Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
04.03.2019, Tartu
Haldusasja number
3-18-1905
Haldusasi
Vitaly Mereminskiy kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2018. a otsuse nr 15.3-3.4/555-1 ja 24.09.2018. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/26 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Halduskohtu 14.02.2019. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tartu
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
Määruskaebuse esitajal on põhjust arvata, et kaebaja jätkab varasemat käitumist ja võib ohustada seeläbi jätkuvalt avalikku korda. PPA hinnangul ei ole kaebusel märkimisväärseid eduväljavaateid. PPA leiab, et prioriteet tuleb anda kindlasti avalikule huvile, saatmaks avalikku korda ohustav isik riigist välja. Kaebajat on karistatud kriminaalkorras kolmel korral ja väärteokorras seitsmel korral. Kaebajat karistati esimest korda 2009. a varguse eest rahalise karistusega ning teist korda 2010. a liiklussüüteo eest tingimisi vangistusega. 2016. a sooritatud kuriteo näol on tegemist rahvatervise vastase kuriteoga (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis). Seega on kaebaja süüteod muutunud ajas ohtlikumaks ja ohustatud on nii ühiskond kui kaasliiklejad. Vanglas läbi viidud riskihinnangu kohaselt kaebajat hinnatud ohuks avalikkusele. EIK on uimastikuriteod hinnanud raskemateks kuritegudeks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et iga kriminaalkuritegu on suuremal või vähemal määral avaliku kindlustunde rikkumine. Kaebajal on kohtumenetluses esindaja, mistõttu ta ei pea ise kohtumenetluse ajal Eestis viibima. Määrusest ei nähtu põhjendusi, miks kaebaja viibimine Eestis kaalub üle avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse, sest ka enne kuritegude toimepanemist oli kaebajal kindel elu- ja töökoht, kuid need ei takistanud kaebajat kuritegusid toimepanemast. Kuna maakohus tegi määruse kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 järgi, milles kaebajale käitumiskontrolli ei kohaldata, siis puudub kaebaja vabaduses viibimise ajal, st katseajal kuni 20.11.2019 igasugune kontroll tema käitumise üle.
kuritegusid toimepanemast, ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber halduskohtu veendumust, et kaebaja puhul on alust arvata, et kantud karistus võib olla avaldanud talle soovitud mõju ning talle tuleb anda võimalus näidata, et ta on asunud seaduskuulekale teele. Seetõttu üksnes asjaolu, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel ja väärteokorras seitsmel korral ning kaebaja toime pandud süüteod on ajas muutunud ohtlikumaks, ei anna alust jõuda vastupidisele järeldusele. Määruskaebuse esitaja ei ole suutnud välja tuua, millistest asjaoludest tulenevalt ta leiab, et praegusel ajal lähtub kaebaja isikust tegelik ja piisavalt tõsine oht avalikule olukorrale.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.