Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1476
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 15. juuni 2017. a otsuse nr TA17-0067967 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tagada kaebajale ettenähtud toetused, teostada kaebaja taotletud toimingud ja tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa tegevus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-1476 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. aprillil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-17-1476 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-1476 talle elektrooniliselt ja võimaldataks seda digitaalselt allkirjastada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 6 kohaselt on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses küll võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, kuid TTTS § 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse TTTS-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid arvestades TTTS-i erisustega. Kaebaja on võtnud sisuliselt omaks, et keeldus temale esitatud ITK allkirjastamisest. TTTS § 7 lg 1 p 4 on imperatiivne norm, mis ei jäta töötukassale kaalutlusruumi, vaid kohustab töötu poolt ITK allkirjastamisest keeldumise korral tema töötuna arveloleku lõpetama. Paberkandjal ITK allkirjastamisest keeldumist tuleb lugeda ITK kinnitamisest keeldumiseks ja seetõttu ei oma ka tähtsust, kas kaebaja sai ITK allkirjastamiseks 12.06.2017 töötukassasse pöörduda või mitte. Samas nähtub haigusloost (periood 09.06.2017–10.07.2017), et kaebaja terviseseisund ei ole ajavahemikul 09.06.2017–12.06.2017 halvenenud selliselt, et ta ei oleks saanud 12.06.2017 töötukassasse pöörduda. Seega tuli töötukassal lõpetada kaebaja töötuna arvelolek. Kaebaja väited seoses tema enda poolt 12.05.2017 koostatud ITK-ga ei ole asjassepuutuvad, sest tema töötuna arvelolekut ei lõpetatud põhjusel, et ta oleks 12.05.2017 keeldunud ITK kinnitamisest. Sisuliselt koostas kaebaja endale ise ITK, mille saatis seejärel töötukassale allkirjastamiseks, kuid vastustajal puudus kohustus sellist ITK-d allkirjastada. ITK koostamine on siiski töötukassa ülesandeks, kes hindab, milliseid tööturuteenuseid on töötule vaja tema tööle rakendamiseks osutada. Töötu saab teha üksnes ettepanekuid, mille põhjendatuse korral lisab töötukassa need ITK-sse, kuid töötul puudub subjektiivne õigus nõuda kindlate tööturuteenuste osutamist. Kaebajal ei ole õigust käia töötukassas vastuvõtul pikema perioodi tagant kui 30 päeva. TTTS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustusest ei võimalda erandit teha ka kaebaja põhjendused, et tal ei jää arvukate kohtuvaidluste kõrvalt aega töötukassasse pöördumiseks. Kaebaja ei ole olnud koostööaldis ja on mõistnud oma õigusi vääralt, järeldades, et tal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt käitumist just temale sobival viisil.
3-17-1476 ka digitaalselt allkirjastada, kuid selle asemel asus kaebaja ITK-d omavoliliselt muutma ja täiendama. Vastustajal puudus kohustus sellist ITK-d allkirjastada. Kaebaja keeldus 09.06.2017 kohtumisel ITK paberkandjal eksemplari koju kaasa võtmisest ja selle vastustaja juuresolekul allkirjastamisest. Vastustaja võimaldas kaebajal täiendavalt naasta töötukassasse ITK-d allkirjastama ka 12.06.2017, kuid nimetatud kuupäeval kaebaja kohale ei ilmunud. Seega on kaebajal olnud korduvalt võimalusi temale koostatud ITK-d allkirjastada, kuid kaebaja ei ole neid kasutanud. Allkirjastamisprotsessi viivitamisega on kaebaja sisuliselt keeldunud ITK kinnitamisest, vaatamata vastustaja korduvatele hoiatustele, et ITK kinnitamisest keeldumisel lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Kuna töötukassa otsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele, puudub alus rahuldada ka kohustamisnõudeid.
3-17-1476 alla kirjutama ja soovis anda hiljem allkirja digitaalselt. Samuti märgib apellant, et ta ei saanud terviseprobleemide tõttu ITK kinnitamiseks 12.06.2017 töötukassasse ilmuda.
3-17-1476 tema ettepanekutega arvestatud ja ta soovis ITK-d allkirjastada üksnes digitaalselt. Vastustaja ja halduskohus ei ole tõlgendanud asjakohaseid sätteid apellandi kui nõrgema poole kahjuks, vaid kooskõlas seaduse eesmärgiga. Apellant ei ole kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi veenvat ja arvestatavat põhjendust selle kohta, miks ta ITK kinnitamisest 09.06.2017 keeldus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.