Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

31.05.2018 kutsus vallavanem Andre Sepp A.L.i täiendavale vestlusele (protokollitud). A.L. vastas vallavanema küsimustele, et tal ei ole oma 23.05.2018 kirjalikele selgitustele midagi lisada ning et ta jääb selles toodu juurde. A.L. teatas, et süüd endal ei näe ning midagi lisada ei soovi. 01.06.2018 toimus Raasiku vallavolikogu erakorraline istung, mille päevakorras oli Raasiku vallavanema Andre Sepa umbusaldamine. Umbusaldusavalduse põhjuseks oli aprillis 2018 Raasiku alevikus Tehase tee 2a krundil viiel hektaril teostatud lageraie. Raasiku Vallavalitsuse 07.06.2018 käskkirjaga nr 13-1/21 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ A.L.ile määrati distsiplinaarkaristusena noomituse. 08.06.2018 toimus vallavanema ja A.L.i kohtumine, kus A.L.ile tutvustati 07.06.2018 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 13-1/21. Raasiku vallavalitsuse 02.08.2018 käskkirja nr 13-1/23 „ Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ja distsiplinaarkaristuse määramine“ kohaselt käskkiri nr 13-1/21 tunnistati kehtetuks põhjusel, et A.L.i ei teavitatud võimalusest esitada distsiplinaarkokkuvõttele oma arvamuse/vastuväited. Sama käskkirjaga määrati A.L.ile distsiplinaarkaristus- noomitus, mille kaebaja vaidlustas halduskohtus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja märgib, et Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Nähtuvalt asja materjalist ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviija püüdnud tuvastada asjas võimalikku süüdlast, vaid keskendus üksnes A.L.i süü sisustamisel. Juhtumiga seotud isikute mitmusest oli distsiplinaarmenetlusele allutatud vaid üks ega ole püütud tuvastada, kes võis(id) väidetavat distsiplinaarsüütegu toime panna. Selles osas ei vastanud läbi viidud distsiplinaarmenetlus haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttele (HMS § 5 lg 2 koosmõjus ATS §-ga 71) ja omakorda viis vale otsuseni. Alates distsiplinaarmenetluse alustamisest sellest läbikumav püstitatud uurimishüpotees (“kuidas teha A.L. süüdlaseks”, mitte “kas ja kes on juhtumis süüdi”) osundab menetluse läbiviija kallutatusele ja menetluse tulemuse suhtes ette meelestatusele. Selles pole ka midagi imestamisväärset, arvestades, et nähtuvalt asjas tuvastatud asjaoludest pidi distsiplinaarkaristuse määraja Aare Ets olema samas distsiplinaarsüüteos (kaas)süüdistatav. Aare Ets pidi ennast asja distsiplinaarasja menetlemisest taandama, kuna selleks esinesid alused HMS § 10 lg 1 p 1 (menetluse korrektse läbiviimise korral oleks pidanud A.Ets olema samas asjas (kaas)süüdistatav) ja p 4 (oli muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist - isiklikust distsiplinaarvastutusest pääsemisest ja muud asjaolud tekitasid kahtlust tema erapooletuses (rikkus nemo iudex in causa sua põhimõtet). A. Ets ei saanud taandumise alusest mitte teada, samuti ei ole ta ennast taandanud ega HMS § 10 lg 4 järgi toiminud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist saab nõuda juba üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, sest rikkumine võis mõjutada (ja mõjutaski) asja otsustamist (HMS § 58). Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on adressaadile ette heidetud 4 distsiplinaarsüüteo episoodi: 1) teenistuskohustuste rikkumine (kk p.1.1.) -väidetav lepingu koostamine puudusega; 2) kavandatavatest raietöödest Tehase tee 2a kinnistul jäeti kogukonda teavitamata (kk p.1.2.); 3) kõrghaljastust raiuti ilma raieloata (p.1.3) ja 4) raadamislepingu punkti 5.1 kohaselt pidi vald teostama enne tööde algust teede äärte ülevaatuse, mille käigus fikseerib nende seisundi aktiga. See akt on jäetud enne tööde algust tegemata (p.1.4). Kaebaja leiab, et ükski eelkirjeldatud etteheidetest ei saa olla aluseks A.L.i karistamisel distsiplinaarkorras. Kaebajale on jäänud selgusetuks, milline protseduur pidanuks olema siinses kaasuses “kogukonna teavitamine”. Ammugi ei teadnud sellest A.L. Arusaamatu, millise õigusliku ja faktilise instrumendiga tegemist on ning millised vahendid ja personal pidid olema A.L.i käsutuses selle tegemiseks. Selge, et

kui keegi, siis pidi sellega tegelema vallavalitsus. A L. ei olnud ühestki temale siduvast õigusaktist tulenevat kohustust “kogukonna teavitamiseks”. Kui nii, siis ei saanud ta olematut kohustust rikkuda ja ei saa teda selle rikkumise eest ka vastutusele võtta. Ei ole võimalik ette teavitada kogukonda sündmusest, mille saabumist isik ei aima. See oleks õigusteoorias tuntud “võimatu hoolsuskohustus”. Raietöid A.L. ei teostanud. Samuti kaebaja ei korraldanud seda, et kõrghaljastust raiutaks ilma raieloata. A.L. ei oma mingit võimu kellegi raieloa üle või ei vastuta kolmandate isikute raielubade eest. A.L. ei teadnud, et Hegand Grupp OÜ või keegi teine süüdistuses märgitud kruntidel teeb lageraiet. Ammugi ei saanud ega pidanud ta teadma, et seda tehakse raieloata. Raadamislepingu punkti 5.1 kohaselt pidi vald teostama enne tööde algust teede äärte ülevaatuse, mille käigus fikseerib nende seisundi aktiga, akt on jäetud enne tööde algust tegemata. Hegand Grupp OÜ pidi enne tööde algust saama teede äärte ülevaatuse akti. Kuivõrd akti ei tehtud, siis alustas tööde teostaja lepingu mõttes töid omavoliliselt, rikkudes lepingu punkti 5.1. Selline lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja tekitatud kahju peaks tööde teostaja sama lepingu p 4.1.3 kohaselt vallale hüvitama. A.L. ei ole tööde teostajalt saanud kutset ega võetud temaga muul moel ühendust enne tööde alustamist akti koostamiseks. Distsiplinaarasjas ei ole ka tuvastatud, et A.L. oleks teadnud, et töödega alustati enne akti koostamist. Kogu juhtumi põhjustaja ja kogu teo ebaõigus tundub olevat Hegand Grupp OÜl. Järelikult ka süüdistuse see osa on põhjendamatu. Raasiku vallavalitsus ei ole intsidendist möödunud kuude jooksul püüdnud midagi teha, et juhtumist tingitud ebaõigus kõrvaldada/korvata, nt lepingu teisele poole ette heita lepingu rikkumist, esitada kahjunõue, tuvastada lepingu (mõne) tingimuse tühisus/õigusvastasus või ükskõik millist õiguskaitsevahendit kohaldanud või toimingut sooritanud olukorra “õigeks tegemiseks”. See ilmestab kaebaja arvates vallavalitsuse soovi ammendada piinlik juhtum, leides formaalselt süüdlase, kuid mitte tegeleda juhtumi põhjuste tuvastamise ja tagajärgede kõrvaldamisega. Veel enam näitab eelkirjeldatu seda, et leping vastaski vallavalitsuse tahtele, sellele kirjutas ilma ühegi lisaküsimuseta alla vallavanem ja lepingu kehtivust/õiguspärasust ei olnud valla poolt kahtluse alla seatud. Maa, millel käskkirja kohaselt tehti lageraie, sihtotstarbeks on jäätmehoidla maa (ei ole metsamaa või muu). Kuna tegemist on jäätmehoidla maaga, siis on selge, et valla reaalseks tahteks oli ladestada teeehituste ja muude avalike projektide käigus välja kaevatud mineraalset pinnast ja kive sellel maa-alal. Kaebajale on teada, et valla sooviks oli loodusliku materjaliga soise maa täitmise läbi saavutada selle kinnistu väärindamine. On aga ilmselge, et enne, kui saab asuda soist maad väljakaevetega täitma, tuleks sellelt likvideerida võsa ja muu puitmaterjal. Võimalike valla jaoks väärtuslike puude välistamiseks eemaldatava puitmaterjali hulgast oligi lepingus spetsiaalselt ette nähtud põhimõte, et enne tööde alustamist tuleb kokku leppida, millised puud peavad jääma puutumata. Seega olid valla tegelikud huvid täielikult lepinguga kaitstud. Selles valguses on A.L.ile etteheidete tegemine lepingu kvaliteedis meelevaldsed. Kaebaja leiab, et lageraiet ei põhjustanud mitte vigane lepingutingimus, vaid Hegand Grupp OÜ omavoli tööde alustamisega enne akti koostamist. Kuivõrd etteheidetava lepingu tingimuse puudulikkuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos, siis on sellekohased süüdistused ainetud. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi karistusõigusega võrreldes ei pruugi distsiplinaarmenetluses tõendamisstandardid olla sama kõrged, on distsiplinaarvõimu teostajal süüteo (väärteo või kuriteo) menetlejaga võrreldes ulatuslikum kaalutlusruum asjaolude hindamisel. Siiski peab ka distsiplinaarvõimu teostaja poolt distsiplinaarsüüteo subjektiivsele küljele antav hinnang tuginema tõenditele, mitte pelgalt kahtlustele. Distsiplinaarkaristuse kohaldaja valis küll leebema võimaliku süüvormi, kuid jättis arvestamata, et A.L.i väidetavas teos võis esineda subjektiivse koosseisu nullvorm, mida erialakirjanduses täpsema termini puudumisel kirjeldatakse kujul “tegu ei ole isegi hooletu mitte”, mis tähendab, et ka kõige tähelepanelikuma ja hoolsama suhtumise juures ei saanuks toimepanija kahjuliku tagajärje saabumist ette näha, mistõttu ei ole tegu VÕS § 104 lg 1 tähenduses süüline. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Vastustaja märgib, et enne kohtumenetlust (distiplinaarmenetluse käigus) kaebaja väitis, et valla lepingupartner Hegand Grupp OÜ teostas

lageraie omal algatusel. Hegand Grupp OÜ töötaja H. A. ütlustest selgus, et korralduse lageraie teostamiseks andis kaebaja A.L. Pärast tunnistaja ütlusi kaebaja nimetatud tegevust ei eitanud ega esitanud ka tunnistaja ütlusi ümber lükkavaid tõendeid. Vastustaja märgib, et kaebajale on määratud distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et ta oma ametikohtusi rikkudes ei suutnud lageraie toimumist ära hoida. Seega olukorras, kus tegelikult on leidnud tõendamist, et lageraie toimus kaebaja korraldusel, on ühtlasi leidnud ka kinnitamist, et distsiplinaarmenetluses on õigesti peetud süüdlaseks just kaebajat. Kaebaja leidis, et Aare Ets pidi ennast taandama distsiplinaarasja menetlemisest, kuna oleks pidanud olema (kaas)süüdistatav. Vastustaja hinnangul puudus taandumiseks õiguslik alus. Lisaks, Aare Etsi poolt tunnistajana antud ütlustest ilmnes, et tema ei olnud kaasatud raadamislepingu ettevalmistamisse ega koostamisse, samuti ei suhelnud tema töid teostanud ettevõttega. Käesoleval juhul ei ole ei distsiplinaarmenetluse ega kohtumenetluse käigus selgunud, et Aare Ets oleks mingeid teenistuskohustusi rikkunud. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajale teenistuskohustuste rikkumisena ette heidetud, et kaebaja pidi raadamislepinguga tagama, et raiutakse ainult võsa. Raadamislepingust nähtus küll võimalus, et kui vald soovib mingeid puid säilitada, tuleb need enne tööde algust valla esindaja ja tööde teostaja esindaja juuresolekul üles märkida, kuid tegelikkuses ühtegi sellist akti ei koostatud. Kaebaja ei tegutsenud viisil, mis oleks taganud puude säilimise raadataval alal. Kaebaja ei teavitanud vallasekretäri lepingu ettevalmistamise käigus, et leping peab kajastama puude raiumise keeldu. Leping allkirjastati valla ja tööde teostaja vahel tingimusel, et puud, mida vald soovib säilitada, tuleb enne tööde algust märgistada. Tunnistaja Aare Etsi ja vallavanem Andre Sepa ütlustega leidis tõendamist, et raadamislepingu ettevalmistamise käigus räägiti üksnes võsa raiest ning kunagi ei olnud ühegi objekti puhul juttu puude raiumisest. Vaidlust ei ole, et Tehase tee 2a kinnistul puid ei märgistatud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde teostajale andis korralduse puude mahavõtmiseks kaebaja. Vaidlustatud käskkirjas heideti kaebajale ka ette, et raietöödest Tehase tee 2a kinnistul jäeti kogukonda teavitamata. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis kaebaja, et talle oleks vastavasisulise korralduse pidanud andma raadamislepingu allkirjastaja. Jääb arusaamatuks, kelle korraldust kaebaja täpsemalt ootas. Valla esindajaks raadamislepingu täitmise kontrollimisel, tööde teostajale informatsiooni andmisel ja esilekerkivate probleemide lahendamisel oli kaebaja ise. Samuti kuulus A.L.i ametikohustuse hulka teedeehituse ja hoolduse planeerimine, tööde teostamise tellimine ja järelevalve teostamine (ametijuhendi p 2.2.3), mis oma olemuselt hõlmab ka kaasnevaid töid ehk kogukonna teavitamist. Seega pidi A.L. hoolitsema selle eest, et avalikkust saaks kavandatavatest raietöödest teavitatud, mida A.L. ei teinud. Kohtumenetluse kestel asus kaebaja seisukohale, et kogukonda on teavitatud, esitades Ida-Harjumaa nädalalehe Sõnumitooja artiklid. Tegelikkuses nähtus viidatud artiklitest just rahva pahameel lageraie ootamatu teostamise üle ning leiti, et nii suures ulatuses lageraie oli põhjendamatu. 12.12.2018 toimunud kohtuistungil selgitas vallavanem Andre Sepp, et üheski valla arengukavas või üldplaneeringus midagi sellist ette nähtud ei olnud, mis oleks viidanud vajadusele teostada Tehase tee 2a kinnistul lageraie. Vastustaja rõhutab, et kohalikus omavalitsuses on inimeste elukeskkonda mõjutavad teemad suure tähelepanu all ning avalik arutelu kogukonnaga suurte muudatuste üle on vältimatult vajalik. Ei ole vaidlust, et valla keskuses 5 ha suurusel maatükil lageraie teostamine mõjutab oluliselt inimeste elukeskkonda. Oma mastaapsuselt tulnuks lageraie või maatükiga seotud plaanid kajastada valla arengukavas (KOKS § 37 lg 1, lg 2 p 1). Valla arengukava kehtestamine eeldab avalikke arutelusid ehk kogukonna teavitamist (Raasiku Vallavolikogu 08.03.2016 määrus nr 4 „Arengukavade koostamise kord“ § 2 lg 4). Kaebaja kinnitas 12.12.2018 kohtuistungil korduvalt, et lageraie teostamine oli tema otsus, mida tehti tööde teostamise käigus. Tõendatud ei ole, et kogukonda oleks teostatavatest töödest mingilgi viisil ette teavitatud. Kaebaja kohustuseks oli raadamisleping ette valmistada, seega jättis kaebaja raadamislepingus mainimata vajaduse fikseerida töödele eelnenud olukord ka kinnistute suhtes. Vastustaja hindas distsiplinaarkaristuse määramisel kaebaja tegevuse raskelt hooletuks (kaebaja ei tegutsenud viisil, mis

oleks taganud puude säilimise raadataval alal; teede äärte ülevaatuse teostamata jätmine) ja hooletuks (kogukonna teavitamata jätmine). Distsiplinaarsüüteo tagajärgi tuleb lugeda keskmiselt raskeks, kuna Tehase tee 2a kinnistult on raiutud kõrghaljastus, mida ei ole võimalik koheselt taastada. Lisaks on puude raiumine tekitanud avaliku pahameele ning kaasa toonud umbusaldusavalduse Raasiku vallavanem Andre Sepa suhtes. Vastustaja määras distsiplinaarkaristusena noomituse, kuna kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud ning noomitus võimaldab kaebajal oma vigadest õppida ja suhtuda edaspidi töökohutustesse hoolikamalt. Vastustaja rõhutab, et praktikas on kohtud korduvalt sedastanud, et mida rangem on võimalik karistuse õigustagajärg ametnikule, seda selgemalt ja põhjalikumalt peab olema distsiplinaarmenetlus läbi viidud, karistamisel järgitud põhjendamiskohustust jms. Siinsel juhul määrati kaebajale kergeim võimalik karistus üldse, s.o noomitus. Seega tuleb antud juhul lähtuda põhimõttest, et kui distsiplinaarmenetluse läbiviimisel esineski mingeid väheolulisi puudujääke (millega vastustaja küll ei nõustu), tuleb vaadata juhtunut, sh kaebaja käitumist, enne kohtumenetlust ja kohtumenetluse ajal, kogumis. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses ja hiljem kohtumenetluses andnud märkimisväärselt erinevaid ütlusi (nt algselt väitis, et Hegand Grupp OÜ teostas lageraie omal algatusel, hiljem selgus, et kaebaja andis selleks korralduse) ning tuginenud kinnistuga seotud väidetavatele tulevikuplaanidele. Üheski valla arengukavas nimetatud kinnistuga seotud tulevikuplaane enne lageraiet ei ole tehtud. Kaebaja ise püüdis 12.12.2018 kohtuistungil jätta mulje, et ta oli vallasiseselt juba kõik kooskõlastanud ja läbi rääkinud. Samas on kaebaja ütlused vastuolulised, kuna ühelt poolt rõhutas kaebaja, et kõik oli tema otsustada, teiselt poolt aga selgitas, et kõik oli juba vallasiseselt läbi räägitud (mis ei leidnud tõendamist). Asjaolu, et vallasiseselt ei olnud lageraie läbi räägitud, kinnitasid nii tunnistaja Aare Ets kui ka vallavanem Andre Sepp. Nii tunnistaja H. A. kui ka kaebaja ise kinnitasid, et lageraie otsustati kaebaja poolt tööde käigus. Ka vallavanem Andre Sepp kirjeldas vallaelanike tähelepanekuid, et tööde alguses oli Raasiku aleviku keskosas osalise kõrghaljastusega, kuid seejärel olid äkitselt maha võetud kõik puud. Seega ei saanud kaebaja lageraie küsimust vallasiseselt eelnevalt läbi arutada, kui otsus lageraieks sündis alles tööde käigus. Kokkuvõtvalt on kaebaja tegutsenud olulise küsimuse otsustamisel ainuisikuliselt ning vallasisese kooskõlastuseta. Kuivõrd raadamislepingu allkirjastamisele eelnevalt räägiti vallasiseselt vaid võsaraiest, on kaebaja tegutsenud vastuolus valla eesmärkidega, sh eiranud talle antud ülesannet. Lageraiest kui olulisest inimeste elukeskkonda muutvast asjaolust ei teavitatud kogukonda ning igasugune avalik arutelu puudus. Vastustaja märgib täiendavalt, et Riigikohus on korduvalt uuemas praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus haldusasjas 3-3-1-46-14, p 15).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh vande all antud seletusi, ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Pooled vaidlevad selle üle, kas A.L.i distsiplinaarvastutusele võtmine ning tema distsiplinaarkorras karistamine noomitusega oli õiguspärane ja põhjendatud. Raasiku Vallavalitsuse (tööde tellija) ja Hegand Grupp OÜ (tööde teostaja) vahel sõlmiti 26.03.2018 raadamisleping, millele kirjutasid alla vallavanem Andre Sepp (valla seaduslik esindaja) ja Hegand Grupp OÜ esindaja H. A. Tööde teostamise perioodiks oli 24.03.-31.12.2018. Raadamisleping oli sõlmitud Raasiku valla teede äärte ning kinnistute puhastamiseks võsast ja raadamiseks.

Raadamislepingus on märge, et kinnistud kuuluvad raadamisele täies ulatuses, välja arvatud puud, mida vald soovib säilitada ja mis märgitakse valla esindaja ja tööde teostaja esindaja juuresolekul enne tööde algust. Järgneb kinnistute loetelu, mille hulgas on ka vaidlusalune kinnistu asukohaga Tehase tee 2-a. Raadamislepingu kohaselt vald määras oma esindajaks raadamislepingu täitmise kontrollimisel, tööde teostajale informatsiooni andmisel ja esile kerkivate probleemide lahendamisel A.L.i. Kaebuse esitaja ei teavitanud valda (vallavanemat vm isikut, sh kogukonda) oma otsusest teostada Tehase tee 2-a kinnistul (suurusega 5 hektarit) kõrghaljastuse (puude) lageraiet, mida kinnitavad kohtule esitatud tõendid. Hegand Grupp OÜ esindaja H. A., kes teostas puude raiet eelviidatud kinnistul, kinnitas tunnistajana ütlusi andes kohtule, et korralduse Tehase tee 2-a kinnistul kasvavate puude langetamiseks andis temale A.L.. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Raasiku Vallavalitsuse haldusarenduse osakonna juhataja Aare Ets ja Raasiku vallavanema Andre Sepa vande all antud ütluste kohaselt A.L. ei teavitanud neid oma plaanist võtta maha kõik Tehase tee 2-a kinnistul kasvavad puud. A.L. on tunnistanud kohtus, et ta ei teavitanud ka kogukonda puude mahavõtmise plaanist, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Samuti tunnistas A.L., et ka raieluba ei olnud ning et tema ei pidanudki seda taotlema (ega kontrollima selle olemasolu). Menetluses olnud teenistusvaidluses kohus on uurinud ja hinnanud nii suulisi tõendeid (menetlusosaliste ja tunnistajate vande all antud ütlused) kui ka haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid nende kogumis ja koostoimes ning asunud seisukohale, et A.L.i distsiplinaarvastutusele võtmine ja tema distsiplinaarkorras karistamine kõige kergema distsiplinaarkaristusega- noomitusega- on õiguspärane ja põhjendatud. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg 1 sätestab, et ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS § 69 annab distsiplinaarsüüteo mõiste, mille kohaselt distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamisele järgneb distsiplinaarkaristuse määramine. ATS §-is 70 on sätestatud distsiplinaarkaristuse liigid, milleks on: 1) noomitus; 2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks; 3) teenistusest vabastamine. Kõige kergem distsiplinaarkaristustest on noomitus. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kõige kergema distsiplinaarkaristusega. ATS § 71 kohaselt distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluses tuleb muuhulgas hinnata süü olemasolu. ATS § 74 lg 1 sätestab, et ametnik vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg-s 2 on toodud süü vormid: - hooletus, - raske hooletus ja - tahtlus. Hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 3). Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4). Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (lg 6). Distsiplinaarmenetluses vastustaja asus tuvastatud asjaolude pinnalt seisukohale, et kaebaja pani toime süülised rikkumised hooletuse (kk p 1.2) ja raske hooletuse (p-d 1.1 ja 1.4) vormis, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja on neid asjaolusid piisavalt põhjendanud vaidlustatud käskkirjas, millega nõustub ka kohus. Vastustaja jättis varalise kahju asjaolu välja, kuivõrd distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtuvalt ei ole nimetatuga seonduvalt mingeid asjaolusid välja toodud (märgitakse, et vajadusel võib seda uurida täiendavalt). ATS § 73 lg 7 näeb ette, et enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik, siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma

arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Vastustaja on selle nõude täitnud, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Vastustaja ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikkunud. ATS § 75 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse: 1) süü vormi; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sh seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. Vastustaja on pidanud karistuse valiku kaalumise tulemusel võimalikuks määrata kaebajale kõige kergema distsiplinaarkaristuse- noomituse. Karistuse valikut on vastustaja põhjendanud nii kaevatavas käskkirjas kui ka kohtumenetluses, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja poolt väidetuga. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja kinnitas kohtule, et raadamislepingus puude raiumise keelu eesmärk pidi olema Tehase tee 2a kinnistul kõrghaljastuse säilitamine (seda kinnitas kohtus vande all ka Raasiku vallavanem Andre Sepp). Töödele eelneva olukorra fikseerimine aktiga võimaldanuks eelduslikult vähemalt käituda sõlmitud raadamislepingu punkti 2.1.4 kohaselt, st märgistada ja säilitada valla poolt valitud puud. Lisaks kogukonna teavitamine töödest oleks taganud võimalike vastuväidete kohese esitamise, mis oleks võinud samuti kõrghaljastuse raiumise ära hoida. Vastustaja leidis, et distsiplinaarsüüteo tagajärgi tuleb lugeda keskmiselt raskeks, kuna Tehase tee 2a kinnistult on raiutud kõrghaljastus, mida ei ole võimlaik koheselt (pikema aja vältel) taastada. Peale selle on puude raiumine tekitanud avaliku pahameele ning kaasa toonud 01.06.2018 esitatud umbusaldusavalduse Raasiku vallavanema Andre Sepa suhtes, mida kinnitas kohtus vande all Raasiku vallavanem Andre Sepp. Vastustaja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et A.L. temaga kõrghaljastuse raiet ei kooskõlastanud ning ta ei teadnud sellest midagi. Raadamislepingus ei olnud juttu kõrghaljastuse raiest, lepingu järgi pidi toimuma raadamine, mille käigus raiuti võsa. 07.11.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all üle tunnistaja H.A., kes töötab Hegand Grupp OÜ-s objektijuhina. Hegand Grupp OÜ teostas raadamistöid Raasiku vallas 2018 kevadel. Erinevad objektid olid ja A.L. ütles, mis tööd on vaja ära teha, seal oli raadamist, teeäärte puhastamist ja puude hoolduslõikust. Lepingus oli kirjas, et alad lähevad täielikku raadamisse, v.a puud, mida vald otsustab säilitada. Alguses oli otsustatud nii, et säilitame mõned puud ehk mingi osa Tehase 2-a kinnistul, aga tööde käigus selgus, et see ei ole mõistlik ja siis kõik need puud võeti maha. Tunnistaja kinnitas, et suhtles valla esindajaga, kelleks oli A.L.. Tunnistaja kinnitas kohtule, et A.L. otsustas ja ütles temale, et kõik puud tuleb maha võtta Tehase 2-a kinnistul. Tunnistaja väitel kõik asjad said läbi arutatud A.L.iga, Hegand Grupp OÜ omal algatusel mingeid töid ei teinud. 12.12.2018 toimunud kohtuistungil andsid vande all oma ütlused kaebuse esitaja A.L. ja vastustaja seaduslik esindaja Raasiku vallavanem Andre Sepp ning tunnistaja Aare Ets. Tunnistaja Aare Ets töötab Raasiku Vallavalitsuses haldusarenduse osakonna juhatajana. Tunnistaja ütluste kohaselt 2018 kevadel oli vallal plaanis teeäärte puhastamine ja võsa eemaldamine (võsaraie tee-ehituse eesmärgil). Tunnistaja kinnitas, et temal ei olnud kaebajaga juttu Tehase tee 2-a kinnistul

kasvanud puude (kõrghaljastuse) raiest. Tunnistaja kinnitas, et jutt oli ainut võsast. Aga see juhtum puudutab tiheasustatud ala ja see on hoopis teine teema- aleviku sees kõrghaljastuse raiumine, sh kogukonnaga kooskõlastamata. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kindlasti ei olnud juttu Tehase tee 2a kinnistul kõrghaljastuse maha raiumisest, vaid jutt käis võsa raadamisest. Tunnistaja kinnitas kohtule, et temal selle kohta, et kõrghaljastus maha raiuda Tehase tee 2-a kinnistul, mingit kokkulepet kaebuse esitajaga ei olnud. Kaebuse esitaja A.L.i vande all antud ütluste kohaselt hakkas ta 2018. aasta alguses rääkima Raasiku vallavanemale Andre Sepale, et on vaja teha kraavitusi, et paranda teede seisukorda, milleks on vaja teha eeltööd ära ehk vabastada kraavid/ piirkonnad puudest ja võsast. Puud jäid ette, kuna oli ette nähtud selle maatüki kraavitus ja tuli täita see maapind. Tunnistaja kinnitas, et see oli tema idee, millest ta rääkis ka vallavanemaga paar kuud enne ja selle idee tulemusel sündis ka see raadamisleping. Tunnistaja väitel neil ei olnud jutuks, et ta peaks kellegagi midagi kooskõlastama. Lepingu ütleb seda, et kuna ta oli valla esindaja sellel ajal, siis töövõtja pidi temaga kui valla esindajaga kooskõlastama. Tunnistaja mäletamise järgi oli tal vallavanemaga juttu lageraiest ja et miks seda on vaja teha Tehase tee 2-a krundil, mille suurus on 5 hektarit. Tunnistaja väitis, et vallavanem nõustus, muidu ei oleks lepingut sõlmitud. Raasiku vallavanem Andre Sepp, kes andis samuti ütlusi vande all, A.L.i poolt öeldut ei kinnitanud. A.L.i karistati just seetõttu, et ta avalikus teenistuses ületas oma volituste piire. Sõlmitud raadamislepingu järgi oli tegemist teeäärte ja kinnistute võsaraiega, välja arvatud puud. Avalikus teenistuses on see väga tundlik teema ning selliselt käituda oli äärmiselt vastutustundetu. Selleks, et kraavitada tuli võsa kraavidest eemaldada, millega A.L.il palutigi tegeleda. A.L. tuli välja ettepanekuga, et Hegand Grupp OÜ on sobiv firma, kellega võiks üle vaadata need teeäärsed kohad, mis tuleb võsast puhastada. Kuna vallal rahalised vahendid on piiratud, siis tuli A.L.ilt ettepanek, et seda võiks teha selliselt, et töövõtja saab võsamaterjali endale ning vallale need tööd midagi maksma ei lähe. Tunnistaja kinnitas, et ei üldplaneeringus ega arengukavades ei olnud vallale kuuluvatel objektidel lageraiet ette nähtud ega nende kasutusele võtmist muul eesmärgil. Mitte üheski arengukavas ei ole Tehase tee 2-a kinnistule praegu ühtegi rajatist ega hoonet planeeritud, vaid on selgelt kirjas, et see on vallale kuuluv reservmaa, kuhu ei ole tulevikus planeeritud midagi rajada. Vallavanema Andre Sepa väitel on praegusel juhul A.L. ainuisikuliselt võtnud vastu otsuse, et kõik kinnistul Tehase 2-a kasvavad puud tuleb maha raiuda. Kui raie oli teostatud, siis vallavanem Andre Sepp võttis Hegand Grupp OÜ-ga ühendust, et välja selgitada, miks nii juhtus. Firma esindaja väitis, et A.L. ütles temale, et võtku kõik puud maha, et need on viletsad puud ja jäävad tulevikus neile ette, kui tahetakse midagi teha. Vallavanema Andre Sepa hinnangul avalikus teenistuses ei ole selline käitumine lubatud. Mitmel korral on vallavanem Andre Sepp vestelnud A.L.iga, et miks ta nii käitus ning et kas ta näeb endal mingit süüd, mille peale A.L. vastas, et ta ei näe endal mingit süüd. Vallavanem Andre Sepa ütluste kohaselt A.L. on väga tihedas koostöös keskkonnaspetsialisti Alari Kruusvalliga, kelle ametiülesandeks on puude raie küsimused, puude tervise hindamine, kõik keskkonnaga seonduv. Alari Kruusvall aga ei teadnud puude raiest midagi, A.L. ei informeeritud teda sellest. Vallavanem Andre Sepp kinnitas kohtule, et A.L.iga tal Tehase tee 2-a kinnistul lageraie tegemisest juttu ei olnud. Lisaks ei olnud tehtud ka puude hindamist ning ei olnud taotletud raieluba (kaebaja väitel ei pidanudki seda tegema). Vallavanem Andre Sepp kinnitas kohtule, et vallas ei olnud mitte ühelgi töökoosolekul juttu sellest, et valla maadel tuleks lageraiet teha kinnistu Tehase tee 2-a maa kasutusele võtmiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et Raasiku valla keskuses 5 hektari suurusel maatükil lageraie teostamine mõjutab oluliselt inimeste elukeskkonda. Oma mastaapsuselt tulnuks lageraie või maatükiga seotud plaanid kajastada valla arengukavas (KOKS § 37 lg 1, lg 2 p 1). Valla arengukava kehtestamine eeldab aga avalikke arutelusid ehk kogukonna teavitamist (Raasiku Vallavolikogu 08.03.2016 määrus nr 4

„Arengukavade koostamise kord“ § 2 lg 4). Kaebaja kinnitas 12.12.2018 kohtuistungil korduvalt, et lageraie teostamine oli tema otsus, mis tehti tööde teostamise käigus. Tööde teostaja Hegand Grupp OÜ esindaja H.A., kes kuulati üle tunnistajana, kinnitas, et algul andis A.L. temale korralduse võtta osa puid maha, kuid tööde käigus otsustas, et kinnistul Tehase tee 2-a tuleb raiuda kõik puud maha. Vaidlust ei ole, et kogukonda teostatavatest töödest ette ei teavitatud. Kohtu hinnangul on haldusasjas tuvastamist leidnud, et Tehase tee 2-a kinnistul toimus kõrghaljastuse lageraie A.L.i korraldusel ning vallaga, sh kogukonnaga, kooskõlastamata. Kaebaja ennast õigustavad väited ei ole kohtu jaoks veenvad ning lähevad vastuollu asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei tegutsenud viisil, mis oleks taganud puude säilimise (vähemasti osaliselt) raadataval alal, nagu raadamisleping seda ette nägi (puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks vallavanemaga vm isikuga kooskõlastanud, kas üldse kõnealusel kinnistul puid raiuda või siis millised puud maha võtta ja millised alles jätta). Vastustaja kinnitas kohtule, et üheski valla arengukavas nimetatud kinnistuga seotud tulevikuplaane enne lageraiet ei ole tehtud. Kohus märgib, et asjaolu, et vallasiseselt ei olnud lageraie läbi räägitud, kinnitasid nii tunnistaja Aare Ets kui ka vallavanem Andre Sepp. Lisaks tunnistaja H.A. ja ka A.L. ise kinnitasid, et lageraie otsustati kaebaja poolt tööde käigus. Kohtus vallavanem Andre Sepp kirjeldas vallaelanike tähelepanekuid, et tööde alguses oli Raasiku aleviku keskosa osalise kõrghaljastusega, kuid seejärel olid äkitselt maha võetud kõik puud. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on tegutsenud vallale olulise küsimuse otsustamisel ilma vallasisese kooskõlastuseta. Vastustaja väidab, et kuivõrd raadamislepingu allkirjastamisele eelnevalt räägiti vallasiseselt vaid võsaraiest, on kaebaja tegutsenud vastuolus valla eesmärkidega, sh eiranud talle antud ülesannet, millega nõustub ka kohus. Oluline on märkida, et lageraiest kui olulisest inimeste elukeskkonda muutvast asjaolust ei teavitatud kogukonda ning avalik arutelu jäi seetõttu ära. Kohus leiab, et A.L.ile distsiplinaarkaristuse määramine kaevatavas käskkirjas, sh distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, toodud asjaoludel on vastustaja poolt piisavalt põhjendatud, sh tõendatud. Vaidlustatud käskkirjas on lahti kirjutatud menetluse käik, distsiplinaarsüüteo asjaolud, kirjeldatud kaebaja süü vormi, samuti sisaldab kõnealune käskkiri ka karistuse valiku põhistust. Vastustaja on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on süüdi distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning süü vorm on õigesti määratletud, samuti on kaalutud ka karistuse valikut, kõike seda on põhjendanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kaebaja distsiplinaarvastutusele võtmise ja temale distsiplinaarkaristuse määramise õigsust. Kohus asub ülalöeldut kokku võttes seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning distsiplinaarkaristuse määramine kaalutletud. Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kasuks. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Advokaadibüroo Emeraldlegal advokaat Katrin Paulus palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2585,01 eurot, koos käibemaksuga kokku 3102,01 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja on pidanud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist sõltumata kohtuotsusest põhjendatuks asjaolu tõttu, et kaebaja esitas esmalt 02.08.2018 käskkirja vaidlustamiseks vaide, kuid enne vaide lahendamise tähtaja saabumist ka kaebuse kohtule, tekitades haldussegadust ning võttes vastustajalt

võimaluse lahendada vaidlus vaidemenetluse raames, kus menetluskulusid ei oleks tekkinud. Vastustaja esindajale jäi arusaamatuks, miks kaebaja üldse vaide esitas. Kohtu hinnangul ei ole tegu niivõrd keerulise vaidlusega, mis oleks väljunud valla põhitegevusest. Seega ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine kohtumenetluses hädavajalik, seda enam, et pärast vaide esitamist oli vald vaide sisust lähtuvalt kaebaja seisukohtadest nagunii juba teadlik. Seega ei tulnud vallal kohtumenetluses enam kokku puutuda selliste keeruliste õiguslike teemade- ja küsimusteringiga, mille lahendamisega ei oleks vald oma koosseisuliste töötajatega ilma kõrvalise õigusabita kohtumenetluses hakkama saanud. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud, kuna seadus näeb ette isiku õiguse nii vaide- kui ka kohtumenetluse läbimiseks. Kaebajal oli kaebeõigus enda õiguste kohtulikuks kaitsmiseks, mistõttu ei ole põhjendatud vastustaja esindaja seisukoht, et kaebaja oleks võinud piirduda vaid vaidemenetlusega. Kuigi kohus möönab, et kaebaja menetluslikud tahteavaldused on kaasa toonud vastustaja poolele lisakulutusi nii ajalise kui ka materiaalse ressursi osas, puudub siiski alus väita, et kaebaja on käitunud menetluses sihilikult pahatahtlikult, samuti leiab kohus, et ei esine asjas ka teisi selliseid erandlikke asjaolusid, nt ülekaalukat avalikku huvi vms, mis annaksid aluse vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Seega poolte võrdsuse tagamise eesmärgil ja lähtudes vajadusest tagada kohtumenetluses üksikisiku õiguste kaitse, leiab kohus, et kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.