Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2170
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. augusti 2017. a otsuse nr 4.2-1/39646-8 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. mai 2018. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja Paavo Paal Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
6.veebruaril 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 21. mai 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-17-2170 põhjendusi, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Halduskohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. märtsil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-17-2170
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne Prefektuur andis 17.11.2016 XX-le relvaloa nr RL 780599 kehtivusajaga kuni 19.10.2021 vintraudse püssi Benelli-Argo kai 30-06 nr BB064255/CB064255 käitlemiseks.
2.PPA 25.08.2017 otsusega nr 4.2-1/39646-8 tunnistati XX-le antud relvaluba nr RL780599 kehtetuks. Otsuse õigusliku alusena on viidatud relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p-le 6 ja § 43 lg p-le 2 ning lg-le 31. Pärnu Maakohtu 30.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on XX tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lõike 2 punkti 1 järgi kelmusena kvalfitseeritava süüteo toimepanemises (kahes kariloomade ostu-müügiga seotud kelmuses). Kohtuotsuse kohaselt pani XX kuriteo toime tahtlikult ning lõi kannatanutele teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohtu otsuses nr X-XX-XXXX on märgitud, et XX hakkas kannatanu suhtes agressiivseks muutuma, oli ebameeldiv, ähvardas. XX ähvardas kannatanut selliselt, et viimane tundis ennast piisavalt ohustatuna pöördumaks abi palumiseks politsei poole, seega on XX kuriteo toimepanemisel käitunud agressiivselt ning teiste isikute turvalisust ohustavalt. XX on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik esitas arvamuse, et XX on probleemne loomapidaja, kellel on pidevalt konfliktid erinevate inimestega ning oma iseloomult ettearvamatu. Tülid on tekkinud naabritega loomapidamismeetodite üle. XX omab loomi maakonna eri paigus ning järelevalve nende üle on nõrk. Arvamuses märgitakse, et suhted külaelanikega ning karjamaade naabritega on kehvemapoolsed, kuna loomad pääsevad pidevalt aedikutest välja ning tekitavad oma tegevusega kahju. Arvamuse kohaselt on XX näol tegu inimesega, kes oma käitumisega võib põhjustada konfliktsituatsioone ning tema käitumine ei ole aastatega muutunud. Seega on XX isik, kes oma käitumisega põhjustab jätkuvalt konflikte ning ohustab sellega teiste isikute turvalisust. Piirkonnapolitseinik on suhelnud P OÜ esindajaga, kellele XX on loomade pidamisega tekitanud kahju. P OÜ esindaja on korduvalt suhelnud XX-ga ja iseloomustab teda kui ebastabiilset ja kergesti ärrituvat meest. XX on ähvardanud P OÜ esindajat füüsilise vägivallaga. On olnud ka juhus, kus XX on ähvardanud P OÜ esindajat heinahanguga vehkides rünnata. Piirkonnapolitseiniku kinnitusel on P OÜ esindaja teadlik, et XX on relvaomanik ning kõiki varasemaid ähvardusi arvesse võttes ja XX ebastabiilset närvikava arvestades tunneb ta teatavat hirmu XX võimaliku ohtliku käitumise ees. Piirkonnapolitseinik väidab, et XX näol on tegemist konfliktse ja mitteseaduskuuleka isikuga, kes ei sobi valdama tulirelva kui kõrge riskiohuga eset. XX ei ole karistatud isikuvastase süüteo toimepanemise eest, küll aga oli tema poolt toime pandud süüteo eesmärk varaline kasu, mille saavutamiseks ei valita sageli vahendeid ning sel eesmärgil võib isik tegevusi toime panna oluliselt ohtlikumalt, omades relva. On olemas potentsiaalne oht, et XX võib ka edaspidi käituda ähvardavalt, mille tagajärjel võivad kahjustada saada kõrge tähtsusega õigushüved – teiste isikute elu ja tervis ning avalik kord. On olemas võimalus, et XX võib relvaga ennast või teisi ohustada, kuna kergesti ärrituva ning ebastabiilse isiku puhul ei ole välistatud relva kasutamine vihahoos. Politsei andekogus Polis on 2016.–2017. aastal registreeritud üle 20 teate, mille kohaselt XXle kuuluvad kariloomad on aedikutest väljas ning tekitavad isepäi ringi liikudes naabritele varalist kahju. XX-le kuuluvad loomad on pääsenud maanteele vabalt liikuma ning sealjuures
2(7)
3-17-2170 tekitanud liiklusohtlikke olukordi. Loomapidamisviiside üle tekkinud konfliktide lahendamisel on XX käitunud vägivaldselt – hirmutanud, ähvardanud jms. Relvaluba on antud ainult jahipidamise eesmärgil. XX ei ole politseile esitanud metsloomade laskmise lubasid, metsloomade poolt tekitatud varakahju hüvitamise otsuseid ega muid tõendeid metsloomade poolt temale kahju tekitamise kohta. On olemas teisi efektiivsemaid võimalusi turvalisuse tagamiseks ja oma vara kaitseks, näiteks elektroonilised valveseadmed (turvakaamera, signalisatsioon, mikrotäppmärgistus jne).
XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.08.2017 otsuse tühistamiseks.
Kaebajat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära, sest kuigi kaebajale anti võimalus seisukoha esitamiseks, ei teavitatud teda asjaoludest, mida haldusorgan pidas haldusakti andmisel oluliseks. Kaebajal ei olnud nende asjaolude kohta võimalik oma seisukohta esitada. Haldusakti andmisel on viidatud kahe piirkonnapolitseiniku arvamusele, kuid neid ei ole kaebajale tutvustatud. Haldusakti põhjendustes on ekslikult märgitud, et kaebajat karistati ähvardamise eest. Seda asjaolu ei ole maakohus otsuses kajastanud ega hinnanud. Süütuse presumptsiooni põhimõttega on vastuolus haldusaktis märge selle kohta, et kaebaja suhtes on haldusakti andmise ajal menetluses kolm väärteoasja ja üks kriminaalasi. Kaebajale ei ole koostatud väärteoprotokolle ega esitatud talle kriminaalasjas kahtlustust. Haldusorgan leidis ekslikult, et kuigi maakohus tühistas kaebajale väärteokorras määratud rahatrahvi relvaseaduse rikkumise eest, ei ole tõendatud, et kaebaja ei ole seda tegu – relva ebaseaduslik hoidmine – toime pannud.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajal oli võimalik esitada menetluses oma vastuväiteid nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kaebaja tõi esile tema isikuga seonduvad asjaolud, mis peaksid tema arvates õigustama talle relvaloa alles jätmist. Kirjalikes vastuväidetes selgitas kaebaja, et talle ei ole inkrimineeritud vägivalla kasutamist teiste isikute suhtes. Kaebajale ei olnud teadmata tema muud kehtivad karistused. Kaebajal oli haldusmenetluses tema huve kaitsmas õigusteadmistega esindaja. Tuginemine Pärnu Maakohtu kohtuotsusele kriminaalasjas X-XX-XXXX oli õige. Pärnu Maakohus on küll otsusega lahendanud kaebajale esitatud kelmusesüüdistust, kuid võtnud seejuures tunnistaja ütlused selle kohta, et kaebaja teda ähvardas, aluseks XX poolt kuriteo toimepanemise tõendatuks lugemisel. Seega on kohus pidanud tunnistaja ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Kriminaalmenetluses kirjeldatuga sarnaseid ütlusi kaebaja käitumise osas on politseile andnud viimaste aastate jooksul veel teisigi isikuid. Seetõttu ei ole tegemist ühekordse konflikti või arusaamatusega. Agressiivset olekut ja inimeste hirmutamist saab lugeda kaebajat iseloomustavaks teguviisiks. Relvaloa kehtima jäämise otsustamisel peab PPA prognoosima isiku sobivust relvaomanikuks tulevikus. Sobivaks saab inimest pidada siis, kui ei ole põhjust arvata, et ta võib ohustada teiste isikute elu, tervist või turvalisust. Isikut ei iseloomusta üksnes süüteod, mille toimepanemine on jõustunud menetlusotsustega lõplikult kinnitust leidnud. Politseil on õigus ja kohustus võtta arvesse ka muud teavet, mis võib omada tähtsust relvaomaniku osas niisuguse prognoosotsuse tegemisel. Piirkonnapolitseinikud, eriti maakohtades, puutuvad igapäevaselt kokku oma piirkonna inimeste ja seal esinevate probleemidega, eriti nendega, mis on pikalt kestnud ja korduvad. Seetõttu on 3(7)
3-17-2170 piirkonnapolitseinike hinnang isikule tema relvaluba puudutavate otsuste tegemisel muude tõendite kõrval oluline. Kaebaja on 02.11.2017 kahtlustatavana üle kuulatud kriminaalasjas, millega on ühendatud ka vaidlustatud otsuses viidatud alustatud kriminaalmenetlused KarS § 120 lg 1 (ähvardamine) ja KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 (kelmus) koosseisudes. Seega on kaebaja praeguseks ajaks kahtlustatav isikuvastases kuriteos ja kui tal oleks kehtiv relvaluba, näeks RelvS § 43 lg 1 p 2 ette relvaloa peatamise.
5.Tallinna Halduskohtu 21.05.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Seadusandja tahe on suunatud sellele, et relvaluba omaks isik, kes käitub õiguskuulekalt ning kellele seeläbi saab relva kui kõrgema ohu allikat usaldada. Tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu. Relvaomaniku eluviis ja käitumine peavad olema sellised, mis ei tekitaks vähimatki kahtlust tema sobilikkuses relvi käitlema. Relvaseaduse mõte ei ole piirata relvade käitlemist ainuüksi karistatuse fakti alusel, vaid ka isikute puhul, kes on oma käitumise või eluviisiga näidanud, et nendest võib lähtuda potentsiaalne oht tulirelva väärkasutamiseks. Üksnes kriminaalasjas süüdimõistva otsuse olemasolu ei saa olla relvaloa tühistamise aluseks. Haldusorgan peab arvestama ka isikuga seonduvaid asjaolusid. Vaidlustatud otsus tehti kaalutlusõiguse alusel. Kaaluda tuleb relvaloa omaja ja avalikke huve. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu isikuks, kes ei ole relvaomanikuna usaldusväärne. PPA on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt, võttes arvesse kaebaja õigusi relva hoidmiseks ja kandmiseks ning kogutud tõendeid kaebaja isiku kohta, tema poolt toime pandud süüteo asjaolusid ja avalikkuse huve. PPA arvates kaalub avalik huvi üles relvaloa omaja huvid. Vaidlustatud haldusakt sisaldab piisavalt põhjendusi. Kaebajale on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ja selgituste andmiseks. Seejuures oli kaebajal õigusteadmistega esindaja. Kaebaja ei esitanud taotlust haldusmenetluse toimikuga tutvumiseks. Relvaloa kehtima jäämise otsustamisel peab PPA prognoosima isiku sobivust relvaomanikuks tulevikus ning sobivaks saab inimest pidada siis, kui ei ole põhjust arvata, et ta võib ohustada teiste isikute elu, tervist või turvalisust. PPA on õigesti leidnud, et isikut ei iseloomusta üksnes süüteod, mille toimepanemine on jõustunud menetlusotsustega lõplikult kinnitust leidnud, vaid politsei arvestab ka muud teavet, mis relvaomaniku osas niisuguse prognoosotsuse tegemisel võib omada tähtsust. Piirkonnapolitseinikud on kohalike elanikega kursis ja nende hinnang on olulise kaaluga. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga kaebajast lähtuvale ohule. Vastustaja märkis, et kaebaja tegevusest ja tegevusetusest tingitud kokkupuudete arv politseiga on märkimisväärne ning karistusregistri põhjal on õigustatud järeldada, et kaebaja ei ole aastate jooksul muutunud õiguskuulekamaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(7)
3-17-2170
6.XX apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 21.05.2018 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et kaebaja kuulati haldusmenetluses ära. Kaebajale anti võimalus menetluses osaleda, aga teda ei teavitatud asjaoludest, millele tuginedes tunnistas PPA relvaloa kehtetuks: kahe piirkonnapolitseiniku arvamusest ja süüteomenetlustest. Seda kinnitavad tõendid (PPA kirjalik pöördumine kaebaja poole ja ärakuulamise protokoll). Piirkonnapolitseinike arvamusi ei ole kaebajale tutvustatud. Kaebajal puudus teadmine süüteomenetlustest, sest teda ei olnud nendest teavitatud ega teda üle kuulatud. Menetlustoimingud tehti kiiresti pärast halduskohtu istungit. Kriminaalmenetlus lõpetati kiiresti ilma põhjendusteta ja väärteomenetlused aegumise tõttu. Menetluste lõpetamine järgnes relvaloa kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja suulise ärakuulamise lõpus kinnitas PPA esindaja, et käsitleti kõiki asjassepuutuvaid küsimusi relvaloa kehtivuse üle otsustamisel, ent vaidlustatud haldusaktis tugineti asjaoludele, mida ärakuulamisel ei käsitletud. Kaebaja selgitas seda halduskohtu istungil. Halduskohus ei saanud tugineda tõenditele, millele tugineti haldusmenetluses, kuid millele kaebajal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid. Halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse esitada tõenditele vastuväiteid, kui ta kavatses kaebaja ära kuulata nende asjaolude osas halduskohtumenetluses. Seda ei tehtud ja kohtuotsus oli kaebaja jaoks üllatuslik. Halduskohus on lugenud tõendatuks, et kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses tuvastati kaebaja poolt tunnistaja ähvardamine. Ähvardamine ei olnud kriminaalasjas tõendamisesemeks ja kaebajat ei ole selle eest karistatud.
PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
Apellant väidab ekslikult, et ta selgitas halduskohtu istungil, et PPA esindaja kinnitas kaebaja ärakuulamisel, et kõiki tähtsust omavaid asjaolusid on arutatud. Ärakuulamise protokoll on õige. Ekslik on apellandi väide, et kriminaalmenetluses ja väärteomenetlustes tehti toimingud kiiresti pärast halduskohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmist. Kriminaalmenetluses toimus kaebaja ülekuulamine enne, kui halduskohus kaebuse menetlusse võttis ja PPA-d kaebuse esitamisest teavitas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidlustatud haldusaktis tuginetakse relvaloa kehtetuks tunnistamisel kahele alusele. Esiteks, kaebajat on karistatud kuriteo eest, mis pandi toime relvaga ähvardades (RelvS § 36 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 p 2); teiseks, relvaloa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda relva omama (RelvS § 43 lg 31).
9.Esimene neist alustest ei näe PPA-le ette kaalutlusõigust. Praegusel juhul ei ole kaebajat karistatud aga kuriteo toimepanemise eest relvaga ähvardades. Relvaga ähvardamisega kuriteo toimepanemise all tuleb mõista mitte üksnes sellist tegu, mille koosseisulise elemendina on ära näidatud ka relvaga ähvardamine (nt KarS § 200 lg 2 p 8), vaid mistahes tegu, mille eesmärgi saavutamiseks on teo toimepanija relvaga ähvardanud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse resolutsioonist ei saagi seetõttu nähtuda teo toimepanemine relvaga ähvardades, sest kriminaalmenetluse seadustiku § 313 lg 1 kohaselt teo toimepanemise asjaolusid resolutsioonis ei kajastata. Pärnu Maakohtu 30.09.2016 otsuses kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on märgitud, 5(7)
3-17-2170 et „XX’al lepingu täitmise kavatsuse puudumist kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kui kannatanu saabus Eestisse loomi peale laadima, siis XX mitte ei teavitanud kannatanut oma meelemuutusest, vaid ähvardas kannatanud selliselt, et viimane tundis ennast piisavalt ohustatuna pöördumaks abi palumiseks politsei poole“ (otsuse lk 11). Õigusvastaseks teoks kelmuse juures on maakohus pidanud ka kaebaja keeldumist 23.03.2015 loomade üleandmisest ja raha tagastamisest. Nagu nähtub tunnistaja GG kannatanuna ülekuulamise protokollist, ähvardas XX tunnistajat sel hommikul, korrates eelmisel päeval tehtud ähvardusi „Eestisse mitte sõita, sest [kannatanul] tuleb probleeme, [kaebajal] on tulirelv, et politsei ei tee [kaebajale]mitte kui midagi, sest et teda teatakse ja ärgu [kannatanu kaebajat] ärritagu“. Maakohus ei ole otsuses (põhjendavas osas ega mujal) hinnanud kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks, vaid on neile rajanud oma seisukoha 23.03.2015 aset leidnud sündmuste õigusvastaseks pidamisel. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks oli alus ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Teise aluse olemasolu relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei oma tähtsust, vaatamata sellele, et PPA esindaja selgituse kohaselt olid otsustamisel võrdse tähtsusega nii kuriteo eest süüdimõistmine kui kaebaja järjepidevast käitumisest lähtuv oht.
10.Teisel viidatud alusel tuleb vastustajal kaaluda relvaloa kehtetuks tunnistamist, võttes arvesse avalikku ja erahuvi ning relvaloa omaja isikut. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel oli PPA-l sellel alusel kaalutlusõigus. Vaidlustatud haldusaktis on kaalutlusõigust teostatud ja põhjendatud, miks on relvaloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuidas ohustab relva omamine teisi isikuid ja kahjustab avalikke huve ning selgitatud, et kaebajal on võimalik oma huve kaitsta ka relva omamata. Arvesse on võetud kaebaja tegevust jahiseltsis ja erinevate elusolendite küttimisel ning kariloomade ja põlluvilja kaitsmise vajadust. Tõendite kohaselt on kaebaja Valtu Jahimeeste Seltsi kõige aktiivsem jahimees, ta on küttinud mitme aasta jooksul suurel arvul metsloomi (põdrad, metssead, kitsed) ja talle on antud luba küttida ronkasid. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et relvaluba võimaldab tegeleda hobiga, oma vara kaitsmisega ja igapäevategemistega. PPA on neid asjaolusid kaalumisel arvesse võtnud ja märkinud, et kariloomade ja põllumaade kaitse on võimalik loomade pidamistingimuste turvalisemaks muutmisega vastavate hoonete ehitamise abil ja piiritara turvalisemaks muutmisega. Jahil on võimalik osaleda ka relva omamata ning kaebaja ei jää seetõttu oma hobist ilma. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja esitatud vastuväiteid tähelepanuta.
11.Halduskohus selgitas, et PPA hinnangul ei ole kaebaja relvaomanikuna usaldusväärne. Ringkonnakohus märgib, et isiku usaldusväärsus PPA ees ei ole relvaloa andmise või kehtetuks tunnistamisel asjassepuutuv. Relvaloa omamise eelduseks ei ole PPA suhtumine isikusse, vaid isikuga seotud objektiivsed asjaolud (RelvS § 36), mis toovad relva omamise ja kasutamise korral kaasa ohu. Selline põhjendamispuudus ei ole praegusel juhul aga määrav, sest vaidlustatud haldusaktist on nähtav ka see, et PPA hinnangul on kaebaja poolt relva omamine toonud kaasa mitmeid ohte.
12.Apellant märgib õigesti, et PPA peab relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel asjassepuutuva isiku ära kuulama. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 näeb ette, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. RelvS ei näe ette ärakuulamise osas erisusi. HMS § 40 lg 3 võimaldab teha sellest erandeid – arvestades relva omamisega kaasnevat kõrgendatud ohtu, võib viivitamatu tegutsemine olla põhjendatud –, kuid praegusel juhul erandit ei kasutatud. Relvaga ähvardamise episoodist ja ka muudest kaebaja käitumise tõttu politsei poole abi saamiseks toimunud pöördumistest oli möödas palju aega, ilma et politsei oleks relvaloa kehtetuks tunnistamiseks või selle kehtivuse peatamiseks kiirelt 6(7)
3-17-2170 sekkunud. Kaebaja oli tulirelva pärast kuriteo toimepanemist ka korduvalt kasutanud (vt väljavõte jahiseltsi jahilubade arvestuse raamatust) ega olnud põhjustanud inimeste elule või tervisele ohtu, mida tulnuks viivitamatult ära hoida.
13.Isiku arvamuse ja vastuväidete esitamine on võimalik üksnes siis, kui talle on teada, millistele asjaoludele haldusorgan otsuse tegemisel tugineb. Ärakuulamisõiguse kasutamise võimaldamiseks ei piisa, kui haldusorgan teavitab menetlusosalist vaid osadest asjaoludest, selgitamata vajadust tutvuda vähemalt haldusmenetluse toimikuga, et tuvastada, milliseid asjaolusid peab haldusorgan otsuse tegemisel tähtsateks. Ärakuulamine ei ole vajalik üksnes kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide andmisel, sest adressaadi vastuväited võivad seonduda ka haldusmenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude ekslikkusega.
14.Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväited nii kirjalikult kui suuliselt. 19.06.2017 toimunud vestluse protokollist ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud muid põhjuseid menetluse läbiviimiseks peale süüdimõistva kohtuotsuse. Neid ei selgitatud ka 19.04.2017 kirjas, kus küsiti kaebaja seisukohta. Tegemist on menetlusveaga.
15.Kaebaja ei ole aga ka kohtumenetluses näidanud, et vaidlustatud haldusakt oleks sisuliselt õigusvastane ning kaebajale ette heidetud käitumist ei ole toimunud. Politseiametnike arvamused, kriminaalmenetluses kogutud tõendid, maakohtu otsus ja andmed politsei poole pöördumisest kaitseks kaebaja eest, samuti karistusregistri andmed on dokumentaalsed tõendid, mille kasutamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses on lubatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis PPA hinnangu haldusmenetluses kogutud tõenditele ümber lükkaks ja näitaks, et kaebaja ei ole põhjustanud konflikte, viidanud teiste inimestega konfliktide tekkimisel relva olemasolule või on otsinud aktiivselt võimalusi selliste konfliktide ennetamiseks ja kõrvaldamiseks rahumeelsel viisil. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et süüteomenetlustes esitatud väited oleksid ebaõiged või kaebajat oleks karistatud ekslikult.
16.Apellandil oli võimalik ka apellatsioonimenetluses esitada selliseid tõendeid, kui talle tuli üllatusena halduskohtu poolt nende asjaolude hindamine. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja selliseid tõendeid samuti esitanud.
17.Seetõttu ei mõjutanud PPA menetlusviga asja otsustamist (HMS § 58). Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab eeltoodut arvestades halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
18.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. PPA ei ole väitnud apellatsioonimenetluses menetluskulude olemasolu.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.