3-19-1553 XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202 tühistamiseks Kaebaja: XX, volitatud esindaja v.adv Veiko Viisileht Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik: Veerenni 55 OÜ (reg kood 11559466), volitatud esindaja v.adv Indrek Veso Kirjalik menetlus
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.
3.Mõista välja XXlt Veerenni 55 OÜ kasuks menetluskulu summas 840 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.02.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k kehtestati Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering (edaspidi DP). Eelnimetatud korralduse p-ga 1 määrati muu hulgas ehitusõigus 1 kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.
2.Viadukti tn 12 kinnistu omanik XX esitas 12.08.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu DP kehtetuks tunnistamise algatamiseks. TLPA ei algatanud 31.08.2018 kirjaga nr 3-2/13/1523 DP kehtetuks tunnistamist.
3.Tallinna Linnavalitsus väljastas 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202, mis hõlmab Veerenni tn 55 // Viadukti 10 kinnistule ärihoone ehitamist.
4.XX esitas 14.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Veerenni 55 OÜ. 19.08.2019 määrusega jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 18.10.2019 korduva esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus jättis 22.10.2019 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.11.2019 määrusega ka korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse (viimati täiendatud 29.11.2019) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Veerenni tn 55 kinnistule kuni 4 maapealse korrusega ärihoone ehitamine riivab kaebaja omandiõigust, sest ehitamisega kaasneb üleliia koormav püsiv negatiivne mõju. Vastustaja ei järginud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 p-i 2 ega kaasanud kaebajat ehitusloa menetlusse. Kaebaja esitas 28.02.2019 seisukoha eskiisprojekti kohta. Kaebajale vastati 26.06.2019, et ehitusluba on allkirjastamisel. Ehitusloa taotlus esitati 06.06.2019 ning ehitusluba väljastati 27.06.2019. Kaebajale teatati ehitusloa väljastamisest ning vastati tema vastuväidetele 16.07.2019. 2) DP-s on mh soovitused järgida piirkonnale iseloomulikku mastaapi ja hoonestust ning rikastada arhitektuurset välisilmet kaldeliste katustega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist eramute piirkonnaga. Ümbruskonnas asuvad kõik kuni 12 m, kõrge sokli ja viilkatustega eramud. Seda soovitust ei ole ehitusprojektis järgitud. DP mahtu ületav ärihoone on suure negatiivse mõjuga (vt ka EhS § 44 lg 1 p 4). Ehitusluba on välja antud hoone ehitamiseks, mille brutopind on 444,2 m2 võrra suurem kui DP ette näeb. Praeguse projekti kohaselt heidaks ehitatav 15 m kõrgune hoone Viadukti tn 12 kinnistule enamuse pärastlõunasest ajast kogu krundi laiuses 35–45 m pikkuse varju. Päikesevalguse varjutamine Viadukti tn 12 kinnistul on oluliselt suurem kui DP-s märgitud. Kavandatav hoone asub kinnistu piirist 14 m kaugusel ja Viadukti tn 12 krundi pikkus on 29 m. Kavandatav hoone heidab märtsist aprillini ja augustist septembrini kogu Viadukti tn 12 krundi ulatuses varju kuni krundi tagumise piirini. Liiklusvoo oluline suurendamine muudab naabrite elu ohtlikumaks. Kui hakatakse tegema pöördeid Veerenni 55 // Viadukti 10 kinnistule ja sealt ära, hakkavad Viadukti tn 12 värava ees seisma autod. 17 parkimiskoha olemasolu ei ole piisav. Ärihoone juures, mis on brutopinnaga 1700 m2, peaks olema 42 parkimiskohta. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub see, et parkimiskohtade vähesus toob kaasa olukorra, kus autod hakkavad parkima Viadukti tn 12 maja ees murul ja väravate ees. Kaebaja kinnistu ees olev haljasala on sõidetud autode poolt poriseks ning sellega on tõendamist leidnud kaebaja väide, et parkima/peatuma hakatakse sellel haljasalal. Liiklusvoo suurenemise tõttu väheneb privaatsus. Ainus juurdepääs hoone parklasse lõikab läbi kõnnitee kaebaja koduvärava juures. Kolmanda isiku ehitustegevuse tulemusena on tõstetud Veerenni 55 kinnistu maapinna kõrgust, mida pole DP-ga ette nähtud. Veerenni tn 55 kinnistu pinda on nii palju tõstetud, et inimesed ja autod paistavad üle kaebaja aia. Kaebaja privaatsus on täielikult kadunud. 3) DP põhijoonis ja seletuskiri on korruselisuse osas vastuolus. Joonisele on märgitud üks maaalune korrus, seletuskirjas aga 4/3 korrust (vt ka Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416). DP põhijoonisel puuduvad tellija ja täitja allkirjad ja kuupäevad. DP
2(7)
põhijoonist on uuendatud 19.02.2014. Pole välistatud, et esialgne joonis on asendatud. Ehitusluba on antud 3 kuni 4-korruselise hoone ehitamiseks ning ühe maa-aluse korruse (soklikorruse) ehitamiseks. DP-s ei tooda eraldi välja maa-aluse ja maapealse osa brutopinda, mistõttu on märgitud brutopind kogu hoone summaarne brutopind. Seega on lubatud maa peale ehitada 3 korrust. Hoone tegelik suletud brutopind on 2144,2 m2 (suletud maapealne brutopind 1666,7 m2 + maa-alune brutopind 477,5 m2) ja hoone netopind 1842,5 m2. Ehitusluba ei vasta DP-le. 4) Esineb kahtlus, et ärihoone asemele hakatakse ehitama kortereid. Korruste plaanide kohaselt on igal äripinnal oma WC ja dušš ning võimalus ehitada välja kööginurk. Ruumide kasutusotstarve on lihtsalt muudetav eluruumideks. Ehitusluba peab sisaldama andmeid pindade ja nende kasutusotstarvete kohta (vt ka majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord” lisa 14). Vaidlustatud ehitusloas need andmed puuduvad. Seega on ruumide kastutamise otstarve jäetud lahtiseks. Teenindushoonesse netopinnaga 1842 m2 ei kavandata ühtegi teeninduspinda suurusega 1251 m2, vaid kolm müügisaali, seminariruum, töökojad ja 27 väikekontorit. Seega ei vasta ehitusluba ehitisregistri põhimääruse §-de 15 ja 17 nõuetele. Rajatavad töökojad on kvalifitseeritavad tootmispinnana, mitte „muu teeninduspinnana“ ja seega ei vasta ehitusprojekt DP-le. 5) Hoone mahu ületamine suurendab häiringute mõju ja muudab elukvaliteedi madalaks. Ärihoone ehitamisel ja kasutamisel peab säilima eramupiirkonnale iseloomulik miljöö. Ärihoone on suure külastajate arvuga. Kaebaja DP-st tulenevaid õigusi on võimalik tagada kõrvaltingimuse seadmisega (vt ka Riigikohtu 29.03.2019 otsus asjas nr 3-16-647; 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 27). Hoone projektis on ette nähtud matistatud klaasi kasutamine kuni 1,6 m kõrguseni põrandast ja haljastuse projektis 4 m laiune haljasriba, kuid neid asjaolusid ei ole ehitusloas märgitud.
6.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu (vt 19.08.2019, 22.10.2019 ja 05.12.2019 menetlusdokumendid). 1) Vastustaja 19.08.2019 menetlusdokumendi lisas 6 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli nii eskiisprojekti kui ka ehitusloa menetlusse kaasatud, on olnud ära kuulatud ja vastustaja on täitnud selgitamiskohustuse. 2) DP-s on märgitud maapealne suletud brutopind. Alates 01.07.2015 kehtiv majandus- ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 57) näeb ette kohustuse esitada ehitise tehniliste andmete koosseisus kavandatava hoone suletud brutopind kõigi korruste suletud brutopindade summana (määruse nr 57 § 20 lg 5). DP vastuvõtmise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ suletud brutopinna esitamist ei nõudnud. Asjaolu, et DP-s on esitatud üksnes maapealne suletud brutopind, näitab DP-s esitatud krundi hoonestustiheduse arvutus. Kui suletud brutopinna hulka oleks arvestatud ka maa-aluse korruse suletud brutopind, ei oleks selle järgi olnud võimalik arvestada krundi hoonestustihedust. Seda asjaolu on kaebajale selgitatud 16.07.2019 kirjas nr 4-3/1523–23. DP kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seega tuleb DP joonist ja seletuskirja vaadata koos ja mingit kaebaja väidetud vastuolu nende vahel ei ole. DP kehtestanud Tallinna Linnavalitsuse korraldus näeb lisaks kuni neljale maapealsele korrusele ette ühe maa-aluse korruse ehitamise.
3(7)
3) Kui kaebaja ei olnud rahul insolatsiooniuuringu tulemustega, oleks ta pidanud vaidlustama DP. Insolatsiooni kestus kaebaja hoones on piisav. Harju maavanem selgitas, et isik, kes valib oma elukohaks tiheasustusala, peab arvestama sellega, et täieliku privaatsuse tagamine ei ole võimalik (vt ka DP seletuskirja lk 9). Ka liiklusja mürauuringud tehakse DP menetluses (vt DP seletuskirja p 3.3.2). Veerenni tn 55 hoone külastajate parkimine on lahendatud Veerenni tn 55 kinnistul. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda, et Veerenni tn 55 kinnistul on tõstetud DP vastaselt maapinna kõrgust. Veerenni tn 55 ja kaebaja kinnistu on naaberkinnistud, mistõttu ei ole võimalik olukord, kus kaebaja tegevus oma kinnistul piirinaabrile üldse nähtav ei oleks. Lisaks on kaebaja privaatsuse tagamiseks nii DP-s kui ehitusprojektis ette nähtud konkreetsed meetmed. 4) Vaidlusaluse ehitusloa alusel saab ehitada vaid ärihoone. Kui kolmas isik ehitaks ehitusloaga lubatu asemele midagi muud, ei väljastata kasutusluba. Kõik vajalikud andmed on ehitusloal olemas, sh ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” (määrus nr 51). Ehitusprojekt on ehitusloa andmise aluseks ja ehitusluba kinnitab ehitusprojekti. Ehitusloas ei dubleerita ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti. Seega kui DP-ga antud ehitusõigus kajastub ehitusprojektis, siis mingit kaebaja õiguste kahjustumist ei saa toimuda, sest ehitada tuleb ehitusprojekti järgi (EhS § 12 lg 1). Määrus nr 51 ei näe ette sellist ehitise kasutamise otstarvet, nagu tootmispind – on olemas tööstushooned, kuid Veerenni tn 55 kinnistule ehitatav hoone ei ole tööstushoone. Ehitusprojektis on töökojad ette nähtud müügisaalide teenindamiseks. Seega on kasutamise otstarve „muu teenindushoone“ ainuvõimalik valik ja see vastab DP-le.
7.Veerenni 55 OÜ kaebusele vastust ei ole esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tiheasustusalal asuval naaberkinnistul ehitamine võib kahtlemata tuua kaasa mõjusid, mis varasema ehituseelse ajaga võrreldes on kaebaja seisukohast vaadates negatiivsed, kuid see ei anna õigust kehtiva detailplaneeringu realiseerimist keelata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ehitusluba oleks vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja on väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toonud: kinnisvara väärtuse vähenemise; privaatsuse vähenemise; elukeskkonna kvaliteedi ja turvalisuse olukorra halvenemise. Kohus märgib, et ehitatava hoone näeb kõnealusesse asukohta ette kehtiv detailplaneering, mistõttu tuleneb naaberkinnistu hoonestamine ärihoonega sellises kõrguses ja mahus juba DP-st, mida ehitusloa menetluses enam vaidlustada ei saa
9.Puudub vaidlus, et kaevatava haldusakti aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k kehtestatud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering, mis on kehtiv. Puudub vaidlus, et DP alusel väljastatud ehitusluba peab selle vastama.
10.Kaebaja väidab, et realiseeritavas projektis on hoone 5-korruseline, kuigi DP lubab kokku kuni 4 korrust. Kaebuse lisaks olevas ehitusloas on ehitise maapealsete korruste arv 4. DP kehtestamise korralduse p-s 1 öeldakse: „Kehtestada Kesklinnas asuva 0,23 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering, OÜ CASA PROJEKT töö nr 66/06, milles on ette nähtud moodustada elamumaa sihtotstarbega Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistust ärimaa sihtotstarbega krunt ja määratud ehitusõigus sellele ühe kuni 4 4(7)
maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.“ Kaebuse lisaks oleval DP põhijoonisel (tl 28, I kd) on korruste arv -1/4, kus „-1“ tähistab maa-alust korrust ja „4“ maksimaalset lubatavat maapealsete korruste arvu (sama DP p 3.1, 3.2). Ärihoone projekti joonisel (tl 38, I kd) on projekteeritava maapealse hoone maht osaliselt 3 ja osaliselt 4 korrust. Maa-alune korrus on näidatud projekti joonisel AR-5-01 (tl 40, I kd). (vt ka korruste lõige, tl 45 I kd; projekti seletuskiri p 2, tl 50 pöördel, I kd) Seega on ehitusluba ja sellega seotud projekt DP-le vastav ning kaebaja väide ei ole põhjendatud.
11.Kaebaja väidab, et ümbruskonnas asuvad kõik kuni 12 m, kõrge sokli ja viilkatustega eramud ning vastavat DP soovitust ei ole ehitusprojektis järgitud. Kaebaja ei too välja, kus DP-s on vastavad konkreetsed nõuded esitatud, mida projekti koostamisel järgitud pole. Ehitusloa menetluses ei saa tõstatada küsimusi, mille osas oli võimalik arvamust avaldada DP menetluses. DP-ga kavandati ärihoonet, mitte eramut ning ka ehitusluba on antud ärihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatut on kirjeldatud selle seletuskirjas (p 5): „Ehitusõigus on määratud krundile 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Ärihoone kõrguseks maapinnast on lubatud ristmiku poole jäävas osas 15 meetrit (4 korrust), mujal on hoone kõrguseks ette nähtud kuni 12 meetrit (3 korrust) maapinnast. Kõrgem hooneosa tänavate ristumiskohas on põhjendatud, sest ristmikul on tänavaruum laiem. Juurdepääs ärihoone krundile on ette nähtud Viadukti tänavalt. Jalakäijatele on juurdepääs ka Veerenni tänavalt. Viadukti tänavale on ette nähtud kõnnitee.“ Punkt 6: „...planeeritud on ehitada väikese külastajate arvuga asutus.“ (vrd projekti seletuskiri p 2.2. ap 5) Kohtule ei nähtu eelnevast DP ja ehitusprojekti/-loa vastuolu. Kaebaja pole viidanud, millises detailplaneeringu punktis nõutakse hoonele viilkatust. Kohtu hinnangul sellist nõuet detailplaneeringus ei esitata. Esteetiline küsimus, kas arhitektuurne lahendus on ilmetu või mitte, pole õigusliku vaidluse objektiks.
12.Kaebaja väidab, et ehitusluba on välja antud hoone ehitamiseks, mille brutopind on 444,2 m2 (so maa-aluse korruse pinna suurus) võrra suurem kui DP ette näeb. Detailplaneeringus on antud üksnes maapealne suletud brutopind. Kohus nõustub vastustajaga, et kuni 01.10.2014 majandus- ja taristuministri poolt vastuvõetud määruseni nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ kehtestatud detailplaneeringutest võivad olla toodud üksnes maapealsed suletud brutopinna suurused, millele ei ole liidetud maaalust teenindavat pinda. Alles nimetatud määrus nägi ette kohustuse esitada ehitise tehniliste andmete koosseisus kavandatava hoone suletud brutopind selliselt, et see on kõigi korruste suletud brutopindade summa (määruse § 20 lg 5). Kuni ülalnimetatud määruse vastuvõtmiseni kehtinud analoogne määrus sellist suletud brutopinna esitamist ei nõudnud – vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrust nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“. Asjassepuutuvas detailplaneeringus on esitatud üksnes maapealne suletud brutopind. Kui suletud brutopinna 1700 m2 hulka oleks arvestatud ka maa-aluse korruse suletud brutopind, ei oleks selle järgi olnud võimalik arvestada krundi hoonestustihedust, mida on vastustaja kaebajale selgitanud haldusmenetluses 16.07.2019 kirjas nr 4-3/1523 – 23 (tl 21, I kd). Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 24.09.2019 määruses (p 22) vastustaja käsitlusega nõustunud. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et maa-aluse korruse suurus ei saa mõjutada kaebaja väidetavaid kaitstavaid õigusi.
5(7)
13.Kaebaja väidab, et projekti kohaselt heidaks ehitatav 15 m kõrgune hoone Viadukti tn 12 kinnistule enamuse pärastlõunasest ajast kogu krundi laiuses 35–45 m pikkuse varju. Päikesevalguse varjutamine Viadukti tn 12 kinnistul on oluliselt suurem kui DP-s märgitud. Kavandatav hoone asub kinnistu piirist 14 m kaugusel ja Viadukti tn 12 krundi pikkus on 29 m. Kavandatav hoone heidab märtsist aprillini ja augustist septembrini kogu Viadukti tn 12 krundi ulatuses varju kuni krundi tagumise piirini. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit (kohus viitas sellele 22.10.2019 määruses). Teiseks, naabri subjektiivset õigust piisavale päikesevalgusele tagav insolatsiooninõue (EVS 894:2008) ei kehti krundile, vaid elu- ja bürooruumidele. Krundile langeva varju vältimine või vähendamine võib olla käsitletav naabri huvina, mida saab esile tuua planeerimismenetluses, kus on erinevate huvide kaalumise koht. Kui planeering lubab ehitada 15m kõrguse hoone, siis ei saa naaber nõuda madalama ehitise rajamist, kui tema eluruumides päikesevalguse kestus vastab nõuetele ega vähene oluliselt. Seega, toimub insolatsioonitingimuste muutuse hindamine, kavandatava ehitise tõttu juba DP menetluses. Samuti on vastustaja selgitanud, et DP menetluse käigus koostatud analüüs lähtus lahendusest, kus planeeritava hoone kaugus kaebaja kinnistu piirist oli väiksem ja kõrgus suurem (2010.a insolatsioonianalüüs). 2018.a koostati eskiisprojektile insolatsioonianalüüs (tl 183-185, I kd) ning see kaebaja väidet insolatsiooninõuete rikkumisest ei toeta, vaid selle lõppjärelduse kohaselt on insolatsiooniolukord ligi 4-kordse varuga piisav.
14.Parkimiskohtade arvutus krundil on projekti seletuskirjas toodud ning ületab pisut nõutavat miinimumi (p 2.3). Samuti on ettenähtud 40-kohaline jalgrattaparkla. Kaebaja esitatud foto (tl 7, II kd), millelt nähtub kinnistu haljasala serval sõiduki rehvijälg, ei tõenda nagu oleks parkimiskohtade arv ebapiisav. Esiteks, ei ole hoone valminud, et seal kavandatud parkimiskohtadel oleks võimalik juba parkida ning nagu vastustaja on selgitanud, on võimalik vajadusel kaebajal paigaldada enda kinnistul parkimist keelav märk. Samuti on kaebajal võimalik ehitamise ajal enda kinnistu rikkumise korral nõuda rikkujalt endise olukorra taastamist või kahju hüvitamist.
15.Hoone osad on erineva kõrgusega ehk liigendatud, arvestades naabruses paiknevate eramutega. Võrdlus detailplaneeringu nõuetega arhitektuurse lahenduse osas on toodud projekti seletuskirja p-s 2.2. Viadukti 12 (kaebaja elamu) suunas rõdud ja otsevaatega aknad puuduvad, kasutatakse matistatud klaasi. Kavandatav ärihoone on Viadukti 12 elamust enam kui 24m kaugusel ning parklat eraldab elamust haljastusriba. (vrd tl 28, I kd, detailplaneeringu põhijoonis, sh märkused) Seega ei saa väita, et projekti koostamisel poleks üldse arvestatud kaebaja huvidega. Maapinna kõrguse tõstmine DP vastaselt kaebaja esitatud fotodelt (tl 5-6, II kd) ei nähtu.
16.Kaebaja kahtlustab kaebuses toodud väidete kohaselt, et ärihoonesse võidakse kavandada hoopis kortereid. Projekt ja ehitusluba kaebaja väidet ei kinnita. WC ja duššivõimalus äripindadel ei tõenda korterite rajamist. See on seotud mh jalgrattaga töölkäimise soodustamisega (projekti seletuskirja p 2.1). Kaebaja oletused minikorterite rajamisest ei ole kohtule usutavad. Vastustaja on samuti selgitanud, et lubatud otstarvet mittejärgiv kasutus ei ole lubatud ning sellisel juhul jäetakse kasutusluba väljastamata.
17.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited tööstushoone rajamisest. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ei näe ette sellist ehitise kasutamise otstarvet, nagu tootmispind, kuid nimetab tööstushooned. Samas on ilmne, et Veerenni tn 55 kinnistule ehitatav hoone ei ole tööstushoone. Ehitusprojektis on töökojad
6(7)
ette nähtud müügisaalide teenindamiseks. Enamus ruume on vaid 30m2 suurused. Väiketöökoda (juuksuri, kingsepa jms) pole käsitatav tööstushoonena. Ehitise kasutamise otstarbekood 12339 on muu teenindushoone. (vt ehitusprojekt koos seletuskirjaga)
18.Müra (hoonest tingitud) on samuti projekti seletuskirjas käsitletud (lk 24/ 27), millest norme ületavate mürahäiringute tekkimist ei nähtu. Liiklusmüra käsitleti DP menetluses tehtud Akukon OY töös (viide DP p 1.3), mis eraldiseisvalt ehitusloas lubatavast tulenevalt ei suurene.
19.Mis puudutab kaebaja väiteid menetluslike õiguste rikkumisest, so kaasamisest ja ärakuulamisest, siis ei ole kaebaja selgitanud, milliseid väiteid ta ehitusloa menetluses esitada ei saanud, mis oleks saanud muuta loa sisu. Kaebaja ise kinnitab vastustaja seisukohta, et talle tutvustati eskiisprojekti (vt 27.09.2018 TLPA kiri, tl 85, I kd). Kaebaja arvamusele vastati 05.02.2019 (vt TLPA kiri, tl 87, I kd), sh viidati projektis tehtud muudatustele. Kaebaja sai seejärel muudetud eelprojektile esitada seisukoha 28.02.2019 (vt kaebaja arvamus, tl 88-90, I kd). Seega oli kaebaja ehitusloa menetlusest (mis ei alanud alles 06.06.2019) teadlik ja sai selles esitada oma seisukoha ning sai haldusorgani tagasiside ka juba ehitusloa menetluse kestel. 28.02.2019 vastuväidetele vastamisega viivitamine ei toonud antud juhul kaasa olukorda, kus see oleks raskendanud kohtusse pöördumist, kuivõrd kaebajat teavitati 16.07.2019 vastuskirjas (tl 92-93, I kd) ehitusloa väljastamisest ning sellest hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Seega pole õige kaebaja väide menetlusse kaasamata jätmisest või vigadest ärakuulamisel, mis oleks mõjutanud haldusmenetluse lõpptulemust (HKMS § 58) või takistanud kaebeõiguse teostamist.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik (Veerenni 55 OÜ) on 11.09.2019 esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude (õigusabikulu) väljamõistmiseks summas 1050 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud seisnevad juriidilises nõustamises (töös asja materjalidega 1,5 tundi; vastuse koostamises kokku 5 tundi; seisukoha koostamises ja kohtule esitamises 1,25 tundi). Asja materjalidest nähtub, et kolmas isik on esitanud kirjaliku vastuse asjas üksnes määruskaebusele (tl 136-138, I kd) ning ühtegi tõendit esitatud ei ole. Määrusekaebuse vastus koosneb asjaolude (menetluskäigu) väljatoomisest; kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtade tsiteerimisest ja lõpuks halduskohtu ja vastustaja põhjendustega nõustumisest. Kuigi seisukoha kujundamiseks tuli esindajal läbi töötada piisav hulk materjali, ei saanud eelnevalt väljatoodud määruskaebuse koostamise toimingutele koos sellega kuluda enam kui ca 6 tundi. Tegemist pole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud ja õiglaseks väljamõistetavaks õigusabikuluks 840 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtul puudub õiguslik alus heita kolmandale isikule ette tema poolt oma menetlusõiguse kasutamist. Kuna kolmanda isiku kaalukas huvi oli vältida esialgse õiguskaitse kohaldamist, oli määruskaebusele vastamine õigustatud. Kolmas isik on muude menetluskulude tekkimist vältinud. Eelnimetatud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.