Otsuse avalikult teatavakstegemise 14.03.2019, Tartu aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1886
Haldusasi
OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11.07.2017. a otsuse nr 13-30.2/17/1495 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks OÜ Hadar 02.05.2017. a taotlust nr 63001700434 uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 14.12.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Hadar apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant OÜ Hadar Esindaja prokurist Sirje Jõgiste Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 22.02.2019. a seisukoha lisana esitatud „Meede 1.2 investeeringu kontroll-leht“ (9 lk).
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.12.2017. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 15.04.2019 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.OÜ Hadar esitas 02.05.2017 PRIA-le taotluse (tl 10-14p; taotluse nr 63001700434) põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 7) alusel.
2.PRIA hindas kaebaja taotlust 39 punktiga 51-st maksimaalselt võimalikust ja jättis selle 11.07.2017. a otsusega nr 13-30.2/17/1495 (tl 32-34) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 ja lg 5 alusel rahuldamata. a) ELÜPS § 76 lg 4 kohaselt kontrollitakse taotluse kontrollimise käigus taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. PRIA-l on kohustus kontrollida ka taotluses esitatud andmete õigsust (ELÜPS § 9 lg 1) sh ka esitatud müügitulu liigi ja suuruse õigsust. Toetuse taotleja on kohustatud võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sealhulgas teha kohapealset kontrolli (ELÜPS § 76 lg 3 p 1). Taotleja on kohustatud esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe (ELÜPS § 76 lg 3 p 5). b) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 82 lg 1 järgi peavad ettevõtte eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagama, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametnikele või selleks nende poolt volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal. Sama artikli lg 2 kohaselt võivad kontrollimise eest vastutavad ametnikud või selleks nende poolt volitatud isikud nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest. c) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 28 p 1 lit c kohaselt peavad läbiviidavad kontrollid tagama, et vajaduse korral esitatakse toetustaotluse juurde tõendavad dokumendid, mis kinnitavad taotluse rahastamiskõlblikkust. d) Et teha kindlaks taotleja vastavus määruse nr 7 § 2 lg-le 1, tuleb tuvastada taotleja kogu müügitulu ja omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu suurus kogu müügitulus. Tegelikku müügitulu ei tõenda ainult arvandmed majandusaasta aruandes. e) Vastuseks 23.05.2017. a järelepärimisele nr 13-30.2/17/931-1 teatas taotleja, et kasvatab astelpajumarju ning kõik müügitulu andmed on kajastatud majandusaasta aruannetes. Sularahaarveid ja kassa sissetuleku ordereid ei esitatud, vaid selgitati, et „majandusaasta aruande koostamise aluseks on 2015. a ja 2016. a algdokumentideks OÜ Hadar sularahaarved ja kassa sissetuleku orderid, toodangu realiseerimine toimus isikustamata väikemüügi korras“. Pangakonto väljavõtte nõuet pidas taotleja seadusevastaseks ja põhjendamatuks ja selle esitamist elektrooniliselt ebaturvaliseks. Ühtegi lisadokumenti müügitulu tõendamiseks ei esitatud. 19.06.2017. a kirjas leidis OÜ Hadar, et PRIA nõue on seadusevastane ning müügitulu tõendavad dokumendid jättis esitamata. f) Taotlejale määrati ja maksti toetus ka põllumajandusministri 20.12.2007. a määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 158) alusel (taotluse nr 120009670481). Selle taotluse osas viidi 2016. a juulikuus läbi kohapealne kontroll, mis hõlmas ka 2015. aastat ja mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu. g) 13.07.2016. a kontroll-lehe kohaselt ei esitanud kaebaja ka eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet. Kui PRIA oleks nimetatud dokumentide alusel kohapealse kontrolli käigus OÜ Hadar 2015. a müügitulu tuvastanud, poleks olnud mingit vajadust 2015. a müügitulu tõendavate dokumentide esitamise nõudeks ka kõnealuse meetme ja taotluse raames.
Sama majandusaasta topeltkontrolliks puudub vajadus. Eelnevast tuleneb ka seos OÜ Hadar noortaluniku meetme raames esitatud taotluse järelkontrolliga.
3.Kaebaja esitas PRIA otsuse peale vaide (tl 37-40p).
4.PRIA jättis vaide 16.08.2017. a vaideotsusega nr 13-30.2/17/1531-1 (tl 41-42p) rahuldamata. a) Toetuse määramisel ei ole aluseks ainult hindepunktid. PRIA-l on kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust (ELÜPS § 9 lg 1), sh ka esitatud müügitulu liigi ja suuruse õigsust ja seda võib, kuid ei pea tegema ilmtingimata kohapealse kontrolli käigus. b) Taotlejal on kohustus esitada põllumajandusliku omatoodangu müügist tulu (raha) saamist tõendavad dokumendid, et PRIA saaks otsustada, kas taotleja vastab müügitulu osas määruse nr 7 § 2 lg-le 1. Ainult taotleja poolt äriregistrile esitatud arvandmed ei tõenda müügitulu tegelikku saamist. c) PRIA ei ole taotluse rahuldamata jätmise alusena viidanud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 3 (valeandmed jms), vaid § 79 lg 4 p-le 1, mille kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Taotlejale pandi kohustus esitada oluliste asjaolude (müügitulu) tõendamiseks lisateave. d) Müügitulu tegelikku saamist peab tõendama taotleja. Ainult arved nn isikustamata müügi kohta ei ole tõendiks raha laekumise kohta. Kui taotleja leiab, et tegemist on tema ärisaladusega, siis ei pea toetust taotlema. Selgusetuks jääb, kuidas kahjustaks müügitulu kohta andmete avaldamine (kellele, millises koguses ja millise hinna eest marju müüdi) PRIA-le OÜ Hadar ärisaladust. e) OÜ Hadar on saanud toetust ka määruse nr 158 raames (taotluse nr 120009670481). Nimetatud taotluse osas viidi 2016. a juulikuus läbi kohapealne kontroll, mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu (hõlmas ka 2015. aastat, mis on mõlema taotluse osas kontrollitav majandusaasta). Kui eelnimetatud kohapealse kontrolli käigus oleks OÜ Hadar 2015. a müügitulu tuvastatud, poleks olnud mingit vajadust 2015. a müügitulu tõendavate dokumentide esitamiseks mõlema meetme raames. f) Põllumajandusameti kontrolliga välja selgitatud toodangunäitajate alusel ei ole võimalik kindlaks teha tegelikult saadud müügitulu. g) Kui astelpajumarjade realiseerimine toimus „isikustamata väikemüügi“ korras, peab toetuse taotleja olema suuteline neid tehinguid tõendama. h) Ekslik on OÜ Hadar vaides esitatud väide, et pangakonto filtreerimata väljavõttega tutvumise soov esitati suuliselt kohapeal. i) PRIA kohtleb müügitulu tõendavate dokumentide esitamise nõude täitmisel taotlejaid võrdselt ega vii OÜ Hadar osas läbi mingit erandlikku ega rangemat kontrollimenetlust.
5.OÜ Hadar esitas 15.09.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA 11.07.2017. a otsuse nr 13-30.2/17/1495 tühistamiseks (tl 2-7, 138-139p). a) Kaebaja on enda väitel kõik 02.05.2017. a taotlusega nr 63001700434 seotud nõuded täitnud. b) Vastustaja tegevus kaebaja taotluse nr 63001700434 menetlemisel pole olnud kooskõlas ELÜPS, karistusseadustiku, haldusmenetluse, raamatupidamise ja konkurentsiseadusega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa hea halduse tavaga. Vastustaja toimingud ei järgi PRIA tööjuhendit M17 Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse (meede 6.3, voor 4) administreerimise protseduur, PRIA 2017. c) Vastustaja on taotluse nr 63001700434 menetluse õigusvastaselt sidunud toetustaotluse nr 120009670481 järelkontrolliga.
d) Kaebaja ei ole aastatel 2015 ja 2016 kasutanud palgalist tööjõudu, vaid toimib juhatuse liikme ja pereliikmete tasustamata töö abil. Töö tegemine eeldab masinate, seadmete, kütuste ja kulumaterjalide kulu, mis on kajastatud majandusaasta aruandes. e) Vastustaja esindaja peainspektor Õ. Unt ei kontrollinud 2015. aasta müügitulu saamist tõendavaid dokumente. Kaebaja esitas kohapealse kontrolli teostamiseks kõik esindaja poolt kirjalikult taotletud dokumendid. f) Vastustaja käsitleb vaid müügitulu tõendavate dokumentide küsimust. Kaebaja hinnangul ei kuulu vastustaja edastatud 2009. aasta meetme 1.2 kontroll-leht nr 255997 käesoleva haldusaja tõendite koosseisu. Sellegipoolest esitab kaebaja sellele oma seisukohad (tl 142-146): tegemist on näiliku dokumendiga, mis sisaldab olulises mahus valeandmeid ja -väiteid ning õiguspäraselt ei saanud dokument vormiliselt ja sisuliselt olla koostatud 13.07.2016. Kohtule on edastamata OÜ Hadar taotluse nr 63001700434 menetluse haldustoimik. Kompromissivõimaluse välistamine vastustaja poolt on põhjendamata.
6.PRIA vaidles vastuses kaebusele (tl 126-128) sellele vastu.
7.Tartu Halduskohus jättis 14.12.2017. a otsusega (tl 147-152p) kaebuse rahuldamata. a) Halduskohus nõustus põhilises osas vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid täies mahus korrata (HKMS § 165 lg 2). b) Toetuse taotleja nõuetekohasuse väljaselgitamiseks on oluline kindlaks teha tema müügitulu ning omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu osakaal. OÜ Hadar on esitatud taotluses näidanud 2016. a majandusaasta müügitulu marjade ja puuviljade müügist 4037 eurot ja 2015. a 4065 eurot (tl 11). Põllumajandustoodangu müügitulu ei tõenda üksnes äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes märgitud arvandmed, samuti isikustamata müügi kohta koostatud arved, mille eest raha laekumine pole tuvastatud, ega ka fakt, et kaebaja tegeleb astelpajukasvatusega. c) Vastustajal on kontrollikohustus ning õigus taotleja nõuetekohasuses ja kulude abikõlbulikkuses veendumiseks kontrollida erinevaid dokumente ja kasutada erinevaid kontrollivorme (sh kontroll andmekogude alusel, kohapealne kontroll ja dokumentide väljanõudmine). d) Nii kehtiv õigus kui ka kohtupraktika näevad ette dokumentide koostamise, säilitamise ja kontrollimiseks esitamise kohustuse toetuse taotlejale/saajale. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele. Taotlejal on õigus küll tema taotluse õiguspärasele menetlemisele, kuid kehtiv õigus ja kohtupraktika panevad ka taotlejale endale osalise tõendamiskoormuse asjaolude väljaselgitamisel. e) Dokumentide esitamise nõue ei tohi olla ülemäärane saavutatava eesmärgi suhtes. Halduskohtu hinnangul määratles ja täpsustas vastustaja 23.05.2017. a, 13.06.2017. a ja 27.06.2017. a järelepärimistes, milliseid andmeid ta taotluse ja taotleja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajab. Kaebaja on üldsõnaliselt viidanud tehnilistele raskustele suuremahuliste tõendite esitamisel. Kaebaja poolt näidatud mahtu (umbes 100 ja 150 arvet aastas või 14 ja 11 kassa sissetulekuorderit – vt halduskohtu otsuse p 13.1.2) ei saa pidada kuigi suureks. Väikeettevõtluse puhul ei saa eeldada märkimisväärset tehnilist võimekust, kuid samas ei ole tänapäevased skaneerimisseadmed kättesaamatud oma hinnalt, võimalik on kasutada mõne teise isiku seadmeid või pöörduda originaaldokumentidega PRIA lähima piirkondliku teenindusbüroo poole. Välistatud pole tänapäevaste erifunktsiooniliste sidevahendite (sh mobiiltelefon) kasutamine. Suuremahulisi dokumente on võimalik jagada osadeks, kui nende edastamisel raskused tekivad. Vastustaja on teinud kaebajale ettepaneku ära näidata, kuidas oleks tema arvates võimalik nõutud dokumente esitada (tl 22-23). Kaebaja ei ole pidanud õigeks mahukate dokumentide saatmist vastustaja e-posti aadressil, kuid ei ole ka pakkunud välja võimalust esitada dokumente paberkandjal.
f) Dokumentide nõudmine vastustaja nõutud ulatuses ei kahjusta kaebaja ärisaladust. Eelduslikult töötleb vastustaja talle laekuvat erinevat teavet taotlejate majandustegevuse ja rahalise seisu kohta õiguspäraselt ning kaebaja kahtluseks, et filtreerimata kontoväljavõtte esitamise korral võiks tema ärisaladus sattuda isikute kätte, kellel selleks juurdepääs puudub, ei ole vaidluse käigus ilmnenud mingit alust. g) Palgalise tööjõu ja tööjõukulu puudumine ei pruugi alati veel tähendada müügitulu puudumist, kuna näiteks pereettevõtte puhul ei ole selle käivitamise või ettevõtluse säilitamise faasis võimatu, et mingil ajal tehakse tulu saamiseks tasuta tööd. h) Dokumentide esitamiseks kohustamine ei sea kahtluse alla muude asutuste tegevust ja nende andmekogude usaldusväärsust. Kontrolli ese ja kontrollitavate andmete koosseis on erinev. Näiteks ei tõenda Põllumajandusameti kontrolli tulemusena kindlaks tehtud tootmise olemasolu müügitulu põllumajandussaaduste tootmisest ning äriregistrisse esitab andmed ettevõtja ise, Maksu- ja Tolliameti kontrolli ese ega perioodid ei lange samuti kokku PRIA kontrolliga. i) Õigusvastaseks ei saa pidada, kui kahe erineva menetluse jaoks on sama asjaolu võimalik kontrollida samaaegselt. Ka PRIA poolt läbi viidavas kontrollimenetluses kehtivad haldusmenetluse üldised põhimõtted, vormivabaduse põhimõte (kui kehtiv õigus ei sätesta konkreetset vorminõuet) ning kohustus viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. j) PRIA ametnik ei nõudnud raamatupidamisdokumentide ja pangakontode filtreerimata väljavõtete esitamist üllatuslikult kohapealse kontrolli käigus. Kaebajat oli 06.07.2016. a e-kirjas (tl 28) eelnevalt teavitatud, et need dokumendid kuuluvad kontrolliesemesse. Kontrollaktist nr 27781 (tl 131-132) nähtub samuti, et eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet ei esitatud. Kontrollakti on allkirjastanud ka kaebaja esindaja. Kaebaja vastuväidete kohaselt kontrollaktile (tl 30) ei esitatud raamatupidamisest eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet, kuna OÜ Hadar hinnangul ei olnud selline nõue õiguspärane ning inspektor ei osanud viidata nõude õiguslikule alusele (tl 30). k) 2015. a müügitulu kohta dokumentide esitamata jätmine 2016. aasta kontrolli käigus ei ole menetluse lõpptulemuse seisukohast ainumäärav, kuna kaebajal oli võimalus vastustaja nõudel need dokumendid 2017. aastal esitada ning vastustaja andis selleks isegi mitmel korral võimaluse. Küll aga näitab kaebaja käitumine müügitulu tõendamiseks (sh arvete alusel raha laekumise kohta) nõutud dokumentide esitamisega seoses tema suhtumist kaasaaitamiskohustuse täitmisesse. l) Vastustaja pole esitanud taotluse nr 63001700434 terviklikku haldustoimikut. Samas ei ole asjas vaidlust hindepunktide ega paremusjärjestuse kujunemise üle, vaid selles, kas kaebaja on täitnud kohustuse esitada nõuetelevastavuse kontrollimiseks nõutud dokumendid ja lisateabe. Halduskohtu hinnangul võimaldavad poolte esitatud asjakohased tõendid vaidluse lahendada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 14.01.2018 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 156-158p, 172-172p), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada PRIA 11.07.2017. a otsus nr 13-30.2/17/1495 ja kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama OÜ Hadar 02.05.2017. a taotlus nr 63001700434. a) Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59, iseäranis selle lõikeid 2 ja 7. Art 59 lg 2 seostub võrdse kohtlemise põhimõttega. Art 59 lg-s 7 on sätestatud kohapealse kontrolli läbiviimine. Kaebaja ei ole ühelgi viisil takistanud kohapealse kontrolli läbiviimist, kuid on keeldunud põhjendamata nõudmisi täitmast.
b) Kaebaja teeb etteheited PRIA menetluse läbipaistvusele ning väidab, et halduskohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. c) Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja täpsustused vastustaja poolt väidetavalt 13.07.2016 koostatud kontroll-lehel (tl 142-146). d) Halduskohus on jätnud tuvastamata, kas ja kuidas on täidetud toetustaotluse menetluses võrdse kohtlemise nõue määruse nr 7 toetusvoorus 4. Kas ühetaoline kohtlemine on toimunud kõigi 337 positiivse otsuse saanud taotleja osas ja kas on nõutud kõigi ettevõtete kogu kahe aasta raamatupidamise sisedokumendid vastustaja e-postile?
9.PRIA taotleb vastuses apellatsioonkaebusele (tl 166-168) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. a) PRIA on vaidlustatavas haldusaktis taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena viidanud ELÜPS § 79 lõike 4 punktile 1, mille kohaselt tehakse lisaks EP ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lõikes 7 ja art 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus ka juhul kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Üheks taotlejale esitatud nõudeks on kohustus esitada oluliste asjaolude tõendamiseks lisateave (ELÜPS § 76 lg 3 p 5). Taotleja ei ole seda teinud. b) OÜ Hadar on esitatud taotluses ja majandusaasta aruannetes näidanud 2016. a majandusaasta müügitulu marjade ja puuviljade müügist summas 4 037 eurot ja 2015. a summas 4 065 eurot. Muud müügitulu majandusaasta aruanded ei kajasta. c) PRIA ei pea ilmtingimata iga taotluse puhul kohapealset kontrolli läbi viima. Taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole seeläbi mingil moel rikutud. d) Taotlejal on kohustus esitada dokumendid põllumajandusliku omatoodangu müügi kohta, sh esitatud arved ja raha saamist tõendavad dokumendid, et PRIA saaks otsustada, kas taotleja vastab müügitulu osas määruse nr 7 § 2 lg-le 1. Antud juhul toetuse taotleja müügitulu tõendavaid dokumente PRIA poolt nõutud viisil ei esitanud ja tegelikult saadud müügitulu ei tõendanud. e) Ainult taotleja poolt äriregistrile esitatud arvandmed müügitulu kohta ei tõenda veel müügitulu tegelikku saamist. Vähesed pole juhtumid, kus äriregistrile majandusaasta aruandes esitatud põllumajandusliku müügitulu kohta puuduvad üldse raamatupidamisdokumendid või ei suuda taotleja ka kohapealse kontrolli käigus müügitulu saamist tõendada (läbi varasemate programmperioodide levinumad heina, õunte, küüslaugu, mee jms müük) või ei suuda tõendada, et näidatud koguses põllumajandustoodangut üldse toodetud või müüdud on jne. Nii et OÜ Hadar müügitulu nõude täitmise kontrollimises PRIA poolt enne toetuse määramist ei ole midagi erandlikku. Viited kontrolli teostamise õigusele ainult kontrollvalimi alusel ei ole asjakohased, samuti ei pea PRIA igal juhul kontrollima dokumente kohapealse kontrolli käigus. Viimatinimetatu on üks kontrolli vormidest. f) OÜ Hadar on saanud toetust ka määrus nr 158 raames (taotluse nr 120009670481). Nimetatud taotluse osas viidi 2016. a juulikuus läbi kohapealne kontroll, mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega ega olnud seetõttu võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu (hõlmas ka 2015. aastat, mis on mõlema taotluse osas kontrollitav majandusaasta). Määrus nr 158 näeb ette müügitulu nõude täitmise kontrolli järelevalveperioodil ja määrus nr 7 näeb ette põllumajandusliku müügitulu olemasolu toetuse taotlemisel § 2 lg-s 1 sätestatud suuruses. Mõlema määruse kohaselt tuleb kontrollida 2015. a müügitulu tegelikku saamist. PRIA ei pea minema kohapeale teise taotluse raames samasid dokumente uuesti kontrollima, kui meetme 1.2 kohapealse kontrolli käigus on keeldutud neid esitamast. Samuti ei määra taotleja kontrolli vormi. Kui taotleja leiab, et müügitulu saamist tõendavate dokumentide esitamine on tema jaoks koormav, pole mahu poolest täidetav ja PRIA
nõue on ebamõistlik, tema ärisaladusi riivav jms, siis peaks ta viitama viisile, kuidas PRIA tema müügitulu tõendatuks pidada saaks. g) Taotleja esindaja on väitnud, et toetustaotluse nr 120009670481 kohapealse kontrolli käigus PRIA järelevalveametnik 2015. a müügitulu saamist tõendavaid dokumente kontrollida ei soovinud ning OÜ Hadar esitas kohapealse kontrolli teostamiseks kõik esindaja poolt kirjalikult taotletud dokumendid. PRIA ametniku 06.07.2016. a e-kiri toetuse saajale ning kontrollakt tõendavad aga vastupidist. h) 13.07.2016. a kontrollakti nr 27781 (tl 131-132) kohaselt ei esitanud taotleja raamatupidamist koos algdokumentidega, seega ei olnud võimalik kontrollida müügitulu (sh 2015. a müügitulu summas 4 065 eurot). Raamatupidamisest ei esitatud eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet (pangakonto filtreerimata väljavõtete esitamise nõue sisaldus PRIA järelevalveametniku 06.07.2016. a kirjas). Ainuüksi arvete kirjutamine ei näita müügitulu tegelikku saamist. i) Müügitulu tegelikku saamist määruses sätestatud suuruses peab tõendama taotleja. Kuna taotleja esindaja keeldub esitamast müügitulu tegelikku saamist tõendavaid dokumente elektrooniliselt, viidates nende mahukusele (väidetavalt 2015. aastal ca 100 arvet ja 2016. a ca 150 arvet), ärisaladusele jms. ega esitanud neid ka kohapealse kontrolli käigus, siis pole võimalik tuvastada, kas isik üldse kvalifitseerub taotlejaks. Samas tegi PRIA kaebajale ettepaneku ära näidata, kuidas oleks tema arvates siis võimalik nõutud dokumente esitada (kui e-posti aadressil ega ka paberkandjal neid ei saa esitada, sest väidetavalt nende maht on sedavõrd suur ja tegemist on ärisaladusega). Antud juhul tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustus täidetuks. Taotlejalt pole võimalik toetuskõlblikkuse osas rohkem informatsiooni saada. j) Vastustajale pole arusaadav, kuidas on lisadokumentide esitamise nõue vastuolus PRIA enda protseduurireeglitega ja millist seadustest tulenevat menetluskorda OÜ Hadar puhul müügitulu tõendamise osas rikutud on. Toetuse taotlemisel ei viida ühe ja sama taotleja osas läbi mingeid süstemaatilisi halduskontrolle, vaid kontrollitakse taotleja vastavust meetme määruse nõuetele. k) Kaebaja väitel on 13.07.2016 koostatud dokument talle esmakordselt teatavaks tehtud alles antud kohtumenetluse raames. Kontroll-leht pidavat sisaldama valeväiteid. Vastustaja on esitanud 13.07.2016. a kontrollaktile nr 27781 lisaks kontroll-lehe. l) Taotlejate võrdse kohtlemise nõue on täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjalike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
12.Kaebaja soovis toetust määruse nr 7 alusel. Määruse nr 7 § 2 lg 1 järgi on nõutav, et taotlejal oli taotletava toetuse saamise aastale eelnenud kahel aastal müügitulu määruses täpsemalt sätestatud ulatuses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 sätestab haldusmenetluses esitatava taotluse üldregulatsiooni, mis kohaldub ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt ka PRIA menetluses. HMS § 14 lg 3 p 5 järgi peab kirjalik taotlus sisaldama muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et HMS § 14 lg 3 p 5 koosmõjus määruse nr 7 § 2 lg-ga 1 kohaselt lasub kaebajal tõendamiskohustus, et tal on tekkinud taotletava toetuse saamise aastale eelnenud kahel aastal piisav müügitulu. Kui taotleja oma tõendamiskohustust ei täida, siis ta toetust ei saa. Järelikult on see kaebaja enda huvides tõendada PRIA-le piisavat müügitulu, müügitulu tõendamine ei ole ei PRIA ega kohtute kohustus.
13.Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 59. Ringkonnakohus selgitab, et PRIA ei ole käesoleval juhul rikkunud ühtegi viidatud artikli lõigetest. Määruse nr 1306/2013 art 59 lg 2 ei ole käesoleval juhtumil asjassepuutuv, sest reguleerib kontrollivalimi koostamist kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Määruse nr 1306/2013 art 59 lg 7 sätestab: „Toetuse- või maksetaotlus lükatakse tagasi, kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.“ Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole ammendava taotluse tagasilükkamise aluste loeteluga, vaid selles on ette nähtud taotluse tagasilükkamise lisaalused puhuks, kui taotleja takistab kontrolli läbiviimist. Ei PRIA ega halduskohus ei ole sellele sättele tuginenud.
14.Kaebaja kahtleb, kas ühetaoline kohtlemine on toimunud kõigi 337 positiivse otsuse saanud taotleja osas. Ringkonnakohus selgitab, et juhtumil, kui kaebaja ei esita toetuse saamiseks nõutavaid andmeid, ei puutu võrdse kohtlemise põhimõte asjasse. Kui isik soovib saada riigilt toetust, siis tuleb tal täita selle saamiseks ette nähtud tingimused, v.a juhul, kui need tingimused on ise diskrimineerivad või ebaproportsionaalselt koormavad, mida nad käesoleval juhul ei ole.
15.Kaebaja väitel ei ole halduskohus pööranud piisavalt tähelepanu tema täpsustustele väidetavalt 13.07.2016 koostatud kontroll-lehel (tl 142-146). Ringkonnakohus viitab halduskohtu otsuse punktile 18.3 ega pea vajalikuks seal öeldut korrata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et puudub vajadus kaebaja poolt uuesti esitatud kontroll-lehe toimiku materjalide juurde võtmiseks, sest see on toimikus juba olemas. Kaebaja 22.02.2019. a seisukoha lisana esitatud „Meede 1.2 investeeringu kontroll-leht“ (9 lk) tuleb seetõttu kaebajale tagastada.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja üldsõnalised etteheited läbipaistvusele ja uurimispõhimõtte rakendamisele ei ole põhjendatud.
menetluse
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kaebaja kordab apellatsioonkaebuses peamiselt vaides ja halduskohtule esitatud kaebuses juba esitatud argumente. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas koormab käesolev kohtumenetlus, kus kaebaja kordab mitmes kohtuastmes ühtesid ja samu väiteid, kaebajat tema arvates vähem kui vastustaja nõude tõendada 2015. ja 2016. a müügitulu täitmine. Müügitulu tõendamiseks oleks kaebajal tulnud esitada üks kord müügiarved ja filtreerimata pangakonto väljavõte. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks hakata kaebaja korduvatele väidetele uuesti üksikasjalikult vastama. PRIA ja halduskohtu põhjenduste ülekordamine ei suurenda nende arusaadavust juhul, kui puudub mõistmisvalmidus.
18.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.