lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-26/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-26/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 1. märts 2019, Tartu 3-19-26

Haldusasi

V.S. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tervise kahjustamisega

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2019. a määrus V.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.S. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta V.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.S. esitas 1. novembril 2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 eurot. Taotluses märkis V.S. , et vangistusse saabus ta tervena, kuid lahkus vanglast psüühilise puudega, mis tuvastati tal 2018. a oktoobris, mõned päevad enne vanglast vabanemist. Kahju tekitasid ka alusetult kantud karistused, ametnike käitumine ja muud vangistusega seotud asjaolud. Tartu Vangla andis 21. novembril 2018 V.S. kõrvaldamiseks.

15-päevase tähtaja taotluses puuduste

V.S. esitas 27. novembril 2018 Tartu Vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et kahju tekitaksid läbi aastate alusetult määratud karistused, muuhulgas loenduse ajal nime ütlemata jätmise eest, kuigi ta kandis kaelas nimesilti. V.S. hoiti kartserikambris, kus veele puudus vaba ligipääs. E2 sektsioonis ei lubatud tal ligi 2–3 nädala vältel advokaadile helistada. Pärast kartserikaristuse kandmist paigutati ta E11 sektsioonist ümber E2 sektsiooni. Kartsas viibides ei saanud ta talle välja kirjutatud rohtusid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2018. a otsusega nr 1-13/196-4 V. S taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinenud puuduseid sisuliselt, mistõttu oli võimatu tema taotlust lahendada.

2.V.S. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Tartu Vangla tekitatud kahju summas 100 000 eurot eelnevalt kirjeldatud asjaoludel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 14. jaanuari 2019. a määrusega V. S kaebuse. Halduskohus leidis kaebust tõlgendades, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mistõttu tuleb selle esitamiseks tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla jättis talle esitatud kahju hüvitamise taotluse
19.detsembri 2018. a otsusega nr 1-13/196-4 läbi vaatamata, kuna kaebaja esitas taotluse puudustega ega kõrvaldanud neid tähtaegselt. Vangla andis kaebajale täpsed suunised, kuidas puudused kõrvaldada, kuid kaebaja vaid täpsustas mõnevõrra oma taotlust, kuid ei konkretiseerinud sündmusi, millega talle väidetavalt kahju põhjustati. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.V.S. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2019. a määruse tühistada. Kaebaja hinnangul on selge, mille tõttu ta kahju hüvitamist nõuab – vanglasse saabus kaebaja psüühiliselt terve inimesena, kuid lahkus vangistusest 80% psüühilise puudega. Tekkinud olukorras peab vangla vastutust kandma ja kaebajale tekitatud kahju hüvitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Vaidluse all on kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimine olukorras, kus kaebaja on vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse ning vangla on jätnud selle läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud selles esinenud puudusi, mis takistasid asja sisulist lahendamist.
7.Ringkonnakohus nõustub sellega, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus (tl 7) oli väga napp ja üldsõnaline, mistõttu on õige, et vangla jättis selle kaebaja väidete täpsustamiseks käiguta ning palus taotlust täiendavalt põhjendada tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 regulatsioonist, mis näeb ette taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise. Vangla esitas kaebajale küsimuste loetelu (tl 8p), millele ta palus kaebajal vastata, et taotluses esinevad puudused oleks võimalik kõrvaldada.
8.Vastuseks esitas kaebaja taotluses puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 9 ja 9p), milles märkis täiendavalt üles asjaolud, mis tema hinnangul talle vangistuse jooksul kahju tekitasid: 1) kaebajat hoiti kartsas kambris, kus puudus veele vaba ligipääs; 2) E2 sektsioonis ei lubatud kaebajal ligi 2–3 nädala vältel eeluurimise ajal advokaadile helistada; 3) pärast kartserikaristuse kandmist, kuhu kaebaja läks E11 sektsioonist, paigutati kaebaja E2 sektsiooni, mis on valvurite väitel karistussektor; 4) kartsas viibides ei võimaldatud kaebajal ravimeid võtta, kuigi psühhiaater oli talle ravimid välja kirjutanud. Puuduste kõrvaldamise avalduse lõppu lisas kaebaja, et tegevuste loetelu, millega vangla on kaebajale kahju tekitanud, on lõputu ning vangla peab sisuliselt ise välja uurima, mis asjaolude

tõttu on kaebajale kahju tekkimine võimalikuks saanud, kuna vanglal on kaebaja andmetele ligipääs olemas.

9.Kaebaja palus vanglalt kahju hüvitamist, kuna kaebaja tervislik seisund oli vangistuse tõttu halvenenud. Seega pidi kaebaja taotlust esitades ja selles puuduseid kõrvaldades lähtuma riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1. Kaebaja pidanuks kahju hüvitamise taotluses välja tooma konkreetsed vangla toimingud, haldusaktid vms, määratledes ära ka vangla õigusvastase tegevuse ajalised raamid, sest kahju hüvitamise nõude esitamisele seab seadus samuti ajalised piirid (RVastS § 17 lg 3). Seega ei saa kaebaja taotlust esitades piirduda üldiste etteheidetega vastustaja aadressil ega öelda, et vanglal endal lasub kohustus välja selgitada õigusvastased tegevused, mis võisid kaebajale väidetavalt kahju põhjustada. Kahju hüvitamise taotluse esitamisel peab kaebaja ise ära näitama selle, mida haldusorgan õigusvastaselt tegi või tegemata jättis, st kaebaja peab välja tooma kahju hüvitamise taotluse aluse ehk vangla tegevused ning ka kahju, mille hüvitamist ta nõuab ehk taotluse eseme. Haldusorgan ei saa taotlust läbi vaadates hakata seda ise sisustama. Kuigi haldusorganil on kohustus ise vajadusel tõendeid koguda (HMS § 6), peab tõendite kogumine lähtuma taotluses esitatud asjaoludest, mis peavad olema võimalikult konkreetsed ning nii esemeliselt kui ajaliselt piiritletud. Kaebaja on vangistuses viibinud erinevatel perioodidel – 7. oktoobrist 2011 kuni 21. oktoobrini 2014 ning taaskord alates 2. oktoobrist 2015 (vt tl 2p). Juba sellest asjaolust tulenevalt oleks kaebaja pidanud taotluses märkima, millal väidetavalt kahju põhjustanud tegevused aset leidsid. Kui kaebaja soovis kahju hüvitamist põhjusel, et 2014. a oktoobris tuvastati tal psüühiline puue, oleks ta muuhulgas pidanud arvestama ka asjaoluga, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Lisaks oleks pidanud kaebaja ka sel juhul välja tooma konkreetsed elulised sündmused, mis vangistuse kestel tingisid kaebaja tervisliku olukorra halvenemise. Kuna kaebaja jättis eelnevalt kirjeldatud kohustused täitmata, oli kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane (HMS § 15 lg-d 2 ja 3).
10.HKMS § 47 lg 1, RVastS § 17 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav vanglalt kahju hüvitamist taotledes läbima nõuetekohaselt kohtueelse menetluse ning saab halduskohtusse pöörduda alles seejärel, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tähendab aga vastava menetluse mittenõuetekohast läbimist, mistõttu tuleb taolisel juhul kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Seega tagastas halduskohus nimetatud alusel kaebuse õiguspäraselt.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb V. S määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium