Tallinna Halduskohus Tiia Nurm 29.03 2019, Tallinn 3-19-486 T. T. kaebus Tallinna Linnavaraameti 31.01.2019 käskkirja nr 1.-1/7 tühistamiseks osas, millega kinnitati 31.01.2019 maa maksustamishinna akt nr 13497 (XXXXX XX maaüksus) Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata ja tagastada kaebajale taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018 korraldusega nr 352-k (korraldus 352-k) määrati XXXXX tn XX ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3417 m2 ja maa sihtotstarbeks elamumaa. Korralduse kohaselt taotlesid maa ostueesõigusega erastamist 52 isikut, sh T. T. (kaebaja).
2.Kaebaja vaidlustas korralduse nr 352-k Tallinna Halduskohtus. Kaebaja põhiliseks argumendiks oli, et XXXXX tn XX maatüki piir on määratud ebaõigesti XXXXX tn X kinnistuga piirnevas piirilõigus ning XXXXX tn XX asuv hoone jääb osaliselt XXXXX tn X kinnistu piiridesse. Kaebaja oli ainus korralduse vaidlustanud isik. Tallinna Halduskohus menetleb kaebaja poolt esitatud kaebust haldusasjana nr 3-18-739.
Tallinna Linnavaraameti 31.01.2019 käskkirjaga nr 1.-1/7 kinnitati 31.01.2019 maa maksustamishinna akt nr 13497 XXXXX tn XX maaüksuse kohta. Akti kohaselt on maatüki pindala 3417 m2 ja maa sihtotstarbeks (s) on sihtotstarbeta maa. Akti kohaselt on kaebaja omandiosa suurus on 1/52. Kaebajale on maamaksu infosüsteemi kohaselt edastatud maamaksu teade, millega on kohustatud kaebajat tasuma maamaks 7 eurot 01.04.2019.a.
4.Kaebaja esitas 14.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti käskkirja nr 1.-1/7 tühistamiseks osas, milles käskkirjaga kinnitati maa maksustamishinna akt. Kaebusega taotleb kaebaja käskkirja mõju peatamist, et maa kasutajad ei peaks 01.04.2019 maamaksu
tasuma. Kaebaja selgitas, et sai haldusakti kätte 12.02.2019. Sama kinnitas kohtule ka Tallinna linn oma 22.03.2019 vastuses kohtu pöördumisele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2019 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning juhtis kaebaja tähelepanu vajadusele vaidlustada tühistamisnõudega ka maamaksuteade juhul, kui see on kaebajale väljastatud ning edastada kohtule vaidlustatav akt nr 13497 ja maamaksuteade, tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluv riigilõiv ja põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust.
6.Kaebaja esitas kohtule 27.03.2019 akti nr 13497 ning väljatrüki e-maksuametist, millest nähtub, et kaebajale on väljastatud maamaksuteade nr 2019260214. Kaebaja ei ole sõnaselgelt kinnitanud, et soovib maamaksuteate tühistamist. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendas kaebaja asjaoluga, et vältida ebaõiglust juba eos, et maksed saaks vastavusse viia vastavalt ehitisregistri nimekirjale bokside kaupa.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Kaebaja on kaebuses õigesti vaidlustanud maa maksustamishinna määramise akti, mis on eelhaldusaktiks maamaksukohustuse määramisele. Kaebaja ei ole sõnaselgelt küll vaidlustanud maamaksuteadet, kuid ei ole ka teatanud, et ta maamaksuteadet vaidlustada ei soovi. Kuivõrd kaebuse eesmärgiks on maamaksu tasumise kohustusest vabanemine, siis tõlgendab kohus kaebaja nõudeid selliselt, et kaebaja vaidlustab ka maamaksuteate.
9.Kaebusest tulenevalt on kaebaja eesmärgiks maamaksu tasumise kohustusest vabanemine, kuivõrd kaebaja on halduskohtus vaidlustanud korralduse nr 352-k. Kaebaja leiab, et tal ei ole maamaksu tasumise kohustust, kuivõrd vaidluse all on erastamisele kuuluva maatüki suurus. Kaebaja leiab, et maatükk peaks olema korraldusega nr 352-k määratust suurem, kuivõrd naaberkinnistu (XXXXX X) piir on XXXXX tn XX maatükiga piirnevas piirilõigus määratud ebaõigesti. Samuti nähtub kaebusest, et kaebaja ei ole nõus sellega, et tema kohustus on tasuda 1/52 osa tasumisele kuuluvast maamaksust. Kaebaja leiab, et tegelikult on bokse 59 ja kohustus jaguneb 1/59. Kaebaja leiab, et maamaksu jaotus on ebaõiglane.
10.Maamaksuseaduse (MaaMS) § 2 ja 3 järgi on maamaks omandil põhinev maks, mida riik kogub isiku omandilt (maatükk). Omandimaksu objektiks on mingi asja või õiguse omamine või valdamine. MaaMS §-st 2 on tuletatav, et maamaks määratakse maa sihtotstarbest lähtudes ja kogu isiku omandis või kasutuses oleva maa eest, arvestades maa maksustamishinda. MaaMS § 3 järgi maksab maamaksu maa omanik või käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. MaaMS § 10 lg 1 sätestab, et kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja.
11.Kaebaja on nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr 3-18-739 väitnud, et talle kuulub garaažiboks (boksid) maamaksu objektiks oleval XXXXX tn XX maatükil. Kaebaja soovib ehitiste juurde teenindamiseks vajaliku maa määramist ja on koos teiste omanikega taotlenud maa ostueesõigusega erastamist. Seega on kaebaja maa kasutaja MaaMS § 10 lg 1 tähenduses ja seega on tal ka maamaksu tasumise kohustus. Nimetatu omakorda tähendab, et kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega eesmärki vabaneda maamaksu tasumise kohustusest XXXXX tn XX maatüki eest. Viidatud maatükk on maamaksu objekt ja kaebaja on maamaksu tasumise kohustatud subjekt.
12.Maamaksu tasumise kohustust ei muuda asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud korralduse nr 352-k halduskohtus. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist, lg 2(3)
2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisti. See tähendab, et ehkki kaebaja on korralduse nr 352-k kohtus vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga. Haldusakti vaidlustamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Seega on korraldus nr 352-k kehtiv ja selle adressaatidele täitmiseks kohustuslik. Kohtupraktikas on korduvalt mh rõhutatud, et haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest. Seega ei saa kaebaja maamaksu suuruse ja selle kohustuse tekkimise vaidlustamisel tugineda asjaolule, et maatüki suurus on määratud ebaõigesti, et kaebajal ei ole maamaksu tasumise kohustust või et korraldusega kaebajale tasumisele määratud maamaksu osa 1/52 ei ole õige. Korralduse nr 352-k kohaselt on erastamise taotlejaid 52 ning maatükil paiknevad garaažiboksid on erastamise hetkel nende kõigi ühisomandis. Vastavad andmed on kantud ka Tallinna maamaksu registrisse. Keegi peale kaebaja korraldust nr 352 vaidlustanud ei ole ning ka kaebaja ei väida haldusasjas nr 3-18-739, et ehitiste omanike ring oleks määratud ebaõigesti. Kaebaja on viidatud haldusasjas küll väitnud, et on sõlminud mitme garaažibokside omanikega võlaõiguslikud lepingud bokside omandamiseks tulevikus, kuid nimetatu ei mõjuta aga maamaksu registrisse kantud andmete õigsust. Seega ei saa kaebaja tugineda väitele, et tema kohustuseks on tasuda maamaksu 1/59 suuruses osas.
13.Samuti ei saa kaebaja kaitsta kaebusega teiste isikute õigusi ning vaidlustada maamaksu suurust põhjusel, et mõnele teisele garaažiboksi omanikule määratud maamaksu suurus on ebaõige. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tallinna linnal puuduks ka maamaksuteate ja maa maksustamishinna määramise tühistamise korral õiguslik võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks.
15.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
16.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 p 2 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale HKMS § 104 lõike 5 p 2 alusel tagastamisele.
17.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot. Riigikohus leidis 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 p-s 10, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kohus leiab, et HKMS § 104 lg 5 punkti 3 saab analoogia alusel kohaldada ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisel. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.