses sätestatud eeldused hüvitise saamiseks. Kaebaja esitas ETK-le nõutud dokumendid, lisaks esitas täiendavad selgitused ja tõendid. Kaebaja nõude põhjendatust tuleb kontrollida viidatud dokumentide alusel ning T. Priimanni selgitused, mis kahjustavad kaebajat, tuleb jätta ebausaldusväärsuse tõttu tähelepanuta. Kaebaja sõlmis töölepingu heas usus. Sõlmitud töölepinguga ei soovitud varjata muud tehingut ega lepitud kokku tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise kaudu.
12.Kaebaja nõude aluseks on jõustunud ja kehtiv haldusakt (töövaidluskomisjoni otsus), mille resolutiivosa on HMS § 60 lg 2 alusel täitmiseks kohustuslik kõigile.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.ETK on seisukohal, et kaebaja kaebus on alusetu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. ETK põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
14.ETK jättis kaebajale maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna esitatud dokumentide ja tuvastatud asjaolude alusel ei ole tõendatud töösuhte olemasolu kaebaja ja Bestowen OÜ vahel.
14.1.TKindlS § 22 lg 1 annab ETK-le õiguse kontrollida kaebaja esitatud avalduses taotletud summade põhjendatust. HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole haldusorganil mitte ainult õigus, vaid ka kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. See tähendab, et haldusorgan peab kontrollima, kas haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud eeldused on täidetud. Tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemise puhul tuleb vastustajal asja õigeks lahendamiseks välja uurida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning mitte piirduda üksnes käesoleval juhul kaebaja esitatuga, kui see osutub haldusorganile ebapiisavaks.
14.2.Kuna kaebaja poolt tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotluses esitatu oli ebapiisav, palus ETK haldusmenetluse käigus kaebajal ja Bestowen OÜ juhatuse liikmel T. Priimannil esitada töösuhte tõendamiseks täiendavaid tõendeid.
14.3.Uurimispõhimõttest tulenevalt peab haldusorgan otsustama selle üle, millised asjaolud võivad haldusmenetluses tähendust omada. ETK on pädev hindama, kas kaebaja ja Bestowen OÜ vahel oli töösuhe või mitte. Riigikohus on seisukohal, et HMS § 6 kohaselt ei piirdu haldusorgani õigus üksnes avalik-õiguslike asjaolude väljaselgitamisega. Tulenevalt uurimisprintsiibist on haldusorganil kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel. Haldusmenetluses tähtsust omava tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamisega ei sekku haldusorgan poolte tsiviilõigussuhetesse, vaid teeb üksnes kindlaks haldusmenetluses tähtsust omava asjaolu (RKHK 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 10).
14.4.TVK otsusest nähtub, et kaebaja esitas avalduse Bestowen OÜ vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise nõudes. Bestowen OÜ tunnistab täielikult avaldaja nõudeid. ETK hinnangul ei ole töösuhte olemasolu eelnimetatud otsuses põhjalikumalt uuritud, kuna vastaspool on nõudeid täielikult tunnistanud. Seejuures näeb töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) § 39 ette, et kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses. Seega olukorras, kus isik, kelle vastu nõue on suunatud, tunnistab töövaidluse käigus tema vastu esitatud nõudeid, puudub töövaidluskomisjonil võimalus jätta avaldus rahuldamata. TVK otsusest nähtub, et TVK ei ole otsuse aluseks olnud asjaolusid sisuliselt hinnanud. Sellest otsusest lähtus Harju Maakohus 17.08.2018 määrust tehes tsiviilasi nr 2-18-10523.
14.5.Ainult kirjalikult vormistatud tööleping ei ole ETK hinnangul piisav, et käesoleval juhul tõendada töösuhte olemasolu.
14.6.ETK pöördus 08.10.2018 kaebaja poole ning palus esitada temaga sõlmitud töölepingu. Töölepingu kohaselt asus ta Bestowen OÜ-s 04.12.2017 tööle ehitaja/varustajana. Töölepingu p-i 2.2 järgi oli tööülesannete täitmise kohaks Nõmme, Tallinn. ETK pöördus 16.10.2018 T. Priimanni poole ning palus esitada selgitused kaebaja tööülesannete kohta. Samuti palus ETK esitada kaebaja poolt tööülesannete täitmist tõendavad dokumendid (ehitustööde teostamiseks sõlmitud lepingud, ostuarved, pangakonto väljavõtted jne). T. Priimann selgitas 23.10.2018
vastuses, et kaebaja töö sisuks oli XXXXXXXX mnt 9, Tallinn asuva korteri renoveerimine, mille käigus tehti ettevalmistustöid remondiks, seejärel põrandalaudade eemaldus, küprokist seinade paigaldus ja vahetati välja vannitoa seinaplaadid. T. Priimann lisas vastusele töölepingud koos nende ülesütlemise dokumentidega. Muid dokumente ta ei esitanud. ETK saatis 24.10.2018 T. Priimannile täiendava päringu, milles palus järgnevat infot: kes oli XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn asuva korteri renoveerimistööde tellija ning milline oli tööde maksumus ja teostamise tähtaeg. Samuti palus vastustaja esitada dokumendid ehitustööde teostamise kohta (tellijaga sõlmitud lepingud, arved, tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid jne). T. Priimann märkis 25.10.2018 vastuses, et „kolmandast isikust tellija käesolevas kaasuses puudub“ ning „selliselt puuduvad ka lepingud ning muud teie poolt nõutavad dokumendid“. Samuti selgitas T. Priimann, et „tööde teostamine oli minu, kui Bestowen OÜ juhatuse liikme isiklikes huvides“ ning „kui oleksin palganud töötajad eraisikuna, siis oleks töötajate nõuded varem või hiljem esitatud minu, kui eraisiku vastu, sest tööandjaks oleksin sellisel juhul olnud mina eraisikuna. Sellel põhjusel kasutasingi isiklike riskide maandamiseks Bestowen OÜ-d.“ Ühtegi lepingut või Bestowen OÜ raamatupidamise dokumente (arved, aktid), mis tõendaksid tööde teostamist, T. Priimann ETK-le ei esitanud. T. Priimann saatis 07.11.2018 ja 27.11.2018 täiendavad selgitused, milles kinnitab, et tööde teostajaks ja tööandjaks oli ikkagi Bestowen OÜ, mitte T. Priimann isiklikult. Selle selgituse esitas ta pärast seda, kui ETK saatis temale ja kaebajale otsuse projekti tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise kohta. ETK hinnangul on selgituse andmise eesmärk vältida kaebaja jaoks hüvitise mittemääramise otsuse vastuvõtmist vastustaja poolt. Selgitus ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
14.7.Kuna T. Priimann ei esitanud dokumenti, millest nähtub õigus kasutada XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn asuvat korterit, pöördus ETK 23.10.2018 koeteri ühe omaniku R. Š. poole ning küsis teavet ehitustööde teostamise kohta antud objektil. R. Š. 26.11.2018 vastuse kohaselt ei ole ta kaebaja ega T. Priimanniga kokku puutunud ning ei ole neilt ehitustöid tellinud.
14.8.T. Priimann ei selgitanud 18.11.2018 vastuses, milles seisnes Bestowen OÜ majandustegevus alates 2017. aastast ega esitanud ühtegi dokumenti. Ta keeldus tulemast ETK juurde selgituste andmiseks. Sellest tulenevalt lähtus ETK Bestowen OÜ tegevusele hinnangut andes andmetest, mis olid kättesaadavad avalikest allikatest.
15.Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei ole ETK hinnangul tõendatud töösuhe kaebaja ja Bestowen OÜ vahel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ja poolte poolt esitatud tõendeid ning poolte seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
16.Poolte vahel on, esiteks, vaidlus selle üle, kas ETK-l oli õigus kaebajale hüvitise määramise otsustamisel tuvastada kaebaja ja Bestowen OÜ vahel töösuhte olemasolu või pidi ETK otsuse tegemisel lähtuma TVK otsusest ning Harju Maakohtu määrusest.
17.TKindlS § 21 lg 1 p 4 kohaselt esitab töötaja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemiseks, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud TKindlS § 19 p-i 3 alusel, ETK-le avalduse. TKindlS § 21 lg 12 järgi tuleb avaldusele lisada tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 22 lg 1 sätestab, et ETK vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu.
Eelviidatud TKindlS sätetest nähtub, et ETK ülesandeks on hüvitise määramise otsustamisel kontrollida taotletava summa põhjendatust. Juhul kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu, jätab ETK hüvitise määramata.
18.TvLS reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. TvLS § 39 sätestab, et kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas nähtub kaebaja suhtes tehtud TVK otsusest (tl 12), et tööandja Bestowen OÜ on täielikult avaldaja (kaebaja) nõudeid tunnistanud ning TVK on rahuldanud kaebaja nõude tööandja vastu TvLS § 39 alusel. TvLS seletuskirjas (407 SE) on eelnõu § 39 kohta selgitatud järgnev: Nõuete tunnustamisel puudub asjas sisuline vaidlus ning töövaidluskomisjoni roll seisneb vaid otsuse koostamises tunnustatud nõuete alusel. TsMS § 440 lõige 1 sätestab hagi õigeksvõtu korral, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sarnaselt kohtule ei menetle töövaidluskomisjon avaldust, mille nõudeid on täies ulatuses tunnistatud. Eelnevast nähtub, et juhul kui tööandja töötaja nõudeid tunnustab, on TVK ülesanne vaid hagi omaksvõttu kajastava otsuse koostamine ning asja sisulist arutamist sellisel juhul ei toimu. Seega olukorras, kus Bestowen OÜ tunnustas kaebaja nõudeid tööandja vastu, tuli TVK-l kaebaja avaldus rahuldada ning seega puudus vajadus hinnata, kas kaebaja ning Bestowen OÜ vahel oli töösuhe.
19.Harju Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus luges kaebaja nõude tõendatuks TVK otsusega. TvLS § 59 lg 1 kohaselt on kohus töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. TvLS § 59 lg 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. TvLS eelnõu § 59 kohta selgitatakse seletuskirjas järgmist: Lõige 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui 30 kalendripäeva jooksul ei ole kumbki töövaidluse pool esitanud avaldust kohtusse. Eelnõuga täiendatakse, et otsus jõustub lisaks kohtus avalduse menetlusse võtmata jätmisele või menetluse lõpetamisele ka hagi läbivaatamata jätmise korral. Lisaks täiendatakse, et kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud vaid otsuse resolutsiooniga, selle vaidlustamata osas. Otsuse siduvus ei laiene töövaidluskomisjoni põhjendustele otsuse tegemisel.
20.HMS § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on ETK ülesandeks hüvitise määramise otsustamisel välja selgitada hüvitise maksmist mõjutavad asjaolud, sh töösuhte olemasolu. Riigikohtu halduskolleegium leidis 27.11.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-59-06, et HMS § 6 säte ei näe ette, et haldusorganil on tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus haldusmenetluses välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel. [...] Sellise haldusmenetluses tähtsust omava tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamisega ei sekku haldusorgan poolte tsiviilõigussuhetesse, vaid teeb üksnes kindlaks haldusmenetluses tähtsust omava asjaolu (otsuse p 10).
21.Olukorras, kus TVK ja Harju Maakohus ei hinnanud kaebaja ja Bestowen OÜ töösuhte olemasolu, ei olnud TVK otsuse ja Harju Maakohus määruse resolutsioon ETK-le siduvad. ETK-l oli õigus ja kohustus hinnata töösuhte olemasolu.
22.Teiseks, on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebaja ja Bestowen OÜ vaheline tööleping on näilik tehing.
23.Riigikohtu halduskolleegium sisustas 18.03.2019 otsuses asjas nr 3-14-52793 halduskohtu pädevust tuvastada tehingu tühisus järgmiselt. Halduskohtu pädevust tuvastada tehingu tühisus kohtuotsuse põhjendavas osas on Riigikohtu erikogu enne kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku jõustumist tunnustanud korduvalt (otsused asjades nr 3-2-1-100-08, p 20 ja nr 3-31-15-01, p 17). Ka kehtivas halduskohtumenetluse seadustikus pole halduskohtult sellist õigust ära võetud. Vastupidi, HKMS § 4 lg-s 4 on öeldud, et kohus tuvastab haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti (otsuse p 36).
24.TsüS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Vastavalt TSÜS § 89 lg-le 2 on näilik tehing tühine. Kohus, lähtudes õigusest tehingu tühisust hinnata ja asjas kogutud tõenditest, tuvastab, et kaebaja ja Bestowen OÜ vahel väidetavalt 04.12.2017 allkirjastatud tööleping on näilik tehing alljärgnevatel põhjustel.
24.1.ETK võttis ühendust XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn R. Š., kelle kaasomandis oleval kinnistul asuvas hoones kaebaja väidetavalt Bestowen OÜ-ga sõlmitud töölepingu alusel remonditöid tegi. Kirjavahetusest kaasomanikuga (tl 41-42) nähtub, et R. Š. ei ole kokku puutunud ei kaebaja ega ka Bestowen OÜ juhatuse liikme T. Priimanniga, neid isikuid ei tunne ning ei ole neilt remonditöid tellinud.
24.2.Tunnistajana üle kuulatud R. Š. (tl 66) kinnitas, et ta ei ole teadlik XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn hoone teisel korrusel toimunud ehitustöödest ajavahemikul 04.12.2017-05.02.2018. Samuti selgitas ta, et korteri seis ei ole muutunud alates 04.12.2017 kuni ütluste andmiseni 18.04.2019.
24.3.Tunnistaja lisas fotod (tl 67-70) aadressil XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn asuva hoone teise korruse seisukorrast.
24.4.R. Š. ütlused haakuvad fotodega. Kohtule teadaolevalt puuduvad R. Š. seosed kaebaja ja T. Priimanniga, mistõttu puudub alus kahelda nende tõendite usaldusväärsuses.
24.5.Kohtu hinnangul tõendavad fotod koos R. Š. ütlustega seda, et XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn hoone teisel korrusel ei tehtud korteri renoveerimisele suunatud ehitustöid ajavahemikul 04.12.2017-05.02.2018 ning et kaebaja on teadlikult ETK-d ja kohut eksitanud (HKMS § 28 lg 2). Tõendid lükkavad ümber kaebuse p-s 2.13 (tl 3) esitatud väited: töö sisu oli teise korruse korteri põhjalik renoveerimine: seintele asetati küprok (Gyproc) paneelid, põrandalt eemaldati vana linoleumkate ja asendati katkised puitlauad uutega, lisaks toimus vannitoa seinaplaatide paigaldus.
24.6.Kuna kohtu hinnangul objektil XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn ehitustöid ei teostatud, siis ei saanud tööülesandeid kätte näidata ja nende täitmist kontrollida T. Priimann. Lisaks eelnimetatud tõenditele on asjakohane viidata asjaolule, et T. Priimann ei esitanud ETK-le selgitust, kuidas temal ja väidetavatel töötajatel tekkis ligipääs XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn korterile.
24.7.Eelnimetatud tõenditele tuginedes, samuti arvestades vastuolusid T. Priimanni poolt ETKle antud selgitustes (tl 29-33), leiab kohus, et T. Priimanni väide kaebaja ja Bestowen OÜ vahelise töösuhte olemasolu kohta on ebausaldusväärne.
24.8.Kuna kohus tuvastas, et XXXXXXXXX mnt 9, Tallinn hoone teisel korrusel ehitustöid ei teostatud ajavahemikul 04.12.2017-05.02.2018, siis ei ole usaldusväärne ka kaebaja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et selle objekti valmimise järgselt lisanduvad järgnevad objektid (kaebuse p 2.14., tl 3).
24.9.Kohtu hinnangul oli väidetavalt 04.12.2017 allkirjastatud töölepingu eesmärgiks luua mulje, et tegemist on kehtiva töölepinguga ning seda kasutada ETK-lt hüvitise saamiseks.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 61 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. TVK otsus ja Harju Maakohtu määrus on tõenditeks, mida tuleb hinnata tõendite kogumis. TVK otsuses ja Harju Maakohtu määrus märgitu ei ole kohtule siduvad, kuna lähtudes TvLS §-dest 39 ja 59 ei hinnanud TVK ega Harju Maakohus töösuhte olemasolu tõendite alusel, vaid lähtusid kaebaja ja Bestowen OÜ poolt esitatust. ETK ja kohus seevastu hindasid uurimispõhimõttest tulenevalt töösuhte olemasolu tõendite alusel ning tuvastasid, et töösuhe ei ole tõendatud.
26.Eeltoodust lähtuvalt jättis ETK õiguspäraselt kaebajale hüvitise määramata ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1). Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.