Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-16-643 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-16-643 ähvardatud füüsilise jõuga (turvameestega). Töötukassa on kaebajat ärritumise eest püüdnud karistada (näiteks nõuded psühholoogi külastamiseks). Kaebajale saadeti kiri koolituse mittevõimaldamisest ligi 8 kuud pärast taotluse esitamist, rikkudes sellega vastamiseks antud tähtaega. Vastustajal on kohustus arvestada kaebaja arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning püstitatud eesmärkidega. Vastustajal ei ole õigust kaebajale öelda, millisele tööle ta kõlbab. Kaebaja on pika perioodi vältel vastustajalt küsinud, millise seaduse alusel kaebaja füüsilises ja vaimses tervises kaheldakse, kuid koolitamisest keeldumise otsuses ei ole vastustaja endiselt HAMET testi tegemise nõuet seadusega põhjendanud. Vastustaja varjab otsuses olulist infot, et HAMET test on erivajadustega inimestele. Kaebaja ei ole avaldanud soovi oma töövõime hindamiseks ega ole allkirjastanud vastavaid dokumente. Ilma nõuetekohase taotluseta pole võimalik mitte kedagi HAMET testile suunata (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1). Kaebajat on tema tahte vastaselt korduvalt sunnitud osalema HAMET testil ja teda on ähvardatud, et allumatuse korral jäetakse kaebaja soovitud koolitustest ilma. Vastustaja nõue, et kaebaja läheks proovitööle, on ebaseaduslik. Proovitöö on töövahendus. Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 määrusega nr 93 (määrus nr 93) kehtestatud tööhõiveprogramm 2016–2017 ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 12 lg 1 määratlevad konkreetselt, et töövahendus on sobiva töökoha või töötaja leidmiseks. TTTS § 12 lg 3 p 3 kohaselt on proovitöö tegemiseks nõutav vastav haridus, eriala ja varasem töökogemus. Töötukassa ei arvestanud kaebaja tehtud tööd, eelnevaid elulisi kogemusi ja isikuomadusi ning rikkus tahtlikult õigeaegse õppima asumise. Töötukassa ei algatanud kaebaja suhtes toime pandud rikkumiste osas õigel ajal uurimist ja on osad võimalikud tõendusmaterjalid hävitanud (kõnede salvestused).

3-16-643 Kaebaja on 17.02.2016 allkirjastanud individuaalse tööotsimiskava proovitööl osalemiseks. Proovitöö eesmärk on välja selgitada isiku sobivus konkreetsele tööle ning see, et isik näeks, kas töö vastab tema ettekujutusele ja on ka tema enda hinnangul sobiv. Ühepäevane proovitöö ei too välja kõiki tööotsija tugevusi ja nõrkusi antud töö sobivuse või mittesobivuse kohta, mistõttu ei ole koolitusvajaduse hindamisel proovitöö tulemus ainuke otsustav kriteerium. Seetõttu soovis vastustaja, et kaebaja osaleks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kutsesobivuse katsetel (HAMET testis), et aru saada just tema võimetest. Kaebaja sellest keeldus. Kaebajat ei ole ähvardatud füüsilise jõuga ega survestatud töötukassast lahkuma. Kaebaja tegevus 18.03.2016 toimunud vastuvõtul põhjustas olukorra, kus konsultandil tekkis vajadus kutsuda kaebajale turvamehed. Konsultatsiooni käigus tegi kaebaja töötukassale ettekirjutusi, ei nõustunud konsultandi ettepanekutega ega soovinud uut pöördumise aega kokku leppida. Selle tõttu venis konsultatsiooni aeg pikaks ja väljus määratud ajaraamidest, kuid kaebaja keeldus lahkumast. Kuna järgmised kliendid ootasid, siis oli konsultant sunnitud kutsuma turvamehed. Kaebaja lahkus seepeale ning kuna turvamehed ei saabunud kohe, siis kohtus kaebaja nendega väljas. Turvamehed fikseerisid olukorra ja lahkusid. Vastustaja täitis seadusest tulenevat ülesannet, pakkudes kaebajale erinevaid teenuseid, mis aitaksid tööotsingutel. Vastustajal oli soov kaebajat toetada, mida konsultant on kaebajale ka pöördumistel selgitanud. Vastustaja tegevus oli TTTS-ga kooskõlas ja õiguspärane. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamata, kuna kaebaja ei ole väidetavalt tekkinud kahju olemasolu ja selle suurust tõendatud, puudub põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel ning arusaamatuks jääb taotletava kahjunõude suuruse kujunemine. Nõue vastustaja 08.09.2016 otsuse tühistamiseks on alusetu. Vaidlustatud otsuses on toodud kaalutlused ja põhjendused, miks kaebaja koolitustele suunamine ei ole põhjendatud, samuti õiguslikud alused. TTTS ega muu õigusakt ei sätesta tähtaega, millal tuleb otsus teenusele suunamise kohta anda. Enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt- ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust koheselt pärast taotluse esitamist. Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa soovis suunata kaebaja HAMET testile, millest kaebaja keeldus. Vastustaja otsus koolitusele suunamise kohta on kaalutlusotsus ning vastustaja lähtub iga isiku koolitusvajadusest individuaalselt, arvestades isiku töötuna arveloleku kestust, haridust, töösoove jm asjaolusid. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid järginud. Vastustaja on tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 arvestanud isiku koolitusele suunamisel isiku eriala, töökogemust (töökogemus ainult valvurina, kus puudus vajadus klientidega otseselt tihedalt suhelda), vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda (tööturul on kaebajale sobivad tööpakkumisi), kaebaja suhtlemisoskust. Töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja suhtlemisoskus jätab soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebaja ei ole varasemalt töötanud töökohal, kus oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudub kindlus, kas kaebaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda. HAMET testil oleks selgunud lisaks kaebaja isikuomadused, sh suhtlemisoskus. Arvestades, et tööturul vajatakse tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt), kelle kvalifikatsioonile ei ole esitatud nõudeid, ei ole vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Kaebaja muud tööd ei otsinud, töökuulutusi ei jälginud. Kaebaja keeldus kaalumast muud tööd, nt haljastuses, pottsepa abina jne. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta keeldub otsimast sobivat tööd peale korstnapühkija ameti. Töötul on õigus tööturukoolitusele, kui see on vältimatult vajalik ja kui tööotsingute käigus selgub, et 4(11)

3-16-643 koolituse läbimine on tööle saamiseks vältimatult vajalik. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Töötukassa on kaebaja koolitusele suunamise küsimuse lahendamisel lähtunud TTTS § 9 lg-test 2, 3 ja 4 ning § 13 lg-st 1 ning õiguspäraselt kaebaja koolitusele suunamisest keeldunud, sest koolitusvajadus puudus.

5(11)

3-16-643 tegemisel üksnes tal olemasolevatest andmetest. Kaebaja ei ole välja toonud, et otsuse tegemisel oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid. Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, koostati individuaalne tööotsimiskava, toimusid kaebaja kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa soovis suunata kaebaja HAMET testile. Kuigi kaebaja ei pidanud vähemalt osaliselt eelpool nimetatud toiminguid vajalikuks, ei tähenda see, et vastavad toimingud oleks olnud õigusvastased ning kaebaja õigusi oleks haldusmenetluses rikutud. TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kõiki viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema töökogemusega (valvur) ning vestlustel ilmnenud asjaoludega, kaebaja isikuomadustega (sh kaebaja keeldumisega HAMET testi tegemisest). Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada konkreetselt tema taotletud või soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks. Kaebajal oli võimalik kandideerida teistele töökohtadele, millele vastustaja on viidanud, taotletavat koolitust läbimata. Koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele seda, milliseid spetsialiste tööturul hetkel vajatakse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, kui seda tegelikult isiku töölesaamiseks vaja ei ole. Töölesaamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekita isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. TTTS eesmärk ei ole leida isikule kõige meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia tööturu vajadustest lähtudes kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Tööturuteenuse, milleks on ka tööturukoolitus, andmise otsustamisel tuleb arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Antud juhul on seda Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsuses tehtud. Kuivõrd kaebuse esitaja tühistamiskaebus jääb rahuldamata, puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja taotluse menetlemise käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Kõik kaebaja poolt välja toodud asjaolud (vastuvõtud töötukassas, karjäärinõustamine, HAMET testile suunamine, proovipäeva sooritamise nõue) taotluse menetlemisel olid õiguspärased. Kaebaja poolt välja toodud negatiivset suhtumist kaebajasse ei saa käsitada sellise vastustaja õigusvastase tegevusena, mis võiks tuua kaasa kaebaja väidetud mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Isegi kui eeldada kaebaja väidete õigsust temasse suhtumise küsimuses, siis on tegemist eelkõige eetika valdkonda puudutava teemaga. Väärikust alandavaks tuleb lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt, võrreldes taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Igasugused kannatused ja ebameeldivused ei tähenda veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. Esitatud tõenditest (kirjavahetusest kaebaja ja töötukassa vahel ning telefonikõnedest kaebaja ja töötukassa vahel) ei saa teha järeldust, et antud juhul oleks selline raskusaste ületatud ning kaebaja inimväärikust oleks süüliselt alandatud. Ka see, et kaebajale kutsuti turvamehed, kui ta ei lahkunud kohtumiselt, kui selleks määratud aeg sai läbi, ei ole seadusega vastuolus. Kaebaja takistas tekkinud olukorras riigiasutuse tööd ja keeldus lahkumast, teostades sisuliselt õigusvastaselt oma ekslikult kujutletavat õigust. Kaebajat ei ole sihipäraselt grupiviisiliselt kiusatud ja tema inimväärikust teadlikult alandatud. 6(11)

3-16-643 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-643 ei andnud teavet testi tegemise eesmärkidest ega küsinud selleks kaebaja nõusolekut. Vastustaja on kaebajat puudutavat infot töödelnud ebaseaduslikul viisil ja kaebaja kahjuks kallutatult. Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud valvurina töötamise pärast. Vastustaja vaatleb kaebaja isikut kui valvurit ning eeldab, et valvurina ei saa füüsiliselt ja vaimselt terve inimene tööd teha. Samal ajal vastustaja ignoreerib kaebaja muid töökogemusi – seda, et kaebaja on läbinud sõjaväeteenistuse ning on iseseisvalt ehitanud maja ja vormistanud selle dokumentatsiooni. Halduskohus on otsuses vältinud teemat, et vastustaja nõudis pika perioodi jooksul, et kaebaja läheks psühholoogi vastuvõtule ning pani ilma kaebaja loata vastuvõtule aja kirja. Vastustaja ja halduskohus ignoreerivad fakti, et enne kaebaja korstnapühkijaks õppimise soovi muudeti TuOS-st ning seetõttu kasvas korstnapühkijate nõudlus. Kaebaja teavitas vastustajat, et oluline on võimalikult kiire õppima asumine. Vastustaja rikkus tahtlikult kaebaja turule sisenemise eelise. Kuna kaebaja töösooviks on korstnapühkija töö ja sellele tohib asuda ainult läbi korstnapühkija koolituse, siis on koolitus põhjendatud. Riik ei saa teha kodanikele ettekirjutusi, millisele tööle nad peavad asuma. Vastustaja diskrimineeris avalikult enda ruumides teiste töötajate ja külastajate juuresviibimisel kaebaja isikut seoses tema vanuse ja vaimsete võimetega. Vastustaja küsis kaebajalt, miks kaebajal tema vanuses veel autojuhiluba ei ole ja millisest kohas ta endale auto saab. Tegemist on eraeluliste ja suunavate küsimustega, millega antakse hinnanguid kaebaja füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Vastustaja viivitus haldusmenetluse läbiviimisel kujutab endast iseseisvat õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Ebamõistlikult pikk menetlusaeg on põhjustanud kaebajale ülemääraseid kulutusi, kannatusi, piina jne. Vastustaja on kaebaja suhtes jätkanud agressiivset vägivaldset tegevust. Nii on vastustaja koostanud kaebaja kahjuks dokumendi (haldusasi nr 3-17-1476), mille on koostanud volitusteta isik. Riigivõimu tohib vahendada vaid isik, kes on andnud vande. Suvaline töötaja ei tohi dokumente allkirjastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(III).

I

3-16-643 apellandile. II kd tl 134‒222 ja III kd tl 1‒76 ning 85‒112 esitatud tõendid on aga praeguse vaidluse lahendamisel asjakohatud. II kd tl 134‒222 ja III kd tl 1‒76 esitatud tõendid on ringkonnakohtule esitatud korduvalt ning halduskohus on need kaebajale juba tagastanud 19.12.2016 määrusega. HKMS § 198 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta või asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Viidatud tõendid on halduskohus kaebajale õigesti tagastanud, kuna küsimused sellest, kas Eesti Töötukassa Tähesaju büroos on 2015. või 2016. a-l viidud läbi teenistuslikku või riiklikku järelevalvet või kas seda peaks tegema, ei ole praeguse vaidluse ese. Niisiis ei saa neile tõenditele tugineda ka apellatsioonimenetluses. III kd tl 85‒112 esitatud tõendid näitavad aga, et 2016. ja 2017. a-l on inimesed osalenud töötukassa suunamisel korstnapühkija koolitusel. Asjaolust, et osadele inimestele on töötukassa võimaldanud osaleda korstnapühkija koolitusel, ei järeldu, et seda oleks tulnud võimaldada ka kaebajale. Niisiis on tegemist asjakohatute tõenditega, sest need ei aita lahendada töötukassa 08.09.2016 otsuse õiguspärasuse või õigusvastasuse küsimust, ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). II

3-16-643 kuud ning lõppes töötukassa 08.09.2016 keelduva otsusega. Iseenesest õige on halduskohtu otsuse p-s 14 märgitu, et TTTS ega ükski muu õigusakt ei sätesta täpset tähtaega, millal tuleb töötukassal teha otsus teenusele suunamise kohta, arvates taotluse esitamisest. Samas kehtib ka töötukassa menetluse puhul HMS § 5 lg 2 (TTTS § 1 lg 3), mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja peab õigusvastaseks, mõttetuks ja menetlust venitavaks temaga läbiviidud karjäärinõustamist ja proovitööpäeva ning psühholoogi vastuvõtule ja HAMET testile suunamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotluse menetlemise käigus töötukassa poolt tehtud menetlustoimingute üle teostatav kohtulik kontroll on piiratud, kuna menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) ning otsuse tegemisel ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Asjas esitatud tõendeid ja seisukohti hinnates saab ringkonnakohus siiski asuda seisukohale, et töötukassa poolt kaebajale pakutud karjäärinõustamine ja proovitööpäev ning soovitatud psühholoogi konsultatsioon ja HAMET test pole olnud eesmärgipäratud, arvestades TTTS § 9 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ning neist sätetest tulenevat töötukassa avarat diskretsiooni. Viidatud sätete kohaselt peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. Eeltoodule lisandub HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus ning TTTS § 9 lg-st 6 tulenev õigus kaasata tööturuteenuse vajaduse hindamisse, tööturuteenuse osutamisse ja tööturuteenuse osutamise korraldamisse eksperte. Olukorras, kus isik on pikaajaliselt ja üksnes teinud valvuritööd, tal puudub õpitud eriala ning ta on suhtluses töötukassaga üles näidanud selget konfliktset käitumist, ei saa pidada isiku suunamist karjäärinõustamisele, proovitööpäevale, psühholoogi nõustamisele ega HAMET testile otstarbetuks ega õigusvastaseks. Tähele tuleb panna, et kõik nimetatud tegevused on kaebajale olnud vabatahtlikud. Kaebajal on õigus valida elukutset ja end vabalt koolitada enda rahaliste vahendite arvelt, kuid töötukassa suunamisel koolitust taotledes tuleb arvestada seda reguleeriva õigusraamistikuga. Seega ei leia ringkonnakohus, et töötukassa oleks kaebaja taotluse menetlemisel viinud läbi asjakohatuid menetlustoiminguid ning sellega menetlust õigusvastaselt venitanud. Asja menetlusest nähtub pigem, et töötukassa on püüdnud kaebaja kõigile rohkearvulistele pöördumistele vastata ning selgitada, miks üks või teine toiming oleks kaebajale endale kasulik. Kaebaja taotluse menetlemine on olnud pidev, kirjavahetus ja suhtlemine poolte vahel vaidluste tõttu kestev, ning ringkonnakohtule ei nähtu töötukassa õigusvastast viivitust (HMS § 5 lg 2).

3-16-643 teostamise eesmärkidega, milleks konkreetsel juhul tuleb pidada TTTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärke, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija enda kindlast (kuid subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt otsuse p-s 7 märkis, ei järeldu asjaolust, et mingitele isikutele on võimaldatud korstnapühkija koolitusel osaleda, see, et töötukassal lasuks kohustus võimaldada vastavat koolitust ka kaebajale, kui vastav koolitusvajadus on töötukassale jäänud ebaselgeks. Et töötukassa 08.09.2016 otsus on õiguspärane, jääb rahuldamata selle tühistamise nõue ning kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue. Kuna kohus ei ole tuvastanud töötukassa tegevuses õigusvastasust, jääb rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. III

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.