4.Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Xi kasuks menetluskulu 3034,20 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 11. aprillini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Z omandas kinkelepinguga Xilt 25.07.2012. a füüsilisest isikust ettevõtja X (väärtus 19 173 eurot) ettevõtte varad, õigused ja kohustused. Lepingu kohaselt on peale lepingu sõlmimist FIE X ettevõtja Z (tl 54–55). Z esitas ettevõtte X (registrikood 11633004) nimel 03.08.2012. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse (tl 33–57). Taotluse lisaks oleva äriplaani ettevõtja pädevust käsitlevate punktide 9 ja 10 kohaselt puudus Zil taotluse esitamise ajal põllumajandusharidus, mille Z plaanis omandada 36 kuu jooksul Eesti Maaülikoolis või Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. PRIA 12.11.2012. a otsusega nr 13-6/2460 määrati (tl 112, 113p) ja maksti 13.11.2012. a ettevõttele X (taotluse viitenumber 120012861086) põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse
nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) alusel toetus summas 40 000 eurot piimatootmise arendamise raames masinate ja seadmete ostmiseks ning lauda rekonstrueerimiseks.
2.PRIA 01.02.2018. a otsusega nr 13-6/171 (tl 6–7) nõuti Xilt (registrikood 11633004) toetus summas 40 000 eurot tagasi ning otsustati tasaarvestada tagasinõutav toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Otsuse kohaselt ei ole taotleja täitnud toetuskõlblikkuse kriteeriumi, kuna kahe kuu jooksul alates 36 kuu möödumisest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ei ole PRIA-le esitatud omandatud põllumajandusalast haridust või kutset tõendava dokumendi ärakirja. Toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmise puhul puudub PRIA-l kaalutlusõiguse puudumisel võimalus toetuse osaliselt tagasinõudmiseks.
3.Z esitas ettevõtte X nimel kohustuslikus kohtueelses menetluses PRIA-le 26.02.2018. a vaide PRIA 01.02.2018. a otsuse nr 13-6/171 kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt taotluse 40 000 euro tagasimakse ajatamiseks (tl 8–13), mis jäeti PRIA 22.03.2018. a vaideotsusega nr 1310/18/73-1 (tl 14–16) kohustuslikus kohtueelses menetluses rahuldamata. Tartu Halduskohtu 02.03.2018. a määrusega haldusasjas nr 3-18-407 (tl 17–19) rahuldati Xi esialgse õiguskaitse taotluse ja peatati PRIA 01.02.2018. a otsuse nr 13-6/171 kehtivus tagasiulatuvalt alates 01.02.2018. a. Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise tõttu ei pidanud PRIA vaides alternatiivselt esitatud taotluse lahendamist võimalikuks.
4.X, registrikood 11633004, füüsilisest isikust ettevõtja Z, isikukood 38710176527, esitas 20.04.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 01.02.2018. a otsuse nr 13-6/171 tühistamiseks ja määruse nr 68 § 2 lg 4 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks ning Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (tl 1–5). Kaebaja nõue
5.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja vaideotsus ebaõige ning taotleb otsuse tühistamist.
6.Otsus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuna haridusnõue ei ole selline tingimus, mille alusel saaks toetust tagantjärgi tagasi nõuda. Haridusnõue määruse nr 68 § 2 lg 3 ja 4 järgi ning selle täitmise nõudmine alles pärast toetuse saamist ei ole kooskõlas EL määrusega nr 1307/2013. Tegu ei ole kvalifitseerimistingimusega.
7.Sisuliselt vastab kaebaja haridusnõudele. Z on Maaülikoolis läbinud põllumajandusega seotud aineid vähemalt bakalaureusehariduse tasemel.
8.Toetuse tagasinõudmine ei ole proportsionaalne, kuna seab ohtu kaebaja tegevuse jätkamise, mh teiste toetuse kasutamise.
9.Ebaproportsionaalsena on toetuse tagasinõudmine vastuolus põhiseadusega. Toetuse tervikuna tagasinõudmine ei ole proportsionaalne ning määruse nr 68 § 2 lg 4 peab võimaldama riigile kaalutlusõiguse.
10.Kaebaja leiab, et juhul, kui määruse nr 68 § 2 lg 4 ei anna riigile kaalutlusõigust ega võimalda hinnata toetuse tagasinõudmise proportsionaalsust, on säte vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata. Toetuse tagasinõudmine rikub kaebaja omandipõhiõigust, mis tuleneb põhiseaduse
(PS) §-st 32. Omand selle sätte mõttes hõlmab kogu vara, st ka rahalisi nõudeid. Samuti rikub toetuse tagasinõudmine kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ehk õigust tegeleda põllumajandusettevõtlusega. Riive on väga kaalukas, sest toetuse tagasinõudmine viib tõenäoliselt kaebaja põllumajandusettevõtte tegevuse lõppemiseni.
11.Tagasinõue on aegunud, eelkõige kuna PRIA on otsusega venitanud ja oluliselt ületanud 25 päevast tähtaega. Isegi juhul, kui oleks alus tagasi nõuda kaebajale määratud toetus, oleks toetuse tagasinõue aegunud. Määruse nr 68 § 14 lg 3 näeb ette, et PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Käesoleval juhul sai PRIA kaebajal väidetavalt vajaliku hariduse puudumisest teada juba 29.07.2015. a, mil hakkas haridusnõuet kontrollima. Igal juhul pidi PRIA haridusnõude väidetavast mittetäitmisest teadma 06.06.2017. a, mil kaebaja esitas selle kohta kõik selgitused. PRIA ei võtnud enam kui poole aasta jooksul midagi ette ning tegi toetuse tagasinõudmise otsuse alles 01.02.2018. a. Sealjuures ei nähtu otsusest, et PRIA oleks teinud täiendavaid menetlustoiminguid, kogunud infot, arvamusi vms. Seega on PRIA otsuse tegemisega põhjendamatult venitanud ning mitmekordselt ületanud määruse nr 68 § 14 lõikest 3 tulenevat tähtaega. Toetuse tagasinõue on selle tulemusena aegunud ja lõppenud. Vastustaja vastuväited
12.Kaebusele esitatud vastuse kohaselt viitab kaebaja ka ise määruse (EÜ) nr 1698 /2005 art 22 lõikele 1, mille kohaselt võib taotlejale anda aega kuni 36 kuud ametialaste oskuste ja pädevuse nõude täitmiseks. Ametialase oskuse ja pädevuse all mõeldakse põllumajandushariduse omandamist. Tegemist on põllumajandustoetusega, mida antakse põllumajandusliku tegevusega alustavatele noortele ettevõtjatele. Toetust ei määrata isikule, kellel puudub haridus äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimiseks või tal puudub kavatsus see omandada. Seega on hariduse omandamise nõue seotud ka ettevõtte kui majandusüksuse toimimisega ning pole mingil määral vastuolus EL määrusega nr 1974/2006 nagu väidab kaebaja.
13.Hariduse nõue on kvalifitseerumisnõue ehk toetuskõlblikkuse kriteerium. Kui puudub määruse nr 68 § 2 lõikes 3 nimetatud haridus, siis ei ole tegemist taotlejaga, kellele üldse oleks võimalik toetust määrata. Leevendusena sätestati meetme määruses võimalus saada toetust ka juhul, kui taotleja lubab põllumajandusliku hariduse omandada 3 aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast. Taotleja on toetuse taotlemisel kinnitanud, et täidab määruse nõudeid.
14.Alates 05.09.2016. a ei ole Z enam Maaülikooli statsionaarne üliõpilane. 19.12.2017. a seisuga ei ole ta esitatud ka avaldust bakalaureusetöö kaitsmiseks. Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõesta, seda ka uue sama meetme määruse nr 53 seletuskirja (lk 3, tl 100) kohaselt.
15.Kui hariduse puudumisel seda 36 kuu jooksul ei omandata, siis tuleb toetus tagasi maksta täielikult, mitte aga proportsionaalselt rikkumise raskusest lähtuvalt osaliselt. Toetuskõlblikkuse mittevastavusel kohaldub alati 100% keeldumine toetuse maksmisest või samas mahus tagasinõue, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, 11. märtsist art 35 lg 1. Nii nagu toetust ei saaks antud juhul osaliselt määrata, ei saa seda ka osaliselt tagasi nõuda.
16.PRIA ei näe vastuolu põhiseadusega ega kaebaja omandipõhiõiguse rikkumist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lg 4 kohaselt tunnistatakse toetuse maksmisest keeldumise korral taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks. Antud juhul on tegemist toetuse tagasinõudmise otsusega.
17.Taotluse rahuldamise otsus tehti 12.11.2012. a. Seega pidi hariduse nõue olema täidetud 12.11.2015. a. Aegumist ei arvestata toetuse määramisest ja maksmisest, vaid rikkumise avastamisest. Kaebuse p 31 viide on käesoleva kaasuse puhul asjakohatu ja vastuoluline, sest pole tegemist tasaarvestamise ja võla kustutamisega. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohustab toetuse saajat äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise korral toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma. Hariduse omandamine oli äriplaanis ette nähtud tegevus. Järelevalveperioodi pikkuseks on viis aastat toetuse väljamaksmisest, st et kaebajal oleks võimalik venitada hariduse omandamist kuni 12.11.2017. a, s.o järelevalveperioodi lõpuni ja see võimalus kaebajale ka praktiliselt anti. Toetuse saaja ei täitnud hariduse omandamise nõuet ka järelevalveperioodi lõpuks.
18.Väär on kaebaja väide, et kuna toetuse maksmisest on möödas 5 aastat ja järelevalveperiood, mis kestis kuni 12.11.2017. a, on lõppenud, siis on 01.02.2018. a tehtud tagasinõue õigustamata. Tegelikult kontrollitakse määruse nõuete täitmist viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates, kui järelevalveperioodil avastatakse rikkumisi, siis tehakse tagasinõue järelevalveperioodil kohustuste rikkumise eest. Kohtu seisukoht
19.Vaidlust lahendama asudes märgib kohus esmalt seoses kohtuistungil kohtu poolt tõstatatud Zi esindusõiguse küsimusega, et nähtuvalt äriregistri kehtivatest andmetest on X (registrikood 11633004) füüsilisest isikust ettevõtja Z (tl 123), mille tõttu ei ole Zi puhul tegemist ebaselge esindusõigusega volitatud esindajaga, nagu kohus kohtuistungil (tl 90) ekslikult märkis.
20.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi.
21.Vaidlustatud otsus on kooskõlas EL õigusega.
22.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsembrist 2013. a Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, artikkel 2 lg 1 punkti n kohaselt kasutatakse mõistet „noor põllumajandustootja“ isiku suhtes, kes on taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina.
23.Pooled vaidlevad määratlemata õigusmõiste - noore põllumajandustootja ametialane pädevus, tähenduse üle.
24.Keeleliselt mõistetakse eesti keeles pädevuse all asjatundlikkust ja kompetentsust, aga ka võimkonda, võimupiire ja kompetentsi (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018, https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=p%C3%A4devus&F=M, 07.03.2019).
25.Kohus, tõlgendades normi keeleliselt, ei jaga seetõttu kaebaja käsitlust määruse nr 68 § 2 lõigete 3 ja 4 vastuolust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 Noorte põllumajandustootjate toetus, artikliga 50. Kohus on seisukohal, et artikkel 50 lõikeid 1–3 tuleb
tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 artikkel 2 lõikega 1.
26.Nimelt lubab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 50 lõige 3 liikmesriikidel määratleda täiendavaid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid toetuskõlblikkuse kriteeriume seoses asjakohaste oskuste ja /või koolitusnõuetega, mida kohaldatakse noorte põllumajandustootjate suhtes, kes taotlevad noorte põllumajandustootjate toetust.
27.Käesoleval juhul ongi määruses nr 68, EL õigusest tuleneva volitusnormi alusel, taoliselt mittediskrimineerivalt toimitud.
28.Määruse nr 68 § 2 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud nõuded taotlejale. Lõike 3 kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või «Kutseseaduse» § 4 lõikes 4 nimetatud «Kvalifikatsiooniraamistiku» viies kutsetase. Lõike 4 kohaselt peab lõikes 3 nimetatud põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumise korral, füüsilisest isikust ettevõtja, osaühingu osanik või osaühingu juhatuse liige omandama need 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.
29.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et määruses nr 68 antud 36 kuune kohanemisaeg on vastuolus EL õigusega.
30.Kaebaja ei ole vastustanud enda seisukohtades põllumajandusministrile Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega (v.r § 58 jj), s.o siseriiklikult antud volitust määruse nr 68 kehtestamiseks. Seega tuleneb vastav delegatsiooninorm seadusest ja on põhiseaduskonformne. Halduskohus on seisukohal, et määrus nr 68 on antud kooskõlaliselt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005, 20. septembrist 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud “Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013”. Seega ei ole tegemist ka EL õiguse tasemel volitusnormita antud määrusega.
31.Halduskohtu arusaamist mööda on kaebajal olnud vajadus kohanemisajaks, sest ta on taotluses omaks võtnud toetusele kvalifitseerimise eeltingimuseks olnud hariduse puudumise. Nimetatud asjaolu on tõendatud taotluse Tabel 2 punktidega 9 ja 10, kus kaebaja on ettevõtja pädevust kirjeldades viidanud põllumajandusliku töökogemuse olemasolule, kuid selgitanud põllumajandushariduse puudumist ja põllumajandushariduse omandamise kavatsusi (tl 37p, vt ka käeoleva otsuse p 1).
32.Määruse nr 68 kohanemisaja regulatsioon on kooskõlas Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsembrist 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad. Nimelt, määruse artikkel 13 kohaselt, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõikes 1 sätestatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse tingimused peavad olema toetusetaotluse esitamise ajaks täidetud. Siiski võidakse alates toetuse andmist käsitleva otsuse langetamise kuupäevast anda aega kuni 36 kuud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktis b sätestatud ametialaste oskuste ja pädevuse nõude täitmiseks, kui noorel põllumajandustootjal on vaja kohanemisaega, mille jooksul põllumajandusettevõte
asutada või ümber korraldada, tingimusel et kõnealuse lõike punktis c osutatud äriplaaniga on selline vajadus ette nähtud.
33.Kuigi määrusega (EL) nr 1305/2013 tunnistati kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, on kohus seisukohal, et meede kannab siiski eesmärki, et toetuse saaks ametialaste oskuste ja pädevusega isik, ning hariduse nõue on sellest tulenevalt toetuskõlblikkuse kriteerium. Noorele põllumajandustootjale antakse mööndusena tähtaeg 36 kuud, et kriteeriumile vastata (määruse (EL) nr 807/2014 art 2 lg 3).
34.Kohus tugineb oma seisukohas Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, 11. märtsist 2014. a, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted artikkel 2 lõikele 3, mille kohaselt, kõik määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktis n sätestatud noore põllumajandustootja määratluse elemendid peavad kõnealuse määruse kohase toetuse taotluse esitamise hetkel olema täidetud. Toetusesaajale võib siiski anda alates toetuse andmist käsitleva üksikotsuse langetamise kuupäevast kuni 36 kuud kestva ajapikenduse, et oleksid täidetud maaelu arengu programmis sätestatud, kutseoskuste omandamist käsitlevad tingimused.
35.Seega on nii määruse 68 terminoloogia kohase kohanemisaja, kui määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punkti n terminoloogia kohase ajapikenduse (36 kuud kestva ajapikenduse andmine), põllumajandustootja pädevuse nõude täitmiseks ettenähtud määruse nr 68 nõue kooskõlas EL õigusega, sest volitused taoliseks regulatsiooniks tulenevad mitmest asjakohasest EL ja EÜ määrusest.
36.Kohtu arusaamist mööda on mõisted kohanemisaeg ja ajapikendus käesoleva vaidluse kontekstis objektiivses õiguses samatähenduslikud. Noorele põllumajandustootjale antakse kuni 36 pikkune kohanemisaeg, teisisõnu ajapikendus, et täita erialane toetuskõlblikkuse kriteerium, mis on toetuse saajale toetuse saamiseks esitatud.
37.Kohus märgib vastuseks kaebaja käsitlusele, et EL õiguse ja siseriikliku õiguse kõrval toetab kohtu seisukohta ka maaelu arenguprogramm (Estonia - Rural Development Programme (National)) {https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014arengukava-v4-2018-12-12.pdf, 28.02.2019}.
38.Maaelu arenguprogrammi tähendus toetuskõlbuliku ettevõtja pädevusega seonduvalt tuleneb Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artikkel 2 lõikest 3, mis nimetab 36 kuud kestva ajapikenduse andmise põhjusena maaelu arenguprogrammis sätestatud kutseoskuste omandamist käsitlevate tingimuste täitmise.
39.Maaelu arenguprogrammi punkti 8.2.6.3.1.6. kohaselt on toetusesaajale esitatavaks miinimumnõudeks haridusenõue, kuna nõutav on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud „Kvalifikatsiooniraamistiku“ viies kutsetase ning vähemalt 2-aastane töökogemus aktiivses põllumajanduslikus ettevõttes. Kui füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõik osanikud või aktsiate omanikud ei oma taotlemise hetkel nõutavat teoreetilist ja praktilist ettevalmistust, siis peab äriplaanis olema kirjeldatud, kuidas ja millal vastavus saavutatakse. Täielik vastavus nõuetele tuleb saavutada hiljemalt 36 kuu jooksul alates toetuse määramise kuupäevast.
40.Seega on määruse nr 68 § 2 lõiked 3 ja 4 EL õiguse kõrval kooskõlas ka maaelu arenguprogrammi eesmärgiga ainult pädevusenõudele vastavate noorte ettevõtjate toetamiseks,
mistõttu ei nõustu kohus ka kaebaja käsitlusega vaidlustatud otsuse toetuse eesmärgile mittevastavusest.
41.Maaelu arenguprogrammi p 8.2.6.2. kohaselt on tegevuse liigi "Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine" üldeesmärgiks noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate jätkusuutliku vanuselise struktuuri kujundamisele kaasaaitamine, spetsiifilisteks eesmärkideks noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine, tööhõive võimaluste laiendamine noortele ning noorte põllumajandustootjate erialase pädevuse ja töökogemuse suurendamine.
42.Vastupidiselt kaebajale on kohus asjas kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et kaebaja ei ole täitnud Maaelu arenguprogrammi pädevusnõude üldeesmärki – ainult kaasaegsete teadmistega noorte põllumajandustootjate toetamine ega ka spetsiifilisest eesmärki – noorte põllumajandustootjate erialase pädevuse suurendamine, sest üld- ja spetsiifilise eesmärgi täitmise kohta ei ole kaebajal vastustajale esitatud kutsetunnistust või diplomit.
43.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega kaebaja sisulisest vastamisest haridusnõudele, kuna Z ei ole Maaülikoolis läbinud põllumajandusega seotud aineid vähemalt bakalaureusehariduse tasemel. Kaebuse kohaselt on ettevõtte X taga olev füüsiline isik õppinud põllumajandusega seotud aineid sisuliselt 4-aastase õppekava mahus. Kaebaja leiab, et teda ei saa lugeda haridusnõude kriteeriumile mittevastavaks (kaebuse p 14, tl 2p).
44.Vahemärkusena olgu siinkohal märgitud, et vastustaja esindaja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt, ei ole PRIA jaoks probleemiks kaebaja poolt Maaülikoolis maaehituse õppekava järgi õppimine, kuna sel motiivil pole vaidlustatud otsust antud. Õppe diplomiga lõpetamisel, oleks tegemist PRIA käsitlusel seega põllumajandusalase haridusega määruse nr 68 mõttes.
45.Kaebajaga samale seisukohale asumine on kohtu hinnangul välistatud tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-st 27, sest nimetatud sätte kohaselt tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaebajal vastav diplom puudub, seda ka kaebaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt.
46.Kuna EL õigusest tuleneva volitusnormi alusel on maaelu arenguprogrammis ja määruse nr 68 § 2 lõigetes 3 ja 4 haridusnõue sõnastatud üheselt mõistetavalt tuginedes hariduse tasemetele (HaS § 14–18), siis ei saa kaebaja poolt tõendina esitatud Eesti Maaülikooli tõend Zi õppetulemuste kohta (tl 11–12) tõendada kaebaja kui noore põllumajandustootja pädevust ja hariduse miinimumnõudele vastavust.
47.Seda põhjusel, et HaS § 27 kohaselt saab isiku haridust tõendada üksnes diplomiga. Vabariigi Valitsuse 12.03.2003. a määruse nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ § 2 kohaselt antakse diplom isikule, kes on täitnud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus. Käesolevale statuudile vastava diplomi väljaandmise õigus ja kohustus on kõrghariduse õppekavade alusel õppetööd tegevatel õppeasutustel. Kuna maaelu arenguprogrammi ja määruse nr 68 regulatsioon tugineb hariduse tasemetele, siis puudub vastustajal osundatud õiguslikul alusel kaalutlusruum kaebaja haridusliku pädevuse
hindamiseks kaebaja esitatud tõendi alusel. Teisisõnu, kuna hariduse olemasolu tõendab üksnes diplom kui käesoleva kaasuse tähenduses tõend, siis ei ole vastustaja pädev ilma diplomi olemasoluta tunnistama kaebajat bakalaureuseõpet läbinuks. Kaebaja ei vasta seetõttu haridusnõudele sisuliselt.
48.Toetuse tagasinõudmine on proportsionaalne. Kui EL õigus ja siseriiklik õigus ei oleks toetuskõlbuliku ettevõtja pädevusnõudele sätestanud kohanemisaega või teisisõnu 36 kuulist ajapikendust, siis oleks kaebaja taotlus 2012. aastal jäetud rahuldamata ja kaebajale ei oleks 2012. aastal 40 000 euro suurust toetust määratud ja makstud. Taotlust esitades ja äriplaani koostades, oli kaebaja teadlik, et toetuse saamiseks peaks tal olema põllumajanduslik haridus. Kaebajal vastavat haridust ei olnud ja kaebaja võttis äriplaanis kohustuse vastav haridus kehtestatud tähtaja jooksul omandada. Võetud kohustuse täitmata jätmise tagajärg, toetuse tagasinõudmine, pidi kaebajale kui ettevõtjale teada olema ja seega pidi ta ka olema teadlik kohutuse täitmata jätmise tagajärjest- toetuse täielikult tagasinõudmisest (vrdl RKHKo 3-3-1-4-17, p 18). Kolm aastat on piisav aeg vastava kutse või hariduse omandamiseks. Kaebajat on seetõttu vaidlustatud otsusega koheldud võrdselt (ka proportsionaalselt) kõigi noorte põllumajandustootjatega, kes taotlesid põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, sõltumata sellest, kas PRIA rahuldas toetuse või jättis rahuldamata. Kaebajale EL määruse nr 1306 preambulile tuginedes toetuse osaline tagasinõudmine ei oleks kooskõlas toetuse eesmärgiga, kuna kaebaja ei ole EL õigusaktides toetuse eesmärgiks seatud põllumajanduslikku erialast pädevust tõstnud ja vastavat haridust omandanud. Toetuse osaliselt tagasinõudmine kohtleks ebavõrdselt noori põllumajandustootjaid, kes panustasid majandusüksuse majandustulemuste tõstmise kõrval oma aega ja energiat erialasele pädevusele. Kutsetegevuse majandusliku edu kõrval peab toetus oluliseks tootjate erialase pädevuse tõstmist, mis tagab omakorda eelduslikult majandusliku edu kasvu. Halduskohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole sarnane kaebaja viidatud Riigikohtu menetluses olnud kohtuasjaga 3-3-1-85-14 ja EK kohtuasjadega C-37/06 ja C-58-06, sest Zi poolt haridusnõude täitmata jätmise tõttu ei oleks PRIA proportsionaalsuse põhimõtet saanud kohaldada juba taotluse üle otsustamise staadiumis. PRIA 01.02.2018. a otsusega nr 13-6/171 (tl 6–7) nõuti Xilt (registrikood 11633004) toetus summas 40 000 eurot tagasi ning otsustati tasaarvestada tagasinõutav toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Otsuse kohaselt ei ole taotleja täitnud toetuskõlblikkuse kriteeriumi, kuna kahe kuu jooksul alates 36 kuu möödumisest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ei ole PRIA-le esitatud omandatud põllumajandusalast haridust või kutset tõendava dokumendi ärakirja. Toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmise puhul puudub PRIA-l kaalutlusõiguse puudumisel võimalus toetuse osaliselt tagasinõudmiseks, mistõttu vastab vaidlustatud otsus proportsionaalsusnõudele HMS § 54 mõttes ja tegemist ei ole diskretsiooniveaga haldusaktiga.
49.Kuna tõendamist ei ole leidnud vaidlustatud otsuse ja määruse nr 68 § 2 lg 4 vastuolu EL-i õigusega ja toetusmeetme eesmärgiga, siis ei ole toetuse kaebajalt tagasinõudmine vastuolus ka põhiseadusega, sest toetuse kaebajalt tagasinõudmiseks esineb legitiimne eesmärk. Kaebaja puhul ei ole rikutud omandi- ja võrdsuspõhiõigust. Kaebaja ei ole tõendanud temaga samas olukorras olevate põllumajandustootjate erinevat kohtlemist, st haridusnõude eirajatelt toetuse osaliselt tagasi nõudmist. Toetuse tagasinõudmine ei tulene asjaoludest, mis oleksid ilmnenud pärast toetuse tagasinõudmist. Toetuse tagasinõudmine on tingitud toetuse taotluse äriplaanis noore põllumajandustootja erialase pädevuse tõstmiseks võetud hariduse omandamise kohustuse täitmata jätmisest. Kaebaja oli toetuse tagasinõudmise võimalusest seega teadlik juba toetuse taotlemise käigus. Määruse nr 68 § 2 lg 4 kohaldamata jätmiseks puudub seega alus ja vastav taotlus põhiseadusliku järelevalvemenetluse alustamiseks tuleb jätta rahuldamata koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega.
50.Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsus on aegunud määruse nr 68 § 14 lg 3 kohaselt.
51.Vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsust kehtetuks tunnistatud ELÜPS v.r. § 62 lg 5 ls 2 alusel, sest sellel alusel tunnistatakse toetustaotluse rahuldamise otsused kehtetuks, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Vaidlustatud otsuse kohaselt on PRIA kohtu hinnangul õigustatult heitnud kaebajale ette toetusele kvalifitseerimise nõuete eiramist olukorras, kus taotlejale oli antud kvalifitseerumiseks 36 kuuline kohanemisaeg. Seega ei ole vastustaja vaidlustatud otsust andes eiranud määruse nr 68 § 14 lg 3 kohast 25 tööpäevast taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaega.
52.Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebajalt toetus tagasi nõutud ELÜPS (alates 01.01.2015. a kehtiv redaktsioon) § 111 alusel.
53.ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
54.Nagu eelpool korduvalt osundatud, on kaebaja puhul pärast 2012. aastal toetuse väljamaksmist selgunud, et kaebaja on eiranud eeskirja sätet, mis seisnes 36 kuu jooksul toetuse rahuldamise otsusest äriplaanis võetud kohustust esitada PRIA-le põllumajandusalase hariduse omandamise tõendamiseks asjakohane diplom (haridust tõendava dokumendi ärakiri).
55.Eelpool toodud asjaoludel on kohus seisukohal, et ELÜPS § 111 kohased toetuse tagasinõudmise eeldused on täidetud. Vaidluse alla on jäänud üksnes küsimus toetuse tagasinõudmise aegumisest.
56.Kaebaja taotletud noore põllumajandustootja toetuse puhul ei ole tegemist ELÜPS § 24 lg 1 kohase üleminekutoetusega, mille tõttu ei kohaldu vaidlustatud otsusele ELÜPS § 111 lg-s 2 sätestatud toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemiseks sätestatud kümne aastane tähtaeg.
57.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, artikkel 54 lõike 1 sätestab, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud.
58.Määruse nr 68, mille alusel 12.11.2012. a toetus määrati, § 13 lg 6 kohaselt peab määruse § 2 lõikes 4 sätestatud põllumajandusalase hariduse või kutse omandamise nõude täitmise tõendamiseks esitama toetuse saaja PRIA-le kahe kuu jooksul alates 36 kuu möödumisest taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast lisas 5 toodud vormi kohase teatise ja omandatud põllumajandusalast haridust või kutset tõendava dokumendi ärakirja.
59.36 kuud taotluse rahuldamise otsusest (PRIA 12.11.2012. a otsus nr 13-6/2460) möödus 12.11.2015. a. Hiljemalt 12.01.2016. a pidi toetuse saaja esitama määruse nr 68 lisas 5 toodud teatise. Käesoleval juhul sai PRIA teada, et isik ei ole omandanud haridust ega kutset juba 29.07.2015. a. Nimetatud asjaolu on tõendatud PRIA 30.07.2015. a kontrollaktiga (tl 67).
60.PRIA poolt on kaebajale täiendav tähtaeg hariduse omandamiseks antud 01. juulini 2016. a (PRIA 28.10.2015. a teavituskiri (tl 60), mida peaks mõistma kui tähtpäeva, milleks pidi olema selgunud, kas 30.07.2015. a kontrollaktis tehtud etteheited on kõrvaldatud.
61.PRIA viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013 art 54 lg-le 1, mis näeb ette kohustuse liikmesriigile taotleda iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud.
62.18 kuud kontrollakti koostamisest möödus 30.01.2017. a.
63.Nagu eelpool käsitletud peab PRIA määruse nr 68 lg 3 kohaselt tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Sellele sättele viitab kaebaja. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele ja kohtuistungil sätet kohtule arusaadavalt kommenteerinud, kohus on sätet eespool aga käsitlenud. PRIA väidab, et hariduse omandamist oleks võimalik olnud venitada kuni järelevalveperioodi lõpuni, s.o kuni 12.11.2017. a (5 aastat toetuse määramisest).
64.Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb tähtaegade arvestamisel tugineda ELÜPS § 111 lg-le 1, mille kohaselt tuleb toetusraha toetuse saajalt tagasi nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
65.PRIA on 02.03.2017 teavituses (tl 63) ka isikule teada andnud, et seisuga 01.03.2017. a ei ole PRIA-t teavitatud hariduse nõude täitmisest ning PRIA-l on õigus alustada toetuse tagasinõudmine vastavalt ELÜPS §-s 111 sätestatule. Seega on õige ja asjakohane tugineda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013.
66.Halduskohus on tõendite kogumi alusel seisukohal, et PRIA on põhjendamatult viivitanud toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisega. Pole selge ja äratuntav, miks PRIA ootas pärast täiendava tähtpäeva 01.07.2016. a paika panemist rohkem kui pool aastat, tehes päringu kaebajale alles 02.03.2017. a.
67.Kohus leiab, et tagasinõudmise otsus pidi olema tehtud 18 kuu jooksul arvates 01.07.2016. a, mil PRIA pidi kontrollima, kas isik on täitnud täiendava tähtaja jooksul hariduse nõude. Seega saabus toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise tähtaeg ELÜPS § 111 lg 1 ning määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 kohaselt 01.01.2018. a.
68.Vaidlustatud otsus on tehtud 01.02.2018. a ja kohus nõustub kaebajaga, et toetuse tagasinõue on aegunud. Vaidlustatud otsus on seega õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.
69.Neil faktilistel ja õiguslikel alustel kuulub kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsus (tl 6– 7) tühistamisele.
70.Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) sätestab menetluse algatamiseks taotluse esitajate ringi ning PSJKS § 4 lg 3 ja § 9 lg 1 järgi saab kohus algatada vastava menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule, kui kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega
vastuolus olevaks. Kohus on eelpool käsitletud asjaoludel seisukohal, et määruse nr 68 § 2 lg 4 kohaldamata jätmise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 158 lg 4).
71.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlus vastustajalt menetluskulude, kokku 3034,20 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks (tl 94– 96, 119–121) kuulub rahuldamisele.
72.Advokaadibürool TGS Baltic AS on kulunud kaebaja esindamisele, sh kohtuistung, ca 1,5 tööpäeva keskmise ühikuhinnaga 170 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6) arvestades valdkonna regulatsiooni nii siseriiklikus kui EL õiguses, tegemist on vähemalt keskmise mahukusega kohtuasjaga.
(allkirjastatud digitaalselt) Tartu Halduskohtu otsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12.03.2019. a otsus resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas ning teha vastavas osas uus otsus, millega jätta esitatud kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.02.2018. a otsuse nr 13-6/171 tühistamiseks rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.