Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-2726

2(17)

3-16-2726 osutamisel, mitte alates enda teavitamisest puudustest. Üheksa kuu pikkune vahe ei õigusta kutsetegevuse standardite nõuete täitmata jätmist. 5) Ajavahemik teise kvaliteedikontrolli protokolli ja kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuse eelnõu vahel tulenes töörühma soovist vastuväidetest aru saada, menetlusaluse käitumisest ning suveperioodist. See ei mõjutanud kvaliteedikontrolli tulemust. Pärast kvaliteedikontrolli läbiviimist ei kogunud töörühm tõendeid ega teinud täiendavaid tähelepanekuid. Juhatus hindab kvaliteedikontrolli tulemusi töörühma poolt läbi viidud kvaliteedikontrolli tulemuste alusel. Audiitorkogu juhatus on 26.03.2014 kinnitanud abimaterjali „Kutseühendusesisese kvaliteedikontrolli tähelepanekute üldistatud kokkuvõte“, et selgitada kontrollitavatele hindamisel arvesse võetavaid asjaolusid. See on ka tugimaterjaliks kvaliteedikontrolli käigus kontrollitud töövõttude kvaliteedile üldhinnangu andmisel. Juhatus hindab, missugused on konkreetse kvaliteedikontrolli puhul need olulised puudused, mis võivad mõjutada konkreetse töövõtu kvaliteeti. Detailsemat hindamismetoodikat õigusaktid ei kehtesta. 6) Kõik töörühma aruandes välja toodud puudused avaldasid olulist mõju kvaliteedikontrolli tulemustele. Välja on toodud konkreetsed rikkumised töövõttudes, samuti kutsetegevuse standardite normid, mida rikuti. Seega sisalduvad otsuses põhikaalutlused. Menetlusaluse vastuväidetele on vastatud. Hindamisel on arvestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ja võrreldud tuvastatud puudusi sarnaste oluliste puudustega teiste audiitorettevõtjate töö kvaliteedis.

3-16-2726 Lõpetamisotsuse tuvastused ei ole õiged. GF Anapol 28.12.2016 koostatud audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli poliitikate ja -protseduuride inspekteerimise aruandest nähtuvalt on kaebaja kvaliteedikontrolli süsteemi poliitikad ja protseduurid relevantsed, adekvaatsed ja toimivad tulemuslikult. Monitoorija tuvastus on seega vastupidine vaidlustatud lõpetamisotsuse tuvastusega. Lõpetamisotsusega tuvastati kaebaja suhtes negatiivsed asjaolud, mis on otsuse kehtima jäämisel siduvad kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja võimaliku distsiplinaarkaristuse kohaldamisel. Kaebaja esitas enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisel 12.12.2016 üksikasjalikud vastuväited lõpetamisotsuses sisalduvatele tuvastustele. Kaebajale ei jäetud mõistlikku aega soovituste arvestamiseks. Direktiivi 2006/43/EÜ art 29 lg 1 punkti j kohaselt peab vannutatud audiitor või audiitorühing võtma kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitused arvesse mõistliku aja jooksul. Kaebaja suhtes kahe järjestikkuse kvaliteedikontrolli läbiviimisega 2015. aastal rikuti 12-kuulise mõistliku aja põhimõtet, sest kontrollid toimusid väikese vahega ja kaebajale ei antud aega esimese kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid kohaldada. Vaidlustatud otsus on tehtud kiirustades, ebaproportsionaalselt ja ilmsete kaalutlusvigadega läbiviidud kvaliteedikontrolli tulemusel.

Audiitorkogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

Audiitorkogu juhatus järgis kutseühendusesisese menetluse õiguslikku regulatsiooni ja haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebajal oli võimalus esitada sisulisi vastuväiteid, otsuses on vastuväiteid analüüsitud ning vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. Audiitorkogu juhatus analüüsis töörühma tähelepanekuid ja neid kirjeldavat dokumentatsiooni (sh töörühma protokoll, kaebaja eriarvamus, protokollile lisatud kontroll-lehed). Töörühma protokollis ja sellele lisatud kontroll-lehtedes esitatud kaebaja eriarvamusele andis kvaliteedikontrolli töörühm hinnangu 30.09.2016 aruandes. Otsuses on välja toodud kvaliteedikontrolli töörühma tuvastatud olulised sisulised puudused kaebaja kutsetegevuse kvaliteedis, mis olid aluseks tulemuse hindamisel. Hinnangute alused tulenevad Audiitorkogu kvaliteedikontrolli korra (kord) § 23 lg-st 2. Kvaliteedikontrolli tulemuste hindamisel on lähtutud võrdse kohtlemise põhimõttest – sarnaste rikkumiste korral on kõik menetlusalused saanud kaebajaga sama hinnangu. Kaebaja poolt klientidele osutatud teenus ei ole õigusaktides sätestatust lähtudes nõutaval tasemel ning teenuse osutamisel on aset leidnud avaliku huvi seisukohalt mitmed olulised kutsetegevuse standardite nõuete rikkumised. Kvaliteedikontroll toimub kooskõlas direktiivi ja põhiseadusega. 2010. a jõustunud AudS-ga direktiivi art 29 ülevõtmisel hinnati seadus vastavaks põhiseadusele. Audiitorkogu järelevalve korraldus vastab kaebuses nimetatud soovitustele. Järelevalve süsteemi juhib ja korraldab AJN, mille 7 liikmest vaid 2 on valitud Audiitorkogu üldkoosoleku poolt. Audiitorkogu juhatuse pädevuses on viia läbi kvaliteedi-kontrolli AJN kinnitatud korra kohaselt. AJN pädevuses on järelevalve kvaliteedikontrolli üle. Korra § 14 ei näe ette töörühma liikme tasustamist Audiitorkogu juhatuse poolt ega liikmemaksudest. Korduvate kontrollide eesmärgiks on tagada avalikes huvides turul pakutava audiitorteenuse kvaliteet. Järelevalve eesmärk on kvaliteedi vastavuse kontroll, mitte audiitorettevõtjate õpetamine. Praegusel juhul ei antud soovitusi, vaid tuvastati õigusvastane käitumine. Audiitorettevõtja peab standarditega vastavuses olevat audiitorteenust osutama igal ajal. Kutsetegevuse standardite kinnitamisest 2010. aastal on möödunud umbes 7 aastat,

4(17)

3-16-2726 Audiitorkogu kvaliteedikontrolli korra kehtestamisest umbes 6 aastat, mis on arvestatavalt pikk aeg kutsetegevuse kehtestatud nõuetele vastavusse viimiseks. Järelevalve konfidentsiaalsuse alused, sh tähtajatu saladuse hoidmise kohustus ja keeld kasutada saadud teavet ja dokumente erahuvides, on sätestatud AudS §-s 133. Justiitsministeeriumi 11.10.2015 kiri puudutab uue AudS eelnõu. Kaebajat puudutavas osas ei viidud menetlust läbi objektiivsuse või sõltumatuse nõudeid rikkudes ega põhiseadusvastaselt. Asjakohatu on kaebuses toodud Justiitsministeeriumi hinnang AJN-le kui kvaliteedikontrolli valimi kinnitajale. Korralise kvaliteedikontrolli valimi koostab juhatus, rakendades üldjuhul juhuvalikut. Kaebaja lisati kvaliteedikontrolli valimisse riskipõhiselt AudS § 142 lg 2 ning korra § 10 lg 2 ja § 6 lg 3 alusel, kuna tema osutatud audiitorteenuses on varem järelevalve käigus tuvastatud olulisi puudusi. Justiitsministeeriumi hinnang, et Audiitorkogul ei ole põhiseadusest tulenevalt üldkohustuslike aktide andmise õigust, käsitleb kutsetegevuse standardite vastuvõtmist, mitte kutseühendusesiseste kordade vastuvõtmist. Audiitorkogu kvaliteedikontrolli kord on Audiitorkogu siseakt. Kvaliteedikontrolli töörühm ei ole seotud GF Anapol seisukohtadega. Väline inspekteerija tegutseb audiitorettevõtja tellimisel ja huvides ning saab üldjuhul töö eest audiitorettevõtjalt tasu, mistõttu ei saa tema seisukohta lugeda järelevalve mõttes sõltumatuks.

3-16-2726 kuid Audiitorkogu organitel on võimalik anda internseid akte, mis puudutavad Audiitorkogu sisemist töökorraldust (juhendid ja eeskirjad). Audiitorkogu juhatuse õigus suurendada kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni vähemalt üks kord ühe aasta jooksul tuleneb AudS § 142 lg-st 2. Teise kvaliteedikontrolli raames kontrollitud töövõttude ajal teadis kaebaja eelmise kontrolli raames tuvastatud puudusi ja oli nende osas esitanud Audiitorkogule vastavad meetmed. Audiitorkogu juhtis esimese kvaliteedikontrolli lõpetamise otsusega kaebaja tähelepanu tema teenuste kvaliteedis esinevatele puudustele ja nõudis temalt teenuse kvaliteedi olulist täiustamist. Audiitorkogu juhatuse otsus on kutsetegevuse kontrolli läbinud audiitorettevõtjale kohustuslik. Kaebaja oleks pidanud viivitamatult ise võtma meetmeid oma töö parandamiseks ja AudS § 45 lg 1 nõuetega vastavusse viimiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 otsus nr 3-16-239, p 12). Korra § 23 lg-st 3 nähtub, et menetlusalune isik peab meetmeid 12 kuu jooksul rakendama, kuid sellest ei tulene, et menetlusalusel isikul oleks aega 12 kuud, et meetmeid juurutama asuda. Seega on alusetud etteheited mõistliku aja mittevõimaldamisest. Teise järjestikkuse kvaliteedikontrolli läbiviimise ja lõpetamise eeldusena ei saa näha 12kuulise mõistliku aja möödumist varasema kontrolli läbiviimisest ja selle käigus tuvastatud puudustest teavitamisest. Audiitorettevõtja peab standarditega vastavuses olevat audiitorteenust osutama igal ajal. Kutsetegevuse standardite täitmise kohustus tuleneb kaebajale otse seadusest (AudS § 45 lg 1). Direktiivi 2006/43/EÜ art 29 lg 1 punkt j ei sätesta 12-kuulise mõistliku aja võimaldamise nõuet. Kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid seoses tema ärakuulamise puudulikkusega. Kohtumenetluses kaebaja esitatud tõendid ei kinnita ärakuulamisõiguse rikkumist. Kontrolllehtedel esitatud vastuväiteid on vastustaja hinnanud. Kaebaja oleks saanud kontroll-lehtedel viidata ka infosüsteemis e-Dok olevatele dokumentidele, mille töörühm jättis tähelepanuta. 17.08.2016 toimunud kohtumisel TK-go ja kaebaja esindajate vahel lepiti kokku motiveeritud vastuväidete esitamises kaebaja poolt, kuid kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja esitas 19.10.2016 kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuse eelnõu osas 04.11.2016 vastuväited ja seisukohad, millele on vaidlustatud otsuses vastatud. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses järgmiste otsuses tuvastatud puuduste esinemist, vaid nõustus nendega: 1) Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas ei ole dokumenteeritud, kuidas on jõutud järeldusele, et tuluga seonduvat pettuse riski ei eksisteeri (ISA(EE)240-26 ja 47 nõuete rikkumine); 2) Bristol Trust OÜ ülevaatuse töövõtu osas on aruandes avalikustamata oluline tehing – aruandeperioodil müüdud kinnistu müük juhatajale (ISRE(EE)2400-50 nõuete rikkumine); 3) Leheris OÜ auditi töövõtu osas jäid vandeaudiitoril märkamata oluliste regulatsioonide nõuete rikkumised kliendi raamatupidamise aastaaruandes (ISA(EE)200-14, 15, 20, ISA(EE)240-12, 32, 44, ISA(EE)250-12, ISA(EE)315-11, 25, 26, 32(c), ISA(EE) 5408, 12 ja ISA(EE)700-10, 11, 12, 13 nõuete rikkumine), mis otsuse kohaselt on raske ja oluline kutsetegevuse standardite nõuete rikkumine, kus audiitorettevõtjal jäi kliendi raamatupidamise aastaaruandes avastamata oluline viga ning selle tulemusena väljastati ebaõige vandeaudiitori aruanne; 4) Leheris OÜ auditi töövõtu osas ei ole auditi eesmärkide põhjal, mis sisaldavad olulisi väiteid, välja töötatud konkreetseid auditiprotseduure (ISA(EE)240-28, 30, 45, ISA(EE)300-9, ISA(EE)330-5, 6, 7, 18, 28 ja ISA(EE)500-6 nõuete rikkumine); 5) Leheris OÜ auditi töövõtu osas on klient ostnud raamatupidamisteenust raamatupidamisbüroolt, kuid see fakt on jäänud auditi dokumentatsioonis märkimata ning teenust osutavat organisatsiooni käsitlevad peamised standardinõuded ISA(EE)402-9, 10 ja 15 on käsitlemata; 6) Leheris OÜ auditi töövõtt viidi läbi juunis ja sisestati e-Doki auditeerimistarkvarasse alates septembrist 2015 (ISA(EE)230-7, 8 ja 14 nõuete rikkumine); 7) Leheris OÜ auditi töövõtu osas ei ole testitud päevaraamatukandeid, nagu näevad ette ISA(EE)240-32 ja ISA(EE)330-20. Nende 6(17)

3-16-2726 rikkumiste osas ei hinnanud halduskohus kaebaja poolt pärast halduskohtu istungit esitatud vastuväiteid. Vaidlustatud rikkumiste osas nõustus halduskohus vaidlustatud otsuse põhjendustega ega korranud neid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis vastustaja järeldused ja töörühma etteheited ümber lükkaksid. Vaidlustatud otsuse kohaselt puudub Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas päevaraamatu kannete ja korrigeerimiste asjakohasuse kõikehõlmav testimine, seega on rikutud ISA(EE)240-32 ja ISA(EE)330-20 nõudeid. Pearaamatu olemasolu ei tõenda, et see ka vandeaudiitori poolt läbi vaadati. Pearaamatu põhjal teostatud protseduurid ja tehtud järeldused peab vandeaudiitor dokumenteerima. Dokumente kvaliteedikontrolli ajal töörühmale ei esitatud, samuti ei olnud neid lisatud vastuväitele. Kaebaja leidis, et töörühm jättis arvesse võtmata, et pearaamat ja päevaraamat kajastavad sama informatsiooni ning kaebaja teostas testimise pearaamatu baasil. Testimise puudusi pole sisuliselt välja toodud; Tervise Abi OÜ detsembri pearaamat on olemas kaebaja failide süsteemis ning auditi tegemisel vaatas kaebaja koos auditeeritava isiku pearaamatupidajaga pearaamatu ühiselt läbi; standardid ISA(EE)240-32 ja ISA(EE)330-20 ei nõua kõikehõlmavat testimist ning selline nõue ei ole ka mõistlik, sest pearaamatu maht ületas 10 000 lehekülge. Vastustaja seisukoht on halduskohtu arvates õige. ISA 230(EE)-2(b) kohaselt sisaldab auditi dokumentatsioon tõendusmaterjali selle kohta, et audit planeeriti ja viidi läbi kooskõlas ISAdega. Audiitori arvamuse kontrollitavus eeldab vältimatult auditi protseduuride ulatuslikku dokumenteerimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2017 otsus nr 3-16-394, p 16). Vastustaja märgib 18.12.2017 seisukohas põhjendatult, et kaebaja on senistes seisukohtades tuginenud pearaamatu, mitte päevaraamatu testimisele ega ole esitanud ei kvaliteedikontrolli raames ega ka kohtumenetluses dokumentatsiooni päevaraamatu või pearaamatu testimise protseduuride kohta. Üksnes pearaamatu olemasolu kaebaja failide süsteemis ei tõenda pearaamatu ega päevaraamatu testimise läbiviimist audiitori poolt. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas välja selgitatud ettevõtte omanikud, kuid mitte tegelikud kasusaajad, mis rikub RahaPTS §-de 23 ja 24 nõudeid. Tegeliku kasusaaja tuvastamist ei olnud dokumenteeritud ja kaebaja ei väitnud seda töörühmale ega kontroll-lehtedel esitatud vastuväidetes. Kaebaja märkis, et ta auditeeris ka Tervise Abi OÜ 46% osade omanikku Püramiid Grupp OÜ-d, kelle füüsilisest isikust osanik on ühtlasi Tervise Abi OÜ osade omanik, see informatsioon oli töörühmale kättesaadav ning on nähtav e-Dok infosüsteemist. Halduskohus leidis, et vastustaja põhjendused on õiged ja kaebaja ei ole tegeliku kasusaaja tuvastamist kontrollimenetluse käigus selgitanud ega tõendanud. Kaebaja on kontroll-lehel hoopis selgitanud, et RahaPTS kohaselt on võimalik, et tegeliku kasu saajaks on ka juriidiline isik, kelle tegelikuks kasusaajaks on omakorda juriidiline isik. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas toimunud standardite nõuete rikkumine seoses riskide tuvastamise ja hindamisega ning dokumenteerimisega, seega ISA(EE)240-27, ISA(EE)315-12, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 26, 29, 32(b) ja ISA(EE)330-7 nõuete rikkumine. ISA230(EE)-8 kohaselt peab audiitor koostama auditi dokumentatsiooni, mis on piisav, võimaldamaks kogenud audiitoril, kellel ei ole eelnevat kokkupuudet kõnelause auditiga, saada aru läbi viidud auditiprotseduuride olemusest, ajastusest ja ulatusest, läbiviidud auditiprotseduuride tulemustest ja hangitud auditi tõendusmaterjalist ning auditi käigus esile kerkinud märkimisväärsetest asjaoludest, nende kohta tehtud järeldustest ja nimetatud järeldusteni jõudmisel tehtud märkimisväärsetest kutsealastest otsustustest. Kaebaja väitel oli asjakohane dokument (märkimisväärsete riskidega seonduvate kontrollide testimine) auditi läbiviimisel koostatud ning süsteemis salvestatuna töörühmale kättesaadav. Samuti on kaebaja hinnangul tuvastatud küsimustike täitmine ja testide läbiviimine 7(17)

3-16-2726 ning töörühm ega Audiitorkogu juhatus pole selgitanud, millised puudused dokumentatsioonis esinesid. Halduskohus selgitas, et vastustaja on pidanud oluliseks mitte dokumendi formaalset olemasolu, vaid selle sisu ning sellest tulenevalt jätnud põhjendatult arvestamata vastuväite, et kuna dokument on koostatud ning riske on testitud, ei saa kaebaja olla viidatud standardeid rikkunud. Vastustaja rõhutab õigesti, et auditi dokumentatsioon on võtmetähtsusega, et auditiga mitteseotud isikud, sh kvaliteedikontrolli läbiviijad, saaksid aru audiitori poolt tehtust. Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas on loetud varude (31% varadest) väärtus märkimisväärseks riskiks, kuid varude hindamisel ei ole vaidlustatud otsuse kohaselt tehtud asjakohaseid protseduure, seega on rikutud ISA(EE)330-5, 6, 21, ISA(EE)240-28, 30, ISA(EE)500-6, ISA(EE)540-13 nõudeid. Kaebaja esitatud lisad protseduuride läbiviimise tõendamiseks ei kujuta endast auditi dokumentatsiooni, mis tõendaks, et audit varude osas planeeriti ja viidi läbi kooskõlas ISA-dega. Kaebaja leidis vastuväidetes, et ta ei saanud ettevõtte inventuuridel osaleda, kuna tegemist oli Tervise Abi OÜ suhtes kaebaja esmakordse töövõtuga ning kaebaja alustas töövõtuga alles märtsis 2015. Kaebaja märkis, et e-Dok infosüsteemis on fail „02.RR.141 – JTS – VARUD“, kus on kirjeldatud kõik vajalikud tehtud protseduurid. Kaebaja leiab, et ta viis asjakohased protseduurid võimaluse tekkides läbi ning vastava ülesande juurde on lisatud kaebaja koostatud töödokumendid, koostatud on ka vastav järeldusotsus. Halduskohus leidis, et vastustaja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud, kaebaja esitatud lisasid hinnatud ja leitud, et neist ükski ei kujuta endast auditi dokumentatsiooni, mis tõendaks, et audit varude osas planeeriti ja viidi läbi kooskõlas ISA-dega. Vaidlustatud otsuse kohaselt puuduvad Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas sageli auditiprotseduuride olemus ja ulatus ning testitud detailide identifitseerivad tunnused, seega esineb ISA(EE)330-28, ISA(EE)240-45 ja ISA(EE)230-9 nõuete rikkumine. ISA230(EE)-8 kohaselt peab audiitor koostama auditi dokumentatsiooni, mis on piisav, võimaldamaks kogenud audiitoril, kellel ei ole eelnevat kokkupuudet kõnelause auditiga, saada aru läbi viidud auditiprotseduuride olemusest, ajastusest ja ulatusest, läbiviidud auditiprotseduuride tulemustest ja hangitud auditi tõendusmaterjalist ning auditi käigus esile kerkinud märkimisväärsetest asjaoludest, nende kohta tehtud järeldustest ja nimetatud järeldusteni jõudmisel tehtud märkimisväärsetest kutsealastest otsustustest. Ehkki ISA230(EE)-A16 tulenevalt on väiksema majandusüksuse auditi puhul auditi dokumentatsioon üldjuhul vähem mahukas kui suurema majandusüksuse auditi puhul, tuleb sellele vaatamata järgida ülimuslikku nõuet koostada selline auditi dokumentatsioon, millest kogenud audiitor suudaks aru saada, sest auditi dokumentatsioon võib kuuluda ülevaatusele väliste osapoolte poolt regulatiivsetel või muudel eesmärkidel. Kaebaja hinnangul on töörühma järeldus subjektiivne, liialt üldistatud ja faktidel mittepõhinev ning rikkumise sisu on sisustamata ja arusaamatu. Halduskohus nõustus selles osas vaidlustatud otsuse põhjendustega. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole Tervise Abi OÜ auditi töövõtu osas esmakordsel töövõtul dokumenteeritud suhtlust eelmise audiitoriga ega ka muid protseduure algsaldode kontrolliks, millega on rikutud ISA(EE)300-13 ja ISA(EE)510-6, 8, 10 nõudeid. Kohapealse kvaliteedikontrolli ajal ei esitatud töörühmale dokumente, mis tõendaksid suhtlust eelmise audiitoriga ning hiljem ei antud töörühma liikmetele võimalust auditi dokumentatsiooni uuesti läbi vaadata. Vastustaja rõhutab, et dokumentatsiooni olemasolu kontrollitakse kvaliteedikontrolli läbiviimise käigus ning hilisem dokumentatsiooni esitamine ja läbivaatamine ei ole kooskõlas kutseühenduse sisese kvaliteedikontrolli korraga. Kaebaja leiab, et dokumenteeritud on nii suhtlus eelmise audiitoriga kui ka algsaldode kontroll. E-Dokis on olemas ja oli töörühmale kättesaadav dokument „01.RA.113313 — Audiitori vahetus“ ning dokumendist nr 01.RA.322 nähtuvad analüütilised protseduurid planeerimiseesmärgil, sooritatud kolme aasta analüüs ja küsitud erinevad saldopäringud. Suhtlus eelmise audiitoriga 8(17)

3-16-2726 on dokumenteeritud. Halduskohus märkis, et kontroll-lehtedel märkis kaebaja, et suhtlus on dokumenteeritud, kuid küsimus võib olla selle põhjalikkuses. Kaebaja ei viidanud seejuures dokumendile, milles suhtlus on fikseeritud. Arvestades protseduurireeglite järgimise olulisust audiitortegevuses, sh korrektse dokumenteerimise nõuet, ei anna kaebaja esitatud tõend alust otsuses toodud järeldusi ümber hinnata. Vaidlustatud otsuse kohaselt esineb Bristol Trust OÜ ülevaatuse töövõtu osas raamatupidamise aastaaruandes mitmeid puudusi, rikutud on standardi ISRE(EE)2400-69 nõudeid. Kuna Bristol Trust OÜ raamatupidamise aastaaruandes on puudu olulised lisad ning põhivarade kohta avalikustatu ei kajasta adekvaatselt põhivarade arvestuspoliitikat, ei ole informatsioon tervikuna asjassepuutuv, usaldusväärne, võrreldav ja arusaadav, st finantsaruanne ei ole kooskõlas finantsaruandluse raamistikuga. Kaebaja pidas tähelepanekut kontrollimatuks, kuna konkreetseid puudusi ja kohustuste rikkumisi ei ole välja toodud. Kaebaja leidis, et kohustuslikud lisad olid Bristol Trust OÜ raamatupidamise aastaaruandes esitatud ning aastaaruanne oli olulistes osades lahti kirjutatud. Halduskohus pidas vastustaja põhjendusi piisavateks ja õigeteks. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Leheris OÜ auditi töövõtu osas olulisus määratletud liiga suurena. Olulisuse kindlaksmääramisel arvesse võetud tegurid on dokumenteerimata – rikutud on ISA(EE)320-10, 11 ja 14 nõudeid. Töövõtus ei olnud põhjendatud olulisuse kindlaksmääramisel arvesse võetud tegureid ega soovituslikest piirmääradest kõrgemate määrade valimist, mistõttu on rakendatud lubamatult kõrget olulisuse määra ning täitmata on jäänud eesmärk rakendada auditis asjakohaselt olulisuse kontseptsiooni. Kaebaja leidis, et neis standardites ei ole sätestatud konkreetset auditi olulisuse piirmäära, seega on tegemist audiitori kaalutlusotsusega. Kaebaja hinnangul saaks töörühm teoreetiliselt sekkuda sellesse vaid juhul, kui tehtud on ilmseid diskretsioonivigu, mida antud juhul tehtud pole. Töörühma viidatud komisjoni dokumendis esitatud arusaama ei saa kaebaja arvates pidada audiitorile laienevaks kohustuseks, eriti kuna standardist vastavat kohustust ei tulene. Halduskohus kaebaja väidetega ei nõustunud ja leidis, et kaebaja pidi ka diskretsiooni puhul enda valikut põhjendama. Etteheite sisuks ongi eelkõige olulisuse määra põhjendamata jätmine. Nii on vaidlustatud otsuses leitud, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud audiitori poolt kasutatud olulisuse määr summas 3% bilansimahust on kõrgem kui Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni juhendis soovitatud maksimaalmäär 1,5% bilansimahust ning kuna olulisuse summad põhinevad audiitori kutsealasel otsustusel, on tähtis, et audiitor põhjendaks eeltoodud vahemike sees keskmisest kõrgemate määrade valimist. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Leheris OÜ auditi töövõtu osas saadud tegevjuhilt seotud osapoolte kohta digiallkirjastatud seotud isikute kinnitus, kuid välja on jäetud tütarettevõtja, kellega on tehinguid toimunud ning dokumenteeritud ei ole seotud osapoolte nimesid ja nende vaheliste suhete olemust. Seotud osapooltega tehtud tehingute summade kontrollimist dokumenteerituna ei tuvastatud, kuigi omanikult on saadud läbiviimise olulisuse summas laenu. Nimetatud summa on ka aastaaruande seotud osapoolte lisas kajastamata ning eeltooduga on rikutud ISA(EE)240-32 ja ISA(EE)550-13, 14, 15, 22, 28 nõudeid. Kaebaja leidis, et töörühm ja vastustaja on jätnud tähelepanuta, et seotud osapoolte kontroll (päringud) kajastuvad e-Dok infosüsteemi dokumendis nr 01.RA.1131. Olukorras, kus audiitor on küsinud ja saanud kliendi esindajalt seotud osapoolte loetelu, ei saa talle ette heita seotud osapoolte ja nende suhete olemuse dokumenteerimata jätmist. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga. tähelepanekus on selgesõnaliselt öeldud, et tegevjuhilt on saadud seotud osapoolte kohta kinnitus, kus ta on jätnud loetlemata tütarettevõtja, kellega on toimunud tehinguid. Otsuses on põhjendatud, et vandeaudiitor ei ole seotud osapooltega toimunud tehinguid kontrollinud piisava põhjalikkusega, mistõttu on jäänud aastaaruandes kajastamata oluline informatsioon 9(17)

3-16-2726 laenu saamise kohta omanikult, ning leitud, et audiitori ebapiisav informeeritus kliendi tütarettevõtte tegevusest ja tehingumahtudest tingis olukorra, et auditi käigus on jäänud tähelepanuta, et tütarettevõtja ja Leheris OÜ finantsnäitajate suuruse alusel oleks Leheris OÜ pidanud raamatupidamise seaduse § 28 kohaselt koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole Leheris OÜ auditi töövõtu osas dokumenteeritud tegevjuhilt tehtud järelepärimisi auditeerimisstandardites ettenähtud teemadel, kuigi vestluse dokument auditi käigus vormistati. Otsuse kohaselt on mitmed teemad dokumenteeritud küsimustikes, kus pole märgitud, kas informatsioon on saadud juhatuse liikmelt või on audiitor dokumenteerinud enda arusaamist teemast – rikutud on ISA(EE)240-17, 18, ISA(EE)250-14, ISA(EE)315-6, ISA(EE)501-9 ja ISA(EE)550-13, 14 nõudeid. Töörühm on esitanud kontroll-lehel leiud nende standardite nõuete rikkumise kohta ning kommenteerinud kontrollitava selgitusi dokumendis „OÜ Leheris eriarvamuste käsitlus“, kirjeldades detailselt, millistes valdkondades olid järelepärimised ebapiisavad. Vajalik on koguda standarditega nõutud informatsioon, mis võimaldab tuvastada ja hinnata olulise väärkajastamise riske. Järelepärimised ei olnud eesmärgipärased, sest nende käigus saadud infot ei ole kasutatud edasiste riskipõhiste auditiprotseduuride kavandamisel ja läbiviimisel. Ebapiisav arusaamine kliendi äritegevusest ning vajalike teemade käsitlemata jätmine järelepärimiste tegemisel juhtkonnale on tinginud vähemalt ühe, aga võimalik, et mitme olulise vea tuvastamata jätmise kliendi raamatupidamise aastaaruandes, mistõttu on menetlusaluse rikkumine olulise mõjuga. Kaebaja leidis, et kuna vestlused ja küsimustikud olid dokumenteeritud, ei saa olla viidatud standardite punkte rikutud, seejuures oli informatsioon saadud koosolekutelt juhatuse liikmetega ning tegemist polnud pelgalt audiitori „arusaamise“ dokumenteerimisega. Kaebaja hinnangul ei ole töörühm ega Audiitorkogu juhatus täpsustanud, mis on puudulikult dokumenteeritud ning millist konkreetset kohustust on rikutud. Halduskohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega rikkumise olemust käsitlenud. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses uusi tõendeid, mis annaks aluse vastustaja järeldusi ümber hinnata. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Leheris OÜ auditi töövõtu osas omandamata arusaamine sisekontrollikeskkonnast, nagu näevad ette ISA(EE)315-12, 14, 18, 19, 21, 22 ja 24. Standardi ISA(EE)315-12 kohaselt peab audiitor omandama arusaamise auditi seisukohast relevantsest sisekontrollist (hindama kontroll(imehhanism)ide ülesehitust ja määrama kindlaks, kas neid on rakendatud), viies läbi muid protseduure lisaks majandusüksuse personalilt järelepärimiste tegemisele. Standard ISA(EE)315 ja kvaliteedikontrolli käigus täidetud kontroll-leht loetlevad teemad, millest audiitor peab omandama arusaamise ja selle auditi dokumentatsiooni lisama. Otsuses märgitakse, et auditifailis puudub selline dokumenteerimine. Otsuses põhjendatakse, et sisekorraeeskirjade täitmise kontrollimine ja inventuuriaktide olemasolu kliendil ei täida sisuliselt nimetatud standardi nõudeid; standardi nõuete täitmine oleks aga aidanud audiitoril selgitada, millised kontrollmehhanismid ettevõttes toimivad, et vältida, avastada või parandada tekkida võivat olulist väärkajastamist. Otsuses selgitatakse, et standardi nõude täitmata jätmine tingis olukorra, et audiitor ei olnud piisavalt teadlik ettevõttes toimuvatest tehinguklassidest ega tuvastanud näiteks bilansikirjete ebaõiget klassifitseerimist erinevate varuliikide vahel, samuti varude ja põhivara vahel, kui põhitegevusalana metsavarumist teostav ettevõte kajastas oma varadest 91% kaubavarudena. Kaebaja pidas etteheidet subjektiivseks, halvustavaks, sisustamatuks ning kontrollimatuks, leides, et hinnang ei sisalda ühtegi objektiivset etteheidet või tähelepanekut, millel selline järeldus põhineb. Kaebaja leidis, et arusaam oli olemas nii inventuuride toimumisest, vestlustest juhtkonnaga, olemusliku riski hindamisest kui ka siseeeskirjade järgimisest. Halduskohus leidis, et vastustaja oma seisukohti piisavalt põhjendanud ega ole jätnud olulisi asjaolusid tähelepanuta.

10(17)

3-16-2726 Vaidlustatud otsuse kohaselt viitavad Leheris OÜ auditi töövõtu osas finantsaruandes avalikustatud informatsioon, sh arvestuspõhimõtted, justkui oleks varude puhul tegemist kaupadega, kuigi varudes sisalduvad ainult metsakinnistud. Otsuses märgitakse, et aruandes ja selle esituslaadis on mitmeid muidki vigu, kuigi täidetud on aastaaruande avalikustamise nõuete kontrollküsimustik, kus on tuvastatud puuduste osas märgitud nõuded täidetuks või mitteasjakohaseks. Otsuse kohaselt ei näita auditi dokumentatsioon finantsaruannete ja lisade numbrite võrdlemist arvestusandmetega – rikutud on ISA(EE)330-20, 24 ja ISA(EE)540-19 nõudeid. Põhiaruannetel puudusid lisaviited, aruanne oli konsolideerimata, kuigi selleks oli tütarettevõtte näitajate põhjal kohustus, puudusid laenukohustuste maksetähtajad ja intressimäärad, amortisatsiooninorme ei olnud aruandes avalikustatud, omanikult saadud laen oli seotud osapoolte lisas kajastamata, varude lisas olid kõik varud ühe reana kajastatud „müügiks ostetud kaupadena“. Väide metsakinnistute kajastamise kohta kaubavarudena saaks olla asjakohane olukorras, kus metsakinnistute edasimüük moodustaks olulise osa müügitulust, kuid Leheris OÜ 2014. a aastaaruande kohaselt moodustas metsavarumine 56% müügitulust, puittoodete müük 20% ja metsakinnistute müük vaid 16% müügitulust. Leheris OÜ varude ja põhivara arvestuspõhimõtete valik ja varade klassifitseerimine olid ebaõiged. Otsuses on selgitatud, et võimaliku väärkajastamise suurust ei ole ei ole varude tehinguklasse käsitleva informatsiooni puudumise tõttu võimalik hinnata ning on võimalik, et see on oluline. Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui metsakinnistuid ostetakse edasimüümise eesmärgil, on nende kajastamine (kauba)varuna õiguspärane. Etteheited on liiga üldsõnalised ja kontrollimatud. Halduskohus pidas vastustaja põhjendusi piisavaks ja leidis, et kaebaja esitatud tõendid ei lükka neid ümber. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Leheris OÜ auditi töövõtu osas käsitlemata pettuse riskide ja juhtkonna võimaliku erapoolikusega seonduv vastavalt ISA(EE)240-15, 17, 18, 26, 47, ISA(EE)315-10, 16 ja ISA(EE)550-12 nõuetele. Informatsioon dokumendil „Olemusliku riski hinnang“ lisas 15 edastab audiitori nägemuse olukorrast, kuid dokumenteerimata on järelepärimised juhtkonnale auditeerimise standarditega ette nähtud teemadel, mis on detailselt loetletud kontroll-lehel. Selle tähelepaneku muudab oluliseks fakt, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastati töövõtu läbiviimisel ja Leheris OÜ 2014. a majandusaasta aruandes mitmeid olulisi vigu, milles on oma osa kliendi juhtkonna poolsel seaduste ja regulatsioonide rikkumisel (tulenevalt aruande konsolideerimata jätmisest ja varakirjete eksitavast kajastamisest). Leheris OÜ planeerimismemost ei selgu, millel põhineb järeldus äritegevuse ja aruandluspettuse kahtluse puudumisest ning ka dokument „Leheris OÜ väite tasemel riskid“ ei käsitle eraldiseisvalt pettuseriski. Kaebaja leidis, et töörühm on ebaõigesti jätnud tuvastamata, et kaebaja on pettuse riski kajastanud dokumendis olemusliku riski kohta. Halduskohus pidas vastustaja etteheiteid põhjendatuks. GF Anapol 28.12.2016 koostatud audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli poliitikate ja -protseduuride aruanne ei tõenda, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. See on koostatud audiitorettevõtja tellimusel üldjuhul audiitorettevõtjalt saadava tasu eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-2726 lg 4 p-s 1 sätestatud tagajärg. Asjaolud tuli halduskohtul seetõttu kindlaks teha kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja võtta arvesse ka pärast otsuse tegemist aset leidnut. Tõendid kinnitavad, et vastustaja juhatus ja nõukogu soovivad kaebaja tegevusloa tühistada või apellandi ainsa vandeaudiitori kutse ära võtta. Kvaliteedikontroll oli ebaobjektiivne ja selle eesmärk oli tuvastada mistahes rikkumine. Korra § 23 lg-st 3 tulenevalt on kvaliteedikontrollile allutatud isikul üks aasta, et asuda täiustamiseks või tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks meetmeid rakendama. Seetõttu saab teise kvaliteedikontrolli läbiviimine toimuda 12-kuulise tähtaja möödumise järel eelmise kontrolli läbiviimisest ja selle käigus tuvastatud puudustest teavitamisest. Halduskohtu vastupidine tõlgendus on ekslik ja suunatud mitte kvaliteedi parandamisele, vaid karistamisele. Justiitsministeeriumi 11.10.2016 seisukoha järgi on kord internne akt, sest Audiitorkogul ei ole pädevust anda väljapoole suunatud akte. Kui vaidlustatud akt on eksterne, on see Justiitsministeeriumi seisukohast tulenevalt antud pädevust ületades, kui aga internne, siis laieneb 12-kuuline tähtaeg ka apellandile. Audiitorite kvaliteedikontroll on 800-küsimuseline ja selle läbiviimine ei ole kahe päeva jooksul võimalik. Välja toodud rikkumised on põhjendamata. Järelevalvenõukogu ei kontrolli omalt poolt, kas rikkumine on aset leidnud. See ei võimalda kohtul sisuliselt etteheiteid hinnata. Kaebaja vaidlustas talle tehtud etteheited kohe kontroll-lehtedel, viidates e-dokis olevatele materjalidele. Vaidlustatud otsuses ega halduskohtu otsuses ei ole arvestatud, et töörühmaprotokolli kohaselt oli Assertum Audit OÜ audiitori ST poolt läbi viidud inspekteerimiste kohta 31.08.2015 koostatud aruandest nähtuvalt kaebaja teenuste osutamise kvaliteet võrreldes eelmise kvaliteedikontrolli tähelepanekutega märkimisväärselt tõusnud ning inspekteerija ei leidnud tõendeid selle kohta, et relevantsete rahvusvaheliste standardite poolt nõutavad töövõtuprotseduurid oleks jäetud sooritamata või audiitori poolt väljastatud aruanne oleks olnud mitteasjakohane. GF Anapol 28.12.2016 koostatud audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli poliitikate ja -protseduuride inspekteerimise aruandest nähtuvalt on kaebaja kvaliteedikontrolli süsteemi poliitikad ja protseduurid relevantsed, adekvaatsed ja toimivad tulemuslikult. Kontrolli käigus esitatud mitmed küsimused ei olnud asjakohased (nt küsimus, kuidas kaebaja ST-le maksis, kas too kasutas assistente jne, kuigi ta oli monitoorija Assertum Audit OÜ esindaja). Lisas 11 on märgitud järjepidevalt „mitte asjakohane“ (sest tegemist on üksikpraktiseerijaga) asemel „nõue täitmata“. Audiitorkogu juhatus on mitmele kontroll-lehtedel esitatud kaebaja vastuväitele vastanud, et vastuväited ei lükka ümber kontroll-lehtedel tuvastatud olulisi puudusi ega mõjuta seetõttu kvaliteedikontrolli tulemust. Selline põhjendus on ebapiisav. Kaebaja esitas kontrolli läbiviimise järel vastuväited ja soovis esitada dokumente, millest nähtub, et kontrollakt on ebaõigete järeldustega, ent neid dokumente ei võetud vastu ega vaadatud. Halduskohus on kohtuotsuses nõustunud vastustaja seisukohtadega, kuid vastustaja seisukohad on segased ja kvaliteedikontrolli töörühma õigustavad. Kaebaja vastuväiteid ei ole vastustaja ega halduskohus sisuliselt hinnanud. Ekslik on vastustaja väide, et kaebaja ei esitanud haldusmenetluses ega kohtus vajalikke dokumente. Need olid elektrooniliselt kogu aeg olemas

12(17)

3-16-2726 ja vastustaja oleks pidanud neid märkama. Kaebajat kontrollimise juurde ei lubatud ega antud talle võimalist ka hiljem vastuväiteid suuliselt esitada. OÜ Leheris töövõtu kohta on kaebajale ette heidetud, et olulisuse määr (3%) on määratud valesti. Vastustaja tugines seejuures Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni juhendile, milles on soovitatud maksimaalmäär 1,5% bilansimahust. Tegemist ei ole siduva dokumendiga. Halduskohus on kaebajale ette heitnud aga olulisuse määra põhjendamata jätmist. Seda ei ole vastustaja kaebajale ette heitnud. Halduskohus ja vastustaja leidsid, et Leheris OÜ auditi töövõtu osas on kaebajal omandamata arusaamine sisekontrollikeskkonnast. Kaebaja selgitas kontroll-lehtedel, et see nõue ei kohaldu. Standardid rõhutavad korduvalt, et väikeste ettevõtete puhul ei pea auditi läbiviimisel tegema kõike samas ulatuses, mida suurtes ettevõtetes.

3-16-2726 välja toodud vaid olulisemad rikkumised ja kaalutud neile esitatud vastuväiteid ja hinnatud nendega seotud dokumente. Välise inspekteerija S. Tšistjakovi hinnangule mitteviitamine oli õige. Inspekteerija teeb tööd audiitorettevõtjale ja ei oma pädevust läbi viia audiitortegevuse järelevalvet. Kvaliteedikontrollis omavad tähtsust vaid seadusega kooskõlas oleva järelevalvemenetluse käigus kogutud dokumendid, tuvastused ja väljaselgitatud asjaolude pinnalt selleks pädevate isikute poolt esitatud seisukohad. Audiitorkogu pädevuses ei ole kontrollida välise inspekteerija tööd. Kutsetegevuse standard ISQC(EE)1-16 ütleb, et ettevõte peab looma ja säilitama kvaliteedikontrollisüsteemi, mis hõlmab poliitikaid ja protseduure, mis käsitlevad muu hulgas töövõtu läbiviimise üht etappi – kvaliteedi kontrollülevaatust. ISQC(EE)1-17 ütleb, et ettevõte peab oma poliitikad ja protseduurid dokumenteerima ja edastama nende osas informatsiooni ettevõtte personalile. Lisas 11 lehel „üldinfo“ on apellant töötajate arvuks raporteerinud 3 (vandeaudiitorite arvuks 1). Audiitorteenust osutab audiitorettevõtja (kaebaja), kellele on ISQC(EE)1 nõuded kohustuslikud. Viidatud küsimustikuga (lisa 11) selgitatakse audiitorettevõtja vastavust reeglitele, mitte aga personaalse vandeaudiitori vastavust. Töörühma poolt lisas 11 „nõue täitmata“ küsimused puudutavad peaasjalikult kvaliteedi kontrollülevaatust. Apellandi väide, et üksikpraktiseerija jaoks on kvaliteedi kontroll-ülevaatusega seonduvad ISQC nõuded asjakohatud, on ekslik, sest üksikpraktiseerija peab kvaliteedi kontroll-ülevaatajaks palkama kellegi väljastpoolt, mitte aga jätma selle nõude täitmata. Apellant ei esitanud kontrollimenetluse ajal ega kohtumenetluses vajalikke dokumente. Vajalikke dokumente võis kaebaja jätta esitamata seetõttu, et ta ei teadnud kontrollimenetluse ajal tegeliku kasusaaja mõistet. Tervise Abi OÜ tegelik kasusaaja on tuvastatud teise töövõtu raames, kuid seda ei ole ära näidatud kontrollitud töövõtu käigus. Kontrolli eesmärk on tuvastada vandeaudiitori tehtu kontrollimenetluse perioodil ning tõendite esitamine alles kohtumenetluses on hilinenud. Audiitorkogu on põhjalikult selgitanud seaduse ja standardite nõudeid ning tuvastatud rikkumiste sisu. Vandeaudiitoril peab olema vajalik kompetents oma töö tegemiseks ning selliste asjade mõistmiseks. ISA230(EE)-8 kohaselt peab audiitor koostama auditi dokumentatsiooni, mis on piisav, võimaldamaks kogenud audiitoril, kellel ei ole eelnevat kokkupuudet kõnealuse auditiga, saada aru läbi viidud auditiprotseduuride olemusest, ajastusest ja ulatusest, läbiviidud auditiprotseduuride tulemustest ja hangitud auditi tõendusmaterjalist ning auditi käigus esile kerkinud märkimisväärsetest asjaoludest, nende kohta tehtud järeldustest ja nimetatud järeldusteni jõudmisel tehtud märkimisväärsetest kutsealastest otsustustest. Auditi dokumentatsioon peab võimaldama järelevalve teostamist. Ekslikud on apellandi väited OÜ Leheris kohta kontroll-lehel tehtud märkusega seoses. Etteheite sisuks on eelkõige olulisuse määra põhjendamata jätmine. Vandeaudiitor peab oma kutsealaseid otsuseid põhjendama. Audiitorkogu eesmärk ei ole Audiitorkogu liikmeid kvaliteedikontrolli käigus õpetada ja välja koolitada, vaid kontrollida osutatud kutseteenuse vastavust kehtestatud nõuetele. Selleks, et mõista kontrollijate etteheiteid, peab kutsetegevuses osalev vandeaudiitor tundma ja mõistma kutsetegevuse standardite nõudeid. Kutsealane otsustus toimub ja see tuleb dokumenteerida audiitortegevuse osutamise käigus enne vandeaudiitori aruande esitamist. Leheris OÜ auditi töövõtu osas on apellandil omandamata arusaamine sisekontrolli keskkonnast. Nii 04.11.2016 kui ka 12.12.2016 vastuväidetes on apellant viidanud 14(17)

3-16-2726 sisekorraeeskirjade (sise-eeskiri) kontrollimisele. Standardi nõuete täitmine oleks aidanud audiitoril selgitada, millised kontrollmehhanismid ettevõttes toimivad, selleks, et vältida, avastada või parandada tekkida võivat olulist väärkajastamist. Standardi nõude täitmata jätmine tingis olukorra, et audiitor ei olnud piisavalt teadlik ettevõttes toimuvatest tehinguklassidest ega tuvastanud näiteks bilansikirjete ebaõiget klassifitseerimist erinevate varuliikide vahel, samuti varude ja põhivara vahel, kui põhitegevusalana metsavarumist teostav ettevõte kajastas oma varadest 91% kaubavarudena. Nõue omandada arusaamine relevantsest sisekontrolli keskkonnast tuleneb auditi standardist ISA(EE)315-14 ega käsitle nõuet ISA(EE)330-8, mille kohaselt peab audiitor kavandama ja läbi viima kontrollide testid, et omandada piisav asjakohane auditi tõendusmaterjali relevantsete kontrollide toimimise tulemuslikkuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2726 töötama ja juhatusele esitama meetmed puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva jooksul ning lõplikult peavad olema puudused kõrvaldatud üldjuhul ühe aasta jooksul. Erandlik tähtaeg, mis võib olla sellest lühem, tuleks kvaliteedikontrollile allutatud isikule teatavaks teha kohe kontrollimenetluse lõpetamisel. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale oleks antud üldjuhtumist teistsugune tähtaeg. Kuid kvaliteedikontrolli töörühm ja audiitorkogu juhatus on vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks on tuvastatud puudused olulised. Sellises olukorras tuleb eeldada, et kontrollitav suudab ära näidata, et puuduste kõrvaldamiseks on kasutatud abinõusid mõistlikus ulatuses ning üheaastase tähtaja lõpuks on suudetud kõik sellised vajakajäämised audiitorettevõtja tegevuses kõrvaldada. Samuti tuleb kontrollitaval näidata, mida on tehtud juba alates ühe kuu möödumisest eelmise kvaliteedikontrolli lõppemisest varem tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja täiustamiseks. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei nähtu.

16(17)

3-16-2726 kvaliteedikontrolli töörühm kontrollis kaebaja tegevust 2015. a oktoobris, oli kaebajal võimalik selleks ajaks kõik puudused kõrvaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.