A.M. kaebus Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 63/893-1 ja 10. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.M. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Olga Hodakovskaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 21. veebruari määruse resolutsiooni p-d 3-4 ja 6.
2.Jätta A.M. kaebus läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
Viru Vangla kinnipeetav A.M. esitas 9. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja 10. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga tunnistati A.M. süüdi vangistusseaduse § 67 lg 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 19. septembril 2018 ning karistati 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vaideotsusega nr 6-12/587-3 jäeti A. M. vaie Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-3/893-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Tartu Halduskohus kuulutas 14. jaanuari 2019. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-19-59 kinniseks ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja menetlusvormi täpsustamiseks 7-päevase tähtaja. Riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus saabus kohtusse 18. jaanuaril 2019.
3.Tartu Halduskohus võttis 21. jaanuari 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4.Kaebaja esitas 11. veebruaril 2019 täiendavad tõendid.
5.Vastustaja esitas 19. veebruaril 2019 vastuse kaebusele.
6.Tartu Halduskohus otsustas 21. veebruari 2019. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 2), andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks (resolutsiooni p-d 3-4), kohustas vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid (resolutsiooni p 5) ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 28. märtsil 2019 (resolutsiooni p 6).
7.Viru Vangla esitas 27. veebruaril 2019 vastuse kohtumäärusele ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Vangla märkis, et A.M. vabanes vanglast 22. veebruaril 2019 tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, mistõttu on haldusakti mõju lõppenud ja selle tühistamine pole isiku õiguste kaitseks enam vajalik. Seejuures palus vangla kohtul küsida kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise taotlusele.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
10.Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja 10. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus võttis
21.jaanuari 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, pidades kaebust selle esitamise ajal lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Viru Vangla teatas 27. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule, et kaebaja on 22. veebruaril 2019 vanglast vabanenud.
11.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal ja vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
12.Kuna kaebaja viibib alates 22. veebruarist 2019 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste igasugune mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Kuivõrd Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja 10. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja 10. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamise nõude esitamiseks.
13.Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb
lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.Kohtu hinnangul ei ole haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus.
15.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.
17.Et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tühistab kohus Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 antud menetlusdokumentide esitamise tähtajad ning sama määruse resolutsiooni p 6, millega kohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.