XX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.06.2018 otsuse nr 12.2-3/041598-5, 26.06.2018 vaideotsuse nr 6-1/41302 ja 25.07.2018 vaideotsuse nr 6-1/4153-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 27.06.2018 korralduse nr 12.23/041598-6 alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kohtuotsuse punktides 3 ja 27 nimetatud isiku nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-18-1488 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 20.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041598-1 XX OÜ tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2015 – juuli 2017.
2.MTA tegi 14.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041598-3, millega kohustas XX OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma suulise teabe andmiseks maksuhalduri juurde 05.06.2018. MTA hoiatas korralduses, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral 260 eurot.
3.XX OÜ esitas 31.05.2018 MTA-le taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks põhjusel, et äriühingu ainus seaduslik esindaja X.X.X. ei viibi seoses tööülesannete täitmisega MTA 14.05.2018 korralduses nimetatud ajal Eestis. Taotluse kohaselt on X.X.X. Eestis tagasi alates 21.08.2018.
4.MTA tegi 01.06.2018 otsuse nr 12.2-3/041598-5, millega rahuldas XX OÜ taotluse osaliselt ja pikendas 14.05.2018 korralduse täitmise tähtaega kuni 19.06.2018. 1) XX OÜ 31.05.2018 taotlus pikendada korralduse täitmise tähtaega ligi kolme kuu võrra on põhjendamatu, kuna korralduse täitmise tähtaeg oli eelnevalt kokku lepitud. 2) Korralduse täitmise tähtaja pikendamise põhjusena on taotleja välja toonud juhatuse liikme äärmiselt tiheda töögraafiku, mis on seotud paljude välisreisidega, kuid taotlusest ei selgu, millistel konkreetsetel ajavahemikel on juhatuse liige Eestist ära ja milles seisneb tema äärmiselt tihe töögraafik. MTA-le esitatud dokumentidest nähtuvalt on juhatuse liige käinud näiteks 2017. a esimesel poolel väljaspool Eestit 5-l korral ja lühiajaliselt (mõnest tunnist kuni 3 päevani). MTA ei pea eluliselt usutavaks, et juhatuse liige viibib korralduse täitmise tähtajast arvates 3 kuud järjest Eestist ära ning ei leia selle aja jooksul aega korralduse täitmiseks. 3) Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 56 tulenevalt on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus ning seega ei või maksukohustuslane takistada maksuhalduri menetlustoimingute sooritamisel. Asjaolu, et juhatuse liige viibib pidevalt pikka aega Eestist ära või on muul viisil väga hõivatud, ei saa takistada maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmist ega põhjustada maksumenetluse ebamõistlikku pikenemist. 4) Maksumenetluses on õigus kasutada ka esindajat (MKS § 48). XX OÜ osas on kontrolli alustatud juba 20.10.2017. Seega oli juhatuse liikmel olnud aega rohkem kui 7 kuud anda kellelegi volitus, kes saaks äriühingut esindada ajal, mil juhatuse liige viibib Eestist ära või ei saa muul põhjusel täita äriühingu esindamise kohustust. Samuti, kui juhatuse liikmel ei olnud võimalik korraldust täita selles märgitud tähtajal, oli juhatuse liikmel soovi korral võimalus täita korraldus enne juhatuse liikme lahkumist Eestist.
5.XX OÜ esitas MTA 01.06.2018 otsusele vaide, mille MTA jättis 26.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4130-2 rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus on piisaval määral põhjendatud ja õiguspärane. MTA on 01.06.2018 otsusega rahuldanud vaide esitaja tähtaja pikendamise taotluse, ent seda mitte vaide esitaja poolt 2(10)
3-18-1488 soovitud ulatuses. Maksuhaldur rahuldas vaide esitaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks osaliselt ja määras uue tähtaja. Otsitud on väited, justkui oleks tegemist sisult kahe erineva haldusaktiga, mille põhjendused peavad olema erinevad. 2) Vastukaaluks maksuhalduri kohustustele ja õigustele (MKS § 10 lg 3, § 11 lg 2) lasub maksukohustuslasel maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis päädib sellega, et maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel (MKS § 56 lg 3). Selles asjas on ilmne, et vaide esitaja poolt palutud menetlustähtaja pikendamine ca 3 kuu võrra ei ole mõistlik ning läheks vastuollu mh menetluse efektiivsuse põhimõttega. Menetlusega seotud toimingute vajaduse ja selleks antud tähtaegade üle otsustab menetlust läbiviiv ametnik. Tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega. 3) Vaide lahendaja kontrollis vaide esitaja väidet selle kohta, et ta ei ole maksuhalduriga korralduse täitmise tähtajas eelnevalt kokku leppinud. Selgus, et sellise kokkuleppe maksuhaldur vaide esitaja volitatud esindajaga siiski tegi, aga see ei ole kirjalikult fikseeritud. Nimelt soovis menetlust läbiviiv ametnik vältida just praeguseks tekkinud olukorda, et teabe saamine suulises vormis ei õnnestu põhjusel, et vaide esitaja seaduslikule esindajale ei sobi maksuhalduri poolt selleks määratud tähtaeg. Vaide lahendajal ei ole põhjust menetlust läbiviiva ametniku sõnades kahelda. 4) Maksuhalduri otsuses toodud põhjendused lähtuvad eelkõige sellest, et menetlus toimuks efektiivselt ja ei peatuks kuudeks. See, et vaide esitaja seaduslik esindaja ei viibi kuni augusti lõpuni Eestis, on vaid paljasõnaline kinnitus. Maksuhaldur eeldas, et puhkuse ja välislähetuste vahel leiab seaduslik esindaja ühe päeva korraldusega pandud kohustuse täitmiseks. Sealjuures äriregistri andmetest nähtuvalt on vaide esitaja seaduslikul esindajal kehtiv seos 95 äriühinguga, mis annab alust arvata, et juhatuse liige viibib 3-kuulise perioodi jooksul aeg-ajalt ka Eestis. 5) Kuigi vaide esitajal on seadusest tulenev õigus taotleda menetlustähtaja pikendamist, siis peab ta seda õigust kasutama heauskselt ja nimetama ise lähima kuupäeva, millal ta saab korraldusega pandud kohustuse täita. Käesoleval juhul ei ole vaide esitaja ühtegi konkreetset kuupäeva nimetanud, mis tähendab, et ta soovib sisuliselt jätta endale võimaluse alati öelda, et talle maksuhalduri määratud kuupäev ei sobi ja taotleda jätkuvalt menetlustähtaja pikendamist. Kui maksuhaldur peaks menetlustoimingute läbiviimisel arvestama ainult maksukohustuslase soovidega, muutuks maksuhalduri seadusest tulenevate kohustuste täitmine võimatuks. 6) Mis puudutab suulise teabe andmist volitatud esindaja kaudu, siis nõustub vaide lahendaja vaide esitajaga, et korraldusest nähtuvalt on maksuhalduri sooviks saada teavet eelkõige vaide esitaja seaduslikult esindajalt ning suure tõenäosusega volitatud esindaja maksuhalduri soovitud teavet anda ei suuda. Samas küsimus sellest, kas anda teavet suulises või kirjalikus vormis, on maksuhalduri kaalutlusotsus ja kui maksuhaldur leiab, et just suulises vormis seletuste andmine on kõige efektiivsem, siis ei oma tähtsust vaide esitaja soov anda maksuhalduri teavet kirjalikus vormis. Vaide lahendajale teadaolevalt edastas maksuhaldur peale korralduse tegemist vaide esitaja palvel punktide kaupa eelinfo selle kohta, mis küsimused täpsustamist vajavad. Seega oli vaide esitaja igal juhul kursis teemade ja küsimustega, mille vastu maksuhaldur huvi tunneb.
6.MTA tegi 27.06.2018 korralduse nr 12.2-3/041598-6 sunniraha tasumiseks summas 260 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. MTA nõuab sunniraha tasumist seoses MTA 14.05.2018 korralduse täitmata jätmisega.
7.XX OÜ esitas MTA 27.06.2018 sunniraha korraldusele vaide, mille MTA jättis 25.07.2018 vaideotsusega nr 6-1/4153-2 rahuldamata.
3(10)
3-18-1488 1) Vaidlust ei ole selles, et jõus on MTA 14.05.2018 korraldus, millega maksuhaldur kohustas vaide esitaja esindusõiguslikku isiku andma suulisi seletusi maksustamisperioodidel jaanuar 2015 - juuli 2017 toimunud majandustehingute kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et maksuhaldur pikendas korralduse täitmise esialgset tähtaega ja määras uueks tähtajaks 19.06.2018. Lõpuks ei ole vaidlust ka selles, et tänase päevani on 14.05.2018 korraldusega pandud kohustus täitmata. Vaide esitaja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset kuupäeva, millal ta oleks valmis maksuhalduri poolt nõutud teavet andma, piirdudes vaid tõdemusega, et see ei tohiks olla varasem, kui 21.08.2018, kuid igal juhul palub ta sobiva aja eelnevalt kooskõlastada. Vaide esitajat on hoiatatud sunniraha rakendamise eest. Seega on formaalsed eeldused sunniraha rakendamiseks täidetud. 2) Tähtaja pikendamist reguleerivad õigusnormid ei näe ette seda, et maksuhalduril oleks kohustus rahuldada menetlusosalise taotlus viimase poolt soovitud ulatuses. MKS § 50 lg-st 5 tulenevalt on menetlustähtaja pikendamine maksuhalduri kaalutlusotsus, mitte kohustus. 3) MTA 01.06.2018 otsus, mis ei ole küll käesoleva vaidemenetluse esemeks, aga sellega puutumuses, on koostatud kaalutlusõigusest lähtuvalt ning maksuhaldur on seda piisavalt põhjendanud. See, et vaide esitaja maksuhalduri põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et maksuhaldur oleks otsuse tegemisel ületanud oma volituste piire või läinud muul viisil vastuollu kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega.
8.XX OÜ esitas 25.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.06.2018 otsuse ja 26.06.2018 vaideotsuse tühistamiseks. Kohus võttis 31.07.2018 XX OÜ kaebuse haldusasjas nr 3-18-1488 menetlusse.
9.XX OÜ esitas 23.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.06.2018 korralduse ja 25.07.2018 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-1665). Kaebuses sisaldus ka taotlus kaebuse liitmiseks ühte menetlusse haldusasjas nr 3-18-1488 esitatud kaebusega.
10.Kohus võttis 18.09.2018 määrusega XX OÜ kaebuse menetlusse nõuetega keelata MTA-l 27.06.2018 korralduse alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmine ning tühistada MTA 25.07.2018 vaideotsus. Samas määruses otsustas kohus liita haldusasja nr 3-18-1665 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-18-1488 (haldusasja numbriks jäi 3-18-1488).
11.Vastustaja vastas kaebustele 29.08.2018 ja 19.10.2018.
12.Kohus määras 26.03.2019 asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
13.Vastustaja esitas täiendava seisukoha 18.04.2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebuse põhjendused: 1) MTA 01.06.2018 otsus on vormistatud 14.05.2018 korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlusele, kuid sisaldab ka uut korraldust teabe andmiseks kohustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, kas kaebaja taotlus tähtaja pikendamiseks on rahuldatud või rahuldamata jäetud ning juhul, kui kaebaja taotlus on rahuldamata jäetud, siis millised otsuse põhjendused puudutavad taotluse rahuldamata jätmist ja millised põhjendused uut teabe andmise korraldust. Ainuüksi nimetatud põhjusel on MTA otsus õigusvastane.
4(10)
3-18-1488 2) MTA 01.06.2018 otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, milline õigusnorm takistab või välistab kaebaja poolt 31.05.2018 esitatud taotluse rahuldamise. MKS § 46 on otsuse tegemise formaalseks aluseks ning MKS § 50 lg-d 5 ja 7 on volitusnormid, millest ei tulene sisulist alust taotluse rahuldamata jätmiseks. 3) MTA on 26.06.2018 vaideotsuses üritanud 01.06.2018 otsuse vastuolu seadusega kõrvaldada, asudes esitama õiguslikku põhjendust, kuid tagasiulatuvalt ei saa see muuta otsust seaduslikuks ega kõrvalda selle õigusvastasust. Põhjendused on esitatud ka pärast seda kui 01.06.2018 otsusega määratud teabe andmise tähtaeg (19.06.2018) oli juba möödunud. Kuna MTA 01.06.2018 otsus tuleb tühistada, siis tähendab see seda, et ka vaideotsus tuleb tühistada. 4) Ebaõige on MTA väide, et korralduse täitmise tähtaeg oli kaebajaga kokku lepitud. Samuti on ebaõige maksuhalduri põhjendus, et taotlusest ei selgunud, millistel ajavahemikel on kaebaja juhatuse liige Eestist ära. Kaebaja on selgelt märkinud, et on Eestist ära kuni 21.08.2018. Asjaolu, et MTA hinnangul on see eluliselt ebausutav, ei ole adekvaatne. Eluliselt ebausutav ei saa olla see, et isik, kelle äritegevus on seotud paljude erinevate äriühingutega, sh välismaistega, ei viibi ca 3 kuud Eestis perioodil, mis on lisaks tavapärane puhkuste periood (kuhu sisse jääb ka kaebaja varem planeeritud välismaal puhkusel viibimine). Isegi kui tegemist oleks tavatu asjaoluga, puudub õiguslik alus taolisel tavatul asjaolul jätta kaebaja taotlus rahuldamata. 5) Väide, et kaebaja seaduslik esindaja viibis 2017. a Eestist eemal üksnes 5 korral lühiajaliselt, on ebaõige ja ka asjakohatu. MTA ei ole viidanud ühelegi tõendile ega pädevale andmete allikale. Kaebaja seaduslik esindaja on viibinud 2017. a väljaspool Eestit kordades rohkem ning ka ajaliselt kordades pikemalt kui pelgalt lühiajaliselt. Isegi kui MTA eelviidatud väide oleks tõene, ei võimalda kaebaja seadusliku esindaja 2017. a Eestist eemal viibimiste arv ja kestus teha järeldusi 2018. a suvel Eestist eemal viibimise perioodi ja selle usutavuse kohta. 6) Asjakohatu on MTA põhjendus, et kaebajal on võimalus anda volitus kolmandale isikule. MTA on 14.05.2018 korralduses ja ka suuliselt kaebajale selgitanud, et peab vajalikuks suulist teabe saamist just seetõttu, et saada vahetult infot algsest allikast. Seega on MTA eeldanud seadusliku esindaja vahetut kohalolekut suulise teabe andmisel. Kaebaja on korduvalt pakkunud, et MTA edastaks küsimused kirjalikult ja kaebaja seejärel vastaks kirjalikult. Osaliselt on kaebaja seda ka teinud. MTA ei ole selgitanud, miks kaebaja lepingulise esindaja suuline ärakuulamine oleks põhjendatud olukorras, kui kaebaja seaduslik esindaja annaks teabe kirjalikult. Üldsõnaline põhjendus, et MTA hinnangul on suuline vahetu kohtumine kirjalikust efektiivsem, ei ole piisav. Kaebajal oli 19.06.2018 võimatu ja välistatud maksuhalduri juurde ilmuda, kuna ta viibis väljaspool Eestit. 7) MTA 01.06.2018 otsuse tühistamise korral langeb ära ka MTA poolt algse korralduse täitmiseks 19.06.2018 tähtaja määramine. Sunniraha määramise aluseks saab olla üksnes seaduslikult määratud tähtajaks kohustuse täitmata jätmine. 8) Kaebaja 11.06.2018 avaldus sisaldas nii vaiet MTA 01.06.2018 otsusele kui ka lisaks taotlust tähtaja (s.o 19.06.2018 määratud tähtaja) pikendamiseks. MTA vaideotsusest ei ole aga võimalik aru saada, kas see hõlmas ka otsust kaebaja 11.06.2018 avalduses esitatud tähtaja pikendamise taotlusele või on see tehtud üksnes vaide osas. Juhul, kui vaideotsus ei sisalda MTA otsust kaebaja 11.06.2018 dokumendis esitatud tähtaja pikendamise taotluse osas, on see taotlus seega käesoleva hetkeni lahendamata. Seega ei saanud olla õiguslikku alust ega põhjendust sunniraha kohaldamiseks. 9) Tähtaja pikendamist reguleerivad õigusnormid ei näe ette, et taotleja peaks nimetama konkreetse kuupäeva, mil ta saab asuda korraldust täitma. Lisaks esitas kaebaja nii oma 31.05.2018 avalduses kui ka 11.06.2018 vaides ja taotluses konkreetsed kuupäevad ja
5(10)
3-18-1488 ajavahemikud, mil ta ei saa algset korraldust täita ja millest alates ta saab korraldust täita. MTA-l oli võimalik määrata algse korralduse täitmiseks vastav tähtaeg. Sunniraha korralduses ei ole esitatud põhjendust ega viidet, miks kaebaja poolt pakutud tähtajad on ebamõistlikud ning ei ole ka selget viidet MTA 01.06.2018 otsusele, kuigi seda võib kaudselt oletada. 10) Korralduse põhjendamine asjaoluga, et kaebaja jättis algse korralduse tähtajaks (05.06.2018) täitmata, on samuti ebaõige ning alusetu, kuivõrd 01.06.2018 otsusega pikendas MTA korralduse täitmise tähtaega kuni 19.06.2018. Kuna 05.06.2018 tähtaja rikkumist ei ole toimunud, ei saa ka olla tekkinud alust nimetatud tähtaja tõttu sunniraha määramiseks ja korraldus on ka sellel põhjusel alusetu ja põhjendamatu. 19.06.2018 määratud tähtaja osas esitas kaebaja aga 11.06.2018 taotluse pikendamiseks, mida ei ole käesoleva ajani MTA lahendanud.
15.Vastustaja vastuväited: 1) Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsustes esitatud põhjenduste juurde neid täies mahus kordamata ning palub nendega asja lahendamisel arvestada. 2) Vaidlust ei ole selles, et jätkuvalt on jõus MTA 14.05.2018 korraldus teabe andmiseks ja kaebaja ei ole seda täitnud. MTA 01.06.2018 otsusega rahuldas maksuhaldur kaebaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks osaliselt ja määras uue tähtaja. Otsitud on kaebaja väited, justkui oleks tegemist sisult kahe erineva haldusaktiga. 3) On ilmne, et kaebaja poolt palutud menetlustähtaja pikendamine ca 3 kuu võrra ei ole mõistlik ning läheks vastuollu mh menetluse efektiivsuse põhimõttega. Tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega, mida on vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendatud. Vastupidiselt kaebaja väidetule lähtuvad maksuhalduri otsuses toodud põhjendused eelkõige sellest, et menetlus toimuks efektiivselt ja ei peatuks kuudeks kaebaja poolt viidatud asjaoludel, mis ei ole maksuhalduri poolt vähemalgi määral kontrollitavad. 4) Kaebaja peab kasutama seadusest tulenevat menetlustähtaja pikendamise õigust heauskselt ja nimetama ise lähima kuupäeva, millal ta saab korraldusega pandud kohustuse täita. Käesoleval juhul ei ole kaebaja ühtegi konkreetset kuupäeva nimetanud, soovides sisuliselt jätta endale võimaluse alati öelda, et talle maksuhalduri määratud kuupäev ei sobi ja taotleda jätkuvalt menetlustähtaja pikendamist. See nähtub otseselt ka kaebaja 31.05.2018 avaldusest, kus on palutud teabe andmiseks sobiv aeg eelnevalt kooskõlastada ja seda tulenevalt kaebaja juhatuse liikme äärmiselt tihedast töögraafikust ning paljudest välisreisidest. Siinkohal tuleb märkida, et vastustaja ametnik pöördus 15.08.2018 kaebaja lepingulise esindaja poole meeldetuletusega, et kaebajal on MTA 14.05.2018 korraldus täitmata ning paluti teatada kuupäev ja kellaeg, millal ta 14.05.2018 korralduse täidab. Kaebaja MTA e-kirjale ei ole reageerinud, mis näitab seda, et kaebaja ei soovigi täita jõustunud MTA 14.05.2018 korraldust. 5) Korraldusest nähtuvalt on maksuhalduri sooviks saada teavet eelkõige kaebaja seaduslikult esindajalt. Suulise vestluse kaudu on võimalik vältida vääritimõistmist ning isikult küsitlusel saadud vastuste puhul võivad tekkida täiendavad või täpsustavad küsimused. Sellisel juhul on menetlusökonoomiliselt kõige õigem tee just isiku suuline küsitlemine. Samas küsimus sellest, kas anda teavet suulises või kirjalikus vormis, on maksuhalduri kaalutlusotsus. Kaebaja kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on piisavalt põhjendatud ning maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. 6) Sunniraha rakendamise formaalsed eeldused on selles asjas täidetud ning kaebaja vastupidised väited on otsitud ja paljasõnalised. MTA 26.06.2018 vaideotsus hõlmas otsust kaebaja 11.06.2018 avalduses esitatud tähtaja pikendamise osas.
6(10)
3-18-1488
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et XX OÜ kaebus ei anna alust MTA 01.06.2018 otsuse, 26.06.2018 vaideotsuse ja 25.07.2018 vaideotsuse tühistamiseks. Samuti on kohtu hinnangul sunniraha rakendamise toimingud õiguspärased.
17.Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas maksuhaldur on oma 01.06.2018 otsusega jätnud õiguspäraselt kaebaja 31.05.2018 tähtaja pikendamise taotluse osaliselt rahuldamata ning kas maksuhaldur on õiguspäraselt rakendanud kaebaja suhtes sunniraha toiminguid. a) MTA 01.06.2018 otsus ning 26.06.2018 vaideotsus
18.MTA on andnud kaebajale 14.05.2018 korralduse, millega kohustas kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma suulise teabe andmiseks maksuhalduri juurde 05.06.2018. Kaebaja esitas 31.05.2018 MTA-le taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. MTA otsustas kaebaja taotluse alusel 14.05.2018 korralduse täitmise tähtaega pikendada (määras uue, hilisema tähtaja korralduse täitmiseks), ent seda mitte kaebaja soovitud ulatuses. Ekslik on kaebaja arusaam, justkui oleks MTA oma 01.06.2018 otsusega teinud kaks erinevat otsustust, s.o otsustanud kaebaja taotluse rahuldamata jätta ja teinud uue teabe andmise korralduse. Teabe andmise korralduse tegi MTA juba 14.05.2018 ning MTA 01.06.2018 otsusega vaid pikendati / muudeti 14.05.2018 korralduse täitmiseks määratud tähtaega. Taotluse osaline rahuldamine kujutab endast samaaegselt taotluse rahuldamisest osalist keeldumist. Adressaadi jaoks on tegemist samaaegselt nii soodustava kui ka koormava haldusaktiga1.
19.Menetlustähtaegade pikendamist maksumenetluses reguleerib MKS § 50 lg 5. Nimetatud sätte kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Seega eeldab tähtaja pikendamine menetlusosalise taotluse alusel selle põhjendatust. Vaidlusaluse 01.06.2018 otsuse kohaselt leidis maksuhaldur, et kaebaja 31.05.2018 tähtaja pikendamise taotlus on põhjendamata. MTA 01.06.2018 otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Nimelt sätestab HKMS § 158 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaaltulusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Sama sätte teise lause kohaselt ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul on MTA vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta on kaebaja taotluse osaliselt rahuldamata jätnud. Kuigi asjas ei ole esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et kaebaja ja vastustaja leppisid eelnevalt kokku suuliste selgituste andmises 05.06.2018, nähtub MTA 26.06.2018 vaideotsusest (p 18), et vaidemenetluse raames on menetlust läbiviiv ametnik vaide lahendajale kinnitanud vastava kokkuleppe tegemist kaebajaga. Kohtule ei nähtu ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidanuks vastustaja ametnik 01.06.2018 otsusesse kirja panema tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid või edastama vaide lahendajale ebaõiget teavet. Ka kaebaja ei ole kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda MTA 01.06.2018 otsuses fikseeritud asjaolus kokkuleppe tegemise kohta. Lisaks nähtub juba MTA 14.05.2018 teabe andmise korraldusest, et korralduse täitmise tähtaeg on määratud kokkuleppel kaebaja esindajaga. Seega puudub kohtul alus kahelda selles, et pooled leppisid eelnevalt kokku MTA 14.05.2018 teabe andmise korraldusega määratud tähtajas. Samas ei olnud see asjaolu
Vt ka A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004, lk 301.
7(10)
3-18-1488 ainukeseks põhjuseks, mis tõi kaasa kaebaja tähtaja pikendamise taotluse osalise rahuldamata jätmise. Vastustaja on põhjendatult viidanud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses (MKS § 56) kui ka maksuhalduri kohustusele viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt (MKS § 10 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma 31.05.2018 tähtaja pikendamise taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuks mõni objektiivne takistus, mille tõttu ei saanud kaebaja juhatuse liige ilmuda maksuhalduri juurde maksuhalduri määratud aegadel. Seda eriti olukorras, kus isikuga on varasemalt kokku lepitud konkreetne aeg suuliste selgituste andmiseks. Küsimus ei ole hetkel mõnepäevases tähtaja pikendamise vajaduses. Ligikaudu kolme kuu võrra tähtaja pikendamise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada üldsõnalist viidet Eestist eemal viibimise vajadusele ja planeeritud puhkusele. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-3-1-40-08 p-s 19 märkinud, et juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul. Seega hoolsal ja heausksel juhatuse liikmel tuleb korraldada oma asjaajamine viisil, et äriühinguga seotud kohustused (sh äriühingule haldusaktidega pandud kohustused) saaksid tähtaegselt täidetud. Vastasel juhul võtab äriühing endale riski, et kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise korral kohaldatakse seaduses sätestatud abinõusid ja vastutust (nt sunniraha vastavalt MKS §-le 67). Vaidlustatud otsuses esitatud väitest kaebaja juhatuse liikme 2017. a esimesel poolel Eestist eemalviibitud aja kohta ei saa tõesti teha tõsikindlaid järeldusi kaebaja juhatuse liikme tegemiste kohta 2018. a-l. Samas on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult järeldanud, et usutavaks ei saa pidada seda, et kaebaja juhatuse liikmel ei olnud võimalik leida 3-kuulise perioodi jooksul ühte päeva MTA ametniku juurde ilmumiseks. Olukorras, kus kaebaja juhatuse liige oli teadlik pikaajalisest Eestist eemalviibimisest, saanuks kaebaja juhatuse liige pöörduda MTA poole taotlusega täita MTA 14.05.2018 korraldus enne Eestist lahkumist. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, ei ole kaebaja esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, et varem planeeritud tegevuste mõningane muutmine ja Eestisse maksuhalduri juurde ilmumine olnuks kaebaja juhatuse liikme jaoks ebamõistlikult keeruline või võimatu.
20.Kohus leiab, et MTA 01.06.2018 otsust ei muuda õigusvastaseks ka see, et MTA on otsuse põhjendustes viidanud kaebaja võimalusele kasutada maksumenetluses esindajat (MKS § 48). Kuigi MKS §-st 48 tulenevalt on kaebajal selline õigus, nähtub MTA 14.05.2018 korraldusest siiski see, et maksuhalduri sooviks on olnud saada suulist teavet eelkõige kaebaja seaduslikult esindajalt. Seda põhjusel, et vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Sellist seisukohta on väljendanud MTA ka 26.06.2018 vaideotsuses. Seega ei saa vaidlustatud otsuses viidatud võimalust kasutada maksumenetluses esindajat pidada menetlustähtaja pikendamisel asjakohaseks. Samas on praeguses asjas ilmselge see, et selle asjaolu väljatoomine vaidlustatud otsuses ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni (vt ka HMS § 58) ega tingi otsuse tühistamist.
21.Kaebaja väited selle kohta, et ta on olnud valmis andma maksuhaldurile soovitud teavet kirjalikus vormis (suuliste selgituste asemel), ei oma käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamisel tähtsust. MTA on 14.05.2018 korraldusega otsustanud kaebaja seaduslikult esindajalt suuliste selgituste võtmise, ent viidatud korraldus ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning nende väidete analüüsimisel väljuks kohus käesolevas asjas lahendatava kaebuse nõuete piiridest.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 01.06.2018 otsus on õiguspärane. MTA on viidatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea kaebaja tähtaja pikendamise taotlust kaebaja soovitud ulatuses põhjendatuks ning kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid,
8(10)
3-18-1488 mis oleksid korralduse tähtaegse täitmise välistanud. Sellest tulenevalt puudub alus ka MTA 26.06.2018 vaideotsuse tühistamiseks. b) MTA 27.06.2018 korraldus sunniraha rakendamiseks ning MTA 25.07.2018 vaideotsus
23.MKS 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur teabe nõudmise korralduses teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha ning kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. MKS § 135 lg 1 sätestab, et sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatut, arvestades MKS-is ja maksuseaduses sätestatud erisusi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise HKMS-s ettenähtud korras. Vaidlust ei ole selles, et MTA 14.05.2018 korraldus teabe andmiseks ja MTA 01.06.2018 otsus menetlustähtaja osalise pikendamise kohta on kaebajale teatavaks tehtud ja kehtivad. Seega oli kaebaja kohustatud MTA 14.05.2018 korralduse täitma 19.06.2018. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja jättis MTA 14.05.2018 korralduse tähtaegselt täitmata. MTA 14.05.2018 korralduses sisaldus hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 260 eurot. Sunniraha rakendamist ei välista kaebaja väide, et tema 11.06.2018 avaldus MTA-le oli nii vaie 01.06.2018 tähtaja pikendamise otsusele kui ka uus tähtaja pikendamise taotlus. Kohtu hinnangul on kaebaja 11.06.2018 avaldus käsitatav siiski üksnes vaidena, kuna selle eesmärgiks oli kaebaja 31.05.2018 tähtaja pikendamise taotluse rahuldamine ning sellise taotluse osas oli MTA juba 01.06.2018 oma otsuse teinud. Isegi juhul, kui leida, et kaebaja 11.06.2018 avalduses sisaldus (korduv) taotlus MTA 14.05.2018 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, ei välistanud see ATSS § 8 lg 3 p 3 kohaselt sunnivahendi rakendamist. Nimelt ATSS § 8 lg 3 p 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada juhul, kui see lükatakse edasi. Ainuüksi tähtaja pikendamise taotluse esitamisest ei saa tuletada senise tähtaja pikenemist / selle eiramise õigust. Kohtule ei nähtu ka muid ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis oleks võinud välistada sunniraha rakendamise. Samuti on praegusel juhul sunniraha rakendatud MKS § 67 lg-s 3 sätestatud määra järgides.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul MTA 27.06.2018 korralduse alusel sunniraha rakendamine õiguspärane. Sellest tulenevalt puudub alus ka MTA 25.07.2018 vaideotsuse tühistamiseks. c) Kokkuvõte ja menetluskulud
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
9(10)
3-18-1488 d) Kaebaja taotluse lahendamine
27.Kaebaja on kaebuses taotlenud, et HKMS § 175 lg 3 alusel piirataks jõustunud kohtulahendis avaldatavaid andmeid selliselt, et kaebaja ning X.X.X. nimed asendatakse tähemärgiga ning ei avaldata registrikoodi, isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 3 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus rahuldab taotluse ja asendab kohtuotsuses kaebaja ning teise taotluses nimetatud isiku nimed tähemärgiga. Muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekte üheselt identifitseerida, käesolev kohtuotsus ei sisalda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.