Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks K.K.suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – K.K. (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte K.K. ele.
1.Võtta haldusasja nr 3-19-162 materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõte kinnistu, mille registriosa nr xxx, kohta.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus haldusasjas nr 3-19-162 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) K.K. (isikukood xxx) nimel olevate pangakontode arestimiseks 1 819 788 euro ulatuses kõikides Eesti krediidiasutustes ja luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist K.K. omandis olevale kinnistule, mille registriosa nr xxx, summas 31 531 (kolmkümmend üks tuhat viissada kolmkümmend üks) eurot.
Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25. jaanuaril 2019 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1, § 513 lg 1 ja 3 ning § 130 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu):
1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks K.K. ele kuuluvale korteriomandile aadressil xxx, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr xxx) summas 31 531 eurot; 2) aresti seadmiseks K.K.kuuluvatele pangakontodele kokku summas 1 819 788 eurot. Taotlust põhjendati järgmiselt:
1.1.Soome Toll esitas MTA-le ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse, mis põhineb Euroopa Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24 artiklil 16 ja Helsingi esimese astme kohtu
25.oktoobri 2018. a otsusel nr 2964 kohtuasjas nr PK18/9400, millega kohus rahuldas Soome Tolli taotluse ja andis loa täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
1.2.Soome Toll viib K.K.suhtes läbi menetlust, mille tõenäoline tulem on rahalise nõude määramine summas 1 843 488 eurot.
1.3.Soome Toll kahtlustab K.K.raskes maksukuriteos ja salakaubaveos perioodil 1. märts 2018 kuni 5. oktoober 2018. Eeluurimisandmete alusel on alust kahtlustada selles, et ta osales salakaubaveo ahelas, mille kaudu on kahtlustuse kohaselt veetud riiki perioodil 1. märts 2018 kuni 4. oktoober 2018 ebaseaduslikult nuusktubakat kokku 5 943 672 g. Tasumata jäänud maksude summa selle koguse eest on 2 199 158 eurot. Sellest kogusest on Toll ajavahemikul 10. juuli 2018 kuni 4. oktoober 2018 arestinud kokku 961 272 g ehk tarbijateni on kahtlustuse kohaselt jõudnud 4 982 400 g nuusktubakat, mille osas on tasumata jäänud maksud 1 843 488 euro ulatuses. Toll kahtlustab, et nuusktubaka riiki vedamisega on lisaks K.K. seotud ka R.T. ja S.M. ning salakaubaveoahelas on osalenud ka M.V. ja H. G.. Menetluse tõenäoline tulem on K.K., R. T., S. M., M. V. ja H. G. solidaarselt rahalise kohustuse määramine summas 1 843 488 eurot selliselt, et K.K.ja R. T. vastutavad kogu summa eest, S. M. summas 103 008 eurot ning M. V. ja H. G. summas 115 440 eurot.
1.4.Ainuüksi niivõrd tõenäoliselt määratava maksusumma suurus ja Soome Tolli poolt tuvastatud asjaolud raske maksukuriteo ja salakaubaveo toimepanemise kohta annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et seda summat ei asuta vabatahtlikult tasuma. Seega oht, et isik muudab ennast varatuks, on põhjendatult kõrge, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus nõude sundtäitmiseks. On tõenäoline, et isik võib avalik-õiguslikesse kohustustesse suhtuda viisil, mis võib Soome Tolli nõude sundtäitmise muuta oluliselt raskemaks või võimatuks. Seda toetab ka isiku poolt toimepandud teo mastaap ja selle iseloom. Ka Helsingi esimese astme kohus on nõustunud Soome Tolli põhjustega, mille kohaselt võib K.K. rahalise kohustuse täitmisest hoidumiseks hakata oma vara peitma, hävitama või muul viisil käituma.
1.5.K.K. kuulub kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt korteriomand aadressil xxx, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr xxx), mida koormab Luminor Bank AS-i kasuks seatud hüpoteek summas 29 250 eurot. Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika kohaselt on nimetatud korteriomandi väärtus hinnanguliselt 23 700 eurot.
1.6.Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub K.K. M1 kategooria sõiduauto AZLK xxx (ehitusaasta 1985, registreerimisnumber xxxHAB). Maksuhalduri hinnangul on eelnimetatud sõiduki näol tegemist väheväärtusliku varaga, mistõttu ei ole otstarbekaks sellele käsutamise keelumärget seada.
1.7.Soome Tollile teadaolevalt omab K.K. pangakontot Swedbank AS-is, SEB Pank AS-is ja Luminor Bank AS-is. Samas ei ole välistatud, et isikule kuulub pangakontosid ka teistes Eesti krediidiasutustes. MTA palub, et kohus annaks loa seada pangakontode arest kõikides Eesti krediidiasutustes. Juhul kui K.K. või teiste menetlusaluste isikute pangakontode aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Soome Tolli poolt nõutav summa, arvestades seejuures ka isikute varade võimalikku väärtust, on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama võimalikku nõuet isiku vastu.
1.8.MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist K.K. kuuluvale kinnistule selliselt, et oleks tagatud võimalik Soome Tolli nõue isiku vastu ja eeldatavad sundtäitmisekulud. Täitekulude suuruseks oleks käesoleval juhul maksimaalselt 7831 eurot (120 (menetluse alustamise tasu) + 7000 (kohtutäituri põhitasu) + 711 (lisatasu)).
1.9.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur K.K. vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui K.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 1 843 488 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1, § 513 lg 1 ja 3 ning § 130 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks K.K. kuuluvale korteriomandile, mille registriosa nr 3065431, summas 31 531 eurot ning aresti seadmiseks K.K. kuuluvatele pangakontodele kokku summas 1 819 788 eurot.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (p 1); taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (p 2); pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (p 3); arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (p 4); anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule (p 5).
5.MKS § 513 lg 1 kohaselt osutab Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sissenõudmiseks rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 513 lg 3 järgi on välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid MKS §-s 1361 sätestatud korras. Seega on rahvusvahelise ametiabi korras võimalik tagada veel välja selgitamata maksukohustuse täitmist.
6.Maksuhaldur on esitanud taotluse Soome Tolliameti 9. novembri 2018. a taotluse alusel vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2010/24/EL art-le 16. Viidatud artikli kohaselt rakendab taotluse esitanud asutuse taotlusel taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike
õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt. Taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud liikmesriigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama. Eeltoodud sätetele tuginedes on kohtu hinnangul MTA-l õiguslik alus anda Soome maksuhaldurile rahvusvahelist ametiabi ning selle raames taotleda Eesti halduskohtult luba kohaldamaks täitmist tagavaid toiminguid Soome maksuhalduri läbiviidava maksumenetluse tarvis.
7.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. Samas puudub teises riigis tasumisele kuuluvate maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks täitetoiminguid teostava riigi maksuhalduril pädevus maksumenetlust läbi viia. MTA on märkinud taotluses, et tulenevalt MTA-le esitatud ettevaatusabinõusid käsitlevast taotlusest ning Soome kohtu otsusest lubada täitmist tagava toimingu sooritamine, on leidnud kinnitust, et Soome Toll viib K.K. suhtes läbi menetlust, mille tõenäoline tulem on rahalise nõude määramine summas 1 843 488 eurot. Halduskohus nõustub MTAga, et eelduslikult viiakse Soomes K.K. suhtes läbi maksumenetlust. Tegemist on sarnase menetlusega, mida Eestis viiakse läbi MKS alusel ja korras. Seega on olemas menetlus, mille tagamiseks saab maksuhaldur MKS § 513 koostoimes MKS § 1361 alusel loataotluse esitada.
8.Soomes K.K. maksunõude määramist ei saa halduskohtule esitatud asjaolude ja dokumentide alusel ilmselgelt välistada. Helsingi esimese astme kohtu 25. oktoobri 2018. a otsusest nr 2964 (kohtuasi nr PK18/9400) selgub, et K.K. kahtlustatakse raskes maksukuriteos ja salakaubaveos. Samast ilmneb ka, et menetluse tõenäoline tulemus on K. Kaljusaarelt maksusumma sissenõudmine 1 843 488 euro ulatuses. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Sarnaselt Eestis läbiviidava maksumenetlusega, ei kontrolli halduskohus ka praegusel juhul üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena eelduslikult antav maksuotsus oleks õiguspärane. Esmalt ei saaks halduskohus seda teha jurisdiktsiooni puudumise tõttu. Teiseks on loaandmise otsustamine prognoosotsus. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne võimaliku otsuse tegemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendamise suhtes. Ühtlasi ei peaks seda taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Lõplik õiguslik ja faktiline hinnang asjaoludele antakse maksuotsuses.
10.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
11.Halduskohtule esitatud Helsingi esimese astme kohtu poolt kohtuasjas nr PK18/9400 tehtud
25.oktoobri 2018. a otsuse nr 2964 kohaselt annab nõude summa K.K. motiivi oma vara peita või hävitada, kusjuures ohtu ei saa pidada ebatõenäoliseks. Arvestades eelnimetatud kohtuotsust, võimalikku maksunõude suurust, sh Soome Tolli poolt tuvastatud asjaolusid raske maksukuriteo ja
salakaubaveo toimepanemise kohta, on võimalik järeldada, et võimaliku rahalise kohustuse määramise sundtäitmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks.
12.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
13.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60).
14.Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuginedes K.K.pangakontode arestimist ja hüpoteegi seadmist K.K. kuuluvale kinnistule, mille registriosa nr 3065431. Kohus leiab, et MTA poolt arvestatud eelnimetatud korteriomandi turuhind 23 700 eurot on põhjendatud. Kuna MTA taotleb pangakontode arestimist 1 819 788 euro ulatuses ning hüpoteegi seadmist kokku summas 31 531 eurot, millest tagamata nõude suurus on 23 700 eurot ja eeldatavad täitekulud 7831 eurot, ning menetluse tõenäoline tulem on K.K., R. T., S. M., M. V. ja H. G. solidaarselt rahalise kohustuse määramine summas 1 843 488 eurot, kusjuures K.K. ja R. T. vastutavad kogu summa eest, pole ületagamist taotletud. Eelnevat toetab ka MTA selgitus, mille kohaselt kui K.K. või teiste menetlusaluste isikute pangakontode aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Soome Tolli poolt nõutav summa, arvestades seejuures ka isikute varade võimalikku väärtust, on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama võimalikku nõuet isiku vastu.
15.Kohus märgib täiendavalt, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
16.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ja selle lisadest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagavate toimingute liike käesoleval juhul proportsionaalseteks. Kohus märgib täiendavalt, et hüpoteegi seadmine korteriomandile, mille registriosa nr 3065431, ja pangakontode arestimine on sisuliselt ainsad meetmed MKS § 130 lg-s 1 sätestatud kataloogist, mille sooritamine on käesoleval juhul võimalik. Nimelt kuulub MTA taotlusest nähtuvalt K.K. kinnistule lisaks registervarana üksnes
sõiduauto AZLK xxx (ehitusaasta 1985, registreerimisnumber xxxHAB), mille näol on tegemist väheväärtusliku varaga.
17.Kohus lisab, et hüpoteegi seadmine ei takista lisaks vara kasutusele ka selle käsutust. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Samamoodi ei takista konto arest lõplikult kontodel oleva vara kasutamist ning on ajutise iseloomuga, kuid tagab samal ajal maksuhalduri poolse võimalikust maksuotsusest tekkiva nõude täitmise. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab maksuhaldurile isik, esitades maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel lähtuda võlgniku ülalpeetavate olemasolu kohta talle teadaolevatest andmetest. Kui isik esitab pärast korralduse andmist ülalpeetavate olemasolu kohta varasemast erinevat teavet, muudetakse korraldust. MKS § 131 lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, s.t et vajadusel on MTA nõusolekul tagatud K.K. kohustuste täitmine.
18.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui K.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 1 843 488 eurot. Seega on K.K. võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
19.Kohus selgitab täiendavalt, et kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
20.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Ka ei ole MTA viidanud, et esineks direktiivi 2010/24/EL art-s 18 osundatud piirangud, mille tõttu tuleks rahvusvahelise ametiabi andmise korras esitatud MTA taotlus jätta rahuldamata. Seega tuleb taotlus rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.