Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1468
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.05.2021 otsuse nr 4.2-1/4486-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AN
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-1468 resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõuet puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus kohustamisnõude osas rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti 31.05.2021 otsuse nr 4.2-1/4486-4 tühistamise nõude osas jätta halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.
3.Jätkata Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist haldusasjas nr 3-21-1468 või kui X esitab selle aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametile uue relvaloa taotluse, siis selle taotluse lahendamiseni.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 25 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega kaebaja ja Y nimed ning aadress XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-21-1468 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.11.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 21.02.2018 otsusega X-le (kaebaja) relvaloa nr RL794041 kehtivusega kuni 20.10.2022, mille alusel oli kaebajal õigus enese ja vara kaitse otstarbel omada ning kanda ühte püstolit. PPA andis 15.01.2020 otsusega kaebajale relvaloa nr DL50006891 kehtivusega kuni 20.10.2022, mille alusel oli kaebajal spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitse eesmärgil õigus omada ja kanda ühte vintraudset püssi ning kolme püstolit.
2.PPA tunnistas 31.05.2021 otsusega nr 4.2-1/4486-4 kaebajale väljastatud relvaload nr RL794041 ja nr DL50006891 kehtetuks (resolutsiooni p 1), kohustas teda andma politseile üle relvad, laskemoona ja paberkandjal relvaloa (resolutsiooni p 2) ning võõrandama relvad ja laskemoona või alustama nende võõrandamist kolme kuu jooksul (resolutsiooni p 3). Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 kohaselt võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva omama. Kaebajal on kolm kehtivat väärteokaristust. PPA 13.02.2020 otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 21.01.2020 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki õigust, ning § 207 lg 1 järgi selle eest, et mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. PPA 03.03.2020 otsusega karistati kaebajat veelkord LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 11.02.2020 mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata. PPA 28.05.2020 otsusega karistati kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi selle eest, et ta tekitas 15.03.2020 öösel kestvalt müra (vali muusika), millega häiris oluliselt naabrite rahu. Lisaks määrati kaebajale 27.07.2020 hoiatustrahv LS § 227 lg 1 alusel selle eest, et ta ületas lubatud sõidukiirust 19 km/h. Kõik rikkumised on pandud toime lühikese aja jooksul ja need näitavad, et kaebaja ei ole õiguskuulekas, kuid PPA usaldas kaebajat siiski relva kandma, sest kaebaja andis 05.08.2020 selgitused ja lubas, et ei pane edaspidi rikkumisi toime. Sellegipoolest registreeriti politsei andmebaasis juhtum, mille kirjelduse kohaselt kaebaja vedeles 11.04.2021 Tallinnas XXX asuva maja juures poolenisti sõiduteel ja oli tugevas alkoholijoobes. Pealtnägija sõnul oli kaebaja enne politsei saabumist olnud maja ees seisva sõiduki kapotil. Kaebaja ei osanud anda juhtunu kohta täpsemaid selgitusi. See näitab, et kaebaja ei ole aru saanud relvaomanikule kehtivatest kõrgendatud nõuetest, mis hõlmab ka eluviisi, mis ei tekita kahtlust relvaomaniku usaldusväärsuses. Kuna kaebaja on korduvalt käitunud vastutustundetult mootorsõiduki juhtimisel, ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ning alkoholi tarvitades ei anna aru oma käitumisest, võib ta 2(10)
3-21-1468 käituda ettearvamatult ka tulirelva vallates ja kasutades. Kaebaja eluviis on ennast ja teisi ohustav sõltumata sellest, et talle ei ole ette heidetud relvadega seotud rikkumisi. Ohu märk on see, et kaebaja on kõigi rikkumiste puhul asunud ennast õigustama (mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides ei kaasnenud muid rikkumisi ega ohtu, kiiruse ületamine ei olnud oluline, 15.03.2020 juhtumi puhul ei olnud naabril kaebaja telefoninumbrit, 11.04.2021 juhtumi puhul oli ta väsinud ja lihtsalt istus tänava äärekivil). See näitab, et tegelikult ei ole ta rikkumistest järeldusi teinud ning esineb oht, et ta võib panna rikkumisi toime ka tulevikus. Laskespordiklubi positiivsel iseloomustusel ei ole kaalu, sest klubil ei olnud teavet kaebaja käitumise kohta väljaspool klubi. PPA otsust ei muuda asjaolu, et kaebaja osaleb aktiivselt treeningutel ja võistlustel ning on saavutanud seal häid tulemusi. Kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Põhiseadusega kaitstud õigus elule ja tervisele kaalub üles kaebaja õiguse vabale eneseteostusele.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada PPA 31.05.2021 otsus ning kohustada PPA-d tagastama relvad, laskemoon ja paberkandjal relvaluba. Kaebaja ei ole kunagi kasutanud tulirelva enese või vara kaitsmiseks, kuid kaebaja tegeleb aktiivselt laskespordiga, kuulub laskespordiklubisse ja osaleb võistlustel. Seega on relvade omamine kaebaja jaoks oluline. Kaebaja on kulutanud tulirelvade ostmisele 4939 eurot, millele lisanduvad kulutused laskemoonale, koolitustele jms. Kaebaja on järginud laskespordiga tegelemisel kõiki eeskirju ning talle on väljastatud turvalise laskuri litsents. PPA tegi kaalutlus- ja motiveerimisvigu. Kaebaja toimepandud väärtegude põhjal ei ole alust järeldada, et kaebaja käitumine on endale või teistele ohtlik. RelvS-i ja senise kohtupraktika järgi ei too isegi kuriteos süüdimõistmine vältimatult kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist ega anna alust pidada isikut nii ohtlikuks, et ta ei võiks omada relvaluba. Kaebaja on teinud väärteokaristustest vajalikud järeldused. Kaebajale anti 21.05.2020 B-kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kiiruse ületamise eest määrati kaebajale üksnes hoiatustrahv, mida ei kanta karistusregistrisse. Valju muusika mängimine ei ohusta teisi isikuid ning kaebaja on vahetanud naabriga telefoninumbreid, et edaspidi saaks võimalikud probleemid lahendada omavahel. Kõik trahvid on tasutud. PPA arvestas üksnes väärtegusid, kuid mitte nendega seotud konkreetseid asjaolusid ja kaebaja isikut. PPA andis olulise kaalu 11.04.2021 juhtumile. Kaebajat ei ole sellega seoses karistatud. Kaebaja viibis sel ööl XXX maja juures ja istus tänava äärekivil. Kaebaja telefoni aku oli tühi. Politsei saabudes selgitas kaebaja olukorda ja palus end koju viia, mida politsei ka tegi. Kaebajal ei olnud kaasas tulirelva. Kuna mingit menetlust ei järgnenud, ei saanud kaebaja esitada omalt poolt ka tõendeid, mis PPA väited ümber lükkaks. Väited, et kaebaja vandaalitses, hüppas autodel või lamas sõiduteel, on valed. Kaebaja ei tarvita regulaarselt alkoholi. PPA seisukoht viitab sellele, justkui ei tohiks relvaomanik kunagi alkoholi tarvitada, kuigi RelvS keelab üksnes joobes olekus relva kandmise. PPA on käitunud vastuoluliselt, sest pärast 2020. a väärteomenetlusi andis PPA kaebajale load täiendavate tulirelvade soetamiseks. PPA otsus pole kooskõlas kohtupraktikaga, mille järgi eeldab relvaloa kehtetuks tunnistamine oluliselt raskemaid asjaolusid (nt haldusasjad nr 3-20107, nr 3-17-2282, nr 3-17-2178, nr 3-17-2170, nr 3-17-1109, nr 3-13-1198, nr 3-15-1775). PPA ei kaalunud relvalubade kehtivuse peatamist. Kaebajale oleks võinud jätta alles vähemalt ühe tulirelva kasutamise õiguse võistlustel osalemiseks, arvestades laskespordiklubi positiivset iseloomustust ning seda, et kaebaja jaoks on laskesport oluline eneseteostamise viis.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.
3(10)
3-21-1468 PPA-l oli otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. PPA lähtus kõigist relvatoimikus olnud tõenditest, sh karistusregistri ja politsei andmebaasi andmetest, millest nähtub kaebaja õigusvastase tegevuse korduvus. Kuna kaebaja käitumine on vastutustundetu, ei saa talle relvi usaldada. Kaebaja ei ole rikkumisi kahetsenud, vaid on asunud neid õigustama. Kaebaja ei ole aru saanud oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Kui laskesport oli kaebaja jaoks nii oluline, oleks ta pidanud oma käitumist muutma. Kaebaja kohta oli piisavalt teavet, et tunnistada relvaluba kehtetuks. Seega ei pidanud kaaluma relvaloa kehtivuse peatamist. 11.04.2021 vahejuhtumiga seoses on alustatud väärteomenetlust. XXX elanik andis politseile teada, et keegi lõhub ja laamendab trepikojas ning häirib majaelanike rahu, koputades nende ustele. Kui väljakutse saanud politseinikud jõudsid kohale, vedeles kaebaja pooleldi sõiduteel ja oli tugevas joobes. Tema jalad olid kriimulised ja saabastes oli klaasikilde. Politsei tuvastas, et liftis oli ust jalaga taotud ning neljandal korrusel oli lõhutud vaheukse klaasid ja lifti nupu ümbris. Enne politsei saabumist nägi pealtvaataja ühte inimest maja ees seisva sõiduki kapotil. Kontrollimisel selgus, et sõiduki esikapott ja registreerimismärk olid mõlkis. Kaebaja ei osanud sündmuse kohta täpsemaid selgitusi anda, kuid ta ütles, et oli samas majas viiendal korrusel sõbra sünnipäeval. Seega pole õige kaebaja väide, et tema käitumise põhjal pole alust eeldada ohtu temale endale või teistele inimestele. PPA hindas selle juhtumi puhul kaebaja eluviisi ja käitumist, mitte süüd ja karistatust.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.06.2022 otsusega kaebuse ja tühistas PPA 31.05.2021 otsuse (resolutsiooni p 1) ning kohustas PPA-d tagastama kaebajale relvad, laskemoon ja paberkandjal relvaluba (resolutsiooni p 2). Halduskohus mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 30 eurot (resolutsiooni p 4). Relvaloa kehtetuks tunnistamine RelvS § 43 lg 31 alusel on kaalutlusotsus. PPA 31.05.2021 otsus on oluliste kaalutlusvigadega. Kaebajat negatiivselt iseloomustavate asjaoludena ei saanud arvestada karistusi väärtegude eest, sest selleks näeb RelvS ette muud relvaloa kehtetuks tunnistamise alused. Haldusasja materjalidest ei selgu konkreetseid viiteid sellele, et kaebaja ohustaks teiste inimeste turvalisust, viidatud on vaid politsei andmebaasist nähtuvale teabele. Kaebajale heideti ette 2020. a jaanuarist märtsini toime pandud väärtegusid, kuid need olid PPA-le teada juba siis, kui kaebaja käis 05.08.2020 PPA-s selgitusi andmas. Kaebajale ei saanud neid vaidlustatud haldusaktis tagantjärgi ette heita, sest varem ei saanud need relvaloa omamisel takistuseks. PPA pidas 11.04.2021 juhtumit kaebajat negatiivselt iseloomustavaks asjaoluks, kuid haldusaktist ei selgu etteheite põhisisu. Kaebaja on selgitanud, et ta telefoni aku oli tühi ning ta esitas politseile selgituse ja palus end koju viia, mida politsei ka tegi. Mingit menetlust sellele ei järgnenud. Politseiametniku 11.04.2021 ettekandest ei saa järeldada, et laamendajaks oli kaebaja. Ainult selle juhtumi põhjal ei oleks alust tunnistada relvaluba kehtetuks. Haldusmenetluses toimunud ärakuulamisel andis kaebaja 11.04.2021 juhtumi kohta selgitused (mida ta kohapeal väidetavalt ei andnud), kuid PPA pole neid otsuse tegemisel arvestanud ega arvestamata jätmist põhjendanud. Õige polnud ka see, et PPA jättis otsuse tegemisel täielikult kõrvale laskespordiklubi iseloomustuse. PPA on asjatult ette heitnud, et kaebaja on asunud end õigustama. Kaebajal oli õigus olla ära kuulatud ja anda selle käigus selgitused PPA väljatoodud asjaolude kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohtu seisukoht, et PPA ei võinud arvestada kaebaja väärteokaristustega, ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga (nt haldusasi nr 3-20-1675). Kaebaja väärtegude kaudu hindas PPA tema käitumist ja isikuomadusi, mitte karistatust. Kohtud on korduvalt leidnud, et 4(10)
3-21-1468 nii mootorsõiduk kui ka relvad on suurema ohu allikad (nt haldusasjad nr 3-14-53089 ja nr 320-2571). Kui kaebaja käitub mootorsõiduki juhtimisel vastutustundetult, ei saa välistada, et ta teeb sama ka relva kasutamise puhul. Ohu tõenäosus on suur juba selle tõttu, et kaebaja ei ole seaduskuulekas, nt ületab lubatud sõidukiirust. Kohtupraktikaga ei ole kooskõlas ka halduskohtu seisukoht, et PPA ei võinud tugineda politsei andmebaasist nähtuvale teabele (nt haldusasi nr 3-20-1675). Hinnata tuleb kõiki asjaolusid kogumis. PPA peab tagama, et relvad oleksid kättesaadavad vaid usaldusväärsetele inimestele. Kaebaja ei vasta neile tingimustele ega sobi relva kandma. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ei pea PPA põhjendama, et isik suure tõenäosusega asub käituma viisil, mille tulemusel oht realiseerub, vaid piisab sellest, kui isiku varasema käitumise pinnalt ei ole alust pidada isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks (nt haldusasjad nr 3-20-1675 ja nr 3-20-2571). PPA ei jätnud täielikult kõrvale laskeklubi iseloomustust, vaid põhjendas, miks see ei ole kaalukas tõend. Äärmisel juhul võiks PPA-le ette heita põhjendamispuudusi, kuid see ei saaks olla alus tühistada vaidlustatud haldusakt. PPA ei ole kaebajale ette heitnud haldusmenetluses vastuväidete esitamist, vaid leidnud, et nende sisust saab järeldada enda õigusvastase käitumise õigustamist. See näitab, et kaebaja ei ole sisuliselt aru saanud, et relvaloa omajana peab ta vastama kõrgendatud nõudmistele ja olema usaldusväärne (vt ka haldusasi nr 3-21-628). Kokkuvõttes tuvastas PPA kaebaja mitteõiguskuuleka käitumise mustri ja tegi selle kohta õige prognoosotsuse. Isegi kui otsuses puuduvad osaliselt põhjendused kaebaja õiguste riive ja nendega arvestamise kohta, on tegemist mitteolulise formaalse veaga, mis ei mõjuta lõpptulemust. PPA võttis arvesse kõik olulised asjaolud ja kaalus erinevaid huve sisuliselt. Kohus saab arvestada ka kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjendustega, sest pole kahtlust, et PPA lähtus neist juba vaidlustatud haldusakti andmisel.
7.X palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. PPA ei ole tõendanud, et kaebaja pani 11.04.2021 toime mingi õigusrikkumise. Pole arusaadav, kuidas see juhtum seondub kaebaja isikuga või tema sobivusega omada relvaluba. Kaebajale ei saa ette heita, et ta viibis võimaliku õigusrikkumise toimumise koha lähedal. Maksimaalselt oleks võinud tulla kõne alla relvaloa kehtivuse peatamine ajaks, kui selgitatakse juhtumi asjaolusid. Kaebaja on esitanud juhtumi kohta oma selgitused, kuid need on jäetud kõrvale. PPA on tsiteerinud suurt hulka kohtulahendeid, kuid pole neid seostanud praeguse vaidluse asjaoludega. Halduskohus leidis õigesti, et puuduvad tõendid kaebaja ohtlikkuse kohta. PPA väljastas kaebajale uued load relvade soetamiseks 06.08.2020 ja 21.12.2020. PPA mõttekäik ja meelemuutuse põhjused ei ole mõistlikult jälgitavad. Relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks ei saa olla üks hoiatustrahv ühekordse kiiruse ületamise eest. PPA ei ole võtnud arvesse, et kaebaja avaldas väärtegude pärast kahetsust. Pärast 05.08.2020 vestlust ei ole kaebaja toime pannud ühtki õigusrikkumist. On ilmselge, et süütegude toimepanemine ei ole kaebaja elustiil. PPA viidatud haldusasjas nr 3-20-1675 seondus kaebajaga 167 rikkumist, sh liiklusrikkumised (mille tõttu võeti temalt ära juhtimisõigus), varavastased süüteod jm teated konfliktsest käitumisest. See pole võrreldav siinses kohtuasjas kaebajale etteheidetud rikkumistega. Isegi relvaloa omaniku kriminaalkorras karistamine ei too RelvS järgi vältimatult kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist. Moraalinormide mittejärgimise etteheite esitas vastustaja alles apellatsioonimenetluses. Kaebaja õigusi ei saa piirata moraalsetel kaalutlustel, sest RelvS neid ei sätesta. PPA eksitab kohut seoses laskespordiklubi iseloomustusega. Jääb arusaamatuks, miks oli seda tõendit vaja koguda, kui oli juba ette teada, et sellega ei arvestata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(10)
3-21-1468
8.Vaidlus käib selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaload õiguspäraselt RelvS § 43 lg 31 alusel kehtetuks ning kas PPA-l on kohustus tagastada kaebajale relvaloa kehtetuks tunnistamise tõttu PPA-le hoiule antud relvad, laskemoon ja paberkandjal relvaluba. I
9.PPA-l on õigus, et osa halduskohtu põhjendusi ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et relvaloa omaja oleks süüdi tunnistatud mõnes kuriteos või väärteos. RelvS § 43 lg-s 31 peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi, elustiili ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada. Samas võivad need asjaolud hõlmata ka kehtivat karistatust teisi isikuid ohustavate süütegude toimepanemise eest. Relvaloa omaja loomuomase käitumise hindamisel ei ole seejuures õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut relvaloa omaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse teadaolevat infot relvaloa omaja isikut iseloomustavana. Haldusorgan saab relvaloa omajast lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta selle isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas ta väljendab oma suhtumist nendesse tegudesse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 otsus nr 3-17-2282, p-d 13 ja 14; 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675, p 9; 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571, p-d 10 ja 11; 25.11.2022 otsus nr 3-21-578, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsus nr 3-20-2002, p 12; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1179, p 12; vrd sarnasel alusel relvaloa andmisest keeldumise kohta Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsus nr 3-21-2047, p-d 10 ja 11 ning seal viidatud lahendid). Seega põhimõtteliselt võis PPA kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamisel arvesse võtta mh kaebaja toimepandud väärtegusid ja temale määratud hoiatustrahvi, samuti 11.04.2021 vahejuhtumit, mille kohta oli kantud info politsei andmebaasi ja mille suhtes oli vaidlustatud haldusakti andmise ajal alustatud väärteomenetlust. Selles osas tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
10.Halduskohtu seisukoht, et PPA tegi kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamisel kaalutlusvigu, mille tõttu tuleb 31.05.2021 otsus tühistada, on kokkuvõttes siiski õige.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pani 2020. a jaanuaris ja veebruaris toime liiklusrikkumised (kahel korral B-kategooria sõiduki juhtimine selle kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata, sh ühel korral sõidukiga, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli) ning 2020. a märtsis avaliku korra rikkumise (tekitas muusikat mängides müra, mis häiris naabreid), mille eest karistati teda 2020. a-l kolmel korral väärteokorras rahatrahviga. Kaebajale määrati 2020. a juulis lisaks hoiatustrahv selle eest, et ta ületas lubatud sõidukiirust 19 km/h. Need rikkumised ei olnud PPA hinnangul varem piisavad, et tunnistada kaebajale 21.02.2018 ja 15.01.2020 väljastatud relvaload kehtetuks või peatada nende kehtivus. Veel enam, PPA ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et PPA väljastas talle 2020. augustis ja detsembris täiendavad relva soetamise load. PPA selgitas, et arvestas kaebaja 05.08.2020 selgitusi ja lubadust käituda edaspidi õiguskuulekalt. Muu hulgas sai arvesse võtta, et kaebaja tegi vajalikud eksamid ja talle anti 2020. a mais B-kategooria sõiduki juhtimisõigus.
12.PPA seisukoht kaebaja sobivusest omama relvaluba muutus pärast politsei andmebaasi kantud 11.04.2021 juhtumit Tallinnas XXX elamu juures. PPA 31.05.2021 otsuse lk-l 1 ja 2 toodud asjaolude kirjelduse kohaselt tuvastas PPA, et kaebaja oli tugevas alkoholijoobes ja vedeles pooleldi sõiduteel; ühe pealtnägija väitel oli kaebaja olnud enne politsei saabumist maja ees seisva auto kapotil; kaebaja ei osanud anda juhtumi kohta mõistlikku selgitust. Kaebaja väitis haldusmenetluses ärakuulamisel (25.05.2021 e-kirjad, dtl 77–80), et ta ei olnud 11.04.2021 tugevas alkoholijoobes, kuigi oli tarvitanud alkoholi, ning istus sõidutee äärekivil, 6(10)
3-21-1468 mitte ei vedelenud pooleldi sõiduteel. Kaebaja eitas, et oli seisnud sel kuupäeval mõne auto kapotil. Kaebaja selgitas, et tema mobiiltelefoni aku oli saanud tühjaks, mistõttu ei pääsenud ta tagasi XXX elamus asuvasse korterisse, kus ta oli varem viibinud. PPA järeldas 31.05.2021 otsuse põhjendavas osas 11.04.2021 vahejuhtumist koostoimes kaebaja varasemate rikkumistega, et kaebaja ei suuda käituda õiguskuulekalt ning tema eluviis on ennast ja teisi ohustav, mistõttu ei saa talle usaldada tulirelva. PPA pidas kaebaja haldusmenetluses antud selgitusi ennast õigustavateks, mis kinnitas PPA veendumust, et kaebaja ei ole teinud senistest rikkumistest vajalikke järeldusi.
13.Nagu eespool märgitud, võis PPA relvalubade kehtetuks tunnistamisel kaebaja käitumist ja eluviise üldiselt iseloomustavana põhimõtteliselt arvesse võtta ka politsei andmebaasi kantud 11.04.2021 juhtumit. Samas peab PPA vaidluse korral tõendama haldusakti aluseks olnud faktiliste asjaolude õigsust, sest õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). PPA tugines 31.05.2021 otsuse tegemisel vanempiirivalvur TK 11.04.2021 ettekandele (dtl 72). TK oli üks politseiametnikest, kes sai 11.04.2021 kell 02.40 väljakutse XXX maja juurde. Ettekande järgi oli üks elanik andnud politseile teada, et keegi oli trepikojas laamendanud ja lõhkunud ning koputanud tema uksele. TK kirjeldas, et XXX maja ees pooleldi sõiduteel vedeles kaebaja, kes kõnetades oli kontaktne ja tõusis püsti. Kaebaja jalalabad olid kriimulised ja saabastes oli klaasikilde. TK märkis, et väliste tunnuste järgi oli kaebaja tugevas alkoholijoobes. Politsei paigutas kaebaja politseibussi ja kontrollis seejärel trepikoda. Kontrolli käigus avastati, et liftis oli jalaga taotud liftiust ning neljandal korrusel oli lõhutud trepikojas vaheukse klaasid ja lifti nupu ümbris. TK selgitas, et neljandal korrusel elava Y arvates võis olla trepikojas lõhkumas üks või kaks inimest ning isik, keda politsei väljas kontrollis, võis olla lõhkuja. Y oli TK kirjelduse kohaselt aknast näinud, et väljas olnud isik oli valge auto kapoti peal. Hiljem tuvastas politsei, et valge auto kapott oli mõlkis ning tegemist oli autoga, mille ees kaebaja lamas. Kaebaja ei osanud ettekande kohaselt täpselt selgitada, mis juhtus. Kaebaja oli siiski märkinud, et oli XXX elamu viiendal korrusel sõbra sünnipäeval. Politsei abiga helistas kaebaja oma tüdruksõbrale ja politsei viis ta koju. Valge auto omanikku ei õnnestunud TK ettekande kohaselt sündmuskohal kätte saada. PPA on kohtule täiendavalt esitanud Kesklinna politseijaoskonna ametniku koostatud teatise (dtl 73–74), mille järgi alustati 22.04.2021 kinnisvarahalduri avalduse alusel ja KarS § 218 lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) väärteomenetlust seoses 11.04.2021 kella 02.30 paiku XXX toimunud vandaalitsemisega. Teates märgitakse, et kella 02.40 ajal, kui politseipatrull jõudis kohale, oli XXX maja ees maas kaebaja, kes väliste tunnuste järgi oli tugevas joobes.
14.Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et viibis 11.04.2021 öösel XXX maja ees tänaval ning oli tarvitanud alkoholi. Pooltel on erinevad seisukohad selles, kas politsei saabumise ajal kaebaja istus või lebas (s.o mida tähendab „vedelemine“), kas ta oli pooleldi sõiduteel ja kui tugevas joobes ta oli. Samuti on kaebaja väitnud, et tema ei ole XXX majas laamendanud. TK 11.04.2021 ettekanne viitab sellele, et keegi lõhkus 11.04.2021 XXX koridoris ukseklaasi, kahjustas lifti ja selle nupu ümbrist ning mõlkis XXX maja ees seisva auto kapoti. TK ettekanne ei tõenda aga, et laamendajaks ja lõhkujaks oli kaebaja. Ettekannet koostanud politseinik ei näinud pealt, kes XXX elamus laamendas ja kes mõlkis maja ees seisnud autot. Y seletusi ei ole kohtule esitatud. TK ettekande põhjal ei väitnud Y politseiametnikule kindlalt, et lõhkujaks ja auto mõlkijaks oli kaebaja, sh võisid Y arvates koridoris laamendada ka kaks inimest. PPA teatis tõendab üksnes seda, et 11.04.2021 juhtumi kohta on alustatud väärteomenetlust. Puuduvad tõendid ja PPA ka ei väida, et väärteomenetluses oleks kogutud mingeid täiendavaid tõendeid. Kaebaja väitel ei ole teda kõnealuse juhtumiga seoses üle kuulatud ega tehtud muid menetlustoiminguid.
7(10)
3-21-1468
15.Eeltoodu põhjal tuleb möönda, et 11.04.2021 juhtumi asjaolud ja kaebaja roll selles on ebaselged. Kaebaja oli 11.04.2021 öösel XXX maja ees tänaval ja oli tarvitanud alkoholi, kuid kohtule esitatud tõendid ei kinnita vaidlustatud haldusaktis esitatud väidet, et kaebaja laamendas ja rikkus teise isiku vara. TK ettekande järgi oli kaebaja pärast politsei saabumist kontaktne ja reageeris politsei korraldustele. PPA pole väitnud, et kaebaja kuritarvitab süstemaatiliselt alkoholi ja käitub alkoholi mõju all agressiivselt ning ennast ja teisi ohustavalt, s.o see on kaebaja käitumist ja eluviisi iseloomustav muster. Kaebaja märgib õigesti, et aegajalt alkoholi tarvitamine RelvS-i järgi iseenesest relvaloa omamist ei välista. Pole vaidlust, et kaebajal ei olnud 11.04.2021 kaasas relva, samuti ei asunud ta ebakaines olekus autorooli. Kaebaja 2020. a rikkumiste puhul ei ole talle samuti alkoholijoobes tegutsemist ette heidetud ning neist rikkumistest ei järeldanud PPA varem, et õigusrikkumiste toimepanemine oleks kaebaja elustiil. PPA ei kontrollinud ega analüüsinud 31.05.2021 otsuses põhjalikumalt kaebaja ärakuulamise käigus esitatud vastuväiteid, vaid käsitas neid enese õigustamisena ning pidas seda pigem kaebajat negatiivselt iseloomustavaks asjaoluks. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohtu hinnangul 11.04.2021 juhtumi kohta tuvastatud asjaolude põhjal piisava kindlusega järeldada, arvestades ka 2020. a-l toimunud õigusrikkumisi, et kaebaja eluviis on selline, et ta võib ka tulirelva kasutades käituda ettearvamatult ning sellega ennast ja teisi ohtu seada.
16.Kaebaja selgitas 25.05.2021 e-kirjas, et ta tegeleb laskespordiga ja osaleb aktiivselt võistlustel, on läbinud sellega seoses turvakoolituse ning on täitnud relvadega seotud nõudeid. Laskespordiklubi 25.05.2021 iseloomustuses (dtl 76) on märgitud, et klubi liikmetelt saadud teabe põhjal ei saa kaebajat pidada ohuks teistele inimestele, kuid nad ei saa anda hinnangut kaebaja ohtlikkusele avaliku korra mõttes. PPA on 31.05.2021 otsuses selle kohta märkinud, et laskespordiklubi positiivsel iseloomustusel ei ole kaalu, sest klubil ei ole teavet kaebaja käitumise kohta väljaspool klubi. PPA on märkinud, et nende otsust ei muuda ka asjaolu, et kaebaja osaleb aktiivselt treeningutel ja võistlustel ning on saavutanud seal häid tulemusi.
17.Eeltoodust saab järeldada, et PPA pidas kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamisel määravaks kaebaja ennast ja teisi ohustavat käitumist ning eluviisi, mis ei seondunud relvade käitlemisega. Samas on 11.04.2021 sündmuse asjaolud ja kaebaja roll selles ebaselged, mis omakorda tähendab, et kaebajast lähtuv oht endale ja teistele ei pruugi olla nii suur, nagu PPA on ohuprognoosi tegemisel aluseks võtnud. Teisalt on laskesport kaebaja jaoks oluline eneseteostamise viis, tal puuduvad relvadega seotud rikkumised ja laskespordiklubi on teda iseloomustanud positiivselt. PPA on leidnud, et neil asjaoludel pole asja lahendamisel kaalu. Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga, et praeguse vaidluse asjaoludel on PPA teinud kaalumisvea. PPA-l tulnuks kaaluda mh seda, kas 11.04.2021 asjaolude täpsustamise ajaks olnuks leebema meetmena põhjendatud peatada kaebaja relvalubade kehtivus (RelvS § 43 lg 1 p 21 – loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust). Alternatiivselt oleks tulnud kaaluda, kas relvaloa kehtivuse oleks saanud peatada vähemalt seoses relvaga, mida kaebaja kasutab treenimiseks ja võistlemiseks. Sellisel juhul ei oleks kaebajal tekkinud kohustust võistlemiseks kasutatavat relva võõrandada. Kaebaja on selgitanud, et iga relv on erinev ning uue relvaga treenimine nõuab aega ja täiendavaid kulutusi. PPA on jätnud need asjaolud piisava tähelepanuta.
18.Eelneva põhjal on halduskohus PPA 31.05.2021 otsuse kokkuvõttes õigesti kaalutlusvigade tõttu tühistanud. II
19.Halduskohus rahuldas ka kaebaja kohustamisnõude. Kohustamisnõude aluseks olevad asjaolud teeb kohus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS 158 lg 2). See tähendab,
8(10)
3-21-1468 et ringkonnakohus peab arvestama kohtumenetluse ajal muutunud asjaoludega ega saa kohustada PPA-d tegevuseks, mis ei ole faktiliselt võimalik või õiguslikult lubatav.
20.RelvS § 34 lg 7 järgi on relvaloa kehtivusaeg kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Kaebajale väljastatud relvaload nr RL794041 ja nr DL50006891 on 20.10.2022 kehtivuse kaotanud. RelvS § 44 lg 1 sätestab, et mh relvaloa kehtivuse lõppemise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval üle PPA-le. Menetlusosalised ei ole andnud kohtule teada, et kaebajale oleks väljastatud uus relvaluba. PPA-l tuleb kaaluda kaebajale uue relvaloa väljastamist, kui kaebaja seda taotleb. RelvS § 44 lg 7 sätestab, et kui relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitati kaebus kohtule ning kohus on tunnistanud loa kehtetuks tunnistamise seadusega vastuolus olevaks, on PPA kohustatud taastama relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätte mõte ei ole pikendada esialgse relvaloa kehtivuse tähtaega, vaid relvaloa kehtivust on võimalik taastada üksnes selle ajani, kui esialgne relvaluba kehtis. Seega ei saa kohtuotsuse tegemise aja seisuga kohustada PPA-d tagastama kaebajale relvi ja laskemoona, mille käitlemise õigus tulenes kaebajale relvalubadest nr RL794041 ja nr DL50006891.
21.Kuna relvalubade kehtivus on lõppenud ning paberkandjal relvaluba alates 30.03.2023 kehtiva RelvS redaktsiooni järgi enam ka ei väljastata, ei ole alust kohustamisnõuet rahuldada ka paberkandjal relvaloa tagastamise osas. III
22.Eelneva põhjal tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse kohustamisnõude osas. Selle nõude osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab kaebuse kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu rahuldamata. Tühistamisnõude osas jääb halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.
23.Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). PPA ei ole esitanud kummaski kohtuastmes menetluskulude hüvitamise taotlust ning tal ei olnud kohustust tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu jäävad PPA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kaebaja menetluskuludeks on halduskohtus tasutud riigilõiv 30 eurot. See on vajalik menetluskulu. Kuna põhiline vaidlus käis relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse üle, on ringkonnakohtu otsuse tulemusel kaebus suuremas osas rahuldatud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 25 eurot (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2, § 109 lg-d 1 ja 6).
24.Halduskohus kohaldas 03.09.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1468 esialgset õiguskaitset ja peatas PPA 31.05.2021 otsuse resolutsiooni p-i 3 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni selles haldusasjas. Halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu ei olnud kaebajal kohtumenetluse ajal kohustust võõrandada relvi ja laskemoona või alustada nende võõrandamist, samuti oli PPA-l eeltoodu tulemusel keelatud otsustada kaebaja relvade sundvõõrandamine, kui kaebaja kolme kuu jooksul oma kohustust ei täida (vt RelvS § 44 lg-d 6 ja 8). HKMS § 249 lg 4 kohaselt saab esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus kehtida üldjuhul kuni kohtuotsuse jõustumiseni. HKMS § 168 lg 1 teise lause alusel võib kohus otsuse tegemisel siiski määrata, et otsuse täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni otsusega tühistatava haldusakti asemel uue haldusakti andmiseni. Arvestades eespool toodud põhjendusi, eeskätt asjaolu, et kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamine ei olnud õiguspärane, kuid ringkonnakohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale relvi ja laskemoona tagastama, määrab ringkonnakohus HKMS § 168 lg 1 alusel, et 9(10)
3-21-1468 halduskohtu 03.09.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib veel kolm kuud pärast kohtuotsuse jõustumist või kui kaebaja esitab uue relvaloa taotluse, siis selle taotluse lahendamiseni (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 otsus nr 3-20-452, p 19). Kuna relvad ja laskemoon on üle antud PPA-le, siis ei teki ohtu kellegi elule, tervisele või varale. Kaebajal säilib aga võimalus saada tagasi mh relvad, millega ta on varem treeninud ja võistelnud.
25.Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja ja kolmandate isikute õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja ja Y nimed ning aadress XXX (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.