Alexander Nosovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2019. a otsuse nr 15.3-3.4/96-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27.03.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Alexander Nosovi Esindaja adv Aldo Vassar Vastustaja/määruskaebuse Piirivalveamet
esitaja
Politsei-
ja
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.03.2019. a määruse p 1 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.03.2019. a määruse p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 14.02.2019. a otsusega nr 15.3-3.4/96-1 kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa nr 1012717313/PE, tegi ettekirjutuse kaebaja Eesti Vabariigist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas kaebajale sissesõidukeelu 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja sai tõlgitud otsuse kätte 18.02.2019.
2.Kaebaja esitas 25.02.2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.
3.Kaebaja esitas 26.02.2019 PPA-le vaide.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 28.02.2019. a määrusega kaebaja riigiõigusabi taotluse.
5.Kaebaja esindaja võttis riigi õigusabi tellimuse vastu 01.03.2019 ning esitas koheselt PPA-le taotluse asja materjalide edastamiseks.
7.Kaebaja esitas esindaja kaudu 05.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 14.02.2019. a otsuse nr 15.3-3.4/96-1 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja hakkas kohe pärast vaidlustatud otsuse tõlkega tutvumist professionaalset abi otsima. Ka kaebaja esindaja tegi kõik menetlustoimingud viivitamata ja esimesel võimalusel. Kaebaja ei olnud iseseisvalt võimeline kaebust halduskohtule esitama, kuna ta valdab vaid vene keelt ega orienteeru siinses õigussüsteemis. Vaidlustatud otsuse sisuline teadvustamine võttis aega, millega kaasnes hilinemine. Kuna kaebaja ei olnud ise võimeline õiguslikult asjakohast kaebust koostama, sh esitama seda tähtaegselt, astus ta samme, et kaitsta oma õigusi, ehk esitas esimesel võimalusel riigi õigusabi taotluse. Seega leidis kaebaja, et ta pöördus kohtu poole mõistliku aja jooksul. Eelnimetatust tulenevalt oli kaebaja seisukohal, et eesti keele oskuse täielikku puudumist saab pidada objektiivseks takistuseks kaebuse esitamisel, sest see piirab oluliselt õiguste kaitset.
8.PPA tagastas 05.03.2019 kaebaja vaide põhjusel, et samas asjas toimub kohtumenetlus.
9.Tartu Halduskohus võttis 21.03.2019. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse.
10.PPA esitas 27.03.2019 halduskohtule seisukoha, milles palus jätta kaebetähtaja ennistamata. PPA hinnangul oleks kaebaja esindaja pidanud kaebajat nõustama ka kohtueelse menetluse suhtes. Kui kaebaja oleks jätkanud vaidemenetlusega, oleks haldusorgan teinud vaideotsuse, mille kohta oleks kaebaja esindajal olnud võimalus esitada kaebus halduskohtule. Kaebaja esindajal oli võimalus nõustada kaebajat jätkama vaidemenetlust. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et kaebaja esindaja ise tekitas olukorra, kus tähtaeg ületati, oli PPA seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus ennistas 27.03.2019. a määrusega kaebaja kaebuse esitamise tähtaja. Kaebaja sai PPA 14.02.2019. a otsuse nr 15.3-3.4/96-1 tõlke kätte 18.02.2019, kuid esitas kaebuse halduskohtule alles 05.03.2019 ning ületas seega välismaalaste seaduse (VMS) §-st 248 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg-st 3 tulenevat 10-päevast kaebetähtaega viie päeva võrra. Kaebaja esitas PPA otsuse vaidlustamise 10-päevase tähtaja jooksul nii vaide haldusorganile kui riigi õigusabi taotluse halduskohtule. Seega asus kaebaja oma õigusi viivitamatult kaitsma. Arvestades kaebaja keeleoskust ning seda, et kaebus tuli esitada tavapärase 30 päeva asemel 10 päeva jooksul, ei pruukinud kaebaja aru saada, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata kohtule kaebuse esitamise tähtaega ning kaebus tuleb samuti esitada 10 päeva jooksul. Puuduvate õigusalaste teadmiste ja keeleoskuse tõttu oli kaebajal keeruline esitada lühikese edasikaebetähtaja jooksul nõuetekohast kaebust. Ka kaebaja esindaja tegi toiminguid viivitusteta ning kaebus on esitatud vaid 5-päevase hilinemisega. Kuivõrd tegemist on kaebaja jaoks äärmiselt olulise otsuse vaidlustamisega, sest sellest sõltub tema edasine elukorraldus ning Eesti Vabariigis elamise võimalikkus, leidis halduskohus, et eeltoodut tuleb arvestada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Halduskohus ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja tegevust vaidemenetluses tuleb arvestada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel. Käesolevas asjas puudus kaebajal kohustus enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus ning kui asi võetakse kohtumenetlusse, kuulub vaie tagastamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.PPA esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.03.2019. a määruse p 1 tühistada ning mitte ennistada kaebaja kaebuse esitamise tähtaega. PPA leiab, et kaebaja ei asunud viivitamatult oma õigusi kaitsma ja õigusabi otsima. Kaebaja sai tõlgitud otsuse kätte 18.02.2019 ning asus iseseisvalt oma õigusi kaitsma otsuse vaidlustamise eelviimasel päeva 26.02.2019, kui ta esitas PPA-le vaide. Professionaalset õigusabi hakkas kaebaja otsima alles 01.03.2019, kui kaebetähtaeg oli juba möödunud. Peaaegu kaks nädalat peale otsuse saamist ja kaebetähtaja möödumist, ei ole viivitamatu tegutsemine. Kui kaebaja esitas iseseisvalt PPA-le otsuse peale vaide, siis ta sai juba enne 26.02.2019 aru otsuse sisust ja talle saabuvast tagajärjest. Kaebajal oli võimalus kohe peale tõlgitud otsuse saamisest esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks, kuid kaebaja seda ei teinud. Seega ei ole viivituse näol tegemist puuduliku keele valdamise ega otsuse sisulise teadvustamisega ning tegemist ei ole subjektiivsete asjaoludega. Kõikidele samas olukorras viibivatele, sama keeleoskuse ja haridustasemega isikutele on VMS-is antud otsuste vaidlustamiseks kümnepäevane tähtaeg. Varasemalt ei ole otsuse saanud isikud kaebetähtaega ületanud ning on jõudnud antud tähtaja jooksul oma õigusi kaitsta kas iseseisvalt või riigi õigusabi toel. PPA ei ole nõus, et kaebaja jaoks on kaebuse esitamiseks lubatud 15 päeva 10 päeva asemel. Asjaolu, et tegemist on kaebaja jaoks olulise otsuse vaidlustamisega, ei ole põhjus, miks tuleks arvestada kaebetähtaja möödalaskmist mõjuvaks põhjuseks, kuna kaebaja on ise oma käitumisega nii varasemalt kui ka praegu enda jaoks antud olukorra tekitanud. Kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks, kaebaja ei asunud oma õigusi viivitamatult kaitsma ning seetõttu ei kuulu PPA 14.02.2019. a otsuse nr 15.3-3.4/96-1 peale esitatud kaebuse kaebetähtaeg ennistamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
14.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.03.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
15.PPA väide, et kaebaja asus alles 01.03.2019 professionaalset õigusabi otsima, on väär. Kaebaja esitas 25.02.2019 halduskohtule riigiõigusabi taotluse ning asus seega 10-päevase vaidlustamistähtaja jooksul professionaalset abi otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist käitumist pidada kaebaja poolt abi otsimisega liigseks venitamiseks. Halduskohus rahuldas kaebetähtaja viimasel päeval 28.02.2019. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse. See, et kaebaja esindaja 01.03.2019 riigi õigusabi tellimuse vastu võttis, ei ole kaebajast tulenev viivitus ega tähenda, et kaebaja ei oleks enne seda abi otsima asunud. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebaja esindaja esitas kaebuse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse mõistliku aja jooksul.
16.Kuigi HKMS § 116 lg 6 esimese lause kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse, siis nimetatud sätte kolmanda lause kohaselt ei välista see menetlustähtaja ennistamist. Vaatamata sellele, et kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul halduskohtule kaebust, esitas kaebaja vaidlustamistähtaja jooksul PPA-le vaide ning halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seega teinud piisavalt, et mitte pidada kaebetähtaja ületamist kaebaja hooletuseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei olnud tema subjektiivsetest võimetest tulenevalt suuteline tähtaegselt kaebust esitama, mistõttu esines käesoleval juhul HKMS § 71 lg 1 mõttes mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
17.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et tähtaja ennistamist ei tinginud ainuüksi asjaolu, et tegemist on kaebaja jaoks olulise otsuse vaidlustamisega. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). Seega on kohtul õigus ka tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse olemasolul tähtaeg ennistamata jätta, kui kohus ei pea seda kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades muu hulgas ka vaidluse olulisust kaebajale, tuleb kaebetähtaeg ennistada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.