Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1465
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 25.EM-2/7676-2 ja 13. juuni 2017. a vaideotsuse nr 1.1-10/24976 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1465 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. aprillil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-17-1465 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-1465 SKA-d kui ka Tallinna linna. Kaebaja ei osanud ette näha, et ta peaks sellise teavituse saatma väljastusteatega, mistõttu ei ole tal võimalik tõendada teavituse saatmist ega mäleta ta selle saatmise täpset kuupäeva. MTA mitteresidentide registrist nähtuvalt on nii kaebaja kui ka tema pereliikmed alates 02.07.2012 registreeritud mitteresidentidena ning ka rahvastikuregistri andmetel ei ole kaebaja elukohaks Eesti. Mitteresidentidena registreerimisest pidanuks SKA-le olema ilmne, et kaebaja ja tema pere ei ela sellest ajast alates enam Eestis. Täiendavalt teavitas kaebaja Eesti Vabariiki ja Tallinna linna pere alaliselt Rootsi kolimisest 2012. a sügisel, kui kaebaja sai Eestist teate poja koolikohustuse rikkumise kohta, seejärel 2014. a suvel, kui tellis Eesti saatkonnas Stockholmis uued isikut tõendavad dokumendid, ning uuesti 2014. a sügisel, kui sai teate tütrele Tallinnas koolikoha määramisest. Kaebaja ei saatnud ka neid teavitusi väljastusteatega, kuid arvestades, et menetlust laste koolikohustuse rikkumise osas ei ole jätkatud ja kaebaja on isikut tõendavad dokumendid kätte saanud, võib järeldada, et teavitused jõudsid haldusorganiteni. Jääb arusaamatuks, miks haldusorganid ei registreerinud kaebaja teavitusi vastavates andmebaasides ning miks peab kaebaja saatma korduvalt teavitusi oma alalise elukoha muutumisest. Riik peab suutma toimida ühtse avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riigi tegevuse järjekindlusetust ilmestab ka kaebajale 2017. a-l saadetud elektrooniline valijakaart kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud, sest SKA pidi nõude aluseks olevast asjaolust saama teada hiljemalt 02.07.2012, kui kaebaja registreeris end mitteresidendina. Olukorras, kus vastustaja infosüsteemid ei funktsioneeri nõuetekohaselt, on kaebajale toetuse maksmine on toimunud haldusorgani süül ja seega puudub alus perehüvitise tagasinõudmiseks.
3-17-1465 probleemist teada alles 2016. a-l ning SKA kontrollis 2016. a juunis üle nende isikute andmed, kellel oli küll välisriigi aadress, kuid kelle andmeid ei olnud vastustajani jõudnud (st neil puudus KOD-5 tunnus). Kontrollimise käigus selgus muu hulgas, et kaebaja laste elukoha aadress on rahvastikuregistris muutunud, millest tulenevalt saatis vastustaja Rootsi pädevale asutusele täiendava päringu.
4(8)
3-17-1465
3-17-1465
3-17-1465
7(8)
3-17-1465 selgitada välja nõude olemasolu ja selle suurus. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on tehtud 13.04.2017, siis ei ole tagasinõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.