Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1132
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2017 otsuse nr 4.2-1/36925-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Peeter Aleksašin
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX taotlus tõendite kogumiseks ja võtta asja materjalide juurde HV ja AV poolt antud XX iseloomustused.
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-17-1132 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.
4.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-17-1132 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas XX nimele relvaloa RL781180 ja Euroopa tulirelvapassi nr 003982 kehtivusega kuni 13.05.2021.
2.PPA esitas XX-le kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kahtlustuse karistusseadustiku (KarS) §-s 424 ettenähtud teo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) toimepanemises.
3.PPA peatas 19.01.2017 otsusega nr 4.2-1/36925-3 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p-i 2 alusel XX nimele väljastatud relvaloa RL781180 ja Euroopa tulirelvapassi nr 003982 kehtivuse ning kohustas XX Euroopa tulirelvapassi hiljemalt loa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval politseile üle andma.
4.Harju Maakohtu 14.02.2017 otsusega nr 1-17-749 tunnistati XX KarS §-s 424 ettenähtud teo toimepanemises süüdi. Kohtuotsus jõustus 02.03.2017.
5.PPA lõpetas 21.03.2017 otsusega nr 4.2-1/36925-5 „Relvaloa ja Euroopa tulirelvapassi kehtivuse peatatuse lõpetamine ning relvaloa ja Euroopa tulirelvapassi kehtetuks tunnistamine“ RelvS § 36 lg 1 p-i 6, § 43 lg 3 p-i 2 ja § 44 lg 6 alusel XX nimele väljastatud relvaloa nr RL781180 ja Euroopa tulirelvapassi nr 003982 kehtivuse peatatuse ning tunnistas need kehtetuks; jättis XX-le kuuluvad relvad ja laskemoona PPA-sse hoiule ning kohustas XX otsuse teatavakstegemisest kolme kuu jooksul relvad võõrandama. Joobeseisundis sõiduki juhtimine on kuritegu, mis on toime pandud tahtlikult, mitte ettevaatamatusest ning PPA hindab seda juba ühekordse käitumisena selliseks, millega isik on relvaomanikuna usaldusväärsuse kaotanud. PPA jaoks ei kaalu toimepandut üles XX kahetsus ega ka see, et varem pole XX RelvS sätete vastu eksinud. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja seetõttu on nii selle käitlemisele kui ka käitlejale seatud kõrgendatud nõudmised. Kui isik käitub vastutustundetult suurema ohu allika – sõiduki – kasutamisel, on põhjendatud kahtlus, et ta võib sarnaselt käituda ka muu suurema ohu allika – tulirelva – käitlemisel. XX pidi relvaomanikuna teadma, et kui ta juhib sõidukit alkoholijoobes, võidakse tema relvaluba kehtetuks tunnistada. PPA-l on kohustus peatada soetamisloa ja relvaloa kehtivus, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades, s.o liiklusseaduse (LS) § 224 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. Samuti on RelvS § 36 lg 1 p-i 11 kohaselt soetamisloa ja relvaloa andmist välistav asjaolu karistatus LS § 224 eest. Seega ei saa jätta kehtima isiku relvaluba, kes on toime pannud sarnase raskema süüteo, KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2(7)
3-17-1132 Relvaloa kehtetuks tunnistamine piirab isiku vaba eneseteostuse võimalust, kuid jahist saab osa võtta ka relvata. Antud piirang ei ole lõplik. Kriminaalkaristuse kustumisel saab XX taotleda relvaluba uuesti ning kui tema puhul puuduvad relvaloa andmist välistavad asjaolud ja ta vastab ka muudele RelvS nõutele, väljastatakse talle relvaluba.
6.XX esitas PPA 21.03.2017 otsusele vaide, mille PPA jättis 04.05.2017 otsusega nr 4.21/36925-10 rahuldamata.
7.XX esitas 25.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 20.04.2018) PPA 21.03.2017 otsuse nr 4.2-1/36925-5 tühistamiseks. PPA on rikkunud ärakuulamisõigust, sest otsustus relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta on langetatud juba enne isikult seisukoha küsimist. Asjas on sisuline kaalumine jäetud läbi viimata, sest PPA 15.03.2017 e-kirjas teatatakse juba kindlas kõneviisis relvaloa kehtetuks tunnistamisest. PPA on valesti lähtunud seisukohast, et sõiduki joobes juhtimine toob paratamatult kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Ainuüksi vale eelduse kasutamine muudab kogu kaalumisprotsessi ebaõigeks. PPA ei ole motiveerinud, et XX võiks relvaluba omades olla ohtlik teiste isikute elule ja tervisele, avalikule korrale või julgeolekule. PPA ei ole võtnud arvesse isikut ega tema toimepandud tegu, vaid lähtus üksnes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise üldisest käsitlusest eeskätt selle üldohtlikkuse aspektist. PPA otsus on vastuolus haldusmenetluse üldiste põhimõtete ja kohtupraktikaga. Riigikohus on seisukohal, et relvaloa kehtetuks tunnistamine üksnes isiku kriminaalkorras karistatuse tõttu riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Kuriteo eest karistamise fakt ei ole iseenesest kaalukas põhjus kaalutlusõiguse absoluutseks välistamiseks nende isikute suhtes, kellele riik on varem usaldanud relva. Põhjendatud ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine kuriteo toime pannud isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võtmata (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.05.2013 otsus nr 3-4-1-12-13). Esmakordse KarS §-s 424 sätestatud rikkumise puhul on loa kehtetuks tunnistamine ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja on juhtunut kahetsenud. Tegemist on pikaajalise, enam kui 25aastase laitmatu staažiga relvaomaniku ja kirgliku jahimehega, kellel puuduvad igasugused varasemad RelvS rikkumised. Kaebaja ei ole pannud varem toime kuritegusid, ta ei ole alkohoolik ega narkomaan. Tegemist on rahuliku ja tasakaaluka pereinimese ja ettevõtjaga. Kaebaja soovib jätkata relvaomanikuna nii lähtuvalt jahiharrastusest kui soovist vajadusel ründe korral kaitsta relvaga oma peret ja sõjaohu korral Eesti riiki. PPA on jätnud välja selgitamata ja kaalumata kaebaja isikuomadused, eluviisi, jahimehe staaži, vägivaldsusele vms võimalikule reaalsele riskile viitavad andmed.
8.Politsei- ja Piirivalveamet palus 04.07.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. PPA on relvaloa kehtetuks tunnistamisel õigesti rakendanud RelvS § 43 lg 3 p-i 2 koosmõjus RelvS § 36 lg 1 p-ga 6. PPA ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebaja jättis ise temale pakutud ärakuulamisõiguse kasutamata. Kaebajale 15.03.2017 saadetud e-kirjas selgitati PPA seisukohta, toodi välja peamised põhjendused ja anti kaebajale võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ei esitanud talle antud tähtajaks arvamust ega vastuväiteid. Kaebaja teatas oma 21.03.2017 e-kirjas, et tema hinnangul on PPA-l sisuline otsus tehtud ja tema arvamusel ei ole mingit kaalu. Vaatamata sellele võttis PPA otsuse tegemisel arvesse tema arvamust, mis oli antud relvaloa kehtivuse peatamise menetluses toimunud ärakuulamisel.
3(7)
3-17-1132 Kaebaja seisukoht, et PPA-l oli 15.03.2017 e-kirja saatmisel juba otsus vastu võetud, on meelevaldne ja põhjendamata. Vaidlustatud otsuses on lähtutud kaebaja poolt toime pandud kuriteost, sellest, et ta juhtis joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik tulem 1,39 mg/l) mootorsõidukit. PPA jaoks ei tähenda isiku kuriteos süüdimõistmine seda, et see isik oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik. Kaebaja viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb eelkõige see, et haldusorganil peab olema õigus arvesse võtta kriminaalkorras karistatud isikut ja tema poolt toime pandud tegu. PPA ei ole lähtunud üksnes kaebaja kriminaalkorras karistamise faktist, vaid tema poolt tahtlikult toimepandud kuriteo üldohtlikust iseloomust. Nimetatud põhjendus on otsuses jälgitav. PPA otsuses toodud järeldus, et kaebaja kahetsus ja tema pikaajaline staaž relvaomanikuna ei kaalu üles toimepandut, on õige. Ka ühekordne käitumisakt võib teatud tingimustel olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Kaebaja poolt toimepandud kuriteo üldohtlikkus ning kõrgendatud avalik huvi kaaluvad üles kaebaja senise positiivse käitumise. Turvalisuse tagamine, nagu ka jahipidamine, ei eelda tulirelva kasutamist. Põhjendus, et kaebaja vajab relva pere kaitsmiseks ründe eest ja sõjaohu korral riigi kaitsmiseks, on otsitud ega ole tõsiseltvõetav.
9.Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus kaevatava otsuse ja vaideotsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja pole relvaomanikuna enam usaldusväärne. Kaebajal puuduvad varasemad RelvS rikkumised, tal ei ole sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest, ta on rahulik pereinimene, kirglik jahimees ja aktiivne ettevõtja ‒ kõikide nende asjaoludega on kaevatava otsuse tegemisel arvestatud. Samas on kaebaja raskes joobes mootorsõidukit juhtides pannud tahtlikult toime kuriteo, mis oli potentsiaalselt ohtlik teiste inimeste elule ja tervisele. Vastustaja leiab õigesti, et inimeste käitumine võib olla ajas muutuv ning kaebaja toimepandud üldohtliku teo valguses on seetõttu võimalik ümber hinnata ka tema varasemat usaldusväärsust relvaloa omajana. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta.
10.XX palub 03.08.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 25.01.2019) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Halduskohtu otsus on õigusvastane, see on nõuetekohaselt motiveerimata ja ei ole kooskõlas HKMS §-des 157 ja 158 sätestatud nõuetega. Sõltumata asjaolust, et kaebaja juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, ei tule kaebajat automaatselt kohelda kui kurjategijat ja piirata tema põhiõigusi. PPA ei ole vaidlustatud otsuses võtnud arvesse isikut ega toimepandud tegu, vaid lähtus üksnes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise üldisest käsitlusest, eeskätt selle üldohtlikkuse aspektist. Tulirelv on suurema ohu allikas, kuid see ei saa olla põhjuseks, et obligatoorselt tuleks iga KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isiku relvaluba kehtetuks tunnistada, sest sellisel juhul kaotaks mõtte Riigikohtu otsus nr 3-4-1-10-10, millest tulenevalt on relvaloa tühistamine PPA diskretsiooniotsus. Kaebaja on pikaajalise laitmatu staažiga relvaomanik ja 4(7)
3-17-1132 kirglik jahimees, kellel puuduvad igasugused varasemad RelvS rikkumised ja kes pole toime pannud kuritegusid. Kaebaja ei ole alkohoolik ega narkomaan, ta soovib jätkata relvaomanikuna oma jahiharrastust ning vajadusel kaitsta ründe eest peret ja sõjaohu korral Eesti riiki. Halduskohtu otsusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja isikuline ja teopõhine risk, mille puhul on põhjendatud PPA poolt preventiivsetel kaalutlustel kaebaja vaba eneseteostuse võimaluste piiramine. PPA on rikkunud ärakuulamisõigust, sest otsustus relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta oli langetatud juba enne isikult seisukoha küsimist. PPA ei ole otsuses motiveerinud, et kaebaja võiks relvaluba omades olla ohtlik teiste isikute elule ja tervisele, avalikule korrale või julgeolekule. PPA ei ole kaalunud tehiolusid, isikut ega muid asjaolusid. Kaebaja esitab täiendavalt asja materjalide juurde kaebajat iseloomustavad pikaaegsete Kiltsi Jahiseltsi liikmete AV ja HV tunnistused. Tunnistused kinnitavad, et kaebaja suhtub relvade kasutamisse ettevaatlikkuse ja hoolikusega ning omab piisavat kogemust, et välistada tema isikust lähtuv üldine teoreetiline ohtlikkus relvaloa omamisel. Kaebaja esitab iseloomustused alles apellatsiooniastmes seetõttu, et ta ei olnud eelnevalt teadlik ja halduskohus ei selgitanud, et kaebaja varasemat käitumist iseloomustavad tõendid võivad olla asja lahendamisel olulised. Asjaolu, et riik on pidanud piisavaks kaebaja juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud võimaliku kuni kolme aasta asemel neljaks kuuks (Harju Maakohtu 14.02.2017 määrus nr 1-17-749), on vastuolus PPA seisukohaga, et ainuüksi kuriteo toimepanemise fakt on piisav, et põhjendada isiku relvaomanikuna usaldusväärsuse kaotamist. PPA otsuse kehtima jäämisel on kaebajal kõige varajasem võimalus uue relvaloa taotlemiseks 14.04.2021. Kui võtta arvesse, et joobeseisundis sõiduki juhtimisega kaasnevalt pidas riik piisavaks juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks, siis on ebaproportsionaalne ainuüksi süüteo toimepanemise fakti alusel sellega kaasnevalt relvaloa omamise piiramine 4 aastaks ja 2 kuuks.
11.Politsei- ja Piirivalveamet palub 10.09.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtu otsus on vaatamata otsuse põhjendamispuudustele lõppjäreldustes õige ning selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks ja halduskohtu otsuse põhjenduste täiendamiseks märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja on taotlenud 25.01.2019 menetlusdokumendis võtta asja materjalide juurde H ja AV poolt antud XX iseloomustused. Vastustaja ei ole tõendite lisamisele vastuväidet esitanud. Ehkki tõendid on mõjuva põhjuseta esitatud alles apellatsiooniastmes (HKMS § 198 lg 3), võtab ringkonnakohus need asja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks, kuna kaebaja isikut iseloomustavad andmed omavad asjas tähendust.
14.PPA on kaebaja relvaloa tunnistanud kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 koosmõjus, mis PPA 21.03.2017 otsuse tegemise ajal kehtis redaktsioonis, mille kohaselt tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui isikut on kriminaalkorras karistatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 14.12.2010 otsusega nr 3-4-1-10-10 RelvS § 43 lg 3 p-i 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Riigikohus andis otsus p-s 67 politseiasutustele juhise, 5(7)
3-17-1132 millest tuleb seni, kuni seadusandja ei ole RelvS regulatsiooni muutnud, lähtuda: kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda viidatud Riigikohtu otsusest ning RelvS § 43 lg-st 31, mille kohaselt võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Niisiis tuli PPA-l kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel hinnata lisaks kriminaalkorras karistamise faktile ka kaebaja isikut ja tema toimepandud tegu, võttes seisukoha mh, kas toimepandud tegu võiks viidata teiste isikute turvalisust ohustavale elustiilile või käitumisele. Ringkonnakohtu arvates on PPA oma kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Arvestades, et kaebaja mõisteti süüdi KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobes juhtimises, ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et tegemist oli teiste isikute turvalisust ohustava käitumisega. Ringkonnakohus märgib lisaks, et alates 01.07.2018 kehtib RelvS § 36 lg 1 p 6 redaktsioonis, mille kohaselt ei anta relvaluba isikule, keda on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või KarS §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest. Ehkki viidatud redaktsioon ei ole PPA 21.03.2017 otsuse õiguspärasuse hindamisel kohaldatav, annab see ometi indikatsiooni (koosmõjus Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-10-10 antud juhistega), et mootorsõiduki joobes juhtimine on sellist liiki kuritegu, mille eest karistatust omades peaksid esinema väga kaalukad argumendid, et relvaluba karistatud isikule alles jätta. Ringkonnakohus praeguse vaidluse puhul sellised kaalukaid argumente ei näe.
15.Kaebaja heidab PPA-le ette, et rikutud on ärakuulamisõigust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ärakuulamisõigus oli kaebajale tagatud, kui kaebajale anti teada, milline otsus tema relvaloa suhtes on plaanis teha ja anti võimalus oma seisukohtade esitamiseks, mida kaebaja ei kasutanud. Asjaolu, et PPA andis kaebajale 15.03.2017 e-kirjas teada, et relvaluba tunnistatakse kehtetuks ja andis kaebajale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks, ei tähenda, et PPA-l oleks puudunud võimalus nende seisukohtadega arvestada, kui kaebaja oleks need esitanud. Haldusmenetluses on tavapärane otsuse projekti isikule tutvumiseks saatmine, et isik teaks, mille suhtes ta peaks oma seisukoha esitama. Haldusmenetluse seaduse § 48 lg 1 järgi on see avatud menetluses suisa kohustuslik. See aga ei tähenda, et otsus oleks isiku suhtes juba pöördumatult tehtud. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud esitada seisukohti, mis PPA 21.03.2017 otsuse õiguspärasuse kahtluse alla seaksid. Mis puudutab kaebaja isikut iseloomustavate andmete ja kaebaja huvidega arvestamist, siis PPA 21.03.2017 otsusest nähtuvalt olid PPA-le need andmed teada, kuid kaebaja pikaajaline relvakogemus ja jahimeheks olek ega tubli jahimehe kuvand ei saanud kaaluda üles tema sooritatud kuriteo ohtlikkust teiste isikute turvalisusele. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ning lisab, et viidatud seisukohta ei kõiguta ka apellatsioonimenetluses esitatud XX iseloomustused. Samuti ei oma relvaloa kehtetuks tunnistamisel iseseisvat tähtsust see, millise karistusega karistas kohus isikut kuriteo toimepanemise eest. Konkreetse kuriteo ja selle sooritamise asjaolusid arvestades ei ole võimalik analüüsida kaebaja iga huvi ja iseloomuomadust eraldiseisvalt võrrelduna avaliku huviga isikute turvalisuse kaitseks, vaid erinevate väärtuste kaalumisel saab tugineda nende väärtuste kogumile. Tegemist ei olnud isiku korduva karistamisega, vaid temast potentsiaalselt tuleneva ohu ennetamisega teiste isikute turvalisuse suhtes. Seejuures ei pea PPA tõendama, et kaebaja kasutab edaspidi relva lubamatul viisil, vaid piisab, et asjaoludest tulenevalt saab kaebajast lähtuva ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Kaalumisel ei saa PPA võtta arvesse enda usaldust relvaloa omaja suhtes – relvaloa andmisel või kehtetuks tunnistamisel sellise kriteeriumi arvesse võtmist ette ei ole nähtud ning isiku subjektiivsed õigused ei sõltu ametivõimu usaldusest. Selline sõnakasutus otsuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga mõjutanud kaalumise tulemust. 6(7)
3-17-1132
16.Kõike eelnevat kokku võttes jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.