Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(13)

2) Määruse nr 54 § 37 lg 14 teisest lausest nähtub, et eksamitööde hindamise käigus tekkinud sama lõike esimeses lauses nimetatud asjaoludel põhinev kahtlus on üksnes ajend haldusmenetluse alustamiseks, mitte alus hinnata riigieksamitöö 0 punktiga. Selleks, et hinnata kaebaja riigieksamitöö 0 punktiga, pidi vastustaja vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 6 tõendama, et kaebaja kasutas kõrvalist abi või kirjutas eksamitöö maha. Vastustaja on piirdunud sellega, et on tõendanud eksamitööde vahel esinevaid sarnasusi. Nimetatud sarnasused annavad küll alust kahtluseks, et eksamitöö koostamisel võis mõni eksaminand kirjutada teise eksamitöö pealt maha, kuid ei tõenda, kes eksaminandidest maha kirjutas. Asjaolu, et haldusorgan ei ole suutnud koguda asja sisulise lahendamise seisukohalt olulist tõendit, ei anna alust teha otsust pelgalt kahtluse alusel. Haldusmenetluse käigus püüdis vastustaja survestada kaebajat andma ütlusi selle kohta, et teised eksaminandid kirjutasid tema töö pealt maha, kuid kaebaja keeldus valeütlusi teiste kohta andmast. Teiste eksaminandide jutu järgi survestati neid samuti andma ütlusi üksteise ja kaebaja vastu. Järelikult haldusmenetluse käigus püüdis vastustaja tõendada, kes eksaminandidest kasutas kõrvalist abi või kirjutas maha, kuid see ei õnnestunud. Vastustajad on sätte laiendava tõlgendamise kaudu püüdnud lahendada probleemi, mis seisneb võimetuses tõendada haldusmenetluses tähtsust omavaid asjaolusid. 3) Eksami ajal mahakirjutamise fakt ja viis on tõendatud üksnes SA Innove enda poolt koostatud memoga. Eksamil üksteise abistamise fakti tunnistavad üldsõnaliselt ka Y.Y. ja Z.Z. Samas on SA Innove enda koostatud memo ja kaaseksaminandide selgitus vastuolus sõltumatu vaatleja Sirje Rohtoja ja kooli direktori antud selgitustega. Vaidlustatud haldusakti põhjendusest neid asjaolusid ei nähtu, neid fakte ei ole kaebajale teatavaks tehtud ning SA Innove ei ole põhjendanud, miks ta peab enda koostatud memo usaldusväärsemaks tõendiks kooli direktori ja sõltumatu vaatleja antud vastupidistest selgitustest. 15.06.2018 toimunud vestlusel üritasid SA Innove esindajad mõjutada õpilasi andma enda vastu ütlusi ning Y.Y. ja Z.Z. võisid sellele psüühilisele mõjutamisele järgi anda. Seetõttu ei saa tugeva psüühilise surve tingimustes kaaseksaminandide poolt antud selgitust pidada usaldusväärseks tõendiks. Memo ei ole tõend, kuna kajastab selle koostaja subjektiivset hinnangut, mitte tegelikult tuvastatud asjaolusid. Ükski tõend ei kinnita, et kaebaja oleks maha kirjutanud. Eksami korraldamine oli eksamineerijate ülesanne. Ainuüksi asjaolu põhjal, et kaebaja töö pealt võidi maha kirjutada, ei saa lugeda, et kaebaja on eksamitöö maha kirjutanud või seda võimaldanud. 4) Vastustajad ei ole vaidlustatud haldusaktis ega vaideotsuses võrrelnud erinevaid eksamitöid ning seetõttu on täielikult tõendamata, et võimalikud sarnased lahendused ja vead on süsteemsed. Samuti ei ole kaebaja nõus vastustajate seisukohtadega, nagu oleks vigade järgi võimalik järeldada, et vastus on teise õpilase eksamitöölt maha kirjutatud. Enamus vastustajate poolt väljatoodud vigu on selgitatavad eksamiolukorrast tingitud halvast käekirjast ja tähelepanu hajumisest. 5) Juhul, kui kohus nõustub vastustajate poolt määruse nr 54 § 37 lg-le 14 antud tõlgendusega, leiab kaebaja, et vastav norm on vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata. Selline säte rikub seadusliku aluse põhimõtet. Määrus nr 54 on antud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 30 lg 2, § 31 lg 2 ja § 34 lg 3 alusel. Lõpueksami hindamise tingimuste ja korra osaks võib olla küll eksamitingimusi oluliselt rikkunud eksaminandi kõrvaldamine (nt määruse nr 54 § 33 lg 10), aga eksamikorra järgimisest ja vastuste sisulisest õigsusest täiesti eraldiseisva hindamise aluse – sarnastel vigadel põhinev kahtluse – kehtestamine jääb väljapoole volituse piire. Eksamitöö hindamine mittesooritatuks eksaminandi poolt, kes ei ole rikkunud riigieksami läbiviimise korda ning kelle vastused üldjoones väljendavad õppekavas määratud teadmiste omandamist, on niivõrd ulatuslik põhiõiguste riive, et peaks olema selgelt sätestatud seaduses. Seega on määruse nr 54 § 37

3(13)

lg 14 andmisel ületatud volitusnormi piire ning reguleeritud põhiõiguse olulist piirangut, mis on vastuolus PS § 3 lg-st 1 tuleneva seaduse reservatsiooni põhimõttega. 6) PGS-s ega määruses nr 54 ei ole selgelt ja üheselt määratletud, millised tegevused on eksami ajal keelatud (v.a määruse nr 54 § 33 lg-s 5 sätestatud keeld võtta kaasa mittevajalikke esemeid), vaid see on üksnes määruse nr 54 § 33 lg-s 10 ja § 37 lg-s 14 sätestatud eksamilt kõrvaldamise või eksamitöö mittesooritatuks hindamise tingimuste kaudu tuletatav. Sealhulgas on vastustajad tõlgendanud § 37 lg 14 eeldusi laiendavalt, hõlmates ka üheski sättes nimetamata „mahakirjutamise võimaldamise“ (st kohustuse aktiivselt takistada mahakirjutamist). Selline selgusetus on vastuolus PS § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. 7) Määruse nr 54 § 37 lg 14 (nii nagu seda tõlgendavad vastustajad) alusel riigieksamitöö hindamine 0 punktiga riivab ülemääraselt kaebaja põhiõigusi hariduse omandamisele (PS § 37), eriala, tegevusala ja töökoha valikule (PS § 29) ning aule ja heale nimel (PS § 17). Hinnates matemaatika riigieksamitöö 0 punktiga, ei ole kaebajal võimalik asuda ülikooli omandama enda valitud eriala. Kaebaja riigieksamitöö 0 punktiga hinnates anti hinnang kaebaja teadmistele ja aususele, st käsitleti kaebajat petturina või rumalana. Eelkirjeldatud tagajärjed on ülemäärased olukorras, kus esineb pelgalt kahtlus, et mõni eksaminandidest võis eksamitöö koostamisel kasutada kõrvalist abi või kirjutada maha, aga ei ole tõendatud konkreetse eksaminandi poolt eksamireeglite rikkumist. Seda eriti olukorras, kus eksamitöö ilma selle kahtluseta oleks hinnatud positiivsele tulemusele. Kui määruse nr 54 § 37 lg-t 14 on võimalik tõlgendada selliselt, et see annab aluse hinnata eksamitööd ausalt kirjutanud eksaminandi eksamitööd 0 punktiga üksnes põhjusel, et eksamit korraldanud asutus ja kool ei ole enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud (sh teinud võimalikuks eksamitöö mahakirjutamise või vähemalt sellise kahtluse tekkimise), siis on see isiku põhiõigusi ülemäära piirav. Sellisel juhul ei sõltu eksaminandi riigieksami tulemus tema enda teadmistest, vaid pelgalt eksamit korraldava asutuse ja kooli hooletusest. Vaidlusalust õigusnormi on võimalik tõlgendada selliselt, et see on kooskõlas põhiseadusega, st nõuab konkreetse isiku poolt kõrvalise abi või eksamitöö mahakirjutamise fakti tuvastamist, ning sellist tõlgendust tuleks eelistada. 8) Kaebaja jääb ka muude vaides ja vastuses Haridus- ja Teadusministeeriumile toodud seisukohtade juurde. Haldusmenetluse käigus rikkus vastustaja kaebaja õigust olla ärakuulatud. Kaebajale ei antud võimalust oma arvutuskäiku selgitada, vaid teda survestati andma valeütlusi teiste eksaminandide suhtes ning tunnistama üles eksamitöö mahakirjutamist või selle võimaldamist. Kui ärakuulamine oleks toimunud õiguspäraselt, siis oleks kaebaja ka ülesannete nr 5 ja 12 lahenduse osas saanud anda piisavaid selgitusi ja kahtlus käekirja mitmeti loetavuse osas oleks saanud kõrvaldatud.

4(13)

2) Määruse nr 54 § 37 lg-s 14 sätestatud kõrvalise abi kasutamise ja maha kirjutamise tähendusest aru saamiseks on see määruses näitlikustatult lahti kirjutatud, jättes võimaluse ka teistsuguseid olukordi sinna lisada. Seega, kui hindamise käigus on kindlaks tehtud, et eksamitöödes esinevad eksaminandidel ülesande lahendamisel ühesugused vead või ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad õiged või valed lisandused, siis on määruse kohaselt alus hinnata eksamitööd 0 punktiga. Asjaolu, et eri eksaminandide töödes esinevad ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused, on juba hindamise käigus kindlaks tehtud. Haldusmenetluse raames saab koguda ja tuvastada täiendavaid faktilisi asjaolusid, mis aitaksid selgitada eksamil toimunut. 3) Määruse nr 54 § 37 lg 14 esimese lause kohaselt ei oma tähtsust mahakirjutamisele kaasaaitamise fakt, vaid asjaolu, kas eri eksamitöödes esinevad sättes nimetatud asjaolud. Hindaja saab kõrvalise abi kasutamist ja mahakirjutamist hinnata eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevate ühesuguste vigade ja/või paranduste, identselt sõnastatud pikemate vabavormiliste vastuste, ülejäänud vastuste loogikaga mittehaakuvate ühesuguste õigete või valede lisanduste kaudu. Kui hindamise käigus tuvastatakse määruse nr 54 § 37 lg-s 14 nimetatud olukord, siis viiakse läbi haldusmenetlus asjaolude selgitamiseks. Kui ei esine asjaolusid, mis näitaksid, et mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist ei esinenud, tuleb hinnata töö 0 punktiga. 4) Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et eksamitööd sooritades toimus kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine. Kaks eksaminandi on tunnistanud, et eksami sooritamise ajal toimus ülesannete lahenduste mahakirjutamine ja kuna ülesande nr 3 lahenduskäik oli kõigil neljal eksaminandil identne, siis on tõendatud, et kõik kitsa eksami sooritajad rikkusid eksamikorda. Kindlaks on tehtud ka see, et kaebaja mustandi pealt ei saanud kaaseksaminandid ülesande nr 3 lahendust maha kirjutada, kuna vastavat lahendust ei olnud seal. Kuna kaebaja ei väitnud, et tema töö pealt maha kirjutati, siis selgitab eksamitöödes esinevaid ühesuguseid vastuseid see, et kaebaja kirjutas ise kaaseksaminandi pealt maha. Samuti on kaebaja ülesande nr 12 lahenduskäigul kasutanud kõrvalist abi. Seda tõestavad järgmised asjaolud, mis ei ole ülejäänud vastuse loogikaga kooskõlas: a) kaebaja teeb joonise, milles kasutab tähti A, B, C ja O, kuid oma ülesande lahenduses kirjutab tähe D, mida joonisel ei ole kasutatud. Seega kasutas ta kellegi teise lahendust või kellegi abi, kes kasutas O tähe asemel D tähte (nt r = AD = BD = l ∙ sin ). Otsitud on kaebaja väide, et tegemist on O tähega ja see on mitmeti mõistetav. Ülesandes nr 9 kasutab kaebaja samuti tähte O, kuid seal ei ole sarnasust ülesandes nr 12 tehtud tähega. Samuti on kaebaja kasutanud O tähte nii enne kui ka peale küsitava tehte kirjutamist ja seal on O täht selge; b) kaebaja kasutab lahenduses sümboleid r, h, S, mis on kirjeldamata, st need tähistused puuduvad jooniselt ja/või puuduvad nende sümbolite kohta sõnalised selgitused. Kaebaja kasutab ruumala arvutamisel järgmist seost: = sin2 ∙ ∠ cos , mille eelviimases ja viimases teguris on põhimõttelised vead (peaks olema:

=

sin2

∙

cos ). Vigadest hoolimata tuleb aga õige vastus, mis kaebaja kirjutise põhjal tulla ei saa. Nimetatud vead on väga iseloomulikud mahakirjutamisele (ei ole hästi näha ja puudub arusaam kirjutatust). SA Innove on nõus ka apellatsioonikomisjoni otsuses ekspertide poolt välja toodud täiendavate tähelepanekutega, mis puudutavad ülesandeid nr 5, 8 ja 10. 5) Haldusmenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja seisukoht, et sarnased ja ebatavalised lahenduskäigud võivad olla põhjustatud sellest, et õpetaja on klassi selliselt õpetanud. Eeltoodu välistas Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja ise ning seda väidet ei kinnita ka see, et kaebaja ja teiste eksaminandide eksamitöö ülesande nr 3 lahenduskäik on omane

5(13)

väide, et neli õpilast, kes on õppinud gümnaasiumis matemaatikat, teevad kõik sarnase ebatraditsioonilise lahenduskäigu, mis ei ole gümnaasiumi astmele omane. 6) SA Innove on võimaldanud kaebajale oma seisukohti ja vastuväiteid avaldada kirjalikult ja suuliselt. Lisaks sai kaebaja selgitada oma seisukohti vaidemenetluses, kus kaebaja selgitas nii SA Innove otsuses toodud kui ka vaidemenetluse käigus selgunud asjaolusid ning sai kõikidele välja toodud situatsioonidele anda oma selgituse ja esitada vastuväiteid.

5) Nõustuda ei saa kaebajaga, et PGS-is ja määruses nr 54 ei ole selgelt ja üheselt määratletud, millised tegevused on eksami ajal keelatud. Lisaks kaebaja poolt juba viidatud määruse nr 54 § 33 lg-s 5 sätestatud keelule võtta eksamile kaasa mittevajalikke esemeid, on ka sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud reeglid, mida eksami sooritaja eksami tegemisel järgima peab. Lisaks sellele on rõhutatud, et eksami sooritamisel peab eksami sooritaja lähtuma ka vastava riigieksami läbiviimisjuhendist. 6) Kaebaja viited erinevatele PS sätetele on asjasse mittepuutuvad. Vastustajad ei ole kaebajalt võtnud ära võimalust jätkata haridustee omandamist ülikoolis. Kaebajal on võimalik sooritada matemaatika riigieksam uuesti ning seda võimalust ei ole õigusaktidega piiratud. Samuti ei ole kuidagi kaebaja au ega head nime teotatud, antud hinnangut kaebaja aususele ega käsitletud kaebajat petturi või rumalana. Määruses nr 54 ettenähtud regulatsiooni kohaselt tuvastatakse kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise fakt. Regulatsioon ei kohusta seejuures tuvastama iga isiku panust, motiivi jne ning juba seetõttu on välistatud eksamit sooritanud isiku petturiks või ebaausaks hindamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

kinnitab muu hulgas loetelu lõpus kasutatud väljend „või muu selline“. Kohus leiab, et sulgude sees on välja toodud loetelu sagedamini esinevatest juhtudest, milliste tuvastamisel saab mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist eeldada. Kokkuvõttes tuleneb kõnealusest sättest, et kui eksaminandi töös tuvastatakse hindamisel kas sättes nimetatud (st sulgude sees väljatoodud) või muu selline olukord, esineb alus lugeda eksaminand osalenuks mahakirjutamises või kõrvalise abi kasutamises ning hinnata tema eksamitöö 0 punktiga. 10.2 Määruse nr 54 § 37 lg-s 14 ei ole eristatud mahakirjutamist ja mahakirjutamise võimaldamist/kaasaaitamist. Eeltoodu ei anna alust järeldamaks, et kõnealust normi ei ole võimalik rakendada selle eksaminandi eksamitöö hindamisel, kelle töö pealt maha kirjutati. Kohus nõustub vastustajaga II, et termin „mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine“ hõlmab ka mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise võimaldamist ning seega ei oma tähtsust, millise konkreetse eksaminandi pealt maha kirjutati. Eeltoodut kinnitab juba asjaolu, et olukorras, kus kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine tuvastati riigieksamitöö sisulise analüüsi kaudu, ei olegi hindajal reaalselt võimalik anda hinnangut sellele, kes kelle pealt maha kirjutas. Seda oleks saanud tuvastada üksnes eksami toimumise ajal vastava intsidendi vahetul avastamisel. Samuti nähtub kohtu hinnangul sättest, et seesugune eristamine pole nõutav ega vajalik – mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise tuvastamiseks piisab muu hulgas sellest, kui eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused või ka ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse vms. Seega kui konkreetse eksaminandi töö sisulisel hindamisel ja/või kaaseksaminandide eksamitöödega võrdlemisel on tuvastatud mitmes eksamitöös identsed vead või muud kahtlust tekitavad spetsiifilised vead (nt kui ülesande lahenduskäigus esinevate vigade põhjal on õige vastuse saamine välistatud, kuid eksaminandil tuleb sellele vaatamata õige vastus) ning haldusmenetluse käigus ei leia tõendamist, et vastavad vead ei tekkinud mahakirjutamisel või kõrvalise abi kasutamisel, saab lugeda sätte koosseisu täidetuks ning eksamitöö mittesooritatuks. 10.3 Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et eksamitöö hindaja pidanuks tõendama, kes kelle pealt maha kirjutas. Samuti on antud kontekstis asjakohatu kaebaja väide, et mahakirjutamisele kaasaaitamine ei anna alust lugeda eksamit mittesooritatuks. Isegi kui eeldada, et kaaseksaminandid kirjutasid kaebaja eksamitöö pealt maha, ei anna see alust kaebaja eksamitööd sisuliselt hinnata, kuna kõnealuse sätte kohaselt on mahakirjutamist välistavate asjaolude puudumisel õigus hinnata kõik ühesuguste vigadega eksamitööd 0 punktiga. Määruse nr 54 § 37 lg 14 kohaldamine ei eelda, et isik peab olema ise maha kirjutanud või kõrvalist abi kasutanud.

8(13)

kõikidel mahakirjutamises osalenud eksaminandidel on ülesande nr 3 lahendus identne. Kõigil on lahenduses 2 identset rida: − ≥ 3 − 3 , mis on õige, aga ebatraditsiooniline. Samas ülesandes on kõnealustel eksaminandidel ka ühesugune viga: ≥ − ∶ 4 (st ülesande vastuse osas tehti vale tehe, mille tulemus ei saa olla eksamitöödes esitatud -1, vaid oleks pidanud olema - (s.o - : 4 = - )). Ülesande nr 12 lahenduse osas on otsuses põhjendatud, et joonis ja √

lahendus ei ole kooskõlas. Lahenduses on mitmes kohas vead (nt r = AD = BD = l ∙ sin = (selgitus: D asemel peaks joonise järgi olema O (või siis vastupidi); vastus vale) või ruumala arvutamisel on sin asemel kirjutatud sin , aga vastused tulevad kõik õiged). b) Vaidemenetluses osalenud eksperdid tõid täiendavalt välja, et kõikide mahakirjutamises osalenud eksaminandide töödes on ka ülesande nr 5 lahendus väga sarnane. Kaebaja on diskriminandi D arvutamisel teinud vea: = − 4 = −1 − 4 ∙ 1 ∙ −3 = 9, st −3 asemel peab olema −2. Viga on spetsiifiline ja kinnitab ekspertide hinnangul mahakirjutamise kahtlusi. Ekspertide hinnangul on eksaminandide töödes väga spetsiifilised mahakirjutamise vead ka ülesande nr 8 lahenduses (eksaminandil nt y asemel kirjutatud 4, logaritmitav on kirjutatud astendajaks). Samuti leidsid eksperdid, et eksaminandi töös viitab ka ülesande nr 10 lahenduse lõpp kõrvalise abi kasutamisele või mahakirjutamisele, kuna ka seal esinevad spetsiifilised vead (= märgi asemel −; lahenduse lõppu kirjutatud 4 rida peaksid olema lahenduse alguses, sest integreerida ilma x = 3 leidmata ei saa).

9(13)

13.2 Kohus märgib, et eksamitöö ülesannete nr 5, 8, 10 ja 12 osas ei ole vastustajad väitnud, et kaebaja töös esinesid nendes ülesannetes teiste eksaminandidega identsed vead, vaid on tuginenud asjaolule, et nende ülesannete lahendustes esinevad spetsiifilised vead, mis kinnitavad mahakirjutamise kahtlust. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et ülesande nr 3 lahenduskäik oli neljal eksaminandil (sh kaebajal) identne ja selles esines neil kõigil ühesugune viga, ei ole kohtul põhjust teiste eksamitööde väljanõudmiseks ja täiendavaks võrdlemiseks. Ülesannetes nr 5, 8, 10 ja 12 esinevad spetsiifilised vead üksnes kinnitasid hindajate poolt ülesande nr 3 põhjal tekkinud põhjendatud kahtlust, et tegemist oli mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamisega. Kohus möönab siinkohal, et kohati võib kaebaja käekiri tõepoolest olla mitmeti loetav (nt ülesande nr 8 osas ei saa kohtu hinnangul 100% kindlusega väita, et kaebaja on y asemel kirjutanud 4), kuid valdavas osas on kohtu hinnangul vastustajate poolt kaebaja eksamitöös välja toodud spetsiifilised vead või ebakõlad ülesannete lahenduskäikudes tuvastatavad. 13.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks eksami ajal mahakirjutamise fakt ja viis tõendatud üksnes SA Innove enda poolt koostatud memoga (tl 42), mida kaebaja peab ebausaldusväärseks tõendiks. Seejuures on arusaamatu kaebaja väide, et SA Innove koostatud memo ning YY ja ZZ selgitus (tl 35) on vastuolus sõltumatu vaatleja Sirje Rohtoja ja kooli direktori antud selgitustega. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas S. Rohtoja oma 01.06.2018 ekirjas (tl 33), et tema ei märganud eksami toimumise ajal eksamireeglite rikkumist, ning direktor teatas 04.06.2018 e-kirjas (tl 34), millised meetmed olid eksami ladusaks läbiviimiseks kasutusele võetud, ja selgitas, et kahtlust mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise osas ei tekkinud komisjoni liikmetel ega välisvaatlejal. Eeltoodud selgitustega luges SA Innove tõendatuks asjaolu, et eksami toimumise ajal ei tuvastatud eksamireeglite rikkumist, mitte seda, et eksaminandide vahel toimus mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine. Niisamuti ei ole võimalik välisvaatleja ja direktori selgitustega lugeda tõendatuks, et eksami ajal mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist ei toimunud. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine tuvastati pärast eksami toimumist eksamitööde sisulisel hindamisel ning SA Innove ei ole kaebaja eksamitöö mittesooritatuks lugemisel aluseks võtnud enda koostatud memo.

10(13)

juhul eksamitöö ülesande nr 3 osas. Hindamisel ja haldusmenetluses tuvastatud erinevad asjaolud kogumis saavad viia järelduseni, kas isik on eksamitöö maha kirjutanud/kasutanud kõrvalist abi või mitte.

11(13)

põhimõtet ning kaebaja põhiõigusi hariduse omandamisele, eriala, tegevusala ja töökoha valikule ning aule ja heale nimele. Kohus kaebajaga ei nõustu. 17.1 Haridus- ja teadusministri määrus nr 54 on antud PGS § 31 lg 2 alusel, mille kohaselt gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kohus nõustub vastustajaga II, et eksamitöö hindamisel kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise tuvastamine on eksamitöö hindamise tingimuste ja korra lahutamatu osa ning jääb PGS § 31 lg-s 2 sätestatud volituse piiridesse. Asjakohatu on kaebaja väide, et eksamikorra järgimisest ja vastuste sisulisest õigsusest täiesti eraldiseisva hindamise aluse – s.o sarnastel vigadel põhinev kahtlus – kehtestamine jääb väljapoole volituse piire. Praegusel juhul ei loetud kaebaja eksamitööd mittesooritatuks üksnes sarnastel vigadel põhineva kahtluse alusel. Nagu kohus eelpool selgitas, leidis praeguses asjas põhjendatud kahtluse alusel tuvastamist, et kaebaja on eksamitöö tegemisel kasutanud kõrvalist abi/maha kirjutanud või võimaldanud seda. Määruse nr 54 § 37 lg 14 on antud PGS-is ette nähtud volitusi arvestades ning kooskõlas PS § 3 lg-ga 1. 17.2 Samuti on määruse nr 54 § 37 lg 14 kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Kõnealuse sätte kohaldamiseks ei pea selles olema üksikasjalikult määratletud, millised tegevused on eksami ajal keelatud ja toovad kaasa eksami mittesooritatuks lugemise. Õigustloov akt peabki regulatsiooni lünkade vältimiseks ja paindlikkuse tagamiseks olema teatava üldistusastmega ega saa loetleda kõiki võimalikke konkreetseid juhtusid, mis võivad tagantjärgi (eksamitöö hindamisel) osundada kõrvalise abi kasutamisele või mahakirjutamisele ja kaasa tuua eksamitöö mittesooritatuks lugemise. Kaebaja on isegi märkinud, et eksami ajal keelatud tegevused on tuletatavad määruse nr 54 § 33 lg-s 10 ja § 37 lg-s 14 sätestatud eksamilt kõrvaldamise või eksamitöö mittesooritatuks lugemise tingimuste kaudu. Määruse nr 54 § 33 lg-st 10 nähtub selgelt, et eksaminand ei tohi kasutada riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutada maha, üritada seda teha või aidata sellele kaasa või võtta eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. Praegusel juhul tuvastati eksamitöö hindamisel, et eksamitöö tegemise ajal toimus § 33 lg-s 10 sätestatud eksamireeglite rikkumise juhtum ehk kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine. Eksamireeglite rikkumisega kaasnevate tagajärgede osas ei ole vahet, kas see avastatakse eksami toimumise ajal või alles eksamitöö hindamisel, kuna tulemuseks on mõlemal juhul eksamitöö mittesooritatuks lugemine. Seejuures on asjassepuutumatu kaebaja viide, et ühegi sättega ei ole eksaminandile pandud kohustust aktiivselt takistada enda töö pealt maha kirjutamist. Määruse nr 54 § 37 lg 14 kohaldamiseks ei pea tuvastama, kelle töö pealt maha kirjutati, kuna kõnealune norm võimaldab lugeda eksamitöö mittesooritatuks kõigil eksaminandidel, kelle töödes esineb samas ülesandes ühesugune viga ning mille osas ei ole eksaminand menetluse käigus mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise kahtlust suutnud ümber lükata. Kui eksaminand tajub eksamisituatsioonis, et tema pealt soovitakse maha kirjutada (nagu väidetavalt praegusel juhul ka kaebaja puhul), ei ole talle pandud küll otsest kohustust sellest eksami läbiviijaid teavitada, kuid seda mitte tehes riskib eksaminand sellega, et ka tema eksamitöö võidakse lugeda mittesooritatuks. 17.3 Kuna kohus leidis eelpool, et kaebaja eksamitöö lugemine mittesooritatuks kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise tuvastamise tõttu oli põhjendatud ning määruse nr 54 § 37 lg 14 on kooskõlas PS § 3 lg-ga 1 ja PS § 13 lg-ga 2, tuleb lugeda, et väheintensiivne riive hariduse omandamise põhiõigusele on käesoleval juhul põhjendatud. Seejuures ei takista riigieksami mittesooritatuks lugemine kaebajal kõrghariduse omandamist, vaid üksnes lükkab edasiste õpingute algusaega edasi. Kaebajal ei ole takistatud sooritada matemaatika kitsa kursuse korduseksam ja selle sooritamisel positiivsele tulemusele jätkata ka soovitud haridusteed.

12(13)

17.4 Kaebaja väited au ja hea nime teotamisega seoses on alusetud. Riigikohus on 24.01.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-65-16 (p 18) selgitanud, et PS §-ga 17 kaitstavat isiku au ja head nime, sh mainet saaks riivata vaid informatsioon, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Au või hea nime teotamine peab ületama teatud künnise, st olema kantud soovist teist isiku kahjustada ning sellel peab olema häbistav, alandav või naeruvääristav iseloom. Mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei anna alust rääkida teotamisest (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 17, p 5). Kohus märgib, et vaidlustatud otsustes, mis on teatavaks tehtud üksnes kaebajale endale, ei ole antud hinnangut kaebaja isikuomadustele ega teadmistele. Vastustaja II on asjakohaselt viidanud sellelegi, et kuna määruse nr 54 § 37 lg 14 ei kohusta välja selgitama mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise intsidendis osalenud isikute panust vms, on juba seetõttu välistatud konkreetse eksaminandi sildistamine. Üksnes asjaolu, et kaebaja tunneb end riigieksami mittesooritatuks lugemise tõttu halvasti, ei tähenda, et tema au ja head nime oleks teotatud.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.