Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1098
Haldusasi
XX kaebus Kehtna vallavanema 19. jaanuari 2018. a käskkirja nr 13-1/3-2018 tühistamiseks, 4. aprilli 2018. a käskkirja nr 13-1/35-2018 õigusvastaseks tunnistamiseks, Kehtna Vallavalitsuse 17. mai 2018. a vaideotsuse nr 13-6/607-2018-3 tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, lugedes teenistussuhte lõppenuks ametniku algatusel alates 19. aprillist 2018, ning hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise palga ulatuses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2018. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Kehtna vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde XX poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõenditena Järvakandi Vallavolikogu 30. juuni 2016. a otsus nr 49, Järvakandi Vallavalitsuse 25. veebruari 2016. a korraldus nr 18 ja 1. juuli 2015. a korraldus nr 116, Järvakandi vallavanema 21. jaanuari 2015. a ja 11. novembri 2015. a volikirjad ning Kehtna Vallavolikogu 15. novembri 2017. a otsus nr 10.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-181098. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt.
4.Tühistada Kehtna vallavanema 19. jaanuari 2018. a käskkiri nr 13-1/3-2018.
5.Tunnistada Kehtna vallavanema 4. aprilli 2018. a käskkiri nr 13-1/35-2018 õigusvastaseks.
6.Tühistada Kehtna Vallavalitsuse 17. mai 2018. a vaideotsus nr 13-6/607-2018-3.
7.Muuta XX Kehtna Vallavalitsuse majandusala abivallavanema ametikohalt vabastamise alust ja lugeda teenistussuhe lõppenuks ametniku algatusel alates 19. aprillist 2018.
8.Mõista Kehtna vallalt XX kasuks välja hüvitis 3000 (kolm tuhat) eurot.
3-18-1098
9.Mõista Kehtna vallalt XX kasuks välja halduskohtu ja apellatsioonimenetluse menetluskulud kokku summas 1000 (üks tuhat) eurot.
10.Muus osas jätta kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. aprillil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kehtna vald ja Järvakandi vald ühinesid 20.10.2017. Kehtna vallavalitsus nägi otsustega nr 14 „Ametiasutuste tegevuse ümberkorraldamine“ ja nr 11 „Kehtna Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ ette seniste ametiasutuste ja teenistuskohtade asemel alates 01.01.2018 uue ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu.
2.Kehtna vallavanem vabastas 29.12.2017 käskkirjaga nr 22 XX Järvakandi Vallavalitsuse ehitusnõuniku ametikohalt koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse § 90 lg 1 p 1 alusel. Teenistussuhte viimane päev oli 31.12.2017. Sama käskkirjaga nimetati XX sisekonkursi tulemusel Kehtna valla majandusala abivallavanema ametikohale alates 01.01.2018.
3.Kehtna vallavanema 19.01.2018 käskkirjaga nr 13-1/3-2018 nimetati XX alates 01.01.2018 ametisse Kehtna Vallavalitsuse majandusala abivallavanema ametikohale 4-kuulise katseajaga.
4.Kehtna vallavanema 04.04.2018 käskkirjaga nr 13-1/35-2018 vabastati XX alates 19.04.2018 teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, juhindudes ATS § 91 lg-test 1, 2 ja 3 ning kooskõlas § 101 lg-tega 2 ja 3. Vallavanemale kolleegidelt saabunud kirjalike ning suuliste kaebuste põhjal, samuti teenistusalaste ülesannete täitmise kontrollimisel ilmnes, et ametniku teadmised ja oskused suhtlemisel kolleegide ja vallaelanikega ning ametikohustuste täitmisel ei vasta piisavalt abivallavanema teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vallavanem viis XX-ga 28.03.2018 läbi katseajavestluse, mille käigus ta selgitas eelkirjeldatud asjaolusid. Katseajavestlus protokolliti. XX esitas oma vastuväited ega nõustunud talle tehtud etteheidetega.
5.Kehtna Vallavalitsuse 17.05.2018 vaideotsusega nr 13-6/607-2018-3 jäeti XX vaie 04.04.2018 ja 19.01.2018 käskkirja peale rahuldamata.
2(9)
3-18-1098
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna vallavanema 19.01.2018 käskkirja nr 13-1/3-2018 ja 04.04.2018 käskkirja nr 13-1/35-2018 õigusvastaseks tunnistamiseks ning tühistamiseks, vaideotsuse tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, lugedes teenistussuhte lõppenuks ametniku algatusel alates 19.04.2018, ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja sai 19.01.2018 käskkirjast teada alles 28.03.2018 ja tutvus sellega järgmisel päeval. Käskkiri ei saanud varem kehtima hakata. Seetõttu oli teenistussuhte lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu väär. Vallavanemal ei olnud käskkirja andmise pädevust. Järvakandi osavalla põhimääruse § 9 lg 1 sätestab, et abivallavanema vabastab ametist osavallakogu arvamust ära kuulates ja vallavanema ettepanekul vallavalitsus. Käskkirjas ei ole põhjendatud ega tõendatud, et kaebaja ei tulnud oma ametiülesannetega toime või ei ole neid ülesandeid piisavalt täitnud. Kaebaja sai tema suhtlemisoskuse kohta esitatud kaebustest teada 28.03.2018 katseajavestlusel. Vastustaja esitas kaebajale kaks kaebust hiljem, millest ühele oli ülaserva omakäeliselt kirjutatud „J”, mis on esitatud kaebuse lisade loetelus nr 4, ja teisele kaebusele oli ülaserva omakäeliselt märgitud „8.03.2018”. Pole teada, millal ja kelle poolt on need kaebused koostatud. Vastustaja vastusele lisatud KJ ja TM seletuskiri ning KK avaldus on koostatud hiljem, kuna nendega sai kaebaja tutvuda alles kohtumenetluses. Kaebajale eelnevalt esitatud dokumente vastustaja kohtumenetluses ei esitanud. Töökollektiivis kujunesid valdade liitmise tõttu pinged. Vastustaja oleks pidanud välja selitama, miks need tekkisid. Kui mõned jäävad hätta või ei saa omavahel mingil põhjusel läbi, siis hättajäänuid tuleb esmalt ära kuulata ja juhendada.
Kehtna vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
29.12.2017 käskkirja puudused olid tingitud ametnike suurest koormusest valdade liitmise tõttu. Seetõttu andis vallavanem 19.01.2018 uue nõuetekohase käskkirja, milles esitati kaebaja ametisse nimetamise alus, ametikoha asukoht, töötasu ja seadusega kehtestatud katseaeg. Kehtna vallavanem tutvustas kaebajale enne 19.01.2018 käskkirja allkirjastamist toimunud vestlusel ametijuhendit, sh ka kaebaja ametikohustustega ning ametisse nimetamisega seonduvat. Kaebaja ja vallavanem allkirjastasid ametijuhendi 19.01.2018. Katseaja kohaldamise kohustus tuleneb otseselt seadusest (ATS § 24 lg-d 1 ja 2), sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 nähakse ette juhud, mil katseaega ei kohaldata. Kaebaja puhul erandid ei kohaldu. Kuna ametnik nimetati sisekonkursi tulemusel ametikohale, mis erines oluliselt tema varasemast ametikohast, siis puudus alus ka seadusega ette nähtud neljakuulise katseaja lühendamiseks. Katseajavestlusel tutvustas vallavanem kaebajale tema kohta saabunud kaebusi Järvakandi alevis asuva Nõlva 14 asuva korteriühistu liikmelt (Kehtna valla elanik), Päästeameti töötajalt ja Kehtna Vallavalitsuse ametnikelt. Kaebustest nähtuvalt on abivallavanemal olnud tõsiseid probleeme kaastöötajate ja vallakodanikega suhtlemisel, mis on tinginud vähemalt ühe kaastöötaja (KK) pöördumise vallavanema poole avaldusega, millest selgub, et isiku töökeskkond on pidevate nägelemiste tuttu häiritud ning ta palub võimaldada teha tööd kaugtöökeskkonnas. Avalduses on KK märkinud ka, et kaugtöövõimaluse puudumisel kaalub ta töölt lahkumist, kui olukord sel moel jätkub. Samuti on valla elaniku esitatud etteheited abivallavanema käitumise suhtes väga tõsised. Lisaks selgitas vallavanem oma seisukohti kaebaja ametikohustuste täitmisega toimetuleku osas ning kaebaja teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale vastavatele nõuetele. 3(9)
3-18-1098 Vallavanemale esitatud kaebustest on välja tulnud kaebaja korduv sobimatu ja vulgaarne käitumine suhtlemisel nii kolleegidega kui ka valla elanikuga ning teiste ametite esindajatega, mis ei käi kokku ametnikueetikaga ega abivallavanema positsiooniga. Isegi juhul, kui konflikti algatamine on olnud pigem teise osapoole algatus, ei saa ametnik lubada endale vulgaarset kõneviisi ega lugupidamatut käitumist. Valla majandusala abivallavanema ametikohustuse punkti 3.1. kohaselt on abivallavanema ametikohustuseks Järvakandi osavalla esindamine ja osavalla kogu töö korraldamine. Katseajal ilmnes, et kaebajal ei ole piisavalt oskusi selles valdkonnas ega ka suuremat huvi selle valdkonnaga tegelemiseks. Katseajavestlusel ja sellele järgnenud kirjalikust seisukohast ilmnes, et kaebaja ei pidanudki seda oma ametikohustuseks. Kehtna valla põhimääruse § 51 lg 2 p 13 kohaselt nimetab vallavanem muu hulgas ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse teenistujate ja töötajatega. Kehtna valla abivallavanemad ei ole ametnikeks, kelle ametiaeg kestab vaid vallavanema volituste ajal ning nende ametisse nimetamine ning ametist vabastamine on KOKS ja Kehtna valla põhimääruse sätete alusel vallavanema pädevuses.
8.Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. ATS § 91 lg 1 kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Lõike 2 järgi tuleb enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist anda ametnikule võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. ATS § 29 lg 2 kohaselt kohaldab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule katseaega kestusega kuni 4 kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Praegusel juhul sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandid ei kohaldu, sest ametnikku ei viidud üle sama ametiasutuse teisele ametikohale ning kaebaja ei olnud lõikes 4 nimetatud isik. Kehtna vallavanem kõrvaldas 19.01.2018 käskkirjaga varasema käskkirja puudused. Ametniku teenistusse asumise aeg jäi varasemaga võrreldes samaks. Lisaks katseaja kohaldamisele oli käskkirjas märgitud ametisse nimetamise õiguslik alus, teenistusülesannete täitmise koht, avaliku teenistuse staaž ja vaidlustamisviide, mida käskkirjas nr 22 ei olnud. Kehtna vallavanem tutvustas kaebajale enne 19.01.2018 käskkirja allkirjastamist toimunud vestlusel ametijuhendit, samuti kaebaja ametikohustustega ning ametisse nimetamisega seonduvat. Kaebaja ja vallavanem allkirjastasid ametijuhendi 19.01.2018 ning ametijuhend ja nimetatud käskkiri laeti dokumendiregistri Amphora avalikku vaatesse samal päeval, s.o 19.01.2018. Kaebajal oli võimalik käskkirjaga registris tutvuda. Asjaolu, et 29.12.2017 käskkirja nr 22 p-s 5 jäi ekslikult katseaja kohaldamine märkimata, ei välista katseaja kohaldamist kaebaja suhtes. Kaebaja oli teadlik 29.12.2017 käskkirjaga nr 22 tutvumise ajal, et ta koondatakse alates 01.01.2018 ning sisekonkursi tulemusel nimetatakse uuele ametikohale Kehtna Vallavalitsuses alates 01.01.2018. ATS § 24 lg 2 järgi katseaeg hakkab kulgema ametikohale asumise kuupäevast arvates, milleks kaebaja puhul oli 4(9)
3-18-1098 01.01.2018. Kaebaja on olnud ametiisikuna teenistussuhtes ka varasemalt, mistõttu ei saa olla ATS sätted temale teadmata. Katseaega ei kohaldatud tagasiulatuvalt ning ametisse nimetamise tingimusi ei ole muudetud. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega vallavanema pädevuse osas ega korranud neid seisukohti. Valla elanik pöördus 12.02.2018 telefoni teel valla juristi poole küsimusega korteriühistute teemal ning muu hulgas väljendas sügavat nördimust selle üle, et majandusala abivallavanema poole abi saamiseks pöördumisel sai ta üksnes sõimata ja teda koheldi äärmiselt ebaviisakalt ning lugupidamatult. Isik avaldas, et sellise ametniku juurde ta enam kunagi ei pöördu. Kehtna vallavanema poole pöördus suuliste pretensioonidega ka Päästeameti töötaja, kelle sõnul oli XX temaga ebaviisakalt suhelnud. Lisaks oli Kehtna vallavanema poole kirjalike seletustega pöördunud ka Kehtna vallavalitsuse ametnikud KJ, KK ja TM. Oma seletustes on nad välja toonud konfliktsed situatsioonid nende ja XX vahel ning XX ebaviisaka ja üleoleva käitumise nende suhtes, samuti vulgaarse kõnepruugi nendega suheldes. Lisaks pöördus üks vallaametnik vallavanema poole avaldusega, milles palub võimaldada tal töötada kodukontoris Järvakandi vallamajas valitseva ebaterve õhkkonna tõttu, mis segab töö tegemist, vastasel korral kaalub ta töökoha vahetamist. Vallavanema hinnangul olid etteheited kaebaja käitumisele väga tõsised. Lisaks selgitas vallavanem katseajavestluse käigus ka kaebaja toimetulekut ning teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha nõuetele. Kohus ei ole pädev sisuliselt ümber hindama katseaja tulemusi ning vastustaja otsust katseaja mitteläbimise kohta. Katseajavestlus protokolliti ja lisaks ka salvestati, sellest kaebajat eelnevalt teavitades ja temalt nõusolekut küsides. Katseajavestlusel tutvustas vallavanem kaebajale tema kohta saabunud kaebusi valla elanikult, Päästeameti töötajalt ja ka Kehtna vallavalitsuse ametnikelt. Kaebaja ei ole vallalt küsinud selgitusi etteheidete kohta ja vastustaja kinnitusel ei vaielnud kaebaja katseajavestlusel ametikohustuste täitmata jätmise etteheitele vastu. Kaebaja väide, et pinged tekkisid töökollektiivis ülekoormuse tõttu, on tõendamata. Selliste pingete tekkimise põhjused tuleb tööandjal välja selgitada. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et vastustaja seda ei teinud. Kui konflikti algatamine on olnud pigem teise osapoole algatus, ei saa ametnik endale lubada vulgaarset kõneviisi ega lugupidamatut käitumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus jättis kaebaja esitatud tõendid hindamata ega põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustumist. Vallavanemal ei olnud pädevust abivallavanemat ametist vabastada. Seda sai Järvakandi osavalla põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt teha vallavalitsus. Põhimäärusega erisuse tegemist ATS § 22 lg-st 1 lubab KOKS § 50 lg 1 p 7.
5(9)
3-18-1098 Kaebajale ei kohaldatud katseaega. Selleks andis võimaluse ATS § 18 lg 3. Katseaja kohaldamine ei tulene vahetult ATS § 29 lg-st 2, mis näeb ette üksnes ametisse nimetamise õigust omava isiku kohustuse katseaega kohaldada. Seadusega on sellele isikule jäetud katseaja kestuse valikul kaalutlusõigus. Eelneva tõttu ei saanud kaebajat katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametist vabastada. Keset teenistussuhet ei saanud kaebajale enam katseaega kohaldada. 19.01.2018 käskkirja kaebajale samal päeval ei tutvustatud. Dokumendiregistrisse selle käskkirja laadimine ei ole käskkirja teatavaks tegemine. Kaebaja palus käskkirja väljastada pärast katseajavestlust ja seda tehti 29.03.2018. Halduskohus ei lahendanud 19.01.2018 käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolust, et kaebaja ei esitanud kohe katseajavestluse käigus vastuväiteid talle tehtud etteheidetele, ei saa järeldada, et ta nõustus nendega. Ta vajas vastuväidete tegemiseks enam aega, et nendega põhjalikult tutvuda. Vaidlustatud käskkiri on ebapiisavalt motiveeritud, mistõttu ei saanud kaebaja sellele sisuliselt vastuväiteid esitada. Halduskohus leidis ekslikult, et kohus ei ole pädev haldusorgani otsust katseaja tulemuste kohta hindama. Halduskohtul tuli kontrollida kaalutlusreeglite järgimist. Arvesse tuli võtta töökollektiivis valitsenud õhkkonda. Ükski kaebuse esitanud ametnikest ei tööta enam vastustaja juures. Ei nähtu, millised väljendid tundusid ametnikele sobimatud. Kolleegidega suhtlemisel võibki käituda vabamalt kui muude inimestega. Kodukontoris töötada soovinud ametnik töötab ka praegu kodukontoris, mistõttu ei saanud selle soovi põhjuseks olla kaebaja käitumine. Tõendamata on valla elanikega ebaviisakas käitumine ja Päästeameti töötaja poolt kaebuse esitamine. Vaidlustatud käskkirjas ega katseajavestluse protokollis ei ole välja toodud teenistusülesannete täitmata jätmist. Vestluse salvestiselt nähtub vastupidine. Osavallakogu moodustamine ei olnud abivallavanema pädevuses. ATS § 105 lg 1 alusel on kaebajal õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o 4500 eurot. Hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja tuvastada enamat kui teenistussuhte õigusvastane lõpetamine (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-13-16, p 29).
10.Kehtna vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vallavanem oli käskkirja andmisel pädev. KOKS § 50 lg 7 ei ole kohaldatav aga avaliku konkursi korras ametisse nimetatavate ametnike kohta, kelle ametiaeg ei ole piiratud vallavanema volituste ajaga. Katseaja kohaldamine oli kohustuslik. Kuna ametnik nimetati sisekonkursi tulemusel ametikohale, mis erines oluliselt tema varasemast ametikohast, siis puudus alus ka seadusega ette nähtud neljakuulise katseaja lühendamiseks. 29.12.2017 käskkirjas katseaja märkimata jätmisest ei tulene, et katseaega ei kohaldatud. Katseaega kohaldati seadusest tulenevalt alates ametisse nimetamisest, mitte tagasiulatuvalt. 19.01.2018 käskkirjaga ei muudetud ametisse nimetamise tingimusi kaebaja teadmata.
6(9)
3-18-1098 Halduskohus ei saanud lahendada 19.01.2018 käskkirja tühistamise nõuet, sest kaebaja seda nõuet ei esitanud ega saanudki esitada. Halduskohus selgitas kaebust menetlusse võttes, et hindab 04.04.2018 käskkirja õiguspärasuse hindamisel ka 19.01.2018 käskkirja õiguspärasust. Halduskohus on tõendeid hinnanud õigesti. Kaebusi esitanud ametnike hilisem teenistusest lahkumine ei ole asja lahendamisel oluline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellant esitas apellatsioonimenetluses uute tõenditena Järvakandi Vallavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 49, Järvakandi Vallavalitsuse 25.02.2016 korralduse nr 18 ja 01.07.2015 korralduse nr 116, Järvakandi vallavanema 21.01.2015 ja 11.11.2015 volikirjad ning Kehtna Vallavolikogu 15.11.2017 otsuse nr 10. Nende tõenditega soovib kaebaja tõendada, et katseaja kohaldamisest loobumine oli sisuliselt õigustatud, sest kaebaja oli ehitusnõunikuna töötamise ajal ka Järvakandi vallavalitsuse liige, asendas vallavanemat ning võis erinevates tsiviilõiguslikes tehingutes esindada valda, samuti oli valdade liitmise järel Kehtna vallavalitsuse liige. Tööülesanded kattusid.
12.Ringkonnakohus võtab need tõendid asja juurde, sest kuigi kaebaja oleks saanud oma väiteid tõendada juba halduskohtus, ei ole välistatud, et need asjaolud omavad tähtsust haldusasja lahendamisel. Sellisel juhul tuleks kohtul koguda viidatud tõendid ka omal algatusel, lähtudes uurimispõhimõttest. Ringkonnakohus ei pea neid tõendeid asja lahendamisel siiski määravaks, sest kaebus tuleb rahuldada sõltumata sellest, kas katseajast loobumine oleks olnud õiguspärane ja otstarbekas.
13.Kaebaja nimetati majandusala abivallavanema ametikohale 29.12.2017 käskkirjaga nr 22. Selles käskkirjas ei ole katseaja kohaldamist ette nähtud. ATS § 24 lg 2 kohustas vastustajat kaebaja suhtes katseaega kohaldama, kuid 29.12.2017 käskkirjaga seda ei tehtud. Katseaja kohaldamine ei toimu vahetult seaduse alusel. ATS § 24 lg 2 jätab katseaja kestuse ametikohale nimetamise õigust omava isiku otsustada, seades vaid tingimuseks, et see on kuni neli kuud. Seega on tegemist ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutlusotsusega. Sellise otsuse tegemata jätmine on küll õigusvastane, kuid ei võimalda järeldada, et õiguslik järelm tuleneks vahetult seadusest.
14.HMS § 64 lg 1 ja § 66 lg 1 võimaldavad õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat muutmist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellisel juhul tuleb arvestada isiku usaldust (HMS § 67). Vallavanema 19.01.2018 käskkirjast, millega kohaldati kaebajale tagasiulatuvalt katseaega, ei nähtu kaalutlusi, miks peeti õigustatuks varasema haldusakti kehtetuks tunnistamist ja kaebaja usaldust vähemkaalukaks kui huvi kohaldada kaebaja suhtes 4-kuulist, st maksimaalset seaduses lubatud katseaega. Haldusakti põhjendamine on kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide puhul, mis piiravad isiku õigusi, oluline, et tagada nii haldusakti hilisem kohtulik kontrollitavus, haldusorgani enesekontroll kui ka arusaadavus puudutatud isikute jaoks. Katseaja kohaldamisest on oluline ametisse asuvat isikut eelnevalt teavitada, sest sellest võib sõltuda nii tööalane käitumine kui ka valik, kas ametisse üldse asuda. Katseaja kohaldamisel tagasiulatuvalt ei ole selline teavitamine võimalik.
15.Puuduvad tõendid selle kohta, millal kaebajale 19.01.2018 käskkiri kätte toimetati. Üksnes ametijuhendi tutvustamisest kättetoimetamist järeldada ei saa. Ametijuhendit ei ole kehtestatud ka sama käskkirja alusel, mistõttu ei pidanud tekkima kaebajal ka arusaamist sellise käskkirja andmise kohta. Asutuse dokumendiregistris kättesaadavaid dokumente kaebaja omal algatusel uurima ei pidanud, sest ametijuhendist talle sellist kohustust ei tulene. Puuduvad tõendid, et 7(9)
3-18-1098 kaebaja oleks tutvunud selle käskkirjaga enne kui 28.03.2019, mil kaebaja sellega enda väitel tutvus.
16.Ringkonnakohus leiab, et 19.01.2018 käskkiri on seetõttu õigusvastane. Selle käskkirja õigusvastasuse tõttu oli katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu kaebaja teenistusest vabastamine samuti õigusvastane.
17.Asja lahendamisel ei ole seetõttu oluline, kas 04.04.2018 käskkirja oleks pidanud andma vallavanem või keegi teine. Ringkonnakohus märgib siiski järgmist. Kehtna valla põhimääruse § 56 lg 1 kohaselt on abivallavanem vallavalitsuse liige. KOKS § 50 lg 1 p 5 kohaselt esitab vallavanem või linnapea volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu. Ka täiendava valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks teeb vallavanem või linnapea ettepaneku volikogule (KOKS § 50 lg 1 p 6). Volikogu ainupädevusse kuulub palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (KOKS § 22 lg 1 p 17). Kaebaja puhul ei ole tegemist aga üksnes vallavalitsuse liikmega, vaid ka kohaliku omavalitsuse teenistujaga, kelle ametikoha täitmisele lisaks tuleb vallavolikogul kinnitada isiku asumine vallavalitsuse liikmeks täiendavalt, kaalutlusõigust omamata. Kehtna valla põhimääruse § 51 lg 2 p 13 näeb ette, et vallavanem nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud. Kaebaja nimetati ametisse vallavanema poolt ja seega ka tema ametist vabastamise pidi otsustama vallavanem. Ametisse nimetamist vallavanema poolt ja järelikult sama organi poolt vabastamist kinnitab ka tema ametijuhend. Kaebaja ametijuhendi järgseks tööülesandeks on muu hulgas Järvakandi osavalla esindamine ja osavalla kogu töö korraldamine. Järvakandi osavalla põhimääruse § 9 näeb ette osavallakeskuse juhtimise abivallavanema poolt, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul, võttes arvesse osavallakogu arvamuse või ettepaneku. Kaebajat ei ole sellisel viisil ametisse nimetatud ning seetõttu ka tema ametist vabastamine ei pidanud toimuma vallavalitsuse poolt.
18.Kaebaja taotleb ATS § 105 lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Vallavanema 04.04.2018 käskkiri tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teenistusest vabastamise alus muuta vastavalt kaebaja taotlusele, lugedes teenistussuhte lõppenuks ametniku algatusel alates 19.04.2018. ATS § 105 ei piira katseaja kohaldamise kohta antud haldusakti tühistamist, sest see käskkiri ei käi teenistusest vabastamise kohta. Kuna kaebaja esitas algses kaebuses ka 19.01.2018 käskkirja tühistamise nõude ning vastustaja on selle käskkirja kohta oma seisukoha saanud esitada, peab ringkonnakohus võimalikuks ka selle nõude osas kaebuse rahuldada.
19.ATS § 105 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel on kohtul kaalutlusruum. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohut halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-49-16 (otsuse p 26), et ATS § 105 lg-st 1 saab järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui tahetakse määrata eelnimetatust suuremat (või väiksemat) hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Vastustaja ei ole kohtumenetluses välja toonud asjaolusid, mille tõttu peaks hüvitise suurust vähendama. Kaebaja varasemal ametist vabastamisel on talle makstud seadusega ettenähtud hüvitised ning pärast abivallavanema ametikohalt vabastamist on kaebaja alates maist 2018 asunud tööle Pärnu Linnavalitsuses taristu- ja ehitusteenistuses ehituse peaspetsialistina. 8(9)
3-18-1098 Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud Pärnu linnavalitsuse palgaandmetest 01.04.2018 seisuga nähtub, et sama talituse ametnike (v.a talituse juhataja) põhipalgad on väiksemad (1100 kuni 1350 eurot) kui kaebaja põhipalk abivallavanemana (1500 eurot). Kaebaja elab Pärnus ning tööle sõitmisega seonduvad kulud ei ole seetõttu suurenenud. Arvestades, et kaebaja teenistuse kestus abivallavanemana jäi lühikeseks ja kaebaja asus kiiresti uues ametis tööle, on põhjendatud hüvitise väljamõistmine kahe kuu põhipalga, s.o 3000 eurot ulatuses.
20.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja uue otsusega rahuldab kaebuse osaliselt, ca 80% ulatuses, mõistab ta vastustajalt välja kaebaja menetluskulud nii halduskohtus kui apellatsioonimenetluses proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
21.Halduskohtus tasus apellant 700 eurot esindajatasu. Menetluskulude kandmist tõendavad sellekohased arved. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda, sest esindajatasu maksmine ei ole tõendatud (arvete maksmise kohta puuduvad tõendid) ning need on põhjendamatult suured. Ringkonnakohus märgib vastuseks vastustaja vastuväitele, et menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide esitamist HKMS § 109 alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis ei nõua. Õige on aga vastustaja tähelepanek, et kohtuistung halduskohtus ei kestnud kolm tundi, nagu arvel näidatud, vaid 1,5 tundi. Seetõttu on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 75 euro võrra väiksemad. Apellatsioonimenetluses tasus apellant esindajatasu 648 eurot. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole üldjuhul põhjendatud esindajatasu väljamõistmine suuremas summas kui halduskohtus ning praegusel juhul erandlikke asjaolusid ei ole, sest vaidlusküsimuste ring ei ole muutunud, saab ka apellatsioonimenetluses pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 625 eurot. Mõlema kohtuastme menetluse eest tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades vastustajalt välja mõista 500 eurot, kokku 1000 eurot.
22.Vastustaja ei ole halduskohtus ega apellatsioonimenetluses menetluskulude olemasolu väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.