Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-15
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 04.12.2018 otsuse nr 318000174 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks avalduse uuesti läbi vaatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja MP
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Eesti Töötukassa 14. juuni 2019. a seisukoha lisad (tl-d 86–93) haldusasja materjalide juurde. Rahuldada Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
15.märtsi 2019. a otsus asjas nr 3-19-15. Teha uus otsus ja jätta XX kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Advokadibüroo Indela OÜ arvelduskontole nr EE117700771002050934. Selgitusse märkida: „XX, nr 3-19-15.“ Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Eesti Töötukassa arvelduskontole nr EE811010220025117010. Selgitusse märkida: „Apellatsioonkaebus, nr 3-19-15.“
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juulil 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-19-15 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (töövaidluskomisjon) rahuldas 04.07.2018 otsusega nr 4-1/679/18 XX avalduse Y OÜ vastu (p 1) ning mõistis Y OÜ-lt XX kasuks välja töötasu ajavahemiku 04.12.2017–05.02.2018 eest 4631,58 eurot (p 2), puhkusehüvitise 463,15 eurot (p 3) ja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 6600 eurot (p 4).
2.Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-10523 resolutsiooni p-ga 1 ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohus tuvastas resolutsiooni p-s 2, et Y OÜ-l oli tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus XX ees 11 694,74 eurot. Kohtumäärus jõustus 03.10.2018. Avalduse maakohtule Y OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks esitas XX. Võlgnik tunnistas vastuses maksejõuetust ja töötaja nõuet.
3.XX esitas 03.10.2018 Eesti Töötukassale (töötukassa) avalduse hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse tõttu.
4.Töötukassa jättis 04.12.2018 otsusega nr 318000174 XX-le määramata tööandja maksejõuetuse hüvitise (hüvitis). Töötukassa põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) hüvitis jäetakse maksmata töötukindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 11 alusel; 2) XX sõlmis Y OÜ-ga töölepingu 08.10.2018. Lepingu kohaselt asus ta tähtajatult Y OÜ-s tööle ehitaja/varustajana 04.12.2017; 3) sõlmitud tööleping oli näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes; 4) Y OÜ juhatuse liikme BB sõnul oli XX tööülesandeks VVV, Tallinn asuva korteri renoveerimine. BB seletuste kohaselt oli tööde tellijaks tema juhatuse liikmena kui eraisik ning riskide maandamiseks (vältida XX nõudeid tema vastu) sõlmis ta töölepingu Y OÜ kaudu; 5) BB kinnitas, et XX-ga töölepingut sõlmides tegutses ta isiklikes huvides ja tegelikuks tööandjaks oli tema eraisikuna. Tööleping sõlmiti XX ja Y OÜ vahel selleks, et varjata tehingut XX ja BB vahel; 6) pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust. Töötukassa palus BB-lt korduvalt dokumente (materjalid, müügiarved, tasumist tõendavad dokumendid), mis tõendaks, et töid teostas XX. Töötukassale pole esitatud ühtegi dokumenti. Y OÜ e-posti aadress äriregistris perioodil 19.0128.03.2018 kuulus XX-le (XXX). Eeltoodu periood kattub väidetava töölepingu perioodiga, pidi tal olema võimalik esitada dokumente (e-kirjad, arved jms), mis tõendaksid tema töötamist. Usutav pole, et ühe korteri renoveerimiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. XX väide, et järgnema pidi teisi objekte, pole tõendatud; 7) Y OÜ-l puudus 2017. a alates majandustegevus. Y OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati 2016. a kohta, mille kohaselt oli 2016. a müügitulu 15 986 eurot, kasum 239 eurot ja tööjõukulu 857 eurot. Infoportaali www.teatmik.ee kohaselt puudub Y OÜ-l 2017. a-st alates käive ning riiklike makse tasuti 92,50 eurot ja tööjõumakse 90,86 eurot. BB ei esitanud ühtegi
2(9)
3-19-15 tõendit, mis kinnitaks majandustegevust. XX väidab, et sellel perioodil ei laekunud tema epostile mingit infot. Usutav pole, et XX ei teadnud, et tal puudub tööleping Y OÜ-ga. Usutav pole, et kui äriühingul puudub majandustegevus, lepitakse kokku töötasus 2200 eurot; 8) XX kinnitas töötukassale, et tööülesande täitmise koht oli VVV, Tallinn. Samas ei tea kinnistu omanik midagi seal toimunud tööülesannete täitmisest; 9) töövaidluskomisjoni otsus on siduv pooltele, mitte töötukassale (töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 59 lg 2); 10) tegemist ei saaks olla töölepinguga ka põhjusel, et XX seletuste kohaselt töötas ta ise pidevat juhendamist vajamata. BB seletuste kohaselt märgiti XX e-post äriregistris selleks, et töötaja saaks ise asju ajada. Isik oli seega töö tegemise viisi ja aja valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).
5.XX esitas 03.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada töötukassa 04.12.2018 otsus nr 318000174 ja kohustada töötukassat kaebaja avaldus uuesti läbi vaatama. Kaebaja märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) tööleping ja töösuhe polnud näilikud. Töösuhe tervikuna ja kaebaja tööülesannete täitmine on tõendatud. 04.12.2017 töölepingu kohaselt asus kaebaja tähtajatult tööle Y OÜ-s ehitaja/varustajana. Töölepingu allkirjastas Y OÜ juhatuse liige BB. Töötasu brutosumma oli 2200 eurot kuus, mis oli 2017. ja 2018. a-l Eesti ehitussektoris mõistlik kuutasu. Kaebaja täitis vastutava spetsialisti tööülesandeid. Töövaidluskomisjoni otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele; 2) kui kaebaja ja Y OÜ vaheline tööleping oleks näilik, oleks Harju Maakohus pidanud selle 17.09.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-10523 tuvastama. Harju Maakohus tuvastas, et Y OÜ-l on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus XX ees. Harju Maakohtu kohtumäärus on jõustunud, mistõttu töötukassa seisukohad töölepingu näilikkusest ei ole põhjendatud; 3) kaebaja ei algatanud täitemenetlust, kuna tal ei olnud ettemaksu tasumiseks raha. Täitemenetluse algatamine on kaebaja õigus, mitte kohustus. Täitmisavaldusega kohtutäituri poole pöördumise asemel esitas kaebaja Harju Maakohtule pankrotiavalduse; 4) TKindlS ei anna töötukassale võimalust jätta isikule hüvitis määramata, kui seaduses sätestatud hüvitise määramise aluste esinemine on tõendatud. Samuti puudub töötukassal kaalumisruum määratava hüvitise suuruse üle otsustamisel, sest hüvitis tuleb määrata seaduses sätestatud ulatuses; 5) kaebaja nõutud summa on põhjendatud. Kaebaja tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avaldusele lisatud dokumendid on olnud piisavad, et töötukassa saaks nende alusel kontrollida taotletava summa põhjendatust. Töötukassa on lisaks taotluste ja neile lisatud dokumentide hindamisele kogunud ka ise täiendavaid tõendeid ja teinud lisadokumentide esitamiseks e-kirja teel ettepanekuid kaebajale, kes on need ka esitanud. Kogutud tõendid ei tõenda töötukassa seisukohti, vaid kinnitavad töösuhte olemasolu; 6) BB seisukoht, et kaebajaga töölepingut sõlmides tegutses ta isiklikes huvides ja tegelikuks tööandjaks oli tema eraisikuna, on väär ega põhine tõenditel. BB seisukoht on vastuolus tema enda allkirjastatud töölepinguga, töövaidluskomisjoni otsuse ja Harju Maakohtu 17.09.2018 määrusega. Nimetatud menetlustes ei väitnud BB, et ta sõlmis XX-ga töölepingu eraisikuna. Kaebaja tööülesanded on kirjeldatud töölepingus. Lisaks on kaebaja andnud töötukassale selgitusi. Igapäevaseid tööülesandeid ei ole võimalik enam detailsemalt loetleda, kuna töölepingu järgi puudus kaebajal oma tööülesannete dokumenteerimise kohustus ja tagantjärele on seda keeruline teha. Kaebaja on piisavalt tõendanud oma tööülesannete täitmist.
6.Töötukassa palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vastustaja on pädev hindama, kas kaebaja ja Y OÜ vahel oli töösuhe;
3(9)
3-19-15 2) töösuhte olemasolu ei uuritud töövaidluskomisjonis ega maakohtus. TvLS §-st 39 tuleneb, et kui isik, kelle vastu nõue on suunatud, tunnistab töövaidluse käigus tema vastu esitatud nõudeid, puudub töövaidluskomisjonil võimalus jätta avaldus rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusest on lähtunud ka Harju Maakohus 17.08.2018 lahendis; 3) vastustaja küsis kaebajalt ja BB-lt korduvalt töösuhet tõendavaid dokumente, kuid neid ei esitatud. Ainult kirjalikult vormistatud tööleping ei ole piisav, et tõendada töösuhte olemasolu. 4) BB saatis 07.11.2018 ja 27.11.2018 täiendavad selgitused, milles kinnitab, et tööde teostajaks ja tööandjaks oli siiski Y OÜ. Selgitus esitati pärast seda, kui vastustaja saatis kaebajale ja BB-le otsuse projekti tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise kohta. Sellise selgituse andmise eesmärk oli vältida kaebaja jaoks hüvitise mittemääramise otsuse vastuvõtmist. BB selgitus ei ole kooskõlas ka asjas kogutud teiste tõenditega. BB ei esitanud dokumenti, mille alusel oli tal õigus kasutada VVV asuvat korterit. Vastustaja pöördus 23.10.2018 VVV ühe omaniku poole (OO, 8/10 kaasomandi omanik) ning küsis informatsiooni ehitustööde teostamise kohta antud objektil. OO 26.11.2018 esitatud vastuse kohaselt ei ole ta XX ja BB-ga kokku puutunud ega ole nendelt mingeid töid tellinud. Vastustaja saatis BB-le 14.11.2018 veel ühe päringu ning palus esitada selgitused ja dokumendid äriühingu majandustegevuse kohta alates 2017. aastast. BB ei ole selgitanud, milles seisnes äriühingu majandustegevus alates 2017. aastast. Äriregistri andmetel on äriühingul viimane majandusaasta aruanne esitatud 2016. a kohta. Nimetatud majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2016. aasta müügitulu 15 986 eurot, kasum 239 eurot ja tööjõukulud 857 eurot. Infoportaali www.teatmik.ee andmetel puudub äriühingul käive 2017. a alates ning riiklikke makse on antud ajast alates tasutud 92,50 eurot ja tööjõumakse 90,68 eurot; 5) äriregistri andmetel oli ajavahemikul 01.09.2017–28.03.2018 (vaidlustatavas otsuses märgiti ekslikult ajavahemik 19.01.2018–28.03.2018) äriühingu ametlikuks kontaktiks kaebajale kuuluv e-posti aadress XXX. Sellesse ajavahemikku jääb ka väidetav tööülesannete täitmine aadressil VVV. Seega peaks kaebaja tööde teostamise korral olema võimalik selle kohta esitada vähemalt kaudseid tõendeid, kuid neid ei ole esitatud. 6) Tallinna Ringkonnakohus märkis haldusasja nr 3-11-3066 otsuse p-s 11, et olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 15. märtsi 2019. a otsusega XX kaebuse ning tühistas töötukassa otsuse ja kohustas töötukassat vaatama XX 03.10.2018 esitatud hüvitise taotlus uuesti läbi. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) TKindlS § 22 lg 11 kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Kaitstud on vaid isikud, kes töötavad töölepingu alusel ning hüvitamisele ei kuulu muudest lepingulistest suhetest (näiteks töövõtulepingust) tulenevad nõuded. Taotletava summa põhjendatust kontrollitakse esitatud dokumentidest ning õigusaktidest lähtuvalt; 2) töövaidluskomisjoni ja Harju Maakohtu määrus on jõustunud; 3) TKindlS § 22 lg-st 1 ja HMS §-st 6 tuleneb töötukassale kohustus kontrollida taotletava summa põhjendatust; 4) jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on täitmiseks kohustuslik ka siis, kui seda pole piisavalt põhistatud ega hinnatud kaebaja ja äriühingu vahel sõlmitud töölepingu õiguspärasust. Töövaidluskomisjon pidi veenduma, et äriühing on kohustatud vastavad summad XX-le tasuma. Tulenevalt TvLS § 4 lg-st 1 ei saa töötukassa asuda töövaidluskomisjoni asemel hindama vaidlusaluse töölepingu õiguspärasust. Kuna töövaidluskomisjon leidis, et kaebaja nõue kuulub rahuldamisele, on tõendatud kaebaja nõude alus ja suurus ning töötukassal puudus vajadus hinnata täiendavalt kaebaja ja äriühingu vahel sõlmitud töölepingu õiguspärasust;
4(9)
3-19-15 5) Harju Maakohtu määrus oli asjas kohaldatav. Harju Maakohus asus määruses seisukohale, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad, mh XX, tõendanud nõude olemasolu. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte. Määrav on see, et kohtulahend oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 456 järgi mõlema poole suhtes jõustunud. Isegi kui esineb kahtlus kohtulahendi sisulises õigsuses, on menetlusosalisel põhimõtteliselt õigus, et tema kasuks seaduspärases menetluses tehtud kohtulahendit tunnustataks. Jõustunud kohtulahendi siduvust tunnustamata ei ole võimalik tagada õigusrahu; 6) töötukassa ei võtnud vaidlustatud otsuse määramisel aluseks jõustunud töövaidluskomisjoni otsust ega Harju Maakohtu määrust, mistõttu on töötukassa lähtunud valedest tõenditest ning kaalutlustest. Seega on vaidlustatud otsus õigusvastane ja kohus ei hinda teisi kaebuses esitatud väiteid; 7) töötukassal tuleb XX 03.10.2018 esitatud taotlus uuesti läbi vaadata, arvestades kohtuotsuses toodud seisukohti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Töötukassa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus, teha uus otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Apellant palub kohtuasja juurde võtta haldusasjas nr 3-19-22 esitatud tunnistaja kirjalikud ütlused ja fotod korterist aadressil VVV, Tallinn (tl-d 88–92). Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) töötukassal tuleb kontrollida, kas haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud esinevad ja õiguslikud eeldused on täidetud. Töötukassal lasub kohustus välja selgitada kõik vajalikud asjaolud. Töötukassa ei piirdu üksnes sellega, mida avaldaja esitab; 2) menetlusosalistele on siduv kohtuotsuse resolutsioon. Kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks tehtud asjaolusid võib erandina ümber hinnata, kui lahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-29-13, p 23). Praegusel juhul esinesid kaalukad argumendid hindamaks ümber otsuste resolutsioonides võetud seisukohti. Töövaidluskomisjon ega maakohus pole otsuse aluseks olnud asjaolusid sisuliselt hinnanud; 3) üksnes kirjalikult vormistatud tööleping pole piisav tõendamaks töösuhet. Töösuhet pole tõendanud kaebaja ega BB. VVV, Tallinn omaniku seletuste kohaselt pole ta kaebajaga ega BB-ga kokku puutunud ega nendelt töid tellinud; 4) ühelgi tõendil pole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtulahend on üks dokumentaalne tõend teiste tõendite kõrval (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-12-1360, p 25). Halduskohus jättis tõendid hindamata, kuna ta tugines üksnes töövaidluskomisjoni otsusele ja maakohtu määrusele. Viidatud lahendid ei ole töövaidluskomisjonile kohustuslikud. Vastasel korral võidakse hüvitise regulatsiooni kuritarvitada; 5) halduskohtumenetluses on identne haldusasi nr 3-19-22.
9.XX palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Töötukassa seisukohad ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Halduskohus hindas töötukassa argumente ja asunud seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsus ja maakohtu määrus on töötukassale kohustuslikud. Maakohus tegi oma määruse põhjusel, et nõude olemasolu oli tõendatud (pankrotiseadus § 15 lg 41).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(9)
3-19-15
10.Apellant esitas 14.06.2019 ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-19-22 VVV, Tallinn korteriomaniku antud kirjalikud ütlused ja korterist tehtud fotojäädvustused (tl-d 86–93). Nii praeguses kui ka haldusasjas nr 3-19-22 on vaidlus selle üle, kas isikud, kes sõlmisid Y OÜ-ga töölepingud, tegelikkuses remontisid korterit aadressil VVV, Tallinn. Sellest asjaolust võib sõltuda, kas Y OÜ ja kaebaja vahel oli tegelikkuses töösuhe või olid vormistatud töölepingud näilikud TsÜS § 89 mõttes. Töötukassa tugines ka vaidlustatud otsuses korteriomaniku selgitustele, et ta ei tunne XX ega BB ning korterit pole remonditud. Ringkonnakohus võtab eelnimetatud dokumendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel haldusasja nr 3-19-915 juurde, sest need omavad praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Tõend tekkis 18.04.2019 ehk pärast halduskohtu otsuse tegemist ning töötukassa pole tõendite esitamisel tegutsenud pahauskselt (HKMS § 198 lg 2 p 3). Tõendid esitati ringkonnakohtule 14.06.2019 ehk tähtaegselt. XX-l oli võimalik avaldada oma seisukoht, mida ta ei teinud.
11.TKindlS reguleerib hüvitise määramist mh tööandja maksejõuetuse korral (TKindlS § 1 lg 1). TKindlS tähenduses on kindlustatud mh töötaja (TKindlS § 3 lg 1). Töötajal on õigus saada tööandja maksejõuetuse korral hüvitist (TKindlS § 19 ja § 20). Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui taotletav summa ei ole põhjendatud (TKindlS § 22 lg 11). Liikmesriigil on õigus kehtestada regulatsioon vältimaks hüvitise määramisel kuritarvitusi (Euroopa parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiiv 2008/94 „Töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral“ art 12 punkt a). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa taotletavat summat pidada põhjendatuks mh olukorras, kui tuvastatakse, et isikute vahel õigussuhe puudus, sh, kui suhe ei olnud tegelikkuses töösuhe või kui isikud olid vormistanud töösuhte üksnes hüvitise saamise eesmärgil (näilik tehing). TKindlS kaitseb tegelikke, mitte näilikke töösuhteid. Kui tegemist on näiliku tehinguga, ei saa isikut käsitada töötajana ning hüvitise maksmine pole põhjendatud.
12.Seadus annab vastustajale õiguse tuvastada taotletava hüvitise summa põhjendatust (TKindlS § 22 lg 11), mis eeldab ka eraõiguslike asjaolude tuvastamist, sest tööandja ja töötaja vaheline suhe on eraõiguslik. Kui avalik-õigusliku suhte (s.o hüvitise maksmise) olemasolu sõltub eraõiguslikust asjaolust, võimaldab uurimispõhimõte (HMS § 6) seda välja selgitada ka haldusorganil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2006 otsus 3-3-1-59-06, p 10). Asjaolu tuvastamine toimub haldusmenetluse ja vajadusel kohtumenetluse reeglite kohaselt. Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas töövaidluskomisjoni otsusel ja Harju Maakohtu määrusel kui dokumentaalsel tõendil on töötukassa jaoks ette kindlaks määratud jõud nagu märkis halduskohus.
13.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et töötukassal tuli praeguse asja lahendamisel lähtuda üksnes jõustunud töövaidluskomisjoni otsusest ja Harju Maakohtu määrusest ning tal puudus õigus hinnata töövaidluskomisjoni otsust ja maakohtu määrust sisuliselt.
13.1.Töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu määrus olid kohustuslikud üksnes pooltele, mitte töötukassale (TvLS § 59 lg 2; TsMS § 463 lg 2 ja § 457 lg 1). Töötukassa ei olnud menetlusosaline töövaidluskomisjonis ega viidatud tsiviilkohtumenetluses ning need organid ei teinud lahendit töötukassa, vaid üksnes Y OÜ ja XX suhtes.
13.2.Töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu määrus olid vaidlusaluses haldusmenetluses dokumentaalsed tõendid (HMS § 38 lg 1; vt ka HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2). Tegemist ei ole praegusel juhul ette kindlaksmääratud jõudu omavate tõenditega,
6(9)
3-19-15 vaid tõenditega, mida nii haldusorgan kui ka halduskohus hindavad koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019. a otsus asjas nr 3-17-863, p 26). Nii haldusorgan kui ka kohus saavad praeguses asjas hinnata, kas töövaidluskomisjoni otsusega ja maakohtu määrusega on töösuhte olemasolu leidnud tõendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta see õigusrahu, kuna töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu määrus kehtivad eraõiguslikus (s.o Y OÜ ja XX) suhtes edasi. Kui asjaolud peaksid pärast töötukassa otsust muutuma ja kinnitama teiste organite tuvastatut, esineb alus haldusmenetluse uuendamiseks ja töötukassa saab oma varem langetatud seisukoha ümber hinnata (HMS § 44 lg 1 p 2).
13.3.Riigikohtu seisukoht, et töövaidluskomisjoni otsuse ja maakohtu otsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on halduskohtule kohustavalt siduv (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2011 määrus nr 3-3-1-47-11, p 13), ei ole praeguses asjas asjakohane. Viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus töövaidluskomisjonis toimus asjaolu üle sisuline vaidlus, sh koguti, uuriti ja hinnati tõendeid. Praeguses asjas see nii ei ole (vt käesolev otsus, p 14). Vastasel korral ei saa hüvitise taotlemisel kuritarvitusi välistada.
14.Kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses (TvLS § 39). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda töövaidluskomisjoni otsus ega Harju Maakohtu määrus töösuhte olemasolu, kuna viidatud organite menetlustes ei analüüsitud sisuliselt seda, kas töösuhe oli olemas. Tõendite kogumist, uurimist ega hindamist pole toimunud töövaidluskomisjonis ega maakohtus. Töösuhe tuvastati üksnes XX väite ning selle alusel, et BB tunnistas väidetavast töösuhtest võrsunud XX nõuet (vt Harju Maakohtu 17.09.2018 määrus nr 2-18-10523).
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi sõlmitud tööleping tõendada XX töösuhet Y OÜ-s, kui XX ei ole tegelikkuses Y OÜ-s tööd teinud, sealjuures allunud Y OÜ juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Tegelikkuses töösuhte puudumisele viitavad ringkonnakohtu hinnangul alljärgnevad asjaolud kogumis.
15.1.Töötukassa märgib vaidlustatud otsuses, et Y OÜ-l sisuliselt puudus 2017. a-l majandustegevus: äriregistri andmete kohaselt esitati Y OÜ viimane majandusaasta aruanne 2016. a kohta ning selle kohaselt oli äriühingu 2016. a müügitulu 15 986 eurot, kasum 239 eurot ja tööjõukulud 857 eurot. Infoportaali www.teatmik.ee andmetel puudus äriühingul 2017. a-st alates käive ning riiklike makse tasuti 92,50 eurot ja tööjõumakse 90,68 eurot.
15.2.Äriregistri väljavõtte kohaselt on Y OÜ osanik BB alates 31.08.2017 ning juhatuse liige alates 19.09.2017 (tl 53 pöördel). Väidetav tööleping sõlmiti XX-ga mõned kuud hiljem pärast äriühingu omanikuks ja juhatajaks saamist.
15.3.Y OÜ nimel sõlmis tähtajatu töölepingu XX-ga BB 04.12.2017 ning XX asus tööle täistööajaga ehitaja/varustajana ning tema palgaks oli 2200 eurot kalendrikuus (tl 10). BB vastab töötukassale nii 25.10.2018 kui ka 30.10.2018 e-kirjades, et töid teostati tema huvides ning selleks, et vältida XX nõuet tema kui füüsilise isiku vastu, vormistati Y OÜ-sse tööle, maandamaks riske (tl 39).
7(9)
3-19-15 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev ega usutav, et äriühingu kaudu sõlmitakse isikuga töösuhe selleks, et vältida nõudeid füüsilise isiku vastu, aga seejuures suurendatakse äriühingu maksukohustust tööjõumaksude näol olukorras, kus äriühingul sisuliselt puudub majandustegevus ja käive. Sama tulemus oleks saavutatav äriühingule väiksema tööjõumaksu koormusega, kui äriühing oleks sõlminud võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping või töövõtuleping). BB seletuste kohaselt oli tema kasutuses korter, mida oli tarvis remontida tema isiklikes huvides (tl 39). Viidatud tööd (s.o ühe korteri remontimist) on võimalik teostada ka võlaõiguslike lepingute kaudu ja tekitades äriühingule seeläbi väiksema tööjõumaksu koormuse. BB seletused pole loogilised, et ta soovis küll vähendada enda riske, aga suurendada äriühingu kohustust tööjõumaksude näol selleks, et ühel objektil (s.o VVV, Tallinn) teostada lammutus ja ehitustöid. Viimati mainitut olukorras, kus äriühingul sisuliselt 2017. a-l majandustegevus puudus ning tööjõumakse ei tasutud.
15.4.BB väitis, et tema kasutuse oli korter ja töid teostati tema isiklikes huvides (tl 39). BB seletuste kohaselt oli töö sisuks korteri renoveerimine, sh ettevalmistustööde tegemine remondiks, põrandad (laudade eemaldus), seinad (küproki paigaldus), vannituba (seinaplaatide vahetus) ning töö kestis üle kahe kuu. BB lisab, et tööd teostati (tl 40). XX seletuste kohaselt oli töö näol tegemist ühe objektiga ja remontida tuli korter: „Seinadele asetati küprok paneelid, põrandalt eemaldati vana linoleum kate ja asendati katkised puit lauad uutega. Vannitoa seinaplaatide paigaldus.“ (tl 25). Töötukassa pöördus korteriomaniku poole, kelle seletuste kohaselt ei olnud ta varem kuulnud BB-st ega XX-st ning remonttöid ei ole ta tellinud (tl 51). Korteriomanik märgib haldusasjas nr 3-19-22 antud kirjalikes ütlustes, et ta ei ole teadlik, et ajavahemikul 04.12.2017 –05.08.2018 oleks korteris teostatud ehitustöid, korter on tühi ja selle seis pole alates 04.12.2017 kuni tänaseni muutunud (tl 92). Ringkonnakohtul pole alust kahelda korteriomaniku kirjalike ütluste usaldusväärsuses, kuna tegemist on vaidlusaluse korteri omanikuga (tl 50) ning kohtule pole esitatud ühtegi põhjust, miks ta peaks andma tõele mittevastavaid seletusi ja ütlusi. Ka korterist tehtud fotojäädvustused kinnitavad korteriomaniku ütlusi ega kinnita BB ja XX seletusi, et remondi käigus eemaldati põrandalaud, paigaldati küprok ja plaaditi vannituba (tl-d 88–91). Piltidelt nähtub, et tegemist on amortiseerunud korteriga, kus pole põrandalaudu eemaldatud, küprokit paigaldatud ega plaatimistöid tehtud. Kui väidetavaid töid oleks teostatud, ei saaks korter olla olukorras, mis nähtub piltidelt.
15.5.Töötukassa küsis korduvalt nii BB-lt kui ka XX-lt tõendeid (nt arved, e-kirjad), mis kinnitaks nende väiteid (tl-d 36, 37, 41, 56). Tõendeid töötukassale ei esitatud (tl-d 38–40, 61).
16.Kuna tööleping oli sõlmitud korteri (VVV, Tallinn) renoveerimistööde teostamiseks ning tööde teostamine pole tõendamist leidnud, puudub alus jaatada tegelikke töösuhteid Y OÜ ja XX vahel. Töösuhet tuleb pidada näilikuks TsÜS § 89 mõttes. Tegelike töösuhete puudumise tõttu tuleb lugeda taotletav hüvitis põhjendamatuks TKindlS § 22 lg 11 tähenduses. Kui taotletav hüvitis on põhjendamatu, tuleb hüvitis jätta määramata. Norm ei näe töötukassale ette kaalutlusõigust.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus töötukassa apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
8(9)
3-19-15
18.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajal õigusabikulusid ei ole. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada, kuna vaidlus on lõivuvaba (riigilõivuseadus (RLS) § 22 lg 2 p 2; HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). Kuna halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, ning kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada (RLS § 60 lg 7; HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.