Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-252
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19. detsembri 2018. a korralduse nr 1848-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema 14. septembri 2018. a taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-252.
Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-252 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas kinnipidamisasutuses viibimise ajal Kristiine Linnaosa Valitsuse (LOV) sotsiaalhoolekande osakonnale 14.09.2018 taotluse, milles palus erinevaid andmeid oma poja YY ja tema ema kohta.
Kristiine LOV selgitas 01.10.2018 kirjas nr 2-1/1519, et sotsiaalhoolekande osakond võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks ning andmete edastamine teistele isikutele on keelatud. Samuti märgiti, et hetkel ei ole sotsiaalhoolekande osakonnal pooleli ühtegi YY-ga seotud haldusmenetlust, mistõttu puuduvad Kristiine LOV-il ka aktuaalsed andmed isiku kohta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120
3-19-252 lg 1 järgi on isa lapse seaduslik esindaja, millest tulenevalt on XX-l õigus saada vajalikku informatsiooni ja andmeid oma lapse kohta neid andmeid töötlevatest asutustest ja allikatest. Lapse registrijärgse elukoha kohta on võimalik saada informatsiooni nii vastava linnaosa valitsuse rahvastikuregistrist kui ka portaalist www.eesti.ee, lapse terviseandmed on kättesaadavad lapse perearstilt või portaalist www.digilugu.ee, informatsiooni lapse hariduse ja munitsipaallasteasutuste nimekirjas oleku kohta saab küsida Tallinna Haridusametilt. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1), kuid vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 21). Kokkuvõttes on XX-l kui alaealise YY vanemal ja seaduslikul esindajal võimalik koguda vajalikku informatsiooni oma lapse kohta nii lapse emalt kui ka neid andmeid valdavatelt ja töötlevatelt asutustelt ja ettevõtetelt. Andmeid lapse ema majandusliku olukorra ja kontaktide kohta, mis on seotud lapse ema eraelu puutumatusega, saab Kristiine LOV edastada üksnes andmesubjekti nõusolekul või seaduses ettenähtud juhtudel. Praegusel juhul vastav nõusolek puudub ja taotlusest ei nähtu ka õiguslikku alust andmete saamiseks.
3.Tallinna Linnavalitsus jättis 19.12.2018 korraldusega nr 1848-k rahuldamata XX 09.11.2018 vaide, milles taotleti Kristiine LOV-i kohustamist edastada küsitud andmed. Vaides märgiti, et kuna XX viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, siis puudub tal juurdepääs internetile ja samuti võimalus võtta lapse emaga ise ühendust, mistõttu on Kristiine LOV poole pöördumine ainsaks võimaluseks saada informatsiooni oma lapse kohta. Tallinna Linnavalitsus selgitas, et kuna XX ei maininud 14.09.2018 pöördumises vahi all viibimist ja Kristiine LOVil puudus sellekohane teave, siis eeldati taotlusele vastamisel, et tegemist on vabaduses viibiva isikuga, kellel on tavapärane juurdepääs internetile ja erinevatele andmebaasidele. Vaide lahendaja möönis, et Kristiine LOV-i 01.10.2018 vastus on sisult üsna formaalne ning taotlust ei ole sisuliselt läbi vaadatud (mh ei ole võetud ühendust lapse emaga ega küsitud tema seisukohta ja selgitatud välja lapse huve). Heaks haldustavaks ei saa pidada soovitamist pöörduda eraldi iga registripidaja poole, kui isikul on õigus andmeid saada ja linnaosa valitsusel on vastavale registrile juurdepääs. Kinnipidamisasutuses viibiva isiku taotluse lahendamisel tuleb arvestada, et tema juurdepääs teabele võib olla piiratud. Samas on asjaolud vaidemenetluse ajal oluliselt muutunud ja Kristiine LOV on vaide esitaja taotlust aktiivselt menetlenud (mh nõustas Kristiine LOV-i jurist XX 07.11.2018 telefoni teel ca 1,5 tundi) ja võtnud ühendust ka YY emaga, kes kinnitas, et vanemad suhtlevad lapsega seonduvates küsimustes omavahel. Samuti on vaide esitaja kinnipidamisasutusest vabanenud ning ta on linnaosa valitsuses 06.12.2018 kohtunud juristi ja lastekaitsetöötajaga ning talle on selgitatud teabe väljastamise korda ja pakutud abi registritest andmete küsimisel. Lastekaitsetöötaja on XX nõustanud seonduvalt lapsega kohtumise korraldamise ja perekonnavaidluste lahendamisega. Seega on Kristiine LOV käesolevaks ajaks XX 14.09.2018 taotluse sisuliselt lahendanud.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2019 kaebuse (täiendatud 19.03.2019) Tallinna Linnavalitsuse 19.12.2018 korralduse nr 1848-k tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema 14.09.2018 taotlus uuesti läbi.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 20.03.2019 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult selle esitajale, jättis kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata (riigi õigusabi taotlus on sisuliselt lahendatud 14.02.2019 määrusega) ning rahuldas menetlusabi taotluse tõlkekulusid puudutavas osas ja vabastas kaebaja menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmise kohustusest. Olenemata sellest, kuidas kaebust selle eesmärgist lähtuvalt tõlgendada, on ilmne, et kaebusega kaitstava õiguse riive oleks väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine asjaolusid arvestades ebatõenäoline. Kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas on Kristiine LOV jätnud talle 2(4)
3-19-252 vastamata. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks oluliselt riivatud. Kuigi esialgne vastus kaebajale oli formaalne ega arvestanud tema viibimisega kinnipidamisasutuses, on varasem menetluslik rikkumine hiljem vaidemenetluse käigus kõrvaldatud (sh on vastustaja tunnistanud oma varasemat eksimust). Kaebaja on saanud oma küsimustele sisulised vastused ulatuses, milles oli tegemist avaliku teabega ja mille kaebajale väljastamine oli lubatud. Seega on kaebaja saavutanud eesmärgi, milleks ta algselt haldusorgani poole pöördus. Üksnes soov veenduda Kristiine LOV-i tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuses ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav põhjendatud huvi. Asjaolu, et lapse ema ei ilmunud sotsiaalhoolekande osakonna korraldatud kohtumisele, ei ole seotud teabe nõudmisega ja taotlusele vastamisega. Haldusorganile ei saa ette heita seda, et vanemad ei jõua lapse elukoha registreerimisel kokkuleppele. Samuti oleks perspektiivitu võimalik hüvitamiskaebus.
6.XX palub 20.03.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Samuti palub XX 29.03.2019 taotluses riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamiseks piisaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). XX taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata samas menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel (HKMS § 111 lg 4) ning kuna Tallinna Halduskohus vabastas 20.03.2019 määrusega kaebaja tõlkekulude kandmise kohustusest, siis menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (HKMS § 114 lg 2) tulenevalt korraldab ringkonnakohus ka käesoleva kohtumääruse tõlkimise vene keelde riigi kulul.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et XX õiguste võimalik riive saab olla vaid väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuna Kristiine LOV on tema 14.09.2018 taotlusele juba sisuliselt vastanud ja väljastanud teabe, millele kaebajal on juurdepääsuõigus. XX kaebuse eesmärgiks tuleb pidada kõigi tema 14.09.2018 pöördumises küsitud andmete saamist oma poja YY ja tema ema kohta (mh nende tegelik elukoht; andmed YY tervise ja hariduskäigu kohta; lapse ema majanduslik olukord ja toimetulek ning tema kontaktandmed), mis olevat talle vajalikud vanemlikes õigustes ja kohustustes kokkuleppimiseks.
9.Teabevaldaja on kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras (AvTS § 4 lg 1 ja § 9 lg 1). AvTS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldajaks muu hulgas kohaliku omavalitsuse asutus. Teabele juurdepääsu saamiseks peaks teabenõudja esitama taotluse konkreetse teabe valdajale, kuid teabenõudjale ei ole etteheidetav, kui tal puudub täpne ülevaade sellest, missugust teavet konkreetne teabevaldaja valdab või millisele teabele on teabenõudjal juurdepääsuõigus. Seega võis XX andmete saamiseks iseenesest pöörduda ka Kristiine LOV-i kui oma lapse ja tema ema eeldatava elukoha järgse linnaosa valitsuse poole. Tallinna Linnavalitsus on vaideotsuses möönnud, et Kristiine LOV-i 01.10.2018 vastus oli üksnes formaalne, kuid halduskohus on õigesti hinnanud, et XX 09.11.2018 vaide menetlemise käigus on kaebaja 14.09.2018 taotlus sisuliselt lahendatud, mistõttu ei oleks tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamine asjaolusid arvestades tõenäoline. 3(4)
3-19-252
10.Halduskohtule 19.03.2019 esitatud seisukoha järgi soovis XX juurdepääsu oma lapse ja tema ema andmetele selleks, et täita temale Siseministeeriumi poolt 2018. a aprillis pandud kohustus uuendada oma alaealise lapse andmed rahvastikuregistris. Selleks oli tal eeskätt vajalik saada kontakti lapse emaga, et leppida temaga kokku YY elukoha registreerimises Tallinnas Kristiine linnaosas asuvale aadressile. Vaatamata sellele, et lapse ema ei osalenud Kristiine LOV-is 06.12.2018 toimunud kohtumisel, nähtub rahvastikuregistri andmetest, et XX 19.03.2019 seisukohas märgitud aadress on registreeritud tema lapse YY elukohana juba alates 01.01.2019. Seega on alust eeldada, et kaebaja on saanud lapse emaga suhelda ja praeguseks ei esine tal enam tegelikku vajadust lapse ema kontaktandmete saamiseks. Isegi kui selline vajadus oleks jätkuvalt olemas, ei nähtu haldusasja materjalidest, et lapse ema oleks enda kontaktandmete edastamisega nõustunud ja Kristiine LOV-il saaks olla mingit seadusest tulenevat alust nimetatud andmete kolmandale isikule edastamiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Samuti puudub Kristiine LOV-il õigus ilma andmesubjekti nõusolekuta edastada XX-le andmeid lapse ema majandusliku seisundi või toimetuleku kohta. Lapsega suhtlemise korraldamise ja lapse ülalpidamisega seonduvad küsimused väljuvad kaebaja 14.09.2018 pöördumise piiridest.
11.XX kinnipidamiskohast vabanemist arvestades puudub ka vajadus kohustada Kristiine LOV-i edastama kaebajale andmeid YY kohta. Tallinna Linnavalitsuse 19.12.2018 korraldusest nähtub, et vaidemenetluse käigus on XX nõustatud vajalike andmete saamise osas ja pakutud ka abi registritest andmete küsimisel. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 44 p 1 ja § 45 lg 1 kohaselt on täisealisel isikul õigus pääseda juurde kõigile oma alaealise lapse RRS § 20 lg-s 1 nimetatud andmetele (sh isikuandmetele ja isikuandmetega seotud dokumentide andmetele). Selline juurdepääs puudub vanemal üksnes juhul, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud (RRS § 45 lg 4). Kristiine LOV on selgitanud välja, et XX vanemlikke õigusi ei ole piiratud. Lapse terviseandmete kohta on võimalik saada teavet nii perearstilt kui ka teabeväravate www.eesti.ee ja www.digilugu.ee vahendusel. Portaali www.eesti.ee kaudu on võimalik saada andmeid ka lapse hariduskäigu kohta. Isegi kui Kristiine LOV-il on eeltoodud teabele samuti juurdepääs ja ka siis, kui vastustajal oleks põhimõtteliselt võimalik andmeid väljastada (nt küsides selleks andmesubjekti nõusolekut), on tal võimalik teabenõue täita ka avalikustatud teabe juurde juhatamisega (AvTS § 22). Praegusel juhul on kaebajale antud lisaks selgeid juhiseid, kuidas andmetele iseseisvalt ligi pääseda. Kokkuvõttes on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel õigesti tagastanud.
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.