OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11.07.2017 otsuse nr 13-30.2/17/1495 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks OÜ Hadar 02.05.2017 taotlust nr 63001700434 uuesti läbi vaatama selleks antud tähtaja jooksul
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – OÜ Hadar, volitatud esindaja prokurist Sirje Jõgiste esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Hadar kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. jaanuaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ Hadar esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse (registreeritud 02.05.2017 nr 63001700434) põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ (määrus nr 7) alusel.
3-17-1886
PRIA hindas kaebaja taotlust 39 punktiga 51-st maksimaalselt võimalikust ja jättis 11.07.2017 otsusega nr 13-30.2/17/1495 taotluse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 ja lõige 5 alusel rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:
1.1.ELÜPS § 76 lg 4 kohaselt kontrollitakse taotluse kontrollimise käigus taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. PRIA-l on kohustus kontrollida ka taotluses esitatud andmete õigsust (ELÜPS § 9 lg 1) sh ka esitatud müügitulu liigi ja suuruse õigsust. Toetuse taotleja on kohustatud võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sealhulgas teha kohapealset kontrolli (ELÜPS § 76 lg 3 p 1). Taotleja on kohustatud esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe (ELÜPS § 76 lg 3 p 5).
1.2.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 82 lg 1 järgi peavad ettevõtte eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagama, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametnikele või selleks nende poolt volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal. Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad kontrollimise eest vastutavad ametnikud või selleks nende poolt volitatud isikud nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 28 p 1 c kohaselt peavad läbiviidavad kontrollid tagama, et vajaduse korral esitatakse toetustaotluse juurde tõendavad dokumendid, mis kinnitavad taotluse rahastamiskõlblikkust.
1.3.Et teha kindlaks taotleja vastavus määruse nr 7 § 2 lõikele 1, tuleb tuvastada taotleja kogu müügitulu ja omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu suurus kogu müügitulus. Tegelikku müügitulu ei tõenda ainult arvandmed majandusaasta aruandes.
1.4.Vastuseks 23.05.2017 järelepärimisele nr 13-30.2/17/931-1 teatas taotleja, et kasvatab astelpajumarju ning kõik müügitulu andmed on kajastatud majandusaasta aruannetes. Sularahaarveid ja kassa sissetuleku ordereid ei esitatud, vaid selgitati, et „majandusaasta aruande koostamise aluseks on 2015. a ja 2016. algdokumentideks OÜ Hadar sularahaarved ja kassa sissetuleku orderid, toodangu realiseerimine toimus isikustamata väikemüügi korras“. Pangakonto väljavõtte nõuet pidas taotleja seadusevastaseks ja põhjendamatuks ja selle esitamist elektrooniliselt ebaturvaliseks. Ühtegi lisadokumenti müügitulu tõendamiseks ei esitatud. 19.06.2017 kirjas leidis OÜ Hadar, et PRIA nõue on seadusevastane ning müügitulu tõendavad dokumendid jättis esitamata.
1.5.Taotlejale määrati ja maksti toetus ka põllumajandusministri 20.12.2007 määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel (taotluse nr 120009670481). Selle taotluse osas viidi 2016. a juulikuus läbi kohapealne kontroll, mis hõlmas ka 2015. aastat ja mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega, seetõttu ei olnud võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu.
1.6.13.07.2016 kontroll-lehe kohaselt ei esitatud ka eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet. Kui PRIA oleks nimetatud dokumentide alusel kohapealse kontrolli käigus OÜ Hadar 2015. a müügitulu tuvastanud, poleks olnud mingit vajadust 2015. a müügitulu tõendavate dokumentide esitamise nõudeks ka kõnealuse meetme ja taotluse raames. Sama
2(12)
3-17-1886
majandusaasta topeltkontrolliks puudub vajadus. Eelnevast tuleneb ka seos OÜ Hadar noortaluniku meetme raames esitatud taotluse järelkontrolliga.
2.PRIA jättis 16.08.2017 vaideotsusega nr 13-30.2/17/1531-1 rahuldamata OÜ Hadar vaide PRIA 11.07.2017 otsuse peale. Vaideotsuse seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised: 1) toetuse määramisel ei ole aluseks ainult hindepunktid. PRIA-l on kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust (ELÜPS § 9 lg 1), sh ka esitatud müügitulu liigi ja suuruse õigsust ja seda võib, kuid ei pea tegema ilmtingimata kohapealse kontrolli käigus; 2) taotlejal on kohustus esitada põllumajandusliku omatoodangu müügist tulu (raha) saamist tõendavad dokumendid, et PRIA saaks otsustada, kas taotleja vastab müügitulu osas määruse nr 7 § 2 lg-le 1. Ainult taotleja poolt äriregistrile esitatud arvandmed ei tõenda müügitulu tegelikku saamist; 3) PRIA ei ole taotluse rahuldamata jätmise alusena viidanud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 3 (valeandmed jms), vaid § 79 lg 4 p-le 1, mille kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Taotlejale pandi kohustus esitada oluliste asjaolude (müügitulu) tõendamiseks lisateave; 4) müügitulu tegelikku saamist peab tõendama taotleja. Ainult arved nn isikustamata müügi kohta ei ole tõendiks raha laekumise kohta. Kui taotleja leiab, et tegemist on tema ärisaladusega, siis ei pea toetust taotlema. Selgusetuks jääb, kuidas kahjustaks müügitulu kohta andmete avaldamine (kellele, millises koguses ja millise hinna eest marju müüdi) PRIA-le OÜ Hadar ärisaladust; 5) OÜ Hadar on saanud toetust ka põllumajandusministri 20.12.2007 määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ raames (taotluse viitenr 120009670481). Nimetatud taotluse osas viidi 2016. a juulikuus läbi kohapealne kontroll, mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega ning seetõttu ei olnud võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu (hõlmas ka 2015. aastat, mis on mõlema taotluse osas kontrollitav majandusaasta). Kui eelnimetatud kohapealse kontrolli käigus oleks OÜ Hadar 2015. a müügitulu tuvastatud, poleks olnud mingit vajadust 2015. a müügitulu tõendavate dokumentide esitamiseks mõlema meetme raames; 6) Põllumajandusameti kontrolliga välja selgitatud toodangunäitajate alusel ei ole võimalik kindlaks teha tegelikult saadud müügitulu; 7) kui astelpajumarjade realiseerimine toimus “isikustamata väikemüügi” korras, peab toetuse taotleja olema suuteline neid tehinguid tõendama. Müügi toimumise ja tegelikul tulu saamise kohta tõendite esitamise nõue ei ole seadusevastane; 8) ekslik on OÜ Hadar vaides esitatud väide, et pangakonto filtreerimata väljavõttega tutvumise soov esitati suuliselt kohapeal; 9) PRIA kohtleb müügitulu tõendavate dokumentide esitamise nõude täitmisel taotlejaid võrdselt ega vii OÜ Hadar osas läbi mingit erandlikku ega rangemat kontrollimenetlust.
3.OÜ Hadar esitas 15.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse 11.07.2017 otsuse nr 1330.2/17/1495 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 18.09.2017 määrusega tühistamisnõude osas menetlusse. Kohus määras 04.10.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning selgitas kaebajale täiendavalt (määruse põhjenduste p 4), et kaebuse eesmärgi saavutamiseks – taotluse alusel soovitud toetuse saamiseks – on otstarbekas lisaks juba esitatud tühistamisnõudele esitada ka taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue.
3(12)
3-17-1886
Vastustaja esitas 03.10.2017 vastuse kaebusele (tl 126-128) ning kaebaja täiendavad seisukohad ja tõendid 05.11.2017 ja 06.11.2017 (tl 138-139; tl 141-146). Kaebaja on 05.11.2017 taotlenud lisaks tühistamisnõudele ka nõude kohustada vastustajat OÜ Hadar 02.05.2017 taotlust nr 63001700434 uuesti läbi vaatama selleks antud tähtaja jooksul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist, väites järgmist.
4.1.Kaebaja on kõik 02.05.2017 taotlusega number 63001700434 seotud nõuded täitnud. Kaebaja on andnud vastustaja erinevatele esindajatele selgitusi ja täpsustusi taotluse kohta kolme vastuskirjaga. Kaebaja on kinnitanud, et ei ole vastu kontrollitoimingutele, kuid ei nõustu raamatupidamise dokumentide saatmisega vastustajale e-posti teel. Vastustaja esindajad on taotlenud kaebaja kogu kahe aasta äridokumentatsiooni edastamist ametnikule e-posti teel ebamääraste ning kaudsete viidete ja tõlgendustega eurodirektiivi nõuetele.
4.2.Vastustaja tegevus kaebaja taotluse nr 63001700434 menetlemisel pole olnud kooskõlas
ELÜPS,
karistusseadustiku, haldusmenetluse ja raamatupidamise seadustega, konkurentsiseadusega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa hea halduse tavaga. Vastustaja toimingud ei järgi PRIA tööjuhendit M17 Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse (meede 6.3, voor 4) administreerimise protseduur, PRIA 2017.
4.3.Vastustaja on 02.05.2017 taotluse nr 63001700434 menetluse õigusvastaselt sidunud eelmise, Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meetme 1.2 raames 2009. aastal esitatud toetustaotluse (viitenumber 120009670481) järelkontrolliga 13.07.2016 ning jätnud põhjendamata, kuidas on eelmine taotlus seotud käesoleva meetme 11.07.2017 otsusega.
4.4.Vastustaja 06.07.2017 kirjas ei ole kohane ametniku hinnang/analüüs, et tulu ei teki kui ei ole palgalist tööjõudu. Kaebaja ei ole aastatel 2015 ja 2016 kasutanud palgalist tööjõudu, vaid toimib juhatuse liikme ja tema pereliikmete tasustamata töö abil. Töö tegemine eeldab masinate, seadmete, kütuste ja kulumaterjalide kulu, mis on kajastatud majandusaasta aruandes.
4.5.Vastustaja esindaja peainspektor Õnne Unt ei soovinud 2015. aasta müügitulu saamist tõendavaid dokumente kontrollida. Kaebaja esitas kohapealse kontrolli teostamiseks kõik esindaja poolt kirjalikult taotletud dokumendid. Kohapeal esitas Õ. Unt suulise taotluse, et soovib tutvuda pangakonto filtreerimata väljavõttega. Kaebaja esindaja palus esitada konkreetne põhjendus ja seaduslik alus ning avaldas valmisolekut edastada taotlus pangakonto väljastamiseks juhatusele. Õ. Unt ei osanud nimetada, mis eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel pangakonto väljavõtet küsitakse.
4.6.Ametnikul on kohustus ja avaliku ressursiga kaetud võimalus teostada seaduslikku kontrolli, mitte esitada põhjendamata kahtlusi ja koormata põhjendamatus mahus taotlejat. Vastustaja seab oma tegevusega otseselt kahtluse alla Põllumajandusameti tegevuse vähemasti kontrollipädevuse osas (iga-aastane tootmise kohapealne kontroll, sh saaginumbrite hinnang paikvaatlusel), Maksu- ja Tolliameti (igakuised deklaratsioonid) ja Äriregistri andmed (majandusaasta aruanded).
4.7.Kaebaja väidab 05.11.2017 täiendavates seisukohtades järgmist. Vastustaja taandub 03.10.2017 esitatud vastuväites kaebusele p 1 (lk 2 lõik 7) näiliselt äriühingu kõigi dokumentide ja andmete edastamise nõudest e-posti teel (kaebuse lisad 2,4,6) ja käsitleb vaid müügitulu tõendavate dokumentide küsimust. Vaatamata asjaolule, et kaebaja hinnangul ei kuulu vastustaja edastatud 2009. aasta meetme 1.2 kontroll-leht nr 255997 haldusaja nr 3-17-1886 tõendite koosseisu, on kaebaja esitanud sellele dokumendile oma seisukohad (tl 142-146); 4(12)
3-17-1886
tegemist on näiliku dokumendiga, mis sisaldab olulises mahus valeandmeid ja -väiteid ning õiguspäraselt ei saanud dokument vormiliselt ja sisuliselt olla koostatud 13.07.2016. Kohtule on edastamata OÜ Hadar 02.05.2017 taotluse nr 63001700434 menetluse haldustoimik. Kompromissivõimaluse välistamine vastustaja poolt on põhjendamata.
Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
5.1.Meetme eripäraks on see, et 11 250 eurot makstakse välja koheselt toetuse määramisel, kulutused tehakse ja kuludokumendid esitatakse hiljem ning seejärel makstakse välja teine osa toetusest (3 750 eurot).
5.2.Et kvalifitseeruda määruse nr 7 alusel taotlejaks, peab ettevõtjal olema määruse § 2 lg-s 1 nimetatud suuruses põllumajanduslikku müügitulu, mis peab olema saadud omatoodetud põllumajandustoodangu müügist ning moodustama üle 50 % taotleja kogu müügitulust. Kaebaja on esitatud taotluses ja majandusaasta aruannetes näidanud 2016. a majandusaasta müügitulu marjade ja puuviljade müügist 4 037 eurot ja 2015. a 4 065 eurot. Muud müügitulu majandusaasta aruanded ei kajasta.
5.3.ELÜPS § 76 lg 4 kohaselt kontrollitakse taotluse kontrollimise käigus taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. PRIA-l on kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust, sh ka esitatud müügitulu liigi ja suuruse õigsust (ELÜPS § 9 lg 1).
5.4.Maaelu arengu toetuse taotleja on kohustatud võimaldama kontrollimist (ELÜPS § 76 lg 3 p 1) ja esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe (p 5). Taotlejal on kohustus esitada dokumendid põllumajandusliku omatoodangu müügi kohta, sh esitatud arved ja raha saamist tõendavad dokumendid, et PRIA saaks otsustada, kas taotleja vastab müügitulu osas määruse nr 7 § 2 lõikele 1. Ainult taotleja poolt äriregistrile esitatud arvandmed müügitulu kohta ei tõenda veel müügitulu tegelikku saamist.
5.5.Viited kontrolli teostamise õigusele ainult kontrollvalimi alusel ei ole asjakohased, samuti ei pea PRIA igal juhul kontrollima dokumente kohapealse kontrolli käigus – see on vaid üks kontrolli võimalustest.
5.6.ELÜPS § 79 lõike 4 p 1 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Üheks taotlejale esitatud nõudeks on kohustus esitada oluliste asjaolude tõendamiseks lisateave.
5.7.Müügitulu tegelikku saamist määruses sätestatud suuruses peab tõendama taotleja. Kuna taotleja esindaja keeldub esitamast müügitulu tegelikku saamist tõendavaid dokumente elektrooniliselt, viidates nende mahukusele (väidetavalt 2015. aastal ca 100 arvet ja 2016. a ca 150 arvet), ärisaladusele jms. ega esitanud neid ka kohapealse kontrolli käigus, pole võimalik tuvastada, kas isik üldse kvalifitseerub taotlejaks. Ainult arved nn isikustamata müügi kohta ei ole tõendiks raha laekumise kohta ehk selle kohta, et midagi on müüdud ja sellest ka tulu saadud.
5.8.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 28 p 1 c kohaselt peavad läbiviidavad kontrollid tagama, et vajaduse korral esitatakse toetustaotluse juurde dokumendid, mis
5(12)
3-17-1886
kinnitavad taotluse rahastamiskõlblikkust. Juurdepääsu taotleja äridokumentidele sätestab Euroopa Parlamendi nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 art 82, millele viitab ka taotluse rahuldamata jätmise otsus.
5.9.Kaebaja on saanud toetust ka põllumajandusministri 20.12.2007 määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 158) raames. Hetkel kestab selle taotluse osas järelevalveperiood (toetuse saaja peab olema teinud investeeringu nõuetekohaselt, peab täitma müügitulu nõuet ning kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt). Toetuse saajad ei saa eeldada, et PRIA edaspidi juba välja makstud toetusraha või investeeringuobjektide kasutust ei kontrolli.
5.10.Nn noortaluniku toetuse osas viidi 2016. a juulikuus OÜ Hadar juures läbi kohapealne kontroll investeeringu ja nõutava müügitulu osas, mille käigus OÜ Hadar esindaja ei esitanud raamatupidamist koos algdokumentidega ega olnud seetõttu võimalik tuvastada tegelikku saadud müügitulu (kontroll hõlmas ka 2015. aastat, mis on mõlema taotluse osas kontrollitav majandusaasta). Mõlema meetme määruse kohaselt tuleb kontrollida 2015. a müügitulu tegelikku saamist. PRIA ei pea minema kohapeale teise taotluse raames samu dokumente sama ajavahemiku osas uuesti kontrollima, kui meetme 1.2 kohapealse kontrolli käigus on keeldutud neid esitamast. Kui taotleja/toetuse saaja keeldub esitamast dokumente kohapealse kontrolli käigus, samuti leiab, et müügitulu saamist tõendavate dokumentide esitamine on tema jaoks koormav, pole mahu poolest täidetav, tema ärisaladust riivav jms, siis peaks ta viitama viisile, kuidas tema müügitulu tõendatud saaks.
5.11.Kaebaja on väitnud, et toetustaotluse nr 120009670481 kohapealse kontrolli käigus ei soovinud PRIA järelevalveametnik 2015. a müügitulu saamist tõendavaid dokumente kontrollida ning OÜ Hadar esitas kohapealse kontrolli teostamiseks kõik esindaja poolt kirjalikult taotletud dokumendid. Õ. Undi 06.07.2016 e-kiri toetuse saajale ning kontrollakt tõendavad aga vastupidist. Vale on ka prokuristi esitatud väide, et pangakonto filtreerimata väljavõttega tutvumise soov esitati alles suuliselt kohapeal.
5.12.Asjaolu, et taotleja majandustegevuseks on astelpajukasvatus, ei tõenda veel seda, et näidatud ulatuses on marju müüdud ja müügitulu saadud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Asjas on vaidlus PRIA 11.07.2017 otsuse (tl 32-34) õiguspärasuse üle, millega vastustaja jättis rahuldamata kaebaja taotluse nr 63001700434 (tl 10-14) toetuse saamiseks põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 (edaspidi määrus nr 7) „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ alusel. Kaebaja taotles selle määruse alusel toetust 15 000 eurot põllumajandusliku majandushoone rekonstrueerimiseks. Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist ja tema taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist kindlaksmääratud aja jooksul.
7.Kokkuvõtvalt on vastustaja asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et taotleja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid vastustaja arvates kontrollida tema vastavust määruse nr 7 § 2 lõikele 1 (müügitulu nõutavas ulatuses). Vastustaja on taotlust rahuldamata jättes tuginenud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1, mille kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja,
6(12)
3-17-1886
taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Kaebaja väitel ei ole vastustaja tegevus taotluse rahuldamata jätmisel olnud kooskõlas kehtiva õigusega ega PRIA enda tööjuhendiga (tl 48-121).
8.Määrusega nr 7 kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6 „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames antava väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse (edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord (§ 1). Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust (määruse nr 7 § 2 lg 1). Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted (§ 2 lg 3).
9.Kohus nõustub põhilises osas vaideotsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks täies mahus korrata (halduskohtumenetluse seadistuku (HKMS) § 165 lg 2) ning käsitleb järgnevalt kaebuses esitatud väiteid.
10.Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse taotleja nõuetekohasuse väljaselgitamiseks on oluline kindlaks teha tema müügitulu ning omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu osakaal. OÜ Hadar on esitatud taotluses näidanud 2016. a majandusaasta müügitulu marjade ja puuviljade müügist 4037 eurot ja 2015. a 4065 eurot (tl 11). Vastustajal on õigus, et põllumajandustoodangu müügitulu määruse nr 7 § 2 lg 1 tähenduses ei tõenda üksnes äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes märgitud arvandmed, samuti isikustamata müügi kohta koostatud arved, mille eest raha laekumine pole tuvastatud, ega ka fakt, et kaebaja tegeleb astelpajukasvatusega. Vastustaja on 2015. ja 2016. aasta müügitulu tõendamiseks palunud kaebajal täpsustada, mis marju ettevõttes 2015. a ja 2016. aastal kasvatati ja müüdi ning paluti esitada nende aastate kohta müügitulu tõendavad müügiarved, filtreerimata kujul pangakonto väljavõte ja kuludokumendid (23.05.2017 järelepärimine, tl 15).
11.Kohus nõustub vastustajaga esmalt selles, et vastustajal on kontrollikohustus. ELÜPS § 76 lg-te 4 ja 5 kohaselt kontrollitakse taotluse kontrollimise käigus taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. PRIA-l on kohustus kontrollida ka taotluses esitatud andmete õigsust (ELÜPS § 9 lg 1), mis käesoleva vaidluse puhul hõlmab ka esitatud müügitulu suuruse kohta esitatud andmete õigsuse ja osakaalu kontrollimist. Vastustaja viidatud Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 28 p 1 c kohaselt peavad läbiviidavad kontrollid tagama, et vajaduse korral esitatakse toetustaotluse juurde tõendavad dokumendid, mis kinnitavad taotluse rahastamiskõlblikkust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 82 lõike 2 kohaselt võivad kontrollimise eest vastutavad ametnikud või selleks nende poolt volitatud isikud nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest (äridokumendid ja lisateave). Määruse nr 1306/2013 art 79 lg 3 p a) kohaselt on äridokumendiks kõik ettevõtja majandustegevusega seotud 7(12)
3-17-1886
raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu kvaliteedi kohta, kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed. Vastustaja märgib põhjendatult, et tal on õigus taotleja nõuetekohasuses ja kulude abikõlbulikkuses veendumiseks kontrollida erinevaid dokumente ja kasutada erinevaid kontrollivorme (sh kontroll andmekogude alusel, kohapealne kontroll ja dokumentide väljanõudmine). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS kohaldub vastavalt ELÜPS § 1 lg-le 2). Kaebajal on õigus, et PRIA-l on õigus ja kohustus kasutada andmekogudes (sh säriregister, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandusamet) juba olemas olevaid andmeid. Samas on vastustajal kohustus oma uurimisja kontrollifunktsiooni täites vajalikud tõendid koguda ning kohapealne kontroll ei ole selleks ainus ega alati ka tõhusaim võimalus.
12.Lisaks haldusorgani kontrollikohustusele ja vajadusele välja selgitada taotleja nõuetekohasus ning toetuse andmise eelduste täidetus, näevad nii kehtiv õigus kui ka kohtupraktika ette dokumentide koostamise, säilitamise ja kontrollimiseks esitamise kohustuse toetuse taotlejale/saajale. Vastustaja märgib õigesti, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele (vt ka Riigikohtu 04.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-12 p 18). Taotlejal on õigus küll tema taotluse õiguspärasele menetlemisele, kuid kehtiv õigus ja kohtupraktika panevad ka taotlejale endale osalise tõendamiskoormuse asjaolude väljaselgitamisel. Riigikohus on 15.10.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-40-08 (p 18) leidnud, et olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb koormus vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale. Samas on kohtupraktika rõhutanud, et lisaks haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusele lasub ka tootjal kohustus tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada ning juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul (Riigikohtu seisukoht viidatud otsuses nr 3-3-1-40-08, p 19). Selline kohustus tuleneb ka maksukorralduse seaduse § 57 lg-st 3 ja raamatupidamise seaduse §-st 4. Vastustaja tegevust täiendavate dokumentide küsimisel tuleb pidada seega eesmärgipäraseks ja kehtiva õigusega kooskõlas olevaks.
13.Kaebaja väidab, et on teinud omalt poolt kõik võimaliku andmete esitamiseks ning viitab kolmele vastusele, milles ta on vastustajale selgitusi ja täpsustusi esitanud.
13.1.Vastustaja on 23.05.2017 järelepärimises (tl 15) palunud täpsustada, mis marju ettevõttes 2015. ja 2016. aastal kasvatati ja müüdi ning paluti esitada nende aastate kohta müügitulu tõendavad müügiarved, filtreerimata kujul pangakonto väljavõte ja kuludokumendid.
13.1.1.Kaebaja vastas 30.05.2017 (tl 16), et OÜ Hadar tegevuse põhisuunaks on maheastelpaju kasvatus ja marjade müük. Vastav informatsioon on kajastatud majandusaasta aruannetes, mis on esitatud koos taotlusega, ja meetme määrusest tulenevalt on teave taotluse menetlejale kättesaadav äriregistri kaudu. Kaebaja märkis ka, et Põllumajandusameti Mahepõllumajanduse büroo viib igal aastal läbi järelevalve, mis muuhulgas kajastab jooksva aasta toodangunäitajad. Põllumajandusameti vastavad andmed on ristkasutuses ja PRIA-le kättesaadavad.
8(12)
3-17-1886
13.1.2.Samas märkis kaebaja, et majandusaasta aruande koostamise aluseks on neil aastatel algdokumentidena OÜ Hadar sularahaarved ja kassa sissetuleku orderid (2015. aasta müük nr 1151101-1151115 ja 2016. aasta müük nr 1160901-1160912), toodangu realiseerimine toimus isikustamata väikemüügi korras.
13.1.3.Filtreerimata kujul pangakontode väljavõtete nõudmise kohta märkis kaebaja, et see on arusaamatu ja vastuolus seadusega ning järelepärimises ei ole põhjendatud, kuidas 2015. ja 2016. aasta kuludokumendid on õiguslikult seotud määrusega nr 7. Nõue esitada ametniku eposti aadressile ettevõtte kahe aasta raamatupidamise dokumendid (sh paberkandjal olev maht) on ülemäärane. Nõue esitada pangakonto andmed on tehniliselt teostamatu mahu tõttu ning turvanõudeid eirav. Järelepärimises pole esitatud selle õiguslikku alust.
13.2.Vastustaja täpsustas 13.06.2017 järelepärimises nõuet esitada 2015. ja 2016. aasta kohta ettevõtte filtreerimata pangakonto väljavõte, müügiarved, kassa sissetuleku orderid ja kassaraamat, müügitulu saamiseks tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, lisades sisulised põhjendused ning õiguslikud alused (ELÜPS § 76 lg 3 p 1 ja § 76 lg 3 p 5 ning § 79 lg 4 p-s 3 sätestatud alus taotluse rahuldamata jätmiseks). Kaebaja vastas sellele järelepärimisele 19.06.2017 (tl 19), et ettevõtte tegevuse eesmärk on teenida tulu ning jääb arusaamatuks, mida PRIA jaoks tähendab „müügitulu saamiseks tehtud kulutusi tõendavad dokumendid“, sest kõik kulud ettevõttes tehakse samal eesmärgil. Kaebaja pidas liialt lühikeseks ka vastustaja antud 4-päevast tähtaega. Kaebaja arvates ei vastanud vastustaja ka tema varasematele taotlustele ära näidata, milliseid konkreetseid puudusi talle ette heidetakse, ning õiguslikku alust elektrooniliselt raamatupidamisdokumentide ja pangaväljavõtete edastamiseks eelmise kahe aasta kohta, sh eelmiste aastate kogumahus kuludokumentide edastamist.
13.3.Vastustaja esitas 27.06.2017 vastuse (tl 22-23) kaebaja selgitustaotlusele, milles ühtlasi kordas kohustust esitada juba varem nõutud dokumendid ja andis tähtaja.
13.3.1.Vastustaja selgitas, et omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu kindlakstegemisel vaadeldakse tõendeid kogumis. Kui lisateavet ei ole esitatud, ei ole võimalik tuvastada, kas taotleja vastab määruse nr 7 § 2 lõikele 1 omatoodetud põllumajandusliku müügitulu osas. Samas selgitas vastustaja, et ainult majandusaasta aruandes toodud müügitulu põhjal ei ole võimalik toetust määrata, sest pole teada, kas tegelikult on tegemist omatoodetud põllumajandusliku toodangu müügist saadud tuluga, kui suur see tegelikult on ja kas see moodustab üle 50% taotleja kogu müügitulust. Vastustaja selgitas, et kui kaebaja on saanud omatoodetud marjade müügist tulu, on seda võimalik tõendada, esitades põllumajandusliku müügitulu saamist tõendavad dokumendid (kellele, millistes kogustes ja millal on marju müüdud, raha laekumine). Tõendiks võib olla ka pangakonto väljavõte, millest nähtub tulu laekumine äriühingu arvele, samuti maksja. Kui taotleja peab andmete esitamist nõutud viisil toetuse taotlemise raames liialt koormavaks, siis palus PRIA kaebajal selgitada, mil viisil peaks menetleja nõutava müügitulu suurust kontrollima. Vastustaja märkis ka, et kohapealse kontrolli käigus 2016. a ei esitanud taotleja raamatupidamisdokumente, mille põhjal oleks olnud võimalik kohapeal müügitulu kindlaks teha.
13.3.2.Kaebaja on 06.07.2017 vastuses (tl 24-27) märkinud, et ei ole kontrolli teostamise vastu, kuid ei nõustu soovitud mahus raamatupidamisdokumentide edastamisega PRIA ametnikule eposti teel. PRIA peab esmalt tuginema andmebaaside andmetele ning alles täiendava ja põhjendatud vajaduse korral teostatakse kohapealne kontroll õiguspärase lähteülesande alusel. Kohane ei ole ametniku hinnang, et tulu ei teki kui ei ole palgalist tööjõudu. OÜ Hadar tegeleb
9(12)
3-17-1886
maheastelpaju kasvatusega ja marjatootmisega alates 2008. aastast, toodangu andmed on järjepidevalt kajastatud majandusaasta aruannetes ja mahetootmise registris. Algdokumendid (ülekandearved ja/või kassa sissetulekuorderid isikustamata väikemüügi korral) ja kuluarved on kajastatud ettevõtte raamatupidamises ja kogumina majandusaasta aruannetes, mis on alati kohaselt esitatud. Algdokumentidega on võimalik tutvuda kohapeal. Kuludokumentide maht 2015. aastal on ligikaudu 100 ja 2016. aastal ligikaudu 150 arvet. Marjatoodangu olemasolu on iga-aastaselt kontrollinud Põllumajandusamet või Taimetoodangu inspektsioon. Tuginedes tegelikele toodangumahtudele perioodil 2008-2016 on müügikogused olnud kuni seitse (7) tonni aastas ja ettevõtja ei pea vajalikuks enamat kinnitust esitada.
14.Kaebaja leiab, et vastustaja nõue esitada nõutavad andmed kahe aasta ulatuses on liigselt koormav oma mahu tõttu. Kohus nõustub kaebajaga selles, et dokumentide esitamise nõue ei tohi olla ülemäärane saavutatava eesmärgi suhtes. Kohtu hinnangul on vastustaja 23.05.2017, 13.06.2017 ja 27.06.2017 järelepärimistes määratlenud ja täpsustanud, milliseid andmeid ta taotluse ja taotleja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajab. Taotleja on küll kasutanud korduvalt võimalust omapoolsete selgitustega ja etteheidetega vastustaja poole pöördunud, kuid need pöördumised ei sisalda konstruktiivseid küsimusi näiteks selle kohta, kas kaebaja poolt loetletud dokumentide esitamisega võiks pidada kohustust täidetuks või milliste dokumentide esitamist peaks PRIA piisavaks. Kaebaja on üldsõnaliselt viidanud tehnilistele raskustele suuremahuliste tõendite esitamisel. Kaebaja poolt näidatud mahtu (umbes 100 ja 150 arvet aastas või 14 ja 11 kassa sissetulekuorderit – vt ülal otsuse p 13.1.2) ei saa pidada kuigi suureks. Väikeettevõtluse puhul ei saa eeldada märkimisväärset tehnilist võimekust, kuid samas ei ole tänapäevased skaneerimisseadmed kättesaamatud oma hinnalt, võimalik on kasutada mõne teise isiku seadmeid või pöörduda originaaldokumentidega PRIA lähima piirkondliku teenindusbüroo poole. Välistatud pole tänapäevaste erifunktsiooniliste sidevahendite (sh mobiiltelefon) kasutamine. Suuremahulisi dokumente on võimalik aga jagada osadeks, kui nende edastamisel raskused tekivad. Vastustaja on teinud kaebajale ettepaneku ära näidata, kuidas oleks tema arvates võimalik nõutud dokumente esitada (tl 22-23). Kaebaja ei ole pidanud õigeks mahukate dokumentide saatmist vastustaja e-posti aadressil, kuid ei ole ka pakkunud välja võimalust esitada dokumente paberkandjal. Kohtul pole alust arvata, et vastustaja sellist esitamist kuidagi takistada võiks. Kaebaja on 06.07.2017 vastuses PRIA-le (tl 24-27) märkinud, et dokumentidega on võimalik kohapealse kontrolli käigus tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tegevus olnud õigusvastane dokumentide esitamise nõudmisel ning kohapealne kontroll, mida kaebaja peab primaarseks võimaluseks dokumentide esitamise asemel kaebaja enda poolt, ei ole otstarbekas meetod olukorras, kus kontrolli esemeks on ainult raamatupidamisdokumendid ning ülaltoodut arvesse võttes ei ole põhjust arvata, et nende maht oleks sedavõrd suur, et kohapealne kontroll oleks ainus mõistlik kontrollivorm. Võrdluseks on 13.07.2016 läbi viidud kohapealse kontrolli raames olnud tutvumine raamatupidamisdokumentidega vaid üheks küsimuseks lisaks neile, mis kindlasti eeldavad tutvumist kohapeal (nt põhivara olemasolu, teavitussiltidega tähistamine jm; tl 28).
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et dokumentide nõudmine vastustaja nõutud ulatuses kahjustab kaebaja ärisaladust. Eelduslikult töötleb vastustaja talle laekuvat erinevat teavet taotlejate majandustegevuse ja rahalise seisu kohta õiguspäraselt ning kaebaja kahtluseks, et filtreerimata kontoväljavõtte esitamise korral võiks tema ärisaladus sattuda isikute kätte, kellel selleks juurdepääs puudub, ei ole vaidluse käigus ilmnenud mingit alust.
10(12)
3-17-1886
16.Kohus nõustub kaebaja väitega, et palgalise tööjõu ja tööjõukulu puudumine ei pruugi alati veel tähendada müügitulu puudumist, kuna näiteks pereettevõtte puhul ei ole selle käivitamise või ettevõtluse säilitamis faasis võimatu, et mingil ajal tehakse tulu saamiseks tasuta tööd. Vastustaja vastav põhjendus ei mõjuta aga lõplikku otsustust.
17.Dokumentide esitamiseks kohustamine ei sea kahtluse alla muude asutuste tegevust ja nende andmekogude usaldusväärsust, nagu kaebaja väidab. Kontrolli ese ja kontrollitavate andmete koosseis on erinev. Näiteks kaebaja väidetud Põllumajandusameti kontrolli tulemusena välja selgitatud tootmise olemasolu ei tõenda müügitulu põllumajandussaaduste tootmisest ning äriregistrisse esitab andmed ettevõtja ise, Maksu- ja Tolliameti kontrolli ese ega perioodid ei lange samuti kokku PRIA kontrolliga.
18.Kaebaja väidab, et vastustaja on õigusvastaselt sidunud praeguse vaidluse tinginud kontrolli Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meetme 1.2 raames 2009. aastal esitatud toetustaotluse (viitenumber 120009670481) järelkontrolliga 13.07.2016. Nimelt on vastustaja vaidlustatud otsusega kaebaja taotlust rahuldamata jättes muude põhjenduste hulgas märkinud, et ka nn noortaluniku meetme raames esitatud taotluse (nr 120009670481) osas 2016. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus ei õnnestunud 2015. a müügitulu kontrollida, kuna OÜ Hadar esindaja ei esitanud kogu raamatupidamist koos algdokumentidega.
18.1.Vastustaja on selgitanud, et mõlema meetme raames antavate toetuste kontroll hõlmas sama asjaolu – 2015. a põllumajandustoodangu müügitulu. Vastustaja arvates on tõhus menetlus, kui sama asjaolu kontrollimiseks ei viida läbi mitut erinevat menetlust. Kohus nõustub vastustajaga, et õigusvastaseks ei saa pidada, kui kahe erineva menetluse jaoks on sama asjaolu võimalik kontrollida samaaegselt. Ka PRIA poolt läbi viidavas kontrollimenetluses kehtivad haldusmenetluse üldised põhimõtted ning HMS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vormivabaduse põhimõte (kui kehtiv õigus ei sätesta konkreetset vorminõuet) ning kohustus viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
18.2.Õige ei ole kaebaja väide, et raamatupidamisdokumentide ja pangakontode filtreerimata väljavõtete esitamist nõudis PRIA ametnik üllatuslikult 13.07.2017 taotluse viitenumbriga 120009670481 kohapealse kontrolli käigus. Kaebajat oli 06.07.2016 e-kirjas (tl 28) eelnevalt teavitatud, et need dokumendid kuuluvad kontrolliesemesse. Kontrollaktist nr 27781 (tl 131132) nähtub samuti, et eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet ei esitatud. Kontrollakti on allkirjastanud ka kaebaja esindaja. Kaebaja vastuväidete kohaselt kontrollaktile (tl 30) ei esitatud raamatupidamisest eelnevalt küsitud filtreerimata pangakonto väljavõtet, kuna OÜ Hadar hinnangul ei olnud selline nõue õiguspärane ning inspektor ei osanud viidata nõude õiguslikule alusele (tl 30).
18.3.Kaebaja väitel ei soovinud vastustaja ametnik (peainspektor Õ. Unt) 2015. a müügitulu saamist tõendavaid dokumente kontrollida (vt ka kaebaja 06.07.2017 vastus PRIA-le, tl 24-27). Samas on meetme 1.2. investeeringu kontroll-lehel (tl 130) märgitud, et käibevara kohta esitati „hunnik arveid“, ning kontroll-lehel märgitud summa osas möönis ametnik, et see võib olla ekslik, kuna raamatupidamise kulukontot ei esitatud. Kontrolli kohta koostatud akti nr 27781 (tl 131-132) on allkirjastanud ka kaebaja esindaja. Kohus ei pea asjakohaseks tõendiks praeguse kohtumenetluse käigus esitatud 13.07.2016 kontroll-lehte koos kaebaja kommentaaridega (tl 142-146), kuna vaidlus praeguses asjas on selle üle, et kaebaja ei esitanud nõutavaid dokumente müügitulu tõendamiseks vastustaja 23.05.2017, 13.06.2017 ja 27.06.2017 järelepärimiste alusel.
11(12)
3-17-1886
18.4.Kohus märgib, et 2015. a müügitulu kohta dokumentide esitamata jätmine 2016. aasta kontrolli käigus ei ole menetluse lõpptulemuse seisukohast ainumäärav, kuna kaebajal oli võimalus vastustaja nõudel need dokumendid 2017. aastal esitada ning vastustaja andis selleks isegi mitmel korral võimaluse. Küll aga näitab kaebaja käitumine müügitulu tõendamiseks (sh arvete alusel raha laekumise kohta) nõutud dokumentide esitamisega seoses tema suhtumist kaasaaitamiskohustuse täitmisesse.
19.Kaebajal on õigus selles, et vastustaja pole esitanud taotluse nr 63001700434 terviklikku haldustoimikut. Samas ei ole asjas vaidlust hindepunktide ega paremusjärjestuse kujunemise üle, vaid selles, kas kaebaja on täitnud kohustuse esitada nõuetelevastavuse kontrollimiseks nõutud dokumendid ja lisateabe. Kohtu hinnangul võimaldavad poolte esitatud asjakohased tõendid vaidluse lahendada.
20.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ning piisavalt nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendatud. Kaebajale ei ole küll esitatud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vaidlustatud otsuse projekti. Samas on vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud vastustaja ja kaebaja korduv seisukohtade vahetamine kaebajale esitatava dokumentide edastamise kohustuse üle (vt käesoleva otsuse p 13 ja selle alapunktid) ning muuhulgas on vastustaja selgelt kaebajat teavitanud, et kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel ei ole vastustajal võimalik tõendada üht toetustaotluse rahuldamise eeldust (nõutavas mahus müügitulu). Seega on kohus seisukohal, et kaebajal oli piisav võimalus olla teavitatud talle esitatud nõudest ning esitada sellele oma seisukohti ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud selliseid vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid HMS §-st 58 tulenevalt kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Selleks ei anna alust ka kaebaja väited kehtiva õiguse ja PRIA enda meetme 6.3 voor 4 protseduurireeglite rikkumisest. Vastustaja on oma nõuet dokumente esitada põhjendanud ja selgitanud käesoleva otsuse põhjenduste p-s 13 nimetatud ja refereeritud pöördumistes kaebajale.
21.Eelnevat arvestades puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kuna täitmata on ka kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 4 tähenduses – avaliku võimutegevuse õigusvastasus – siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb see kulu kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle ning nende kandmist asjas ei nähtu. Kui vastustaja on siiski kulusid kandnud, jäävad need tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.