lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-260/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-260/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 46 lg 5KaebetähtaegPS § 13 lg 2PS § 15 lg 1RVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineVangS § 69 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-260/68Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 09.04.2019, Tartu 3-19-260 Vladimir Kahhanovitši kaebus Viru Vangla 20.12.2018. a käskkirja nr 6-4/252-2 tühistamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 14.03.2019. a määrus Vladimir Kahhanovitši määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vladimir Kahhanovitš Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Kahhanovitši määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.03.2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kohaldas 20.09.2018. a käskkirjaga nr 6-4/252-1 V. Kahhanovitši suhtes alates 20.09.2018 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist, juhindudes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-dest 1, 3 ja 4, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule ning uute õigusrikkumiste ennetamiseks.
2.Viru Vangla pikendas 20.12.2018. a käskkirjaga nr 6-4/252-2 V. Kahhanovitši suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohaldatavad julgeolekuabinõud jäid samaks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Täiendavad julgeolekuabinõud
3.Viru Vangla jättis 11.01.2019. a vaideotsusega nr 6-12/4-2 rahuldamata V. Kahhanovitši vaide vangla 20.12.2018. a käskkirja nr 6-4/252-2 peale.
4.V. Kahhanovitš esitas 10.02.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 20.12.2018. a käskkiri nr 6-4/252-2 ja tuvastada, et teda hoiti õigusvastaselt

üksikvangistuses lukustatud kambris alates 20.09.2018 kuni 2019. aastani. Kaebaja väitel on tal preventiivne huvi, et sarnased rikkumised enam ei korduks.

5.Tartu Halduskohus tagastas 14.03.2019. a määrusega kaebaja kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodi 20.09.-19.12.2018 osas (resolutsiooni p 1) ning võttis menetlusse kaebaja kaebuse tühistamisnõude osas (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamise õigus. Kaebaja õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend on kahju hüvitamise nõue (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2). Välistatud ei ole kaebaja õigus vangla 20.09.2018. a käskkirja nr 6-4/252-1 tühistamisnõudele, kui kaebajal esinevad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused. Ainuüksi tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebaja õigusi kaitsta, kuna see ei muuda olematuks kaebaja viibimist üksikvangistuses ega aita seda heastada. Kui kaebaja on seisukohal, et vangla hoidis teda õigusvastaselt üksikvangistuses ja põhjustas talle seeläbi kahju, on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab vangla ja vajadusel kohus, kas vangla tegutses õigusvastaselt. Kahju hüvitamise nõude kohtule esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebus peaks olema lubatav nt preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Alust ei ole eeldada, et vangla peaks tulevikus kaebaja suhtes kohaldama täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele tuvastamisnõudes perioodi 20.09.-19.12.2018 osas (HKMS § 121 lg 2 p 1). 2) Käskkirja tühistamise nõue on hõlmatud nõudega tuvastada õigusvastasus kaebaja üksikvangistuses hoidmisel perioodil 20.12.2018 kuni 2019. aastani. Eraldiseisva tuvastusnõude esitamine selle perioodi osas ei ole vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.V. Kahhanovitš esitas 18.03.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.2019. a määrus ning kohustada kohut kaebaja üksiktingimustes hoidmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud kaebus vastu võtma ja läbi vaatama. Määruskaebuse põhjendused: Kohus rikkus põhiseaduse (PS) §-dest 13 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-test 6.1 ja 13 tulenevaid õigusi. Samuti HKMS-st tulenevaid norme ja põhimõtteid. Põhjendatud huviks on preventiivsel eesmärgil kaebuse esitamine, et taolised rikkumised vangla poolt kaebaja suhtes enam ei korduks. Vangla kohaldab kaebaja suhtes meetmeid alates 2017. a, kohaldades üksikvangistust, ja suure tõenäosusega kohaldab vangla üksikvangistust ka tulevikus. Tuvastamiskaebus on vajalik kaebaja õiguste ja vabaduste kaitseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 2 lg 4 teisest lausest lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitut taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.2019. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus tagastas kaebuse kaebaja üksikvangistuses hoidmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodi 20.09.-19.12.2018 osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
8.Halduskohus leidis, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks seetõttu, et tal on võimalik tõhusama õiguskaitsevahendina esitada kahju hüvitamise nõue või kaebetähtaja ennistamise korral tühistamisnõue. Ka leidis halduskohus, et tuvastamiskaebus ka ei sobi kaebaja õiguste kaitseks, kuna see ei muuda kaebaja üksikvangistuses viibimist olematuks. Samuti ei ole halduskohtul alust eeldada, et vangla peaks tulevikus kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas vaid osaliselt, kuid leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna siiski alust määruskaebuse rahuldamiseks.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja viibis perioodil 20.09-19.12.2018 üksikvangistuses seoses tema suhtes VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, sh vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega. Kuna tegemist on vangla ennetava meetmega vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks, ei saa esineda olukorda, kus vangla otsustab küll käskkirjaga julgeolekumeetmete kohaldamise, kuid lükkab nende rakendamise edasi põhjendusega, et isik on juba ebaproportsionaalselt kaua üksikvangistuses viibinud. Isiku üksikvangistuses viibimise proportsionaalsust tuleb vanglal kaaluda koos täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadusega ning otsustada kaalutlusõiguse alusel, kas julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus kaalub igal üksikul juhtumil isiku vabadusõiguse riive üles või mitte. Kuna kaebaja üksikvangistuses hoidmine perioodil 20.09.-19.12.2018 tulenes Viru Vangla 20.09.2018. a käskkirjast, tuleb kaebaja taotlust üksikvangistuses hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks tõlgendada taotlusena Viru Vangla 20.09.2018. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks.
10.Ringkonnakohtu arvates puudus halduskohtul alus välistada preventiivsetel eesmärkidel õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine põhjusel, et kahju hüvitamise nõude esitamine on menetluslikult lubatav. Esmalt tuleb kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuda teiste nõuetega võrreldes oluliselt suurem riigilõiv. Ka on mittevaralise kahju tekkimine seotud inimese individuaalse valulävega, mistõttu ei saa kohus kaebajale ette kirjutada, et mingi haldusakti või toimingu vaidlustamiseks peaks ta nimelt kahju hüvitamise nõude esitama. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (VangS § 11 lg 8, RVastS § 17 lg 3), mis on samaväärne haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ettenähtud tähtajaga (HKMS § 46 lg 5). Pidades hüvitamisnõuet tuvastamisnõude tõhusamaks alternatiiviks, välistaks see enamikel juhtudel preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamise võimaluse, kuna mõlema õiguskaitsevahendi kasutamise tähtaeg lõpeb samaaegselt. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et tuvastamisnõude tõhusamaks alternatiiviks saaks käesolevas vaidluses pidada vaid tühistamisnõuet, kuid mitte hüvitamisnõuet.
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga ka selles, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole lubatud, kuna efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks on vangla 20.09.2018. a käskkirja suhtes tühistamisnõude esitamine. Kohtupraktikas on leitud, et „varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei piira HKMS § 45 lg 2 järgi kaebeõigust. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada“ (RKHK 18.09.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 10; 16.06.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-29-14, p 39). Arvestades asjaolu, et kaebaja Viru Vangla 20.09.2018. a käskkirja peale vaiet ei esitanud, on ilmne, et tühistamisnõude esitamine käesolevas asjas kõne alla tulla ei saa. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, nagu saaks tühistamisnõuet efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks pidada ning tuvastamisnõude esitamine on tühistamisnõude esitamata jätmise tõttu välistatud.
12.Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et preventiivse huvi alusel tuvastamisnõude esitamise eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud. Kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Halduskohus on õigesti leidnud, et puudub reaalne oht, et vangla võiks kohaldada kaebaja suhtes täpselt samadel asjaoludel täiendavaid julgeolekuabinõusid ka tulevikus. Julgeolekuabinõude kohaldamise otsus tehakse igal konkreetsel juhul uuesti, kui esinevad VangS §-des 69-70 toodud alused. Varasemad õigusvastaseks tunnistatud otsused ei mängiks uues menetluses ega selle tulemusena otsuse tegemisel mitte mingit rolli. Seetõttu ei aita julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue kaebaja õigusi kaitsta ega ole seetõttu lubatav. Tuvastamiskaebust ei muuda lubatavaks ega kaebaja preventiivset huvi reaalseks asjaolu, et tulevikus võib tulla ette olukord, kus kaebaja suhtes taas kord julgeolekuabinõusid kohaldatakse.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka kaebaja väited PS-i ja EIÕK rikkumise kohta alust määruskaebuse rahuldamiseks. PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28). Kaebaja viidatud PS § 13 lg-s 2 on sätestatud õigusselguse põhimõte. Riigikohus on leidnud, et õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (06.03.2015. a otsus nr 3-3-1-1-15, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on selgelt toodud VangS §-des 69-70. EIÕK art 6 lg 1 sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud õigust ei ole kaebaja suhtes rikutud. Üksnes asjaolust, et halduskohus tagastas kaebaja kaebuse tuvastamisnõude osas, ei saa järeldada kohtu erapoolikust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses viidanud ka asjakohastele HKMS-i sätetele ja kohtupraktikale.
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.03.2019. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
15.Kohtupraktikas on sedastatud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks võib olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu 19.04.2010. a otsus nr 3-3-1-4-10, p 14).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium