Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe 18. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-647
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
KÜ Sadama 4 ärimaja kaebus Pärnu Linnavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 31 tühistamise ja uue haldusakti andmiseks kohustamise nõudes Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – KÜ Sadama 4 ärimaja, esindaja v.adv Indrek Kukk Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Pärnu linna apellatsioonkaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-16-647 põhjendusi, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Pärnu linnalt KÜ Sadama 4 ärimaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.
Pärnu linna apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-16-647 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-16-647 Linnavolikogu 17.03.2016 otsuse nr 31 tühistamiseks ja Pärnu linna kohustamiseks määrata Pärnu linnas Sadama tn 4 kinnistul asuvale sadamale kohanimi Väike Talvesadam või taotlus uuesti läbi vaadata. Sadamad, mis on sadamaregistris registreeritud, omavad olulist konkurentsieelist nende sadamate ees, mis sadamaregistris registreeritud ei ole. Sadamaregistrisse ei ole võimalik kanda sadamat, kui sadamale ei ole määratud kohanime. Seega riivab vaidlustatud haldusakt kaebaja ettevõtlusvabadust. Vaidlustatud otsus on vastuolus KNS § 4 lg 1 p-ga 5. Puuduvad KNS-s toodud ning otsuses viidatud alused (KNS § 13 lg 1, KNS § 6 lg 10) kohanime määramisest keeldumiseks. Kaebaja on kohanime taotluse esitamisel ning selle hilisemal muutmisel juhindunud KNS § 13 lg-st 8, mille kohaselt paikkonnas tuntud ja väljakujunenud nimeobjekti korral kasutatakse vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime. Kohanimenõukogu on asunud seisukohale, et Väike Talvesadam on kohanimena sobiv. Vastustajal on kohanimenõukogu suunisest võimalik kõrvale kalduda üksnes väga kaalukatel põhjustel. Ühtegi sellekohast põhjendust ei ole vaidlustatud otsuses toodud. Vastustaja sadam on ruumiliselt määratletud Talvesadama kohanime määramise menetluses ning sellest nähtuvalt on Talvesadamana käsitatav kitsas maaja veeala kaebaja sadamast edelas. Vastustaja ja kaebaja sadamad on eraldatud piirdeaiaga ning kaebaja sadamasse puudub vastustaja sadamast juurdepääs. Pelgalt sadamate kõrvuti paiknemine ei tähenda, et sadamad oleksid eristamatud. Kaebaja sadamale kohanime Väike Talvesadam määramisega ei satu väidetavalt ajaloolise kohanime Talvesadam säilimine ohtu. Seda on oma arvamusega kinnitanud ka kohanimenõukogu. Pärnu abilinnapea esitas volikogu istungil haldusakti tegelikud põhjendused. Kohanime määramisest keeldumine ei ole ajendatud mitte väidetavast ülekaalukast avalikust huvist säilitada ajalooliselt väärtuslik kohanimi Talvesadam, vaid soovist piirata kaebaja ning Sadama tn 4 kinnistu omanike õigusi Sadama tn 4 kinnistu kasutamisel. Kaebajal ega Sadama tn 4 kinnistu omanikel ei ole kohustust tagada Sadama tn 4 kinnistult läbipääsu kolmandatele isikutele ning eeltoodu on leidnud kinnitust ka Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2158958.
Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Kaebaja ettevõtlusvabadust ei ole piiratud. Vallikraavi veeala on antud kaebaja kasutusse. Kaebaja on saanud tegutseda sisuliselt sadamaoperaatorina. Sadama 4 kinnistult läbipääsu korraldamine ei puutu praegusesse vaidlusesse.
3(7)
3-16-647 sadamale kohanime määramise taotluse hiljemalt kuue nädala jooksul. Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusest ei järeldunud, et vastustaja oleks pidanud taotluse rahuldama, küll aga järeldub sellest ja menetlusosaliste kokkuleppest, et põhimõtteliselt oli kohanime määramine lubatav. Kohanimenõukogu 17.02.2016 arvamusest nähtub samuti, et kaile või sadama osale nime määramine ei ole kohanime määramise põhimõtetega vastuolus. Haldusakt on kaalutlusvigadega. Varasemat menetlust arvestades ei ole kohane põhjendus, et teised kohanimed peale Talvesadama ei ole võimalikud. Otsusest ei nähtu, kuidas sadama väiksematele osadele antavad kohanimed kultuurilooliselt väärtusliku kohanime Talvesadam säilimist mõjutaksid. Paljasõnaliseks jääb seisukoht, et kaebaja sildumisrajatise asukoht ei ole eraldiseisvana tajutav. Sildumisrajatise visuaalne mõju pidi olema teada ka kompromisslahenduse arutamise ajal. Täpsemaid selgitusi seonduvalt veeliikluse või turvalisuse nõuetega haldusaktis ei sisaldu. Vastustaja kaalutlusruumi arvestades ei saa kohus teha ettekirjutust taotluse rahuldamiseks, vaid uueks läbivaatamiseks.
4(7)
3-16-647 Omavalitsuse territooriumile jäävale nimeobjektile kohanime määramise otsustab kohalik omavalitsus (KNS § 5 lg 1 p 3 ja lg 4). KNS ei sätesta kohanime määramist igal juhul. Kohus võib täitevvõimu kaalutlusotsuse tühistada üksnes siis, kui selle tegemisel on väljutud õigusega lubatud piiridest. Kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on ajavõi kultuurilooliselt tähtis (KNS § 13 lg 1). Kuna KNS ei sisusta mõistet „tähtis“, on kohanimemäärajal õigus kohanime aja- ja kultuuriloolise tähtsuse üle iseseisvalt otsustada. KNS § 6 lg 10 annab konkreetsed situatsioonid, millal kohanime määramisest keelduda. Kohanime selgesti eristatavaks olemist hindab ja otsustab kohanimemääraja. Kohanimenõukogu 17.02.2016 arvamuses on selgitatud, et vaidlusalune kohaobjekt ei ole kohanimekohustuslik objekt KNS mõistes ja kohanimemääraja kaalutlusõiguse hulka kuulub otsus selle üle, kas nimeobjekt, millele nime taotletakse, on selgesti eristatav või mitte. Kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtusliku kohanime Talvesadam säilimine on oluline avalik huvi, mida ei kaalu üles üksikisiku ärihuvi. Ekslik on halduskohtu arutlus selle üle, kas kaebaja kai on visuaalselt eristatav Talvesadamast. Kaebaja ei ole soovinud kohanime määramist Talvesadama osale, vaid soovib registreerida eraldi sadama, mis jääb Talvesadama sisse. Veeliikluse ohutuse üle järelevalvet teostav Veeteede Amet on seisukohal, et parima tulemuse ohutuse tagamisel annab üldjuhul tegutsemine ühe sadamana ja Vallikraavi sildumiskohad on kompaktse asukohaga, ühise sissesõiduteega ja seetõttu olemuslikult sobilikud ühe sadama pidamiseks. Asjaolu, et kaebaja kai ja Talvesadama asukohtade erinevus ei ole tajutav, on looduses reaalselt nähtav.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
5(7)
3-16-647 Ringkonnakohus selgitas 19.05.2017 määruses haldusasjas nr 3-14-51935, et kaebaja tegutsemist sadama pidajana ei takista mitte asjaolu, et sadamale pole määratud kohanime, vaid eeskätt asjaolu, et kaebaja sadamale pole määratud eraldiseisvat akvatooriumi või ühist akvatooriumi Talvesadamaga. Sellest ei järeldu aga, et kohanime määramata jätmine kaebaja õigusi ei riku. Selleks, et sadamas osutada tasulisi sadamateenuseid, peab sadam olema registreeritud sadamaregistris (SadS § 1 lg 2 p 2 ja § 37 lg 2). Sadamaregistrisse kandmiseks peab sadamale olema määratud nii sadama nimi kui akvatoorium (vajadusel ühine akvatoorium) (SadS § 38 lg 1, § 40 lg 1 ja § 40 lg-s 5 nimetatud vorm). Sadamale nime määramata jätmise korral ei ole võimalik kaebajal talle kuuluvat kaid sadamaregistrisse eraldi sadamana kanda ja tasulisi sadamateenuseid osutada. Soodustava haldusakti andmisest keeldumine, millega praegusel juhul on tegemist, rikub seetõttu kaebaja õigusi. Kaebajal on ka õigus nõuda haldusakti andmist kaalutlusvigadeta. Kompromissleping ei kohustanud vastustajat kaebaja taotlust rahuldama, vaid läbi vaatama. Haldusasjas nr 3-14-51935 oli vaidluse all küsimus, kas vastustajal tuleb kohanime määramise taotlus lahendada või mitte. Kompromisslepinguga ei võtnud vastustaja kohustust kaebaja taotlust rahuldada ja kohanime kaile igal juhul määrata. Halduskohtu otsuses ei ole asutud vastupidisele seisukohale.
6(7)
3-16-647 sissesõidutee teise sadamasse on võimalik vaid läbi sadama akvatooriumi, kohustab sadama pidajat tagama läbipääsu akvatooriumist (SadS § 4 lg 6). Seega on sadama opereerimine võimalik ka juhul, kui Talvesadama pidaja ei ole nõus sadamatele ühise akvatooriumi määramisega või pole nõus akvatooriumi piiride muutmisega. Nagu Veeteede Ameti praeguses asjas esitatud arvamusest nähtub, ei ole sadamate opereerimine ühise akvatooriumiga võimatu. Veeliikluse ohutuse hindamise küsimus on oluline sadama akvatooriumi määramise menetluses. Kohanime määramisel võiks olla oluline argument see, kui vaidlusalustele kaile puuduks ohutu juurdepääs Talvesadama opereerimise tõttu ning kai kasutamine oleks seetõttu sadamana võimatu. Seda vastustaja ei väida ning seni on kaebaja kaid sadamana kasutanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.03.2019 otsusega
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.