Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-647 29. märts 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld KÜ Sadama 4 ärimaja kaebus Pärnu Linnavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 31 tühistamiseks ja kohustamiseks andma uut haldusakti Kaebaja KÜ Sadama 4 ärimaja, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Pärnu linn, esindaja linnasekretär Tiina Roht Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2017. a otsus Pärnu linna kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu linna kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2017. a otsuse resolutsiooni p 2 osas, millega ringkonnakohus muutis halduskohtu otsuse põhjendusi. Muuta haldus- ja ringkonnakohtu otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Mõista Pärnu linnalt KÜ Sadama 4 ärimaja kasuks välja menetluskulud 475 eurot. Ülejäänud kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
1.Korteriühistu (KÜ) Sadama 4 ärimaja juhatuse liikmed esitasid Pärnu Linnavalitsusele
28.novembril 2013 ettepaneku ühise akvatooriumi ning sadamale nime määramiseks. Ettepaneku põhjenduste kohaselt on Pärnu Linnavolikogu muutnud Pärnu sadama akvatooriumi piire ning määranud akvatooriumi piirid Talvesadamale, mille tulemusena on KÜ Sadama 4 veeala muutunud osaks vastustajale kuuluva Talvesadama akvatooriumist. Sadama 4 kinnistu ja kinnistuga piirnev veeala on kohandatud veesõidukite sildumiseks ja sadamateenuse osutamiseks ning olnud ajalooliselt pikka aega sadamana kasutusel (Pärnu sadama koosseisus). KÜ soovib ennast registreerida eraldiseisva sadamana. Sadama nimeks paluti määrata Suvesadam. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 29. jaanuari 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51935 kompromisslahenduse KÜ Sadama 4 ärimaja ja Pärnu linna vahel, mille kohaselt pidi Pärnu linn hiljemalt kuue nädala jooksul andma haldusakti, millega lahendatakse KÜ taotlus sadamale kohanime määramise osas. 18. veebruaril 2016. a-l muutis kaebaja kohanime taotlust ja palus määrata sadamale nimeks Väike Talvesadam.
3-16-647
2.Pärnu Linnavolikogu keeldus 17. märtsi 2016. a otsusega nr 31 määramast KÜ-le Sadama 4 kuuluvale ujuvkaile kohanimeks Väike Talvesadam. Otsuse põhjenduste kohaselt määras Pärnu Linnavolikogu 17. mai 2012. a otsusega nr 44 Vallikraavi kaldal paiknevale väikesadamale nimeks Talvesadam. Määratud nimi tulenes aja- ja kultuurilooliselt tähtsast ning paikkonnas tuntud nimest, mis ajalooliselt oli kasutusel samal asukohal ning hõlmas kogu Vallikraavi. Väikelaevadele sobiv kaugele minevikku ulatuvate traditsioonidega Talvesadam on Pärnu Vallikäärus (Vallikraavi veealal) tegutsenud juba 19. sajandil. Veeteede Amet on veeliikluse ohutuse ja turvalisuse nõudeid arvestades asunud seisukohale, et Vallikraavi sildumiskohad on kompaktse asukohaga ja ühise sissesõiduteega ning seetõttu olemuselt sobilikud ühe sadama pidamiseks. Sadamas võivad kaidel olla erinevad omanikud, kuid parima tulemuse ohutuse tagamisel annab Veeteede Ameti hinnangul tegutsemine ühe sadamana. Kohanimenõukogu 17. veebruari 2016. a arvamuse kohaselt kuulub kohanimemääraja kaalutlusõiguse hulka otsus selle üle, kas nimeobjekt, millele nime taotletakse, on selgesti eristatav või mitte. Linnavolikogu hinnangul ei saa üks kohanimi kattuda teise kohanimega. Kohanimega Talvesadam määratletud territooriumi sees paikneks praegusel juhul teine territoorium kohanimega Väike Talvesadam, mis ei ole kolmandatele isikutele selgelt eristatav. Avalikes huvides on säilitada kohale üks ajalooliselt väljakujunenud ja selgelt piiritletud nimi – Talvesadam.
3.KÜ Sadama 4 ärimaja esitas halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 31 tühistamiseks ja Pärnu linna kohustamiseks määrama Sadama tn 4 kinnistul asuvale sadamale kohanimeks Väike Talvesadam või vaatama taotluse uuesti läbi. Kaebuse põhjenduste kohaselt on sadamaregistris registreeritud sadamatel oluline konkurentsieelis nende sadamate ees, mis ei ole sadamaregistris registreeritud. Sadamaregistrisse ei ole võimalik kanda sadamat, millele ei ole määratud kohanime. Seega riivab vaidlustatud haldusakt kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja on kohanime taotluse esitamisel ning selle hilisemal muutmisel juhindunud kohanimeseaduse (KNS) § 13 lg-st 8, mille kohaselt kasutatakse paikkonnas tuntud ja väljakujunenud nimeobjekti korral vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime. Kohanimenõukogu on asunud seisukohale, et Väike Talvesadam on kohanimena sobiv. Vastustaja sadam on ruumiliselt määratletud Talvesadama kohanime määramise menetluses ning sellest nähtuvalt on Talvesadamana käsitatav kitsas maa- ja veeala kaebaja sadamast edelas. Vastustaja ja kaebaja sadamad on eraldatud piirdeaiaga ning vastustaja sadamast ei ole juurdepääsu kaebaja sadamale. Pelk sadamate kõrvuti paiknemine ei tähenda, et sadamad oleksid eristamatud.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 9. septembri 2016. a otsusega kaebuse, tühistas Pärnu Linnavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 31 ja kohustas Pärnu linna KÜ Sadama 4 ärimaja taotlust kohanime määramiseks uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2016. a kompromissi kinnitamise määrusest haldusasjas nr 3-14-51935 järeldub, et põhimõtteliselt oli kohanime määramine lubatav. Kohanimenõukogu 17. veebruari 2016. a arvamusest nähtub samuti, et kaile või sadama osale nime määramine ei ole kohanime määramise põhimõtetega vastuolus. Haldusakt on kaalutlusvigadega. Varasemat menetlust arvestades ei ole kohane põhjendus, et teised kohanimed peale Talvesadama ei ole võimalikud. Otsusest ei nähtu, kuidas sadama väiksematele osadele antavad kohanimed kultuurilooliselt väärtusliku kohanime Talvesadam säilimist mõjutaksid. Paljasõnaliseks jääb seisukoht, et kaebaja sildumisrajatise asukoht ei ole eraldiseisvana tajutav. Sildumisrajatise visuaalne mõju pidi olema teada ka kompromisslahenduse arutamise ajal. Vastustaja kaalutlusruumi arvestades ei saa kohus teha ettekirjutust taotluse rahuldamise kohta, vaid saab selle saata uueks läbivaatamiseks.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. oktoobri 2017. a otsusega Pärnu linna apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus selgitas 19. mail 2017 haldusasjas nr 3-14-51935 tehtud määruses, et kaebaja tegutsemist sadama pidajana ei takista mitte asjaolu, et sadamale pole määratud 2(7)
3-16-647 kohanime, vaid eeskätt asjaolu, et kaebaja sadamale pole määratud eraldi akvatooriumi või ühist akvatooriumi Talvesadamaga. Sellest ei järeldu, et kohanime määramata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Selleks, et sadamas osutada tasulisi sadamateenuseid, peab sadam olema registreeritud sadamaregistris (sadamaseaduse (SadS) § 1 lg 2 p 2 ja § 37 lg 2). Sadamaregistrisse kandmiseks peab sadamale olema määratud nii sadama nimi kui ka akvatoorium (vajaduse korral ühine akvatoorium) (SadS § 38 lg 1, § 40 lg 1 ja § 40 lg-s 5 nimetatud vorm). Sadamale nime määramata jätmise korral ei ole kaebajal võimalik talle kuuluvat kaid eraldi sadamana sadamaregistrisse kanda ja tasulisi sadamateenuseid osutada. Soodustava haldusakti andmisest keeldumine, millega praegusel juhul on tegemist, rikub seetõttu kaebaja õigusi. Kaebajal on ka õigus nõuda, et haldusakt oleks kaalutlusvigadeta. KNS § 4 lg 1 p 5 kohaselt peab kohanimi olema määratud sadamale. Nõustuda tuleb Veeteede Ameti seisukohaga, et Vallikraavi sildumiskohad on kompaktsed ja ühise sissesõiduteega ning seetõttu olemuselt sobilikud ühe sadama pidamiseks. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kai paikneb Talvesadama alal. Sadamaregistri kohaselt on Talvesadama maa-ala piiritletud katastriüksusega 62510:001:3920 (Sadama tn 2, Pärnu) ning kaebaja kai jääb sellelt alalt välja. Kohanimenõukogu seisukoht, et vaidlusalune kohanimeobjekt ei ole kohanimekohustuslik KNS mõttes, on seetõttu ekslik. Vastustajal ei olnud alust jätta taotlus rahuldamata ning sadamale tuli kohanimi määrata. Kaebus tuleks rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune kai koos sinna juurde kuuluvate rajatistega ei oleks väikesadamana kohanimekohustuslik. Veeliikluse ohutust puudutavad väited ei ole kohanime määramisel asjassepuutuvad ja nendega ei saa õigustada kohanime määramata jätmist. Sadamaseadus võimaldab kahele sadamale ühise akvatooriumi määrata (SadS § 6 lg 3) ja juhul, kui sissesõidutee teise sadamasse on võimalik vaid läbi sadama akvatooriumi, kohustab seadus sadama pidajat läbipääsu tagama (SadS § 4 lg 6). Seega on sadama opereerimine võimalik ka juhul, kui Talvesadama pidaja ei ole nõus sadamatele ühise akvatooriumi määramisega või pole nõus akvatooriumi piiride muutmisega. Veeliikluse ohutuse hindamine on sadama akvatooriumi määramise menetluses oluline. Kaebaja peetavale sadamale eraldi kohanime määramine ei too kaasa ajalooliselt kujunenud ja kultuurilooliselt tähtsa kohanime Talvesadam kasutamisest loobumist, vaid kaebaja väikesadama ja praeguse Talvesadama samasuse kõrvaldamise. Seejuures jääb valdav osa Vallikraavis paiknevast ja seda ümbritsevast alast endist viisi Talvesadamaks ning kohanimi Väike Talvesadam on KNS § 13 lg-ga 8 kooskõlas. Kuna kaebaja osutab sadamateenust eraldi kail, mida Talvesadama opereerimisel ei kasutata, on nimeobjektid (kaebaja sadam ja Talvesadam) üksteisest eristatavad.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Pärnu linn taotleb kassatsioonkaebuses kohtute otsuste tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus on kohanimeobjekti valesti määratlenud. Kaebajale kuulub ujuvkai, mida ei saa lugeda sadamaks ainuüksi seetõttu, et kaebaja soovib arendada ettevõtlust ja osutada tasulist sadamateenust. Ujuvkai võimalik kujundamine sadamaks eeldab sadama kavandamist, kuid kaebaja ei ole menetluses oleva Pärnu linna üldplaneeringu kohta sellesisulist ettepanekut teinud. Sadama 2 kinnistule (Talvesadam) on detailplaneeringuga kavandatud sadamahoone. Sadama 4 kinnistule (kaebaja kinnistu) on kavandatud apartementhotell. Omavalitsusel ei ole kohustust anda kinnistu juurde kuuluvale ujuvkaile sadama nime ilma sellekohase planeeringuta. Sadamal peab olema akvatoorium, et võimaldada ohutu veeliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel (SadS § 4 lg 1). Kassaator rõhutab, et 28. novembril 2013 esitas kaebaja taotluse nii kohanime kui ka akvatooriumi määramiseks. Taotluse eesmärgi saavutamiseks tulnuks taotlused ühel ajal lahendada. Sõlmitud kompromiss puudutas vaid kohanimetaotluse lahendamist, kuid sellest ei saanud järeldada, et vastustaja peab taotluse lahendama kindlal viisil. Kohanimenõukogu on oma arvamuses leidnud, et kohanime võib anda ka kaile, aga kaebaja ei ole kaile nime taotlenud. Pelgalt nime määramata jätmine ei riku kaebaja õigust registreerida sadam sadamaregistris, sest puudub ka määratud akvatoorium. Talvesadama koosseisus on kaebajal võimalik tegeleda ettevõtlusega ka sildumisrajatise (ujuvkai) omanikuna. 3(7)
3-16-647
15.veebruaril 2019. a-l Riigikohtu lisaküsimustele esitatud vastuses märgib Pärnu linn, et ei piisa üksnes sellest, et üldplaneeringus on Pärnu Vallikäär määratud sadamaalaks, sest see on kaetud ka detailplaneeringutega, mille muutmiseks on vaja koostada uus detailplaneering. Sildumisveeala ulatuse määramiseks või muutmiseks on samuti vaja koostada detailplaneering. Sadam on üldjuhul inimtekkeline geograafiline objekt, mis võib olla nii olemasolev või planeeritud kui ka olemasolev ja planeeritud või segu nendest.
7.KÜ Sadama 4 palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Tegemist on kohanime objektiga (SadS § 2 p 1 ja KNS § 4 lg 1 p 5), sest Sadama 4 kinnistul ja sellega piirneval veealal tegutseb faktiliselt sadam. Pärnu linna üldplaneeringus on Sadama 4 kinnistu ja sellega piirnev veeala määratletud sadamaalana. Vastustaja planeeringutega on terve Pärnu Vallikääru ala ette nähtud sadamaalaks. Kitsendust, et planeeringualal võib paikneda vaid üks sadam, ei eksisteeri. Kinnistul on sildumisala ja muud elementaarsed tingimused sadamateenuse osutamiseks. Kuna tegemist on eraldiseisvate sadamatega, on põhjendatud kaebaja sadamale eraldi kohanime määramine. Kohanimega Väike Talvesadam on nõustunud ka kohanimenõukogu. Kaebajal on kohustus registreerida sadam sadamaregistris, sõltumata sellest, kas kaebaja sadamale on eraldiseisev akvatoorium määratud või mitte (SadS § 1 lg 2 p 1, § 37 lg 2). Juhul kui vastustaja pole nõus määrama eraldiseisvat või ühist akvatooriumi, on kaebajal õigus kasutada Talvesadama akvatooriumi SadS § 4 lg 6 alusel. Seega rikub nime määramata jätmine sadama registreerimise õigust sõltumata sellest, kas kaebaja sadamale on eraldiseisev akvatoorium määratud või mitte.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
8.SadS § 2 p 1 järgi on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Kuna kaebaja eesmärgiks on pakkuda sadamateenust ja registreerida oma tegevus sadamaregistris eraldi sadamana, esitas kaebaja Pärnu Linnavalitsusele 28. novembril 2013 ettepaneku ühise akvatooriumi (SadS § 4 lg 1, § 5 lg 2, § 6 lg 2, § 38 lg 1 p 4) ning sadamale nime määramiseks (SadS § 40 lg 5 alusel kehtestatud sadama registreerimistaotluse vormil väli p 1.1). KNS § 5 lg 4 järgi määrab ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile kohanime kohalik omavalitsus. KNS § 4 lg 1 p 5 kohaselt peab kohanimi olema määratud olemasolevatele ja planeeritud sadamatele. KNS § 4 lg 1 p 5 järgi (vt ka KNS § 3 lg 7 p-d 1 ja 2) saab seega nime määrata kas a) olemasolevale sadamale või b) planeeritud sadamale ehk sadamale, mida ei ole varem olemas olnud, kuid mille rajamist kavandatakse.
9.Kolleegium vastab esmalt küsimusele, kas kaebaja taotles nime KNS § 4 lg 1 p-s 5 nimetatud kohanimeobjektile. Kaebaja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et praegusel juhul on tegemist kohanimeobjektiga, sest Sadama 4 kinnistul ja sellega piirneval veealal tegutseb faktiliselt sadam. Vastustaja on seisukohal, et nime määramise taotlust ei ole võimalik lahendada, sest kaebajale kuulub kai, mitte sadam. Kolleegium poolte seisukohtadega ei nõustu. Nime ei ole taotletud olemasolevale sadamale, sest akvatooriumi puudumise tõttu ei vasta kaebaja nimeobjekt sadama mõistele (SadS § 2 p 1). See, et kaebajale kuuluv kai ei ole nimekohustuslik (nagu leidis oma 17. veebruari 2016. a arvamuses ka kohanimenõukogu), ei tähenda, et vaidlusalust taotlust ei saaks rahuldada. KNS § 4 lg 1 p 5 näeb ette ka nime määramise planeeritud sadamale. Seejuures ei ole vastustaja seisukoht, nagu eeldaks planeeritud sadam kui kohanimeobjekt kohanimeseaduse tähenduses planeerimismenetluse 4(7)
3-16-647 läbiviimist, põhjendatud. Kohanimeseadusest ega sadamaseadusest ei tulene, et nime saaks määrata vaid planeerimisseaduse mõttes (vt nt planeerimisseaduse § 56 lg 1 p 2, § 75 lg 1 p 1 ja § 125 lg-d 1, 2) planeeritud sadamale. Määratlus „planeeritud“ on KNS § 4 lg 1 p 5 puhul tõlgendatav viisil, et sadam oleks nime määramiseks piisaval määral kavandatud. Kolleegium selgitab, et isegi juhul, kui sadama rajamine eeldab mõnel konkreetsel juhul planeerimismenetluse läbiviimist, on kohalikul omavalitsusel ulatusliku kaalutlusõiguse tõttu võimalik nimeobjektile nimi määrata enne planeeringu kehtestamist.
10.Kohaliku omavalitsuse kohustamiseks määrama nimeobjektile nime selle kavandamise ükskõik millises etapis puudub aga seadusest tulenev alus. Vastustajalt ei saa eeldada kohanime määramist sadamale kui nimeobjektile, mille puhul eksisteerivad põhimõttelised küsitavused selles, kas vastavasse asukohta eraldiseisva sadama rajamine on lubatav või mitte. Olukorras, kus SadS § 2 p 1 mõistet arvestades olemasolev sadam puudub (nt puudub sadamateenuse osutamiseks määratud veeala ehk akvatoorium) ja kohalik omavalitsus on seisukohal, et sadama kavandamisel on olulised etapid läbimata (nt on vaja koostada uus detailplaneering), on kohalikul omavalitsusel üldjuhul õigus nime määramisest keelduda. Selliste kaalutluste arvestamine võib aga olla piiratud, kui kohalik omavalitsus on sõlminud nime taotlejaga kohtuliku kompromissi. II
11.KNS § 6 lg 10 kohaselt keeldub kohanimemääraja kohanime määramisest, kui taotletav kohanimi on vastuolus KNS 3. peatüki nõuetega (p 1) või puudub selgesti eristatav nimeobjekt, millele nime taotletakse (p 2). Samad alused kohanime määramisest keeldumiseks on nimetatud ka Pärnu Linnavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 32 „Kohanime määramise kord“ § 4 p-s 4. Pärnu Linnavolikogu põhjendab 17. märtsi 2016. a otsuses nr 31 põhjendab nime määramisest keeldumist mõlema, st nii KNS § 6 lg 10 p-s 1 kui ka p-s 2 kirjeldatud asjaolu esinemisega. Kolleegium möönab, et sadamale nime ja akvatooriumi määramise taotlused oleks olnud otstarbekas lahendada ühel ajal. Praeguses asjas tuli aga arvestada Pärnu linna ja kaebaja vahel sõlmitud kohtuliku kompromissiga. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 29. jaanuaril 2016 kohtuasjas nr 3-14-51935 tehtud määrusega kompromissi, mille kohaselt leppisid KÜ Sadama 4 ärimaja ja Pärnu linn kokku, et linn lahendab esmalt KÜ taotluse sadamale kohanime määramise osas. Muu hulgas kinnitas kaebaja kompromissi sõlmimisega, et kohanime määramise taotluse lahendamine eraldi akvatooriumi määramise taotlusest ei riku tema õigusi. Kolleegium leiab, et arvestades poolte vahel sõlmitud kompromissi, sai vastustaja praeguses olukorras kontrollida eelkõige vaid nime vastavust KNS § 6 lg 10 p 1 (KNS 3. ptk ehk kohanime keelsus, õigekirjutus, samanimelisuse piirangu järgimine jms) nõuetele. Nime määramisest keeldumine KNS § 6 lg 10 p 2 alusel põhjendusega, et puudub selgesti eristatav nimeobjekt, oli vastuolus sõlmitud kompromissiga, sest keeldumine hõlmas endas ka põhjendusi sadamana tegutsemise võimalikkuse, sh akvatooriumi määramise võimalikkuse kohta.
12.Kolleegium on seisukohal, et KNS § 6 lg 10 p-i 1, mida on vastustaja on kohaldanud viitega KNS § 13 lg-le 1 (kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt), on vastustaja sisustanud ebaõigesti. Vastustaja otsusest nähtub, et KNS § 13 lg-t 1 on kasutatud põhjendamaks, miks tuleks Pärnu Vallikraavis tagada ühtse sadamaala ja kohanime Talvesadam säilimine. Selliseks järelduseks viidatud säte kolleegiumi hinnangul alust ei anna. Kohanime Väike Talvesadam kui praeguses situatsioonis vana nime tuumast 5(7)
3-16-647 ja hargtäiendist koosneva nime kasutamist toetab KNS § 13 lg 8. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebaja taotlus on KNS § 13 lg-s 1 nimetatud tingimusega kooskõlas. Toimiku materjalidest nähtub, et esialgu taotles kaebaja, et nimeks määrataks Suvesadam (tl 23), kuid muutis oma taotlust (tl 39), kui linn nime määramisest keeldumise eelnõus viitas muu hulgas KNS § 13 lg-s 8 sätestatud alusele, mille kohaselt ei tohi aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel nimeobjekti ajaloolisele tuumikule määrata täiesti uut nime. Kui vana nime kasutamise välistab samanimelisuse piirang, tuleb kasutada vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime. Kaebaja on seejuures käitunud heauskselt ja püüdnud nimevalikul vastustaja juhiseid järgida. Ka arvamuse saamiseks kohanimenõukogult on kaebaja KNS § 13 lg 8 tingimusi arvesse võttes pakkunud võimalike nimevariantidena Uus-Talvesadam, Vana-Talvesadam, Suur-Talvesadam, Väike-Talvesadam, märkides oma eelistuseks viimase nimevariandi. Sellises olukorras ei olnud Pärnu linnal alust väita, et kaebaja taotletud nimi ei vasta KNS § 13 lg-s 1 ette nähtud tingimusele. Nime määramise menetlusest ei nähtu, et nime Väike Talvesadam ebasobivuse tõttu oleks kaebajale tehtud ettepanek taotleda mõne muu nimevariandi määramist.
13.Kolleegium märgib, et praegusel juhul on vastustajal võimalik otsustada sadamale nime määramine enne sadamana tegutsemiseks vajalike muude tingimuste täitmist juhul, kui ta annab nime määramise haldusakti koos kõrvaltingimusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus muu hulgas lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. HMS § 53 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse juhtudel, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kõrvaltingimuse eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine. Vastustaja oleks saanud otsuses, millega ta määrab kaebaja planeeritavale sadamale nime, seada tingimuse, et otsus jõustub, kui kaebajal on täidetud muud sadama sadamaregistris registreerimiseks vajalikud tingimused. Nime määramine kõrvaltingimusega on kolleegiumi hinnangul sadama sadamaregistris registreerimise eesmärgi täitmiseks piisav. Eeltoodule tuginedes nõustub kolleegium kohtutega, et Pärnu linnal tuleb nime määramise taotlus uuesti lahendada. III
14.Kolleegium jätab Pärnu linna kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2017. a otsuse resolutsiooni p 2 osas, millega ringkonnakohus muutis halduskohtu otsuse põhjendusi. Haldus- ja ringkonnakohtu otsuste põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on kassatsiooniastmes taotlenud õigusabikulude katteks 725 euro (töötunnid 4 h ja 50 min) väljamõistmist. Halduskohus on Pärnu linnalt kaebaja kasuks välja mõistnud menetluskulu katteks 1027 eurot ja 50 senti ning ringkonnakohus 475 eurot. Vastustajalt välja mõistetavate menetluskulude suurust tuleb kassatsiooniastmes esitatud taotluse osas vähendada. Kolleegium peab põhjendatud menetluskuluks 475 eurot, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6) ning põhimõtet, et menetluskulud ei tohiks kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas astmes (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31). Seega
6(7)
3-16-647 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kassatsiooniastmes kantud menetluskulu katteks 475 eurot. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.