OÜ ZAAG kaebus SA ERAMETSAKESKUS 05.09.2017 otsuse nr 5-1/17/123 ja 09.03.2018 vaideotsuse nr 5-9/16/443-14 tühistamiseks; R.R. kaebus SA ERAMETSAKESKUS 14.09.2017 otsuse nr 5-1/17/125 ja 09.03.2018 vaideotsuse nr 5-9/16/442-14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – OÜ ZAAG, seaduslik esindaja Aimur Raudsepp ja volitatud esindaja Fränk Valdmann Kaebaja II – R.R., volitatud esindajad Aimur Raudsepp ja Fränk Valdmann Vastustaja – SA ERAMETSAKESKUS, volitatud esindajad Tiina Mitt, Enari Lumi ja Gunnar Reinapu
Asja läbivaatamine
13.02.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ ZAAG ja R.R. kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.SA ERAMETSAKESKUS (vastustaja) tunnistas 05.09.2017 otsusega nr 5-1/17/123 OÜ-le ZAAG (kaebaja I) toetuse määramise otsused osaliselt kehtetuks ja nõudis kaebajalt I toetuse tagasi summas 2588,48 eurot. Põhjendused:
1.1.Vastustaja viis 2017. a mais läbi kohapealse kontrolli, mille tulemuste kohta saadeti kaebajale I 31.05.2017 teavituskirjad ja kontrolliaruanded. 29.06.2017 viidi läbi täiendav kohapealne kontroll, mille kohta vormistati kontrollakt. Kontrolli käigus tuvastati, et metsaeraldistel puudus maapinna ettevalmistamise ja metsauuenduse hooldamise vajadus (metsaeraldistel kasvas vananev mets, tegemist oli metsaga, kus puudusid nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed) või ei olnud tegevused nõuetekohaselt tehtud. Kaebaja I viide, et maapinna ettevalmistamise nõuded kehtestati alles 2017. a, ei ole asjakohane. Keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määrus nr 10) ei ole küll maapinna ettevalmistamise ja metsakultuuri hooldamise mõisteid defineeritud, kuid metsamajandamises on need nõuded üldteada. Kaebaja I on metsavarumisega tegelev ettevõtja, kelle esindaja Aimur Raudsepp omab metsanduse haridust, mistõttu pidi ta maapinna ettevalmistamise ning metsauuenduse hooldamise olemust ja eesmärki teadma.
1.2.Kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja I ei ole kasutanud toetust maapinna mineraliseerimiseks (maapinna ettevalmistamiseks), kus oleks eemaldatud rohukamar või toorhuumus, et kultiveerida uus mets. Mitmetel aladel on tegemist tiheda metsaga, kus ei olegi võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada, isegi metsakirvega mitte. Mitmetel aladel, kus see olnuks võimalik, tööde tegemist ei tuvastatud. Kaebaja I nimetatud meetodi puhul (maapinna ettevalmistamist on tehtud kirvega maapinnalt lehti ja sammalt eemaldades) ei ole tegemist metsa majandamise asjakohase ja soovitatud võttega ning sellisel kujul maapinna ettevalmistamine ei vasta üldtunnustatud arusaamisele metsa maapinna ettevalmistamisest. Toetust saab taotleda vaid metsanduses üldteada tegevustele. Kaebaja I kontrollitud metsaaladel ei ole looduslik uuenemine tulemust andnud, seega on ka praktikas tõendatud, et kaebaja I kirjeldatud tegevus ei ole antud kasvukohatüüpidel tulemuslik. Vastustaja toetab metsa uuendamise võtetest ainult maapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist ning metsauuenduse hooldamise kulusid. Täpsemad nõuded metsauuendamisele on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (määrus nr 88).
1.3.Väetamise ja mürgitamise puhul ei ole tegemist metsauuenduse hooldamisega. Metsaseaduse (MS) § 27 lg 3 järgi on alates 01.01.2014 metsa, v.a metsataimlate, väetamine mineraalväetistega keelatud. Mürkide kasutamine metsa majandamisel ei ole lubatud. Seega olenemata metsauuendamise tulemuslikkusest metsas, on ainuüksi metsamajandamist kahjustava tegevuse tegemine metsas aluseks toetuse täielikuks tagasinõudmiseks.
2.Vastustaja jättis 09.03.2018 vaideotsusega nr 5-9/16/443-14 kaebaja I vaide rahuldamata. Põhjendused:
2.1.Kontroll viidi läbi kõigil katastriüksustel, mille osas toetus tagasi nõuti. Asjaolu, et kaebaja I kutsuti vaid ühele kontrollitavale katastriüksusele, ei oma tähendust. Kohapealse kontrolli eesmärk ei ole kaebaja I veenmine ega talle selgituste jagamine, vaid toetussummade abikõlblikkuse kontroll. Ainuüksi taotluse esitamisega kohustub taotleja lubama kontrolle teha. Taotleja ei pea kontrolli läbiviimisel kohal viibima. Kui tööd on tehtud, on need tuvastatavad iga metsanduse spetsialisti poolt. Täiendava kontrolliga ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mida eelnevalt ei tuvastatud. Kaebaja I osalus ei saa kontrolli tulemusi muuta. Kaebaja I ei ole 2(26)
3-18-686
põhjendanud, milliseid asjaolusid uue kontrolliga võidakse ümber lükata või täiendavalt tuvastada. Kaebajale I esitati kõik kohapealse kontrolli materjalid ja võimaldati neid selgitada. Kaebajal I on olnud poole aasta jooksul võimalus koguda täiendavaid tõendeid.
2.2.Kaebaja I on telefoni teel ja vahetult mitmele vastustaja töötajale kinnitanud väetiste ja mürkide kasutamist. Lisaks on ta omakäeliselt allkirjastanud kinnituse selle kohta.
3.Kaebaja I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 09.04.2018 määrusega menetlusse nõudes tühistada vastustaja 05.09.2017 otsus ja 09.03.2018 vaideotsus (haldusasi nr 3-18-686). Kaebaja I leidis, et haldusaktides ei ole põhjendatud, millise metoodika või kriteeriumide alusel jõuti järeldusele, et maapinda ei ole ette valmistatud. Maapinna ettevalmistamine tähendab maapinna kobestamist, mille tulemusena on tunduvalt lihtsam puutaimi istuda ja seemneid külvata, et luua piisava algtihedusega metsakultuur. Kuna vaidluse esemeks ei ole metsakultuuri puudumine, siis seda kummalisem on järeldus, et maapinda ei ole ette valmistatud. Looduse aastaringkäigu tõttu ei jää mineraliseeritud maapinnast metsas järele ühtegi märki. Okste ja lehtede langemine ning rohttaimede ja sambla kasv kaotab igasugused jäljed vähem kui aastaga. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik 2017. a tuvastada, et 2013. a ei ole maapinda ette valmistatud. Samad asjaolud ja põhjendused kehtivad ka metsauuenduse hooldamise kohta.
4.Vastustaja tunnistas 14.09.2017 otsusega nr 5-1/17/125 R.R.le (kaebaja II) toetuse määramise otsused osaliselt kehtetuks ja nõudis kaebajalt II toetuse tagasi summas 2768 eurot. Põhjendused:
4.1.Vastustaja viis 2017. a mais läbi kohapealse kontrolli, mille tulemuste kohta saadeti kaebajale II 31.05.2017 tema taotluses näidatud e-posti aadressile [email protected] teavituskirjad ja kontrolliaruanded. Kaebaja I esindaja juhatuse liige Aimur Raudsepp esitas kaebaja II eest selgitused 11.06.2017 kirjas. Kaebaja II taotlusel oli märgitud kontaktaadressiks [email protected] ja kontakttelefoniks 5114095, mis on kaebaja I kontaktideks. Kaebaja I ainus juhatuse liige Aimur Raudsepp omab kaebajaga II sama nime, mistõttu vastustaja eeldas, et teda tuleb käsitleda kaebaja II esindajana. Aimur Raudsepp osales 29.06.2017 kaebaja I katastriüksusel toimunud täiendavas kohapealses kontrollis, mille käigus selgitas, et samamoodi on ta teinud töid ka kaebaja II kinnistutel. Kontrolli kohta koostati kontrollakt, mille Aimur Raudsepp allkirjastas.
4.2.Kontrolli käigus tuvastati, et kontrollitud metsaeraldistel puudus maapinna ettevalmistamise ja metsauuenduse hooldamise vajadus (metsaeraldistel kasvas vananev mets, tegemist oli metsaga, kus puudusid nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused metsataimed) või ei olnud tegevusi nõuetekohaselt tehtud. Kaebaja II viide, et maapinna ettevalmistamise nõuded kehtestati alles 2017. a, ei ole asjakohane. Määruses nr 10 ei ole maapinna ettevalmistamise ja metsakultuuri hooldamise mõisteid defineeritud, kuid need nõuded on üldteada. Kaebaja II esindaja Aimur Raudsepp on metsavarumisega tegeleva kaebaja I juhatuse liige ja omab metsanduse haridust, mistõttu ta teadis ning pidi teadma maapinna ettevalmistamise ja metsauuenduse hooldamise olemust ja eesmärki.
4.3.Kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja II ei ole kasutanud toetust maapinna mineraliseerimiseks (maapinna ettevalmistamiseks), kus oleks eemaldatud rohukamar või toorhuumus, et kultiveerida uus mets. Mitmetel aladel on tegemist tiheda metsaga, kus ei olegi võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada, isegi metsakirvega mitte. Mitmetel aladel, kus see olnuks võimalik, tööde tegemist ei tuvastatud. Kaebaja II nimetatud meetodi puhul (maapinna ettevalmistamist on tehtud kirvega maapinnalt lehti ja sammalt eemaldades) ei ole tegemist metsa majandamise asjakohase ja soovitatud võttega ning sellisel kujul maapinna
3(26)
3-18-686
ettevalmistamine ei vasta üldtunnustatud arusaamisele metsa maapinna ettevalmistamisest. Toetust saab taotleda vaid metsanduses üldteada tegevustele. Kaebaja II kontrollitud metsaaladel ei ole looduslik uuenemine tulemust andnud, seega on ka praktikas tõendatud, et kaebaja II kirjeldatud tegevus ei ole antud kasvukohatüüpidel tulemuslik. Vastustaja toetab metsa uuendamise võtetest ainult maapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist ning metsauuenduse hooldamise kulusid. Täpsemad nõuded metsauuendamisele on sätestatud määruses nr 88.
4.4.Väetamise ja mürgitamise puhul ei ole tegemist metsauuenduse hooldamisega. MS § 27 lg 3 järgi on alates 01.01.2014 metsa, v.a metsataimlate, väetamine mineraalväetistega keelatud. Mürkide kasutamine metsa majandamisel ei ole lubatud. Seega olenemata metsauuendamise tulemuslikkusest metsas, on ainuüksi metsamajandamist kahjustava tegevuse tegemine metsas aluseks toetuse täielikuks tagasinõudmiseks.
5.Vastustaja jättis 09.03.2018 vaideotsusega nr 5-9/16/442-14 kaebaja II vaide rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebaja II on kõigil taotlustel märkinud kontaktaadressiks [email protected] ning kontakttelefonideks 5114095 ja 3879196, millest esimene kuulub Aimur Raudsepale ja teine on kaebaja I äriregistrijärgne kontakttelefon. Kaebaja II on kõigi nende aastate jooksul kasutanud neid kontakte vastustajaga suhtlemiseks. Vastustajal ei olnud võimalik kaebajaga II muul viisil kontakti saada, sest ta ei võtnud taotluses näidatud aadressil tähitud kirju vastu. Kui isik on enda kontaktiks märkinud teise isiku, siis peab ta olema veendunud isiku usaldusväärsuses ja asjaolus, et seda isikut käsitletakse tema esindajana. Isik peab ise olema hoolas ja vastutama sellisel juhul teise isiku käitumise eest. Väide esindusõiguse puudumise kohta on otsitud. Kaebaja II ei ole väitnud, et hooldustöid oleks teinud keegi teine. Isegi kui see on nii, et muuda see otsust õigusvastaseks.
5.2.Otsuse aluseks ei ole väetiste või mürkide kasutamine ega kaebaja I või Aimur Raudsepa väited. Otsuse vastuvõtmise tingisid kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud. Nende asjaolude kohta on kaebajale II edastatud 31.05.2017 detailsed kokkuvõtted. Aimur Raudsepp on mitmel korral vastustajale kinnitanud (sh allkirjaga), et ta on teinud töid ka kaebaja II maadel ning väetisi ja mürke kasutanud nagu enda maadelgi. Aimur Raudsepp on kaebaja II nimel edastanud ka vastuskirjad kohapealse kontrolli tulemuste kohta, mistõttu ei saanud vastustajal tekkida kahtlust tema volituses. Kaebajal II oli võimalik Aimur Raudsepa poolt tehtud toiminguid ja asjaolusid poole aasta jooksul ümber lükata või üle kontrollida. Ka vaides ei ole ühtegi põhjendust ega tõendit asja sisu osas.
6.Kaebaja II esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 09.04.2018 määrusega menetlusse nõudes tühistada vastustaja 14.09.2017 otsus ja 09.03.2018 vaideotsus (haldusasi nr 3-18-688). Kohus liitis haldusasja nr 3-18-688 haldusasjaga nr 3-18-686. Kaebaja II leidis, et haldusaktides ei ole põhjendatud, millise metoodika või kriteeriumide alusel jõuti järeldusele, et maapinda ei ole ette valmistatud. Maapinna ettevalmistamine tähendab maapinna kobestamist, mille tulemusena on tunduvalt lihtsam puutaimi istuda ja seemneid külvata, et luua piisava algtihedusega metsakultuur. Kuna vaidluse esemeks ei ole metsakultuuri puudumine, siis seda kummalisem on järeldus, et maapinda ei ole ette valmistatud. Looduse aastaringkäigu tõttu ei jää mineraliseerutud maapinnast metsas järele ühtegi märki. Okste ja lehtede langemine ning rohttaimede ja sambla kasv kaotab igasugused jäljed vähem kui aastaga. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik 2017. a tuvastada, et 2013. a ei ole maapinda ette valmistatud. Samad asjaolud ja põhjendused kehtivad ka metsauuenduse hooldamise kohta.
4(26)
3-18-686
Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Kaebuse esemeks ei saa olla nõue, mida vaidemenetluses ei esitatud ja mille osas on kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. MS § 10 lg 141 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajad ei ole vaides vaidlustanud haldusakti ebapiisavat motiveerimist kohapealse kontrolli metoodika või kriteeriumide puudumisega seonduvalt.
7.2.Paljasõnaline on väide, et otsused on motiveerimata ja tõendamata. Vastustaja näol on tegemist akrediteeritud mõõtelaboriga maatükkide pindala mõõtmise valdkonnas. Akrediteering on alates 2014. a ja seda uuendatakse perioodiliselt. Kohapealseid kontrolle tehakse unikaalse täpsusega seadmetega, et tuvastada õige metsaeraldise asukoht ja suurus. Kontrolliaruandes on märgitud seade, mille kohta on olemas kalibreerimistunnistus. Kõigis mõõteseadmetes kasutatakse MS §-s 9 nimetatud metsaressursi arvestamise riikliku registri metsaeraldiste kaardikihti. Mõõtmistel osales kontrollispetsialist, kes on suurte kogemustega, omab metsanduslikku haridust ja osaleb pidevalt erinevatel metsanduse koolitustel. Iga spetsialisti osas tehakse perioodiliselt töö- ja teadmiste kontrolle. Kohapealseid kontrolle tehakse juhatuse 14.03.2017 otsuse nr 1-4/17/16 „Erametsanduse siseriiklike toetuste kontrolli käsiraamat“ alusel. Igal metsaeraldisel tehtud kontrolli kohta on vastustaja kogunud mõõtmisandmed ja fotod. Otsuses ei ole mõistlik esitada mitmeid lehekülgi põhjendusi kogu toetuse menetlusprotsessi ja nõuete detailseks kirjeldamiseks või detailseks metsa majandamise aluste kirjeldamiseks. Kaebajate esindaja tegutseb metsanduse valdkonnas ja tal on metsanduse haridus, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks esitada detailseid metsaspetsiifilisi selgitusi. Vastustaja on otsustes, vaideotsustes ja kirjavahetuses Aimur Raudsepale selgitanud, millised tööd on jäetud tegemata ja millele tuginedes vastustaja seda leiab. Seda selgitati talle ka metsas kohapeal ja telefoni teel. Seega on järgitud ärakuulamise reegleid ja haldusakti andmiseks oli olemas nii faktiline kui õiguslik alus.
7.3.Isik, kes taotleb toetust ja võtab endale riisiko teha nõutavaid töid, peab tundma tööde tegemise korda ja nõudeid. Juhised maapinna ettevalmistamiseks ja metsauuendamise hooldamiseks on leitavad nii õigusaktidest (MS ja määrus nr 88), erialasest kirjandusest (nt E. Laas, V. Uri, M. Valgepea „Metsamajanduse alused“ (2011)) kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) veebilehelt (https://www.rmk.ee/eluring). Ka vastustaja veebilehel on raamatud ja trükised leitavad (http://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/raamatud-ja-trukised/, http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/erametsakeskus-broshyyr-a5-12pg-pre150410.pdf).
7.4.Kaebaja väide, justkui ei ole võimalik aasta hiljem tuvastada maapinna ettevalmistamise või metsauuenduse hooldustöid, on vale. Ka erihariduseta isik, kui ta on tutvunud eelnimetatud tööde tegemise ulatusega, on võimeline metsas töid tuvastama ja seda ka aastaid hiljem. Maapinna ettevalmistamisel pole tegemist lihtsalt rehitsemise, kõplamise või umbrohu eemaldamisega, vaid see on nähtav sügavate jälgede tõttu maapinnal veel aastaid hiljem. Metsauuendamise hooldamisel on nähtavad võsa raie jäljed. Metsanduses on mitmeid kontrollinippe nende tööde tuvastamiseks. Metsauuendamise ja maapinna ettevalmistamise töid ei saa teha tihedas metsas.
7.5.Kaebajad ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi ühegi metsaeraldise kohta, mille osas on toetus tagasi nõutud. Toetuste jagamist käsitletakse riigipoolse soodustusena, mille saamiseks puudub isikul subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus. Kui isik soovib toetust saada, peab ta nõustuma toetuse saamiseks kehtestatud nõuete ja tingimustega. Selliseks nõustumiseks on toetuse taotlus.
5(26)
3-18-686
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse ese
8.Kaebaja II heitis vaides vastustajale ette seda, et vastustaja käsitles Aimur Raudseppa haldusmenetluses kaebaja II esindajana ja arvestas tema antud selgitustega. Kuna kaebaja II ei ole neile etteheidetele kohtumenetluses enam tuginenud ja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt neile etteheidetele enam tugineda ei soovi, siis jätab kohus kaebaja II sellekohased etteheited asja lahendamisel tähelepanuta (HKMS § 2 lg 3) ja lähtub sellest, et Aimur Raudsepp esindas kaebajat II ka haldusmenetluses. Kaebajad kinnitasid kohtuistungil, et kaebaja II metsamaadel tegid töid Aimur Raudsepp ja tema palgatud töölised.
9.Põhjendamatu on vastustaja poolt kaebajatele tehtud etteheide kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja kaebetähtaja ületamise osas. Kaebaja I esitas 31.01.2018 vastustajale vaide 05.09.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning 06.04.2018 kohtule kaebuse vastustaja 05.09.2017 otsuse ja 09.03.2018 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja II esitas 30.01.2018 vastustajale vaide 14.09.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning 06.04.2018 kohtule kaebuse vastustaja 14.09.2017 otsuse ja 09.03.2018 vaideotsuse tühistamiseks. Seega on kaebajad läbinud 05.09.2017 ja 14.09.2017 otsuste osas kohtueelse menetluse ning kaebused on esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega järgides. Kehtetuks tunnistamise nõue vaidemenetluses on samasisuline tühistamise nõudega kohtumenetluses. Kaebajad esitasid kohtule ka nimetatud otsuste ja vaideotsuste seadusevastaseks tunnistamise nõuded, mida kohus tõlgendas õigusvastasuse tuvastamise nõuetena ja tagastas kaebused nendes nõuetes. Kaebajad ei ole esitanud kohtule muid nõudeid muude haldusaktide või toimingute peale, mille osas nad ei ole vaidemenetlust läbinud. Kohus juhib vastustaja tähelepanu HKMS § 47 lg-le 1, mille kohaselt tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus läbida nõude, mitte põhjenduste osas. Menetlusosalisel on õigus oma faktilisi ja õiguslikke väiteid täiendada ja parandada. Seda ei loeta kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 1). Järelikult võivad vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud põhjendused erineda. Põhjenduste muutmist ei saa käsitleda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisena. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad muutnud ka kaebuse alust. Nii vaietes kui kaebustes on kaebajad tuginenud sellele, et nende poolt tehtud tööd on õigusvastaselt tuvastamata jäetud.
10.Vastustaja heitis kaebajatele ette kahte asjaolu – kaebajad kasutasid metsas väetist ja jätsid tegemata metsa uuendamise toetuse kohased tööd. Väetise kasutamine
11.Vastustaja heitis kaebajatele ette väetise kasutamist metsas ja pidas ainuüksi väetise kasutamist selliseks asjaoluks, mis annab aluse toetus tagasi küsida. Kaebajad eitasid vaietes väetise kasutamist metsas. Kaebustes ei ole väetamise teemat puudutatud. Kohtuistungil jäid kaebajad seisukohale, et nad ei ole väetist metsamaadel kasutanud, ainult metsa sees olevatel looduslikel rohumaadel, mis taheti metsa kasvatamiseks ette valmistada. Kohapealse kontrolli käigus mainiti väetise kasutamist põhjusel, et vastustaja kiirustas kontrolli läbiviimisega ega olnud nõus teistele metsamaadele kontrollima minema. Telefonogramm allkirjastati selleks, et pääseda arvete esitamise kohustusest.
12.MS § 27 lg 3 järgi on metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine mineraalväetistega keelatud. Kuni 31.12.2013 kehtis viidatud norm samas sõnastuses otsetoimeliste mineraalväetiste kohta. Mets on MS § 3 lg 1 järgi ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. MS § 3 lg 2 järgi on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele
6(26)
3-18-686
järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Metsataimla tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu1 kohaselt puude ja põõsaste seemikute ja istikute kasvatamise maa-ala, taimeaeda.
13.Vaidluse all ei ole, et kaebajad taotlesid metsauuendamise toetusi metsamaade, mitte metsataimlate kohta. Määruse nr 10 § 3 lg 1 p 2 näeb ette, et toetust võib taotleda metsamaa kohta. Vaidlusalused kaebajate metsamaad on kantud metsaregistrisse2, kuhu kantakse vaid MS § 3 lg-le 2 vastavad metsamaad (MS § 9, keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 8, § 13 lg 1 p 2). Seega olid vaidlusalused maad metsamaad ja neil oli väetamine MS § 27 lg 3 järgi keelatud.
14.Lisaks tuleb tähele panna, et kaebajale I kuuluv Lille kinnistu ja kaebajale II kuuluv Rasmuse kinnistu asuvad metsaregistri kohaselt Kõrvamaa maastikukaitseala piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 05.05.2004 määruse nr 183 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 13 järgi on piiranguvööndis keelatud väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning väetiste külvamine 1. novembrist 31. märtsini lumele või keltsale. Seega lisaks väetisele on keelatud neil kinnistutel ka mürkide kasutamine.
15.Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajad on korduvalt haldusmenetluses vastustajale kinnitanud ja selgitanud metsas väetise ja mürkide kasutamist ning õigustanud seda silmnähtavate tulemustega.
15.1.Kaebaja I metsamaadel 29.06.2017 toimunud kontrolli kohta koostatud kontrollaktist nähtub Aimur Raudsepa selgitus, et taimede hoolduse käigus väetas ta taimi vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Samu töid on tehtud ka kaebaja II maadel. Kontrollaktil on kaebaja I esindaja Aimur Raudsepa allkiri.
15.2.Vastustaja saatis 21.08.2017 Aimur Raudsepale e-kirja palvega saata kõik arved ja maksekorraldused, mis tõendavad metsauuendamise tööde tegemiseks väetiste soetamist. Kaebaja I selgitas 21.08.2017 saadetud vastuses vastustajale väetiste kasutamist metsauuenduse töödel. Väetise ostis juba 2010. a või 2011. a 20 kg kottides ja nii vanu ostuarveid ei olnud esitada. Väetamine on kaebaja I selgituste kohaselt metsa looduslikule uuenemisele kaasa aidanud, mida näitavad tulemused looduses. Olemas on ostutšekid mürkide kohta, mida kasutati rohttaimestiku eemaldamiseks. Kaebaja I edastas vastustajale Leventera Grupp OÜ 26.07.2016 arve Roundup’i3 nimelise umbrohumürgi soetamise kohta.
15.3.Aimur Raudsepp allkirjastas 24.08.2017 vastustaja telefonogrammi, mille kohaselt selgitas Aimur Raudsepp 22.08.2017 vastustajale telefoni teel, et kasutas 2013.-2016. a metsa uuendamiseks väetist ja mürki. Väetise ostis 2011. a või 2012. a 1,5-2 t kottides Türi Lillelaadalt. NPK 7-20-284 nimelist väetist oli tal senini järgi ja seda jätkub uuesti metsa panemiseks. Arveid ostu kohta pole, sest ostis laadalt ja arvet ei antud. Mürgina kasutas Roundup’i, mille kohta esitas vastustajale arve. Arveid on veel, kuid peab neid otsima. Tegemist oli kontsentraadiga. Mürki on kasutanud vastavalt vajadusele, pritsides umbrohule. Teise mürgina kasutas Starane’d5, mida müüdi samuti kontsentraadina. Pritsis mürki sinna, kus mets polnud uuenenud. Mürk hävitas heintaimed. Tekkis must maa, kuhu seemned said märtsis-
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=metsataimla&F=M. Metsaregister on kättesaadav https://register.metsad.ee/#/.
aprillis lenduda. Mets uuenes paremini kui istutades, polnud vaja auke teha. Tulemused olid näha ja selle järgi on metsauuendamise toetust taotlenud ning neid väetisi/mürke kasutanud.
16.Kohtu hinnangul on kaebajate eeltoodud järjepidevaid selgitusi ja allkirjaga antud kinnitusi arvestades usutav, et nad kasutasid metsauuendustöödel väetist ja mürki. Nende hilisemad vastupidised väited ei ole usutavad. Need on esitatud alles pärast seda, kui vastustaja andis teada, et väetise kasutamine metsas on keelatud ja toob kaasa toetuse tagasinõudmise. Varem on kaebajad vastupidi õigustanud väetise kasutamist metsas nähtavate tulemustega ja nimetanud täpselt kasutatud tooteid.
17.Tegemist ei saa olla eksimusega. Eksimus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kaebajad teadsid, et kontrollitakse metsauuendustööde tegemist ja selleks antud toetuse sihipärast kasutamist. Seega ei saa selgitused väetise kasutamise kohta olla seotud millegi muuga kui toetusealustel metsamaadel väidetavalt tehtud uuendustöödega.
18.Eksimuseks ei saa pidada ja väetise kasutamist õigustada ka sellega, et kaebajad ei teadnud metsas kehtiva väetamise keelu kohta. Toetuse taotlemisel andsid kaebajad taotlusel kinnituse selle kohta, et nad on teadlikud määruse nr 10 tingimustest ning taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastavad toetuse saamise nõuetele (vt määruse nr 10 lisa 1 p 7). Määruse nr 10 § 9 lg 11 järgi peavad toetatavad metsa uuendamise tegevused vastama MS-is ja määruses nr 88 kehtestatud nõuetele. Seega pidid kaebajad olema toetuse taotlemisel teadlikud mh ka MS § 27 lg-st 3 tulenevast keelust. See, et nad ei tutvunud enne toetuse taotlemist õigusaktidest tulenevate nõuetega, oli nende risk. Teadmatus ei vabastada kohustusest õigusakti täita.
19.Kaebajate väited vastustaja poolt nende mõjutamise kohta on otsitud. Kaebajad ei ole väitnud ja asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks neid petnud ebaõigete asjaolude avaldamisega (TsÜS § 94 lg 1) või kaebajaid kuidagi ähvardanud (TsÜS § 96 lg 1). Esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajad väetamise väite ise esitanud, sellele järjepidevalt tuginenud ja seda allkirjaga korduvalt kinnitanud. See, et vastustaja küsis kaebajatelt arveid kasutatud väetise kohta, ei ole käsitletav pettusena. Esiteks küsis vastustaja väetise kohta arveid alles pärast seda, kui kaebajad väetise kasutamist väitsid. Seega esitasid kaebajad väetise kasutamise väite enne arvete küsimist. Teiseks ei saa arvete küsimist pidada kinnituseks, et väetamine metsas on aktsepteeritav. Toetuse kasutamise üle kontrolli tegemine ja puuduste tuvastamise korral toetuse tagasinõudmine ei ole käsitletavad ähvardamisena, vaid õiguspäraste tegevusena.
20.Õigusvastaseks mõjutamiseks ei saa pidada ka seda, kui vastustaja küsis kohapealse kontrolli käigus kaebajatelt selgitusi ja tõendeid metsas tehtud uuendustööde ja toetuse sihipärase kasutamise kohta. Selline õigus tuleb vastustajale MS § 10 lg-st 9. Kaebajate kohustuseks oli selgitada, milliseid töid olid nad toetusealustel metsamaadel teinud. See, et kaebajad jätsid nõutavad tööd tegemata, kuid soovisid vältida toetuse tagasinõudmist, ei tähenda, et nad oleksid olnud õigusvastase surve all ja selle tõttu sunnitud andma ebaõigeid selgitusi. Vastustaja kinnitas, et kohapealne kontroll Luuka kinnistul toimus 29.06.2017 piisavalt kaua, et kaebajad oleksid saanud anda selgitusi tegelikult tehtud metsauuendustööde kohta. Isegi kui arvestada kaebajate väidet, et kohapealne kontroll toimus liiga kiiresti ja neil ei olnud piisavalt aega kõiki seisukohti ja tõendeid esitada, siis hiljem oli kaebajatel selleks aega küll. Vaidlusalused toetuse tagasinõudmise otsused tehti alles septembris 2017. a.
21.Ebausutavad on kaebajate väited, et vastustaja telefonogramm sisaldab ebaõigesti Aimur Raudsepa selgitusi. Esiteks on telefonogrammis kajastatud selgitused kooskõlas varem metsas kohapealse kontrolli käigus antud selgitustega ja tema 21.08.2017 saadetud e-kirjaga. Teiseks oli kaebajatel võimalik vastustaja saadetud telefonigrammiga põhjalikult tutvuda ja sellele vastu vaielda, kui see ei sisaldanud nende selgitusi õigesti. Telefonogrammi allkirjastamiseks ei antud 8(26)
3-18-686
konkreetset tähtaega, seega oli kaebajatel piisavalt aega selle lugemiseks ja sisu mõistmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kaebajate etteheide, et selgitusi küsiti ja telefonogramm koostati ajal, mil Aimur Raudsepp oli autoroolis ega saanud teemale keskenduda. Esiteks ei ole eluliselt usutav, et autoroolis olles ei saanud Aimur Raudsepp vastustajale antud selgituste sisust aru ja antud selgitused on seetõttu ebaadekvaatsed. Teiseks, kui auto juhtimine segas selgituste andmist, saanuks auto peatada või anda selgitusi mõnel sobivamal ajal. Telefonogrammi allkirjastamine näitab vastupidi, et kaebajad olid nõus telefonogrammis välja tooduga ja see kajastas nende väiteid õigesti. Pealegi on kaebajate risk, kui nad allkirjastavad dokumendi, millega nad ei ole eelnevalt põhjalikult tutvunud. Väide, et telefonogrammi allkirjastamisega püüti vabaneda arvete esitamise kohustusest, on otsitud. Arved tuli esitada kasutatud väetiste kohta. Seega pidid arved tõendama väetise kasutamist ja kulude abikõlblikkust. Kui kaebajad tegelikult metsas väetist ei kasutanud, siis puudunuks neil vajadus vastustajale selle kohta mingeid tõendeid esitada ja seetõttu ka vajadus telefonogrammi allkirjastada.
22.Kaebajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Aimur Raudsepp oli selgituste jagamise ajal otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole usutav, et otsusevõimetuse seisund kestis sedavõrd pikka aega – 2 kuud (kontrollakt allkirjastati 29.06.2017 ja telefonogramm 24.08.2017).
23.Kaebajate poolt kohtuistungil esitatud väide, et väetist ei kasutatud metsamaal, vaid metsas oleval looduslikul rohumaal, ei ole usutav. Tegemist on tagantjärgi otsitud põhjendusega ega lükka ümber eelnevaid järjepidevaid väiteid. Esiteks ei kinnita seda kaebajate poolt haldusmenetluses antud selgitused. Teiseks ei ole Luuka kinnistul (katastriüksus 23401:003:0720), kus Aimur Raudsepp väetise kasutamise kohta selgitusi jagas, maakatastri andmetel looduslikku rohumaad. Kuna metsa uuendamise toetust antakse metsamaa, mitte loodusliku rohumaa kohta (määruse nr 10 § 3 lg 1 p 2, MS § 3 lg 2), siis oli looduslikul rohumaal tehtud tööde kohta selgituste jagamine asjakohatu. Looduslikul rohumaal tehtud tööd ei ole abikõlblikud metsa uuendamise toetuse sihipärasel kasutamisel ja õigustab toetuse tagasinõudmist.
24.Määruse nr 10 § 20 lg 1 järgi nõutakse toetus tagasi MS § 10 lg-s 9 sätestatud juhtudel. MS § 10 lg 9 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeerium või MS § 6 lg 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist. Määruse nr 10 § 1 lg 2 järgi korraldab selle määruse alusel toetuste andmist MS § 6 lg 3 alusel vastustaja. Haldusleping metsanduse valdkonna toetuste menetlemise kohta on sõlmitud Keskkonnaministeeriumi ja vastustaja vahel 10.01.20146.
25.Kuna MS § 27 lg 3 järgi on metsa väetamine mineraalväetistega keelatud, siis on MS-i alusel antud toetuse kasutamine mh metsa väetamiseks toetuse ebasihipärane kasutamine, mis annab MS § 10 lg 9 alusel vastustajale õiguse kaebajatelt toetus tagasi nõuda. Toetuse tagasinõudmise alus esineb olenemata sellest, kas väetamine aitas metsa uuenemisele kaasa või mitte. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi väetamise keelu vastu eksimisest piisab toetuse tagasinõudmiseks. Seega puudub iseenesest vajadus analüüsida, kas vastustaja on tuvastanud õigesti kaebajate metsamaadel vajalike tööde tegemata jätmise.
26.Toetuse tagasinõudmist ei välista asjaolu, et Keskkonnainspektsioon ei ole väärtegude kohtuvälise menetlejana (MS § 72 lg 2 p 1) kaebajate osas väärteomenetlust alustanud ega neid karistanud (MS § 70). Toetuse tagasinõudmise õigus ei sõltu väärteomenetluse läbiviimisest ega selle tulemustest. Tegemist on eraldiseisvate menetlusega, millel on erinevad eesmärgid.
https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015011.
9(26)
3-18-686
Keskkonnainspektsiooni ülesandeks on määrata karistus metsa kahjustava tegevuse eest, vastustaja ülesandeks on kontrollida metsa uuendamise tööde tegemiseks antud toetuse sihipärast kasutamist. Isegi kui Keskkonnainspektsioon ei ole metsale kahjulikku tegevust tuvastanud, ei tähenda see, et kaebajad oleksid kasutanud neile antud toetust sihipäraselt. Samuti on tõendamisstandard haldus- ja süüteomenetlustes erinev. Tõendid, mis on piisavad haldusmenetluses, ei pruugi seda olla süüteomenetluses. Isegi kui Keskkonnainspektsioon pidas vastustaja esitatud tõendeid väärteomenetluse alustamiseks ebapiisavateks, ei too see kaasa nende tõendite ebapiisavust toetuse tagasinõudmise menetluses. Praegusel juhul oli toetuse tagasinõudmiseks alus olemas.
27.Isegi kui lähtuda kaebajate hiljem esitatud väitest, et nad ei ole toetusalustel metsamaadel väetist kasutanud, esineb ikkagi alus toetuse tagasinõudmiseks. Sellisel juhul oleks tegemist teadlikult valeandmete esitamisega, mis õigustab MS § 10 lg 9 ja lg 91 p 3 ning määruse nr 10 § 19 lg 2 p 2 alusel toetuse tagasinõudmist. Valeandmeid esitati sel juhul eesmärgiga veenda vastustajat toetuse sihipärases kasutamises ja vältida toetuse tagasinõudmist. See tähendab, et valeandmed esitati teadlikult selleks, et varjata toetuse õigusvastast kasutust ja takistada vastustaja kontrolli läbiviimist. Toetuse tagasinõudmine oleks põhjendatud analoogselt määruse nr 10 § 19 lg 2 p-ga 3. Piiratud riigieelarvelistest vahenditest toetuse maksmine ebaausatele isikutele, kes ei kasuta toetust sihipäraselt ja eksitavad toetuse maksjat, ei ole põhjendatud ja õigustab toetuse tagasiküsimist. Toetuse tagasinõudmine sellises olukorras on põhjendatud toetuse taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks. Teadlik valeandmete esitamine viitab sellele, et kaebajad ei ole tegelikult toetusalustel metsamaadel nõutavaid töid teinud. Toetuse tagasi nõudmata jätmine seaks kaebajad põhjendamatult eelistatud olukorda võrreldes nendega, kes kasutasid toetust nõutavate tööde tegemiseks ega saanud kasutada seda raha muul enda valitud eesmärgil. Samuti seaks toetuse tagasi nõudmata jätmine kaebajad põhjendamatult eelistatud olukorda võrreldes nendega, kes jäid toetusest ilma põhjusel, et nende taotluste rahuldamiseks ei jätkunud eelarvelisi vahendeid (vt nt määruse nr 10 § 16). Kaebajaid tuleb kohelda võrdselt teiste toetuse saajatega, kelle puhul tuvastati samuti toetuse õigusvastane kasutamine ja kellelt nõuti seetõttu toetus tagasi. Metsa uuendamise tööd
28.Vaidlusalustest otsustest nähtuvalt määrati kaebajatele metsa uuendamise toetused (määruse nr 10 § 7 p 2, § 9), mille eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist (määruse nr 10 § 9 lg 1). Määruse nr 10 § 9 lg 5 järgi on metsa uuendamise toetuse abikõlblikud kulud: 1) maapinna ettevalmistamise kulud; 2) metsataimede soetamise ja istutamise kulud; 3) kuni 3 aasta vanuse metsakultuuri ja kuni 3 aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad (metsauuenduse hooldamine), kulud. Määruse nr 10 § 9 lg 6 järgi on abikõlblikud taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulud. Lõike 5 p-s 1 nimetatud tegevuse korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Määruse nr 10 § 9 lg 11 järgi peavad toetatavad metsa uuendamise tegevused vastama MS-is ja määruses nr 88 kehtestatud nõuetele. MS § 24 lg 2 toob välja metsa uuendamise võtted. Arvestades kaebajatele antud toetuse eesmärki, on praeguses asjas asjakohased MS § 24 lg 2 p 1 (maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks) ja p 4 (metsakultuuri hooldamine). MS § 24 lg 3 järgi on metsaomanik kohustatud rakendama sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt 5 aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides 10 aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. MS § 24 lg 4 järgi loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või 10(26)
3-18-686
maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. MS § 24 lg 6 järgi võib metsa uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. MS § 24 lg 7 järgi sätestab puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. Määruse nr 88 § 16 lg 1 järgi loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Määruse nr 88 § 16 lg 2 järgi peavad puud olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
29.Eeltoodud sätetest järeldub, et metsa uuendamise toetust tuleb kasutada hukkunud või maha raiutud metsamaadel metsa taastamiseks, mitte olemasolevas metsas üksikute puude kasvatamiseks. Seda järeldust kinnitavad nii toetuse eesmärk kui ka metsa uuendamisele kehtestatud puude tiheduse määrad. Üksikute puude kasvatamist ei saa käsitleda metsa uuendamisena. Samuti ei ole sellega seotud tööd niivõrd mahukad ja kulukad, et vajaksid riigipoolset toetust. Arvestades riigi poolt MS § 25 lg-s 1 metsaomanikele peale pandud kohustust (rakendada metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 ha suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel 2 aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates) ja võimalust selle kohustuse täitmist nõuda mh sunniraha määramisega (MS § 25 lg 8), on riigi poolt metsaomanikele metsa uuendamiseks antud toetus ilmselgelt seotud just selle kohustuse täitmisega.
30.Vastustaja esitas arvukad kontrollimenetluse materjalid (kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod koos asukohaskeemide ja pildistamissuundadega ning kontrollaktid), mis tõendavad kohtu hinnangul piisavalt, et kaebajad ei ole toetusealustel metsamaadel nõutavaid töid teinud. Kuna kaebajad ei ole ühegi konkreetse kinnistu kohta ühtegi konkreetset väidet ega tõendit esitanud, siis kontrollib kohus kõigi kinnistute, mille osas toetus tagasi küsiti, kontrollimaterjale ja hindab vastustaja tehtud järelduste põhjendatust. Kaebajale I makstud toetus
31.Vastustaja nõudis 05.09.2017 otsusega kaebajalt I toetuse tagasi kokku summas 2588,48 eurot. Alusetult maksti toetust taotluste kaupa alljärgnevalt.
31.1.01.11.2013 taotluse nr 5-9/13/318 ja vastustaja 19.03.2014 otsuse nr 5-1/14/60 alusel kokku 128 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine Maapinna ettevalmistamine
Kinnistu Luuka 23401:003:0720
Eraldis Pindala (ha) Toetus (€)
0,6 57,60
Kulla 54501:002:0015 Luuka 23401:003:0720
0,2 0,6
19,20 38,40
Kulla 54501:002:0015
0,2
12,80 11(26)
3-18-686
31.2.18.11.2014 taotluse nr 5-9/14/447 ja vastustaja 12.03.2015 otsuse nr 5-1/15/55 alusel kokku 307,20 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine
Maapinna ettevalmistamine
Kinnistu Luuka 23401:003:0720
Eraldis Pindala (ha) Toetus (€)
0,6 57,60
Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Kulla 54501:002:0015 Lille 12901:001:0161
0,2 0,4 0,6 0,2 0,2
19,20 38,40 57,60 19,20 19,20
Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161
0,4 0,6
38,40 57,60
31.3.16.11.2015 taotluse nr 5-9/15/473 ja vastustaja 24.03.2016 otsuse nr 5-1/16/37 alusel kokku 326,40 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine Maapinna ettevalmistamine
31.4.12.07.2016 taotluse nr 5-9/16/210 ja vastustaja 03.11.2016 otsuse nr 5-1/16/165 alusel kokku 713,28 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine
Maapinna ettevalmistamine
Kinnistu Kadariku 12901:001:0027
Eraldis Pindala (ha) Toetus (€)
1,7 163,20
Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Läätsiraua 75902:001:0044 Kulla 54501:002:0015 Kadariku 12901:001:0027
0,2 0,3 0,6 0,4 1,4 0,83 1,7
19,20 28,80 57,60 38,40 134,40 79,68 163,20
Lille 12901:001:0161
0,3
28,80
12(26)
3-18-686
31.5.15.11.2016 taotluse nr 5-9/16/443 ja vastustaja 28.03.2017 otsuse nr 5-1/17/59 alusel kokku 1113,60 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine
Maapinna ettevalmistamine
Kinnistu Luuka 23401:003:0720
Eraldis Pindala (ha) Toetus (€)
0,6 57,60
Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161 Tihniku 68401:005:1210 Tihniku 68401:005:1210 Tihniku 68401:005:1210 Tihniku 68401:005:1210 Kulla 54501:002:0015 Tihniku 68401:005:1210
0,8 0,7 0,9 0,4 1,8 0,8 0,2 0,4
76,80 67,20 86,40 38,40 172,80 76,80 19,20 38,40
Tihniku 68401:005:1210 Tihniku 68401:005:1210 Tihniku 68401:005:1210 Lille 12901:001:0161 Lille 12901:001:0161
1,8 0,8 0,9 0,8 0,7
172,80 76,80 86,40 76,80 67,20
32.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 1 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/447-3 ja nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 1 suuruseks 0,1 ha ja tegemist on jänesekapsamustika kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 „Metsa uuendamiseks kasutada lubatud ja metsa uuenenuks hindamisel arvesse võetavad puuliigid“ järgi on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab. Määruse nr 88 § 16 lg-s 1 toodud noorte puude tihedust ja vaidlusaluse kinnistu eraldise suurust arvestades peaks sellel eraldisel metsa uuenenuks lugemise korral kasvama vähemalt 200-300 noort puud. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et kinnistul asub mõni noor kuusk, kuid valdavalt on tegemist tiheda vana metsaga, kus ei saagi sedavõrd palju noori puid kasvada. Pildilt nr 4 on näha vana rohu suured puhmad, sh noore kuuse ümber, mis ei kinnita, et kaebaja I oleks 2016. a sellel kinnistul metsauuenduse hooldustöid teinud. Kaebaja I taotles metsauuenduse toetust 12.07.2016, seega pidanuks tööd olema tehtud 2016. a. Kontroll on tehtud 2017. a mai alguses ja näitab, et 2016. a ei ole hooldust tehtud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
33.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 3 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/447-3 ja nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Maapinda pole ette valmistatud.
13(26)
3-18-686
Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 3 suuruseks 0,4 ha ja tegemist on mustikakõdusoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp ning kõdusoo kasvukohatüübi korral harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab. Metsa uuenenuks lugemise korral peaks sellel kinnistu eraldisel kasvama vähemalt 400-600 noort puud. Vastustaja esitatud fotodelt on näha umbes paarkümmend noort kuuske. Valdavalt on tegemist tiheda vana metsaga, kus ei saagi nii palju noori puid kasvada. Noored puud ei paikne ühtlaselt kogu lagedamal osas (määrus nr 88 § 16 lg 2). Kuna maapinna ettevalmistamise taotlus esitati juba 2014. a, pidanuks 2017. a olema võimalik noori puid tuvastada, kui metsa uuendamiseks vajalikud ettevalmistustööd oleks nõuetekohaselt tehtud. Piltidelt nähtub vastupidi, et vaatamata mõnedele noortele puudele on suurem osa lagedast/raiutud metsaosast endiselt lage (nt pildid nr 1, 3, 4). See võimaldab järeldada, et nõutavaid töid ei ole tehtud. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
34.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 5 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsakultuuri ei ole hooldatud ja maapinda ei ole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 5 suuruseks 0,3 ha ja tegemist on jänesekapsapohla kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab. Kuna kaebaja I taotles metsauuenduse hooldamise ja maapinna ettevalmistamise toetust 2016. a, pidanuks 2017. a kevadel tehtud piltidelt tööde jäljed maapinnal endiselt näha olema. Piltidelt nähtub, et maapind on ühtlaselt samblane, mis ei kinnita, et maapinda oleks nõuetekohaselt ette valmistatud selleks, et puude seemned saaksid mulda minna ja kasvama hakata. Piltidelt on näha vaid paar üksikut noort puud. Suuremas osas on tegemist vana metsaga, kus ei olekski võimalik arvukalt uusi noori puid kasvatada. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
35.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 7 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 7 suuruseks 0,8 ha ja tegemist on mustikakõdusoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp ning kõdusoo kasvukohatüübi korral harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et sellel kinnistu eraldisel on küll noori kuuski, kuid ka palju võsa (nt pildid nr 2, 4), sh noorte kuuskede ümber (nt pildid nr 3, 7). Kaebaja I taotles sellele kinnistule toetust 2016. a. 2017. a tehtud fotodelt ei ole näha mingeid jälgi hooldus- ega ettevalmistustöödest. Maapind on ühtlaselt samblaga kaetud ja maakamara ümberpööramise jälgi ei ole. Allesoleva vana metsa tihedust arvestades ei saa olla tegemist metsamaaga, kus saaks kasvatada 800-1200 uut noort puud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
14(26)
3-18-686
36.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 8 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 8 suuruseks 0,7 ha ja tegemist on mustikakõdusoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp ning kõdusoo kasvukohatüübi korral harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et mõned uued noored puud on kinnistul olemas, kuid samuti võsa (nt pildid nr 1, 3). Kaebaja I taotles sellele kinnistule toetust 2016. a. 2017. a tehtud piltidelt ei nähtu, et mingeid hooldustöid oleks tehtud. Ka maapinna ettevalmistustöödest ei ole ühtegi märki. Maapind on ühtlaselt sile ja pole näha ühtegi kohta, kus oleks mullakamarat ümber keeratud, et võimaldada puuseemnetel mulda jõuda. Tegemist on vana metsaga, kus ei saaks 700-1050 noort puud kasvada. Seega on selle kinnistu eraldise osas tööde tegemine tõendamata ja toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
37.Lille kinnistu (katastriüksus 12901:001:0161) eraldise 9 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/447-3 ja nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Lille kinnistu eraldise 9 suuruseks 0,6 ha ja tegemist on jänesekapsapohla kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, arukask, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub mõni noor puu, kuid enamasti on tegemist vana tiheda metsaga, kus ei ole võimalik 600-900 noort puud kasvatada. Arvestades, et kaebaja I taotles sellele kinnistule metsa ettevalmistamise toetust juba 2014. a, pidanuks 2017. a mingid metsauuenemise märgid näha olema. Piltidelt midagi sellist näha ei ole. Kuna noori puid peaaegu ei ole, siis ei ole kaebaja I teinud järelikult 2016. a ka mingeid hooldustöid nendele. Järelikult ei ole toetust kasutatud sihipäraselt ja selle tagasinõudmine on õiguspärane.
38.Läätsiraua kinnistu (katastriüksus 75902:001:0044) eraldise 9 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/15/473-3 ja nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Läätsiraua kinnistu eraldise 9 suuruseks 1,4 ha ja tegemist on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on vana raiesmikuga, kus oleks võimalik uut noort metsa kasvatada. Piltidelt nähtub ka noori puid, kuigi mitte 1400-2100 ringis. Samuti on piltidelt näha mitmeaastast võsa, mida ei ole järelikult hooldustööde käigus kõrvaldatud. Võsa ümbritseb ka noori puid (nt pilt nr 10). Mullakamara ümberkeeramist ei ole neilt piltidelt võimalik näha (nt pildid nr 1, 2). Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
39.Kadariku kinnistu (katastriüksus 12901:001:0027) eraldise 2 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/210-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. 15(26)
3-18-686
Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Kadariku kinnistu eraldise 2 suuruseks 1,7 ha ja tegemist on siirdesoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on siirdesoo kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk. Vastustaja esitatud fotodelt ei nähtu, et sellel kinnistul oleks kuni 3 aasta vanuseid noori puid, mille hooldamiseks toetust küsiti. Samuti ei nähtu, et tehtud oleks mingeid hooldustöid. Kinnistu on tihedalt kinni kasvanud. Noorte puude kasvama hakkamine sellise tiheda võsa (nt pildid nr 1, 2, 5) vahelt ei ole tõenäoline. Määruse nr 88 § 14 lg 12 järgi on maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 cm. Praegusel juhul nii sügavaid ega selle lähedasi vagusid või künkaid näha ei ole. Kuna toetust küsiti sellele kinnistule 2016. a, siis pidanuks töö jäljed veel 2017. a näha olema. Eeltoodust järeldub, et nõutavaid töid ei ole tehtud ja toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
40.Tihniku kinnistu (katastriüksus 68401:005:1210) eraldise 1 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Tihniku kinnistu eraldise 1 suuruseks 0,9 ha ja tegemist on sinilille kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on sinilille kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtuvalt on tegemist raiesmikuga. Noori kuni 3 aasta vanuseid puid ei ole. Näha on üksikud pinnase sonkimise jäljed (nt pildid nr 1, 3), kuid suuremalt osalt on pinnas ühtlaselt kaetud ja maakamarat pole ümber keeratud, mis võimaldaks puuseemnetel mulda jõuda ning 900-1350 uuel puul kasvama hakata. Seega ei ole võimalik järeldada, et sellel kinnistul oleks nõuetekohaselt hooldus- ja ettevalmistustöid tehtud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
41.Tihniku kinnistu (katastriüksus 68401:005:1210) eraldise 2 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Tihniku kinnistu eraldise 2 suuruseks 0,4 ha ja tegemist on sinilille kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on sinilille kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtuvalt on tegemist raiesmikuga. Noori kuni 3 aasta vanuseid puid ei ole. Näha on üksikud pinnase sonkimise jäljed (nt pildid nr 6, 7, 8), kuid suuremalt osalt on pinnas ühtlaselt kaetud ja maakamarat pole ümber keeratud, mis võimaldaks puuseemnetel mulda jõuda ning 400-600 uuel puul kasvama hakata. Seega ei ole võimalik järeldada, et sellel kinnistul oleks nõuetekohaselt hooldus- ja ettevalmistustöid tehtud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
42.Tihniku kinnistu (katastriüksus 68401:005:1210) eraldise 3 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. 16(26)
3-18-686
Metsaregistri andmetel on Tihniku kinnistu eraldise 3 suuruseks 3,1 ha ja tegemist on tarnaangervaksa kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on tarna-angervaksa kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtuvalt on tegemist osaliselt raiesmikuga ja osaliselt vanema metsa vahel asuva lagedama alaga. Noori kuni 3 aasta vanuseid puid ei ole. Piltidelt nähtuvad vaid metsa mahavõtmise jäljed, kuid ei ole näha mullakamara ümberpööramist, et aidata puuseemnetel mulda jõuda ning 3100-4650 uuel puul kasvama hakata. Seega ei ole võimalik järeldada, et sellel kinnistul oleks hooldus- ja ettevalmistustöid tehtud. Toetust taotleti 2016. a, mistõttu pidanuks pinnase ettevalmistustööd 2017. a näha olema. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
43.Tihniku kinnistu (katastriüksus 68401:005:1210) eraldise 4 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust pole tehtud. Valdavalt on tegemist vanema metsaga. Maapinda pole ette valmistatud. Valdavalt on tegemist tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Tihniku kinnistu eraldise 4 suuruseks 1,5 ha ja tegemist on sinilille kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on sinilille kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et osaliselt on tegemist vana tiheda metsaga ja osaliselt raiesmikuga. Noori kuni 3 aasta vanuseid puid ei ole. Raiesmikul nähtuvad metsa mahavõtmise jäljed, kuid ei ole näha mullakamara ümberpööramist, et aidata puuseemnetel mulda jõuda ning 1500-2250 uuel puul kasvama hakata. Tihedamas metsaosas on mets liiga tihe sedavõrd suure arvu noorte puude kasvu jaoks. Samuti ei nähtu seal mullakamara ümberpööramist. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
44.Luuka kinnistu (katastriüksus 23401:003:0720) eraldise 6 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/13/318-2 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Enamasti on tegemist tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Kohad, kus on võimalik maapinda ette valmistada, töid tehtud ei ole. Vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/447-3, nr 5-9/15/473-3 ja nr 5-9/16/443-4 on välja toodud, et looduslikult uuenenud metsataimi pole hooldatud. Enamasti on tegemist vanema metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Metsaregistri andmetel on Luuka kinnistu eraldise 6 suuruseks 0,92 ha ja tegemist on tarna kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on tarna kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et kuigi mõningal määral on kinnistul ka vanemat metsa, on enamasti tegemist lagedama alaga, kus on arvukalt noori puid (nt pildid nr 1, 2, 3). Samas on noorte puude ümber palju vana kulu (nt pildid nr 3, 5, 7, 9), mis ei kinnita, et kaebaja I oleks hooldustöid teinud. 2016. a tehtud hooldustööde jäljed peaksid 2017. a näha olema, kuid piltidelt mingeid hooldustööde jälgi näha ei ole. Kaebaja I andis kinnistu kohapealse kontrolli käigus selgituse, et hooldustöid tegi väetisega, mis on aga MS-i kohaselt keelatud. Maapinna ettevalmistust tegi väidetavalt metsakirvega lehti ja sammalt maapinnalt eemaldades. Arvestades asjatundja Veljo Küti poolt kohtuistungil esitatud selgitust, tuleb maapinna
17(26)
3-18-686
ettevalmistamiseks maakamar ümber pöörata, et puude seemned saaksid toitvasse mulda jõuda. Vaid lehti ja sammalt riisudes ei ole kaebaja seega ettevalmistustöid nõuetekohaselt teinud. Maakamara ümberpööramise jälgi näha ei ole. Asjatundja selgitas kohtuistungil, et metsakirvega töö on füüsiliselt väga raske ja seda tavaliselt selliste tööde tegemisel ei kasutata. Tavaliselt tehakse sellised tööd masinatega. Arvestades kaebajale I kuuluvate metsamaade hulka ja suurusi, ei ole ka eluliselt usutav raske töö käsitsi tegemine. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid alltöövõtu kasutamise kohta. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
45.Kulla kinnistu (katastriüksus 54501:002:0015) eraldise 4 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/13/318-2, nr 5-9/14/447-3, nr 5-9/16/210-7 ja nr 5-9/16/443-4 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Kulla kinnistu eraldise 4 suuruseks 1 ha ja tegemist on mustikakõdusoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, aru- ja sookask, harilik haab, sanglepp ning kõdusoo kasvukohatüübi korral harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et kinnistul on nii tihedamat vana metsa kui ka lagedamat ala, kus on mets maha raiutud. Noori puid on, kuid mitte 1000-1500 ringis. Kinnistut katab kohati mitmeaastane tihe võsa (nt pilt nr 10) ja vana kõrge rohi (nt pilt nr 1), sh noorte puude ümber (nt pilt nr 8). Lagedamal alal noori puid ei ole (nt pildid nr 1, 2). Maakamara ümberpööramist näha ei ole. Mingeid hooldus- ega ettevalmistustööde tegemise jälgi näha ei ole. Kui kaebaja I oleks 2013. a nõutavad ettevalmistustööd teinud, pidanuks kinnistul 2017. a olema näha rohkem noori puid. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasiküsimine on õiguspärane. Kaebajale II makstud toetus
46.Vastustaja nõudis 14.09.2017 otsusega kaebajalt II toetuse tagasi kokku summas 2768 eurot. Alusetult maksti toetust taotluste kaupa alljärgnevalt.
46.1.30.10.2013 taotluse nr 5-9/13/330 ja vastustaja 19.03.2014 otsuse nr 5-1/14/60 alusel kokku 176 eurot. Tegevus Kinnistu Metsauuenduse Rasmuse 12901:001:1100 hooldamine Maapinna Rasmuse 12901:001:1100 ettevalmistamine
Eraldis Pindala (ha) Toetus (€)
1,1 105,60
1,1
70,40
18(26)
3-18-686
46.2.18.11.2014 taotluse nr 5-9/14/446 ja vastustaja 12.03.2015 otsuse nr 5-1/15/55 alusel kokku 1104 eurot. Tegevus Metsauuenduse hooldamine
47.Rasmuse kinnistu (katastriüksus 12901:001:1100) eraldise 9 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/13/330-2 ja nr 5-9/14/446-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust 19(26)
3-18-686
ei ole tehtud. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Rasmuse kinnistu eraldise 9 suuruseks 1,1 ha ja tegemist on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et osaliselt on tegemist vana tiheda metsaga ja osaliselt lagedama alaga, kus on mets varasemalt maha raiutud. Noori puid on, kuid mitte 1100-1650 ringis. On ka päris lagedat ala, kus ei kasva ka noori puid (nt pildid nr 1, 3, 8). Seega ei kasva noored puud ühtlaselt kogu kinnistul. Lagedamal ala ei ole näha mullakamara ümberpööramist ega muid ettevalmistustööde tegemisele viitavaid jälgi. Metsaalune on sileda pinnaga. Arvestades, et kaebaja II taotles toetust sellele kinnistule 2013. a ja 2014. a (st tööd pidid olema tehtud samal või eelneval aastal), pidanuks seal kasvama oluliselt rohkem noori puid, kui ettevalmistustööd oleks olnud nõuetekohaselt tehtud. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane. Tähele tuleb panna, et kaebaja II taotles sellele kinnistu eraldisele toetust ka 16.11.2015 (taotlus nr 5-9/15/471) ja tema taotlus rahuldati 24.03.2016 otsusega nr 5-1/16/37. Vastustaja nõudis 14.09.2017 otsusega toetuse tagasi ka seda taotlust ja kinnistu eraldist puudutavas osas, kuid ei ole seda taotlust puudutavas kontrollaktis ega kontrolliteavituses nr 5-9/15/471-4 nimetatud kinnistu eraldist käsitlenud ega selle kohta etteheiteid teinud. See ei too aga praegusel juhul kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. Vastustaja käis kaebajate metsamaid kontrollimas ühel ajaperioodil 2017. a mai alguses ja keskel. Iga taotluse kohta ei tehtud eraldi kontrolli, vaid samu kontrolli materjale kasutati erinevate taotluste osas toetuse tagasinõudmise põhjendamiseks. Taotluse nr 5-9/15/471 kontrollmaterjalides jäi küll Rasmuse kinnistu eraldis 9 eraldi kajastamata, kuid põhjendus on välja toodud 14.09.2017 otsuses (metsakultuuri hooldust ei ole tehtud; vt otsuse lk 6). Puudused on olemas ja samad, mis on välja toodud teistes kontrollaktides. Kaebaja taotles nimetatud taotlusega Rasmuse kinnistu eraldisele 9 toetust metsauuenduse hoolduseks. Kui ei ole tuvastatav, et kaebaja oleks teinud metsauuenduse hooldustöid juba 2013. a ja 2014. a, siis on veel vähem alust tuvastada nende tööde tegemist 2015. a. Seega on toetuse tagasinõudmine õiguspärane ka selle taotluse osas.
48.Rasmuse kinnistu (katastriüksus 12901:001:1100) eraldise 11 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/446-7, nr 5-9/15/471-5 ja nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust ei ole tehtud. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Rasmuse kinnistu eraldise 11 suuruseks 0,3 ha ja tegemist on pohla kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on pohla kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, arukask. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et osaliselt on tegemist tihedama vana metsaga ja osaliselt lagedama alaga. Noori puid on, kuid mitte 300-450 ringis. Lagedam ala on suhteliselt tühi. Maapind on kaetud ühtlaselt samblaga ja ei ole näha, et maakamarat oleks ümber pööratud. Kuna kaebaja II taotles toetust maapinna ettevalmistamiseks sellele maale juba 2014. a, oleks nõutavate tööde tegemise korral pidanud noori puid olema rohkem näha. Maapind on ühtlaselt sile. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
20(26)
3-18-686
49.Rasmuse kinnistu (katastriüksus 12901:001:1100) eraldise 13 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/446-7, nr 5-9/15/471-5 ja nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Rasmuse kinnistu eraldise 13 suuruseks 2,1 ha ja tegemist on pohla kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on pohla kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, harilik kuusk, arukask. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et enamalt jaolt on tegemist vana tiheda metsaga. Noori puid on, kuid mitte 2100-3150 ringis. Arvestades vana metsa olemasolu, ei saagi sellel metsaalal nii suurel arvul noori puid olla. Lagedamad alad on ka noortest puudest lagedad (nt pildid 4, 6, 7, 8, 9, 12). Maapinna ettevalmistustöid ei ole näha. Maapind on ühtlaselt samblaga kaetud ja maakamara ümberpööramise jälgi ei ole näha. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
50.Lehtmetsa kinnistu (katastriüksus 83604:002:1201) eraldise 7 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/446-7, nr 5-9/15/471-5 ja nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust ei ole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lehtmetsa kinnistu eraldise 7 suuruseks 1 ha ja tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on angervaksa kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid aru- ja sookask, harilik kuusk, harilik mänd, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et kinnistu on osaliselt tihedalt rohtu kasvanud ja vana kulu on ka noorte puude ümber (nt pildid nr 3, 5, 6, 7). Kuna kaebaja II taotles toetust ka 2016. a, pidanuks hooldustööde tegemise jäljed 2017. a näha olema. Neid aga pole. Kaebaja II taotles sellele kinnistu eraldisele toetust 3 aastat järjest. Fotodelt nähtuv ei võimalda järeldada, et sellel kinnistul oleks 3 aastat järjest hooldustöid tehtud. Pigem on tuvastatav kinnistu hooletusse jätmine. Tihedalt täiskasvanud maapinna osas ei ole võimalik näha ettevalmistustööde tegemise jälgi. Seal, kus vana kulu on vähem, mullakamara ümberpööramise jälgi ei ole. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
51.Lehtmetsa kinnistu (katastriüksus 83604:002:1201) eraldise 9 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/446-7, nr 5-9/15/471-5 ja nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldust ei ole tehtud ja maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lehtmetsa kinnistu eraldise 9 suuruseks 1 ha ja tegemist on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt on näha mõned noored puud, kuid mitte 1000-1500 ringis. Kinnistul on vana kulu mh noorte puude ümber (nt pilt nr 1, 5, 7), seega ei ole hooldustöid vähemalt 2016. a tehtud. Lagedam ala on tühi ja seal noori puid ei kasva (nt pilt nr 8). Maapinna ettevalmistustööde tegemist ei ole näha. Seal, kus vana kulu ei ole, on maapind üsna ühtlane (nt pilt nr 2). Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
21(26)
3-18-686
52.Lehtmetsa kinnistu (katastriüksus 83604:002:1201) eraldise 10 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavitustes nr 5-9/14/446-7, nr 5-9/15/471-5 ja nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsakultuuri hooldamist ei ole tehtud. Valdavalt on tegemist vanema metsaga. Maapinda pole ette valmistatud. Metsaregistri andmetel on Lehtmetsa kinnistu eraldise 10 suuruseks 1 ha ja tegemist on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik kuusk, harilik mänd, arukask, sanglepp, harilik haab. Vastustaja esitatud fotodelt on näha, et osaliselt on tegemist vana tiheda metsaga, osaliselt lagedama alaga, kus on varasemalt puid maha saetud. Noori puid on, kuigi mitte 1000-1500 ringis. Lagedamal alal ei kasva ka noori puid (nt pildid nr 5, 9). Kaebaja II on küsinud kinnistule toetust 3 aastat järjest, viimati 2016. a, kuid 2017. a piltidelt on näha, et vana kulu on alles ja ka noorte puude ümber (nt pildid nr 1, 5, 8). Seal, kus vana kulu ei ole ja maapinda on näha, ei ole võimalik tuvastada maakamara ümberkeeramist. Maapind on suhteliselt ühtlane. Kuna puudub nõutavas koguses noori puid, ei saa ka nende hooldamiseks antud toetus olla põhjendatud. Toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.
53.Ansuri kinnistu (katastriüksus 12901:001:0019) eraldise 4 osas on vastustaja 31.05.2017 kontrolliteavituses nr 5-9/16/442-7 ette heitnud, et metsauuenduse hooldamise vajadus puudub. Tegemist on metsaga, kus puuduvad nõutavas koguses hooldamist vajavad kuni 3 aasta vanused istutatud või looduslikult uuenenud metsataimed. Tegemist on tiheda metsaga, kus ei ole võimalik maapinda nõuetekohaselt ette valmistada. Metsaregistri andmetel on Ansuri kinnistu eraldise 4 suuruseks 3,2 ha ja tegemist on siirdesoo kasvukohatüübiga. Määruse nr 88 lisa 2 järgi on siirdesoo kasvukohatüübi korral uuendamiseks lubatud ja uuenduse hindamisel arvesse võetavad puuliigid harilik mänd, aru- ja sookask, harilik kuusk. Vastustaja esitatud fotod kinnitavad, et tegemist on vana tiheda metsaga, kus ei ole mingite ettevalmistööde tegemise jälgi näha. Toetust küsiti 2016. a, seega peaks 2017. a piltidel tööde tegemise jäljed näha olema. Kuna noori kuni 3 aasta vanuseid puid ei ole, siis ei ole tehtud ka mingeid hooldustöid nende jaoks. Toetuse tagasinõudmine õiguspärane. Ülejäänud seisukohad ja tõendid toetuste tagasinõudmise osas
54.Kuna vastustaja on omalt poolt esitanud põhjalikud tõendid ja selgitused, on tõendamiskoormus läinud üle kaebajatele. Kaebajad ei ole esitanud omalt poolt ühtegi tõendit, mis vastustaja tõendid ja väited ümber lükkaks. Kaebajate tunnistaja Vello Aasav ei suutnud meenutada ühtegi konkreetset aega ega kohta, kus ta oleks tõendamist vajavaid töid teinud. Seega ei ole tema ütlustega võimalik midagi tõendada.
55.Kaebajate väide, et vastustaja ei olnud varem metsauuendamise töödeks nõudeid kindlaks määranud, ei vasta tõele. Toetuse kasutamise nõuded tulevad määrustest nr 10 ja 88 ning MS-ist. Toetuse sihipärase kasutamise tuvastamiseks pole oluline kindlaks teha, kui sügavalt täpselt kaebajad metsamaadel pinnasekamarat keerasid või kui suured lapid puude istutamiseks tegid. Õigusaktid ei näe uuendustööde tegemiseks ette miinimum-, vaid maksimumnõuded ja seda metsa kaitsmise eesmärgil. Oluline on, et tehtud tööd aitaksid kaasa toetuse eesmärgile, milleks on uue metsa kasvama hakkamine. See sõltub mh kasvukohatüübist. Määruse nr 88 §-st 14 nähtuvad nõuded erinevatele kasvukohatüüpidele, samuti puude istutamise või külvi tihedus. Määruse nr 88 § 16 lg-d 1 ja 2 näitavad ära metsa uuenenuks lugemise tingimused. Järelikult on asjakohatud kaebajate esitatud metsanduse konsulent Ülle Lälli kirjad selle kohta, nagu
22(26)
3-18-686
puuduksid metsa uuendamise toetuse puhul konkreetsed nõuded. Vastustaja selgitustest nähtub, et lisaks leiab metsauuendustööde tegemise kohta teavet ka RMK veebilehelt ja erialasest kirjandusest, millele on vastustaja veebilehel viidatud. Järelikult oli kaebajatel võimalik vajadusel oma teadmisi üle kontrollida. Lisaks nähtub vastustaja selgitusest, et kaebajate esindaja Aimur Raudsepp on metsandusalase haridusega, mistõttu võib eeldada, et talle on metsatööde tegemise nõuded teada.
56.Arvestades metsa uuendamise toetuse eesmärki ja metsa uuendamiseks seatud tingimusi, ei ole asjakohased kaebajate selgitused, et toetusalustel metsamaadel võib näha puude järelkasvu. Üksikute noorte puude olemasolu ei ole piisav. Toetust ei maksta puude olemasolu, vaid tööde tegemise eest. Kui kaebajad ei ole teinud vaidlusalustel metsamaadel metsa uuendamiseks ettevalmistus- ja hooldustöid, mis tagaks nõutavas koguses noorte puude järelkasvu, ei ole järelikult toetust kasutatud sihipäraselt.
57.Kaebajate esitatud metsateatised ja raieload ei kinnita, et kaebajad oleksid täitnud metsa uuendamise toetuse nõuded.
57.1.Kaebajate viidatud aegraie on turberaie üks liike (MS § 30 lg 1), mille korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna (MS § 30 lg 2). Määruse nr 88 § 5 lg 5 järgi võib turberaie järgmise raiejärgu teha, kui raielangil kasvab sama määruse § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta. Sama paragrahvi lg 6 järgi võib turberaie viimase raiejärgu teha, kui raielangil kasvab sama määruse § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta. Kaebajale II anti Ansuri kinnistu eraldise 4 osas raieluba aegraie tegemiseks 13.10.2015 ja kaebajale I anti Kadariku kinnistu eraldise 2 osas raieluba aegraie tegemiseks 16.11.2016. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et neil kinnistutel on vana mets ja noori puid ei ole. Järelikult oli nende kinnistute osas tegemist raie esimese järguga. Arvestades toetuse taotlemise aega (mõlemad kaebajad esitasid taotluse 2016. a) ja eesmärki (mõlemad kaebajad taotlesid toetust nii maapinna ettevalmistamiseks kui ka metsauuenduse hooldamiseks), küsiti toetust järelikult raiejärgseks uue metsa kasvatamiseks. Vastustaja esitatud fotodest järeldub, et neil kinnistutel ei ole kontrolli tegemise ajaks 2017. a mais metsa raiutud, järelikult ei olnud ka metsauuenduse töid selleks ajaks tehtud. See vaid kinnitab, et toetuse tagasiküsimine oli õiguspärane.
57.2.Kaebajalt I nõuti toetus tagasi Lille kinnistu eraldiste 1, 3, 9, 5, 7 ja 8 osas. Lille kinnistu osas anti kaebajale I raieluba alles 01.11.2017, st pärast vastustaja otsuste tegemist. Eraldiste 1, 3 ja 9 osas anti raieluba aegjärgse raie tegemiseks ning eraldiste 5 ja 7 osas sanitaarraie tegemiseks. Eraldise 8 osas ei ole raieluba antud.
57.3.Sanitaarraie on MS § 28 lg 4 p 2 järgi hooldusraie üks liike, mille eesmärgiks on metsa sanitaarse seisundi parandamine ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamine, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (MS § 28 lg 7 p 3). MS § 31 lg 3 järgi tehakse sanitaarraiet nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie käigus ei tohi puistu täius langeda alla 30%. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Määruse nr 88 § 6 lg 3 järgi tohib sanitaarraiet teha mis tahes vanusega puistus. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude tunnused on sätestatud määruse nr 88 §-s 7.
23(26)
3-18-686
Arvestades sanitaarraie eesmärki, ei hinnata raieloa andmisel, kas metsa uuenemise tulemusena on kasvanud piisavalt järelkasvu. Seega ei tõenda sanitaarraieks loa andmine seda, nagu oleks Keskkonnaamet käinud kaebaja I metsakinnistutel kohapeal metsa järelkasvu kontrollimas ja selle olemasolu tuvastanud.
57.4.Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et Lille kinnistu eraldistel 1, 3 ja 9 ei ole noori puid tihedusega 1000-1500 hektari kohta. Eraldise 1 suurust (0,2 ha) arvestades peaks seal kasvama 200-300 noor puud. Piltidelt on näha vaid mõni noor puu. Valdavalt on tegemist vana metsaga. Eraldise 3 suurust (0,4 ha) arvestades peaks seal kasvama 400-600 noort puud. Piltidelt on näha vaid mõnikümmend. Valdavalt on tegemist vana metsaga. Eraldise 9 suurust (0,6 ha) arvestades peaks seal kasvama 600-900 noort puud. Piltidelt nähtub vaid mõni noor puu. Valdavalt on tegemist vana metsaga. Eeltoodust järeldub kas see, et tegemist oli raie esimese järguga, mille puhul ei nõuta noore metsa järelkasvu olemasolu, või see, et Keskkonnaamet ei käinud kohapeal noore metsa järelkasvu kontrollimas. Kohtu jaoks on iseenesest usutav, et Keskkonnaamet ei käi enne raielubade andmist metsamaadel kohapealseid kontrolle tegemas. Vastasel juhul oleks tegemist väga ajamahuka ja koormava menetlusega, mis venitaks raielubade saamist ebamõistlikult. Usutav on, et kontrolle tehakse pisteliselt või probleemsetes kohtades või probleemsete isikute puhul. Metsaregistrist ei nähtu, et Lille kinnistu oleks looduskaitse objektiks. Seetõttu puudub alus arvata, et Keskkonnaamet peaks raielubade väljastamisel selle kinnistu vastu suuremat huvi tundma.
58.Kaebajate esitatud videod selle kohta, kuidas metsaveotraktor metsas maapinda songib ja pinnast ära tõstab, ei tõenda, et selliseid töid oleks tehtud toetusalustel maadel. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kui kaebajad oleksid selliseid töid teinud ka toetusalustel maadel, poleks neile etteheiteid tehtud. Selliselt oleks tööde tegemine olnud nõuetekohane. Praegusel juhul aga kaebajate kinnistutel selliste tööde tegemist ei tuvastatud. Kuna videotest nähtub, et traktor haarab pinnast üsna sügavalt, oleksid sellise töö jäljed pidanud näha olema. 29.06.2017 kontrollakti kohaselt selgitas Aimur Raudsepp ettevalmistustööde tegemist selliselt, et tõmbas metsakirvega maapinna lehtedest ja samblast puhtaks. Maapinda süvendit ei teinud, kuna teadis kogemusest, et seal taimed ei kasva, sest jäävad vee alla. Taimi hooldas väetisega. Järelikult ei väitnud kaebajate esindaja kontrolli käigus metsatraktoriga töötamist, vaid metsakirvega töötamist. Samuti kinnitas ta, et mingeid süvendeid maa sisse ei tehtud. Järelikult ei kinnita kaebajate esitatud videod, et vaidlusalustel maadel selliselt metsatraktoriga töid tehti.
59.Kaebajate esitatud pildid selle kohta, kuidas nad on mais 2018. a kõplaga pinnast kraapinud, millest septembriks 2018. a ei jäänud järele ühtegi jälge, ei lükka ümber vastustaja väidet, et kaebajad ei ole toetusalustel metsamaadel ettevalmistustöid teinud. Esiteks ei ole tegemist asjakohase võrdlusmaterjaliga. Näidistööd ei ole tehtud kaebajate metsamaadega sarnases kasvukohas, vaid fotode asukoha andmetel Türi linnas. Kahte erinevat kohta ei saa suvaliselt võrrelda. Teiseks ei ole kõplaga tehtud pinnase kraapimised igal juhul nõuetekohased metsauuenduse tööd. Asjaolu, et sügiseks olid sellise töö jäljed kadunud, ainult kinnitab seda, et tegemist ei ole asjakohase tööga metsa uuendamiseks, sest ei taga puuseemnete mulda jõudmist. Kohus kuulas istungil asjatundjana üle Veljo Küti, kelle selgitused kinnitasid vastustaja seisukohti. Veljo Kütt selgitas, et maapinna ettevalmistamiseks ehk mineraliseerimiseks kooritakse ära maapinna pealmine kiht, eemaldatakse lehed ja okkad, metsakõdu, rohttaimed, puujuuri sisaldav kiht, kamar. Kui puuseeme kukub rohu või sambla sisse, siis ta ei hakka kasvama. Kamar keeratakse kõrvale ja tekib küngas. Sinna, kust kamar eemaldati, tekib lapp. Kuivades kohtades eemaldatakse kamar õhemalt (15 cm), viljakamas rohuga kasvukohas 20 cm, veel viljakamates kohtades, kus on rohkem rohttaimi ja suurem lämmatamise oht, kuni 30 cm, mis on seatud piiriks. Liigniisketes kohtades tuleb teha vagusid ja künkaid ning veel sügavamalt. Mineraliseerimise jäljed jäävad näha. Vaod ja ribad on näha, tuvastatavad on ka lapid (ka 15 cm), sest lohud ei kasva kinni, säilivad kümneteks aastateks. 24(26)
3-18-686
Eelkirjeldatu kinnitab, et pelgalt maapinna kerge kõplamine ei ole mineraliseerimiseks nõuetekohane. Metsaalused on tugeva pinnasega. Selleks, et puuseemned jõuaksid viljaka mullani, tuleb maakamar sügavamalt eemaldada ja sellise töö jäljed jäävad aastateks näha. Kohus eeldab, et kaebajad, kelle esindajaks on metsandusalase haridusega Aimur Raudsepp, on neist nõuetest teadlikud ning viitavad looduse ringkäigust tingitud muutustele kohtu eksitamise eesmärgil.
60.Asjatundja selgitas kohtuistungil, et hooldamise käigus tuleb rohttaimed ja põõsad kõrvaldada, muidu need lämmatavad uued puutaimed ja teisel aastal võivad need hukkuda. Mets ei saa ise hakkama Hooldustöid tuleb teha vähemalt 3 aastat, kuni puutaimed on rohurindest välja kasvanud. Hooldustöid tuleks mõnes kohas teha isegi 2 korda aastas. Võsa eemaldamisest jäävad järele tüved, mis ajavad vesivõsusid. Nende aastaringide järgi on võimalik tuvastada, millal võsa eemaldati. Seega on kohapealse kontrolli käigus võimalik tuvastada ka hooldustööde jälgi ja seda, millal need on tehtud.
61.Lisaks selgitas asjatundja, et tööde jälgi põgusal või kaugel vaatamisel alati ei näe. Maapinna ettevalmistamisel on näha lohud, mis on aastaid hiljem näha, kuigi rohi ja samblad kasvavad sees. Hooldustööde puhul on näha lõikamise jäljed. Rohttaimede puhul püsivad tüükad 1-2 aastat, puittaimedel on 4-5 aastat tööde tegemise aega näha. Järelikult ei ole ega peagi olema kõik metsauuendus- või hooldustööd kontrolli käigus tehtud fotodelt näha. Vastustaja metsandusalaste teadmistega kontrollijad käisid kõigil vaidlusalustel metsamaadel kohapeal ja kogesid vahetult, kas nõuetekohaste tööde tegemise jäljed on tuvastatavad või mitte. Vastustaja selgituste kohaselt nõuti toetus tagasi vaid maade osas, kus tuvastati tööde tegemata jätmine 100%-lise kindlusega. Kahtluse korral tööde tegemise osas jäeti toetus tagasi nõudmata. Kaebajad ei ole esitanud kohtule sama kaalukaid tõendeid vastustaja poolt tuvastatu ümberlükkamiseks. Kuna kaebajate esindajal Aimur Raudsepal oli võimalik juunis 2017. a toimunud kontrollis osaleda, oli tal võimalik tehtud tööde jälgi näidata. Seda ta ei teinud ja on hiljem tuginenud vaid väitele, et töödest ei jäägi aastate jooksul mingeid märke maha. Kuna see väide osutus asjatundja selgituste valguses ebaõigeks, siis järeldub kaebajate selgitustest, et toetust ei kasutatud sihipäraselt. Kuna kaebajad ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, loeb kohus kaebajate väited tööde tegemise kohta paljasõnalisteks.
62.Kaebajad ei ole selgitanud, mida nad ülejäänud fotodega tõendada soovivad. Need on tehtud mais ja septembris 2018. a, seega pärast vastustaja poolt kontrolli läbiviimist ega saa seega tõendada tööde tegemist enne kontrolli läbiviimist. Samuti ei lükka need ümber vastustaja esitatud fotodelt nähtuvat. Lisaks ei ole fotode asukoha teabest võimalik üheselt tuvastada, kus need fotod on täpselt tehtud. Seetõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada, et tegemist on just neil metsamaadel tehtud fotodega, mille osas toetus tagasi nõuti.
63.Kaebajate väited usaldusprintsiibi rikkumise kohta on ilmselgelt põhjendamatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p-de 4 ja 6 kohaselt ei saa isik tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele, kui ta ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt või haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena. Määruse nr 10 § 9 lg 6 järgi pidanuks toetatavad tööd (abikõlblikud kulud) olema tehtud toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval aastal. Antud juhul ei ole kaebajad neid töid teinud, mis tähendab, et kaebajad ei ole kasutanud haldusaktiga antud raha eesmärgipäraselt või on esitanud haldusakti andmiseks vastustajale ebaõigeid andmeid tööde tegemise kohta. Järelikult ei saa kaebajad tugineda usalduse kaitsele. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust toetusele. Toetust antakse konkreetsel eesmärgil konkreetsete tööde tegemiseks. Kui kaebajad neid töid ei tee ja määratud toetust sihipäraselt ei kasuta, siis puudub neil ka õigus toetusele ja õiguspärane ootus sellele, et toetust tagasi ei küsita. Toetuse tagasiküsimise võimalus on 25(26)
3-18-686
õigusaktides otse ette nähtud (HMS § 67 lg 4 p 2, MS § 10 lg 9, määruse nr 10 § 20). Metsa uuendamise toetust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et toetus määratakse vaid juhul, kui vastustaja on enne kohapealse kontrolli käigus tööde tegemise tuvastanud. See ei oleks taotluste ja toetatavate metsamaade hulka arvestades mõeldav. Tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu halduskoormusega ja muudaks taotluste menetlemise ebamõistlikult aeganõudvaks. Taotlused rahuldatakse registriandmetele ja taotlejate esitatud andmetele tuginedes. Seega kehtib usaldusprintsiip vastupidises suunas – vastustaja peab saama usaldada taotlejate esitatud andmeid. Kui hilisema kontrolli käigus leiab tuvastamist, et taotlejad ei ole esitanud õigeid andmeid või pole nõutud töid teinud, siis on vastustajal õigus toetus tagasi nõuda.
64.Kaebajad ei ole täpsustanud, kuidas on vastustaja hea halduse põhimõtet rikkunud. Kohus leiab vastupidi, et vastustaja on seda järginud. Kaebajatele on antud võimalus enne haldusakti andmist seisukohti ja tõendeid esitada ning kontrollitoimingul osaleda. Vastustaja selgitas enne haldusakti andmist kaebajatele oma seisukohti ja tuvastatud asjaolusid. Hoopis kaebajad on esitanud haldus-, vaide- ja kohtumenetluses pidevalt muutuvaid seisukohti ega ole esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi arvestatavat tõendit. Kaebajate väited on paljasõnalised, põhjendamatud ja sisutud. Vastustaja on haldusakte piisavalt põhjendanud ja esitanud ka piisavad tõendid haldusaktis väidetu kinnitamiseks. Vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme ning haldusaktid on nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärased. Otsus ja menetluskulude jaotus
65.Kohus leiab, et vastustaja otsused kaebajatelt metsa uuenduse toetuste tagasinõudmise kohta on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel on õiguspärased ka vaideotsused. Seetõttu jätab kohus kaebused tervikuna rahuldamata.
66.Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja teatas 19.02.2019 kohtule, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
26(26)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.