Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks S.M. suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – S.M.(isikukood xxx)
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte Siim Moldaule.
1.Võtta haldusasja nr 3-19-164 materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõte kinnistu, mille registriosa nr xxx, kohta ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõte sõiduki, mille registreerimismärk xxxBDX, kohta.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus haldusasjas nr 3-19-164 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) S.M.(isikukood xxx) nimel olevate pangakontode arestimiseks 82 108 euro ulatuses kõikides Eesti krediidiasutustes ning luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist S.M. omandis olevale kinnistule, mille registriosa nr xxx, summas 18 937 (kaheksateist tuhat üheksasada kolmkümmend seitse) eurot ja käsutamise keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse S.M. omandis olevale sõidukile Volvo S80 (registreerimismärgiga xxxBDX).
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25. jaanuaril 2019 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1, § 513 lg 1 ja 3 ning § 130 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks S.M. kuuluvale korteriomandile aadressil xxx, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr xxx) summas 18 937 eurot; 2) käsutamise keelumärke seadmiseks S.M. kuuluvale sõidukile Volvo S80 (registreerimisnumber xxxBDX); 3) aresti seadmiseks S.M. kuuluvatele pangakontodele kokku summas 82 108 eurot. Taotlust põhjendati järgmiselt:
1.1.Soome Toll esitas MTA-le ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse, mis põhineb Euroopa Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24 artiklil 16 ja Helsingi esimese astme kohtu
25.oktoobri 2018. a otsusel nr 2986 kohtuasjas nr PK18/9402, millega kohus rahuldas Soome Tolli taotluse ja andis loa täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
1.2.Soome Toll on alustanud menetlust, mille tõenäoline tulem on S.M. rahalise kohustuse määramine summas 103 008 eurot perioodi 1. märts kuni 6. september 2018 eest.
1.3.Soome Tolli menetluses on salakaubaveoga seotud kuritegude kogum, mille raames käib menetlus mitme kuriteos kahtlustatava suhtes ja Toll on eeluurimise ajal arestinud mitmeid ebaseaduslikult riiki veetud nuusktubakapartiisid. S.M.on alust kahtlustada selles, et ta tellis ja hankis nuusktubakat Risto Tambikult 2018. a jooksul kokku 288 000 g, mille eest oleks tulnud tasuda makse 106 560 eurot. Sellest kogusest on Toll arestinud 9600 g, mille osas on maksusumma 3552 eurot. Kahtlustuse kohaselt on tegevuse tulemusel tarbijateni jõudnud 278 400 g, mille tõttu on maksudena tasumata jäänud 103 008 eurot. S.M.on alust kahtlustada, et ta osales salakaubaveoahelas, mille kaudu on kahtlustuse kohaselt veetud riiki perioodil 1. märts – 4. oktoober 2018 ebaseaduslikult nuusktubakat kokku 943 672 g. Tasumata jäänud maksude summa selle koguse eest on 2 199 158 eurot. Sellest kogusest on Toll arestinud ajavahemikul 10. juuli kuni 4. oktoober 2018 kokku 961 272 g ehk tarbijateni on kahtlustuse kohaselt jõudnud 4 982 400 g, mille osas on makse tasumata jäänud 1 843 488 eurot. Toll kahtlustab, et nuusktubaka riiki vedamisega on lisaks S.M. seotud ka K.K. ja R. T. ning salakaubaveoahelas on osalenud ka M.V. ja H.G.. Eeltoodust tulenevalt kahtlustab Soome Toll S.M. raskes maksukuriteos ja salakaubaveos. Menetluse tõenäoline tulem on S.M., K. K., R. T., M. V. ja H. G. solidaarselt rahalise kohustuse määramine summas 1 843 488 eurot selliselt, et K. K. ja R. T. vastutavad kogu summa eest, S.M. summas 103 008 eurot ning M. V. ja H. G. summas 115 440 eurot.
1.4.Ainuüksi tõenäoliselt määratava maksusumma suurus ja Soome Tolli poolt tuvastatud asjaolud raske maksukuriteo ja salakaubaveo toimepanemise kohta annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et seda summat ei asuta vabatahtlikult tasuma. Seega oht, et isik muudab ennast varatuks, on põhjendatult kõrge, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus nõude sundtäitmiseks. On tõenäoline, et isik võib avalik-õiguslikesse kohustustesse suhtuda viisil, mis võib Soome Tolli nõude sundtäitmise muuta oluliselt raskemaks või võimatuks. Seda toetab ka isiku poolt toimepandud teo mastaap ja selle iseloom. Ka Helsingi esimese astme kohus on nõustunud Soome Tolli põhjustega, mille kohaselt võib S.M. rahalise kohustuse täitmisest hoidumiseks hakata oma vara peitma, hävitama või muul viisil käituma.
1.5.S.M. kuulub kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt korteriomand aadressil xxx, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr xxx), millele on seatud isiklik kasutusõigus. Maa-ameti kinnisvara hinnastatistikast tulenevalt on nimetatud korteriomandi väärtus hinnanguliselt 13 900 eurot.
1.6.Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub S.M.M1 kategooria sõiduauto Volvo S80 (ehitusaasta 2007, registreerimisnumber xxxBDX). Müügiportaali www.auto24.ee kohaselt on S.M. kuuluva sõiduki väärtus hinnanguliselt 7000 eurot.
1.7.Soome Tollile teadaolevalt omab S.M. pangakontot Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is. Samas ei ole välistatud, et isikule kuulub pangakontosid ka teistes Eesti krediidiasutustes. MTA palub, et kohus annaks loa seada pangakontode arest kõikides Eesti krediidiasutustes. Juhul kui S.M. või teiste menetlusaluste isikute pangakontode aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Soome Tolli poolt nõutav summa, arvestades seejuures ka isikute varade võimalikku väärtust, on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama võimalikku nõuet isiku vastu.
1.8.MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist S.M. kuuluvale kinnistule selliselt, et oleks tagatud võimalik Soome Tolli nõue isiku vastu ja eeldatavad sundtäitmisekulud. Täitekulude suuruseks oleks käesoleval juhul maksimaalselt 5037 eurot (120 (menetluse alustamise tasu) + 4500 (kohtutäituri põhitasu) + 417 (lisatasu)).
1.9.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur S.M. vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui S.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 103 008 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1, § 513 lg 1 ja 3 ning § 130 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks S.M. kuuluvale korteriomandile, mille registriosa nr xxx, summas 18 937 eurot ja käsutamise keelumärke seadmiseks S.M. kuuluvale sõidukile Volvo S80 (registreerimismärk xxxBDX) ning aresti seadmiseks S.M. kuuluvatele pangakontodele kokku summas 82 108 eurot.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (p 1); taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (p 2); pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (p 3); arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke
kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (p 4); anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule (p 5).
5.MKS § 513 lg 1 kohaselt osutab Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt sissenõudmis-, teavitamis- või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sissenõudmiseks rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 513 lg 3 järgi on välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid MKS §-s 1361 sätestatud korras. Seega on rahvusvahelise ametiabi korras võimalik tagada veel välja selgitamata maksukohustuse täitmist.
6.Maksuhaldur on esitanud taotluse Soome Tolliameti 9. novembri 2018. a taotluse alusel vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2010/24/EL art-le 16. Viidatud artikli kohaselt rakendab taotluse esitanud asutuse taotlusel taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt. Taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud liikmesriigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama. Eeltoodud sätetele tuginedes on kohtu hinnangul MTA-l õiguslik alus anda Soome maksuhaldurile rahvusvahelist ametiabi ning selle raames taotleda Eesti halduskohtult luba kohaldamaks täitmist tagavaid toiminguid Soome maksuhalduri läbiviidava maksumenetluse tarvis.
7.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. Samas puudub teises riigis tasumisele kuuluvate maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks täitetoiminguid teostava riigi maksuhalduril pädevus maksumenetlust läbi viia. MTA on märkinud taotluses, et tulenevalt MTA-le esitatud ettevaatusabinõusid käsitlevast taotlusest ning Soome kohtu otsusest lubada täitmist tagava toimingu sooritamine, on leidnud kinnitust, et Soome Toll viib S.M. suhtes läbi menetlust, mille tõenäoline tulem on rahalise nõude määramine summas 103 008 eurot. Halduskohus nõustub MTA-ga, et eelduslikult viiakse Soomes S.M. suhtes läbi maksumenetlust. Tegemist on sarnase menetlusega, mida Eestis viiakse läbi MKS alusel ja korras. Seega on olemas menetlus, mille tagamiseks saab maksuhaldur MKS § 513 koostoimes MKS § 1361 alusel loataotluse esitada.
8.Soomes S.M. maksunõude määramist ei saa halduskohtule esitatud asjaolude ja dokumentide alusel ilmselgelt välistada. Helsingi esimese astme kohtu 25. oktoobri 2018. a otsusest nr 2986 (kohtuasi nr PK18/9402) selgub, et S.M. kahtlustatakse raskes maksukuriteos ja salakaubaveos. Soome Tolli taotlusest täitmist tagavate toimingute sooritamiseks (lisa 3) ilmneb, et menetluse tõenäoline tulemus on S. Moldault maksusumma sissenõudmine 103 008 euro ulatuses. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Sarnaselt Eestis läbiviidava maksumenetlusega, ei kontrolli halduskohus ka praegusel juhul üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena eelduslikult antav maksuotsus oleks õiguspärane. Esmalt ei saaks halduskohus seda teha jurisdiktsiooni puudumise tõttu. Teiseks on loaandmise otsustamine prognoosotsus. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne võimaliku otsuse tegemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendamise suhtes.
Ühtlasi ei peaks seda taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Lõplik õiguslik ja faktiline hinnang asjaoludele antakse maksuotsuses.
10.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
11.Halduskohtule esitatud Helsingi esimese astme kohtu poolt kohtuasjas nr PK18/9402 tehtud
25.oktoobri 2018. a otsuse nr 2986 kohaselt on oht, et S.M. püüab vabaneda kahjutasu maksmise kohustusest oma vara peitmise või hävitamise teel. Arvestades eelnimetatud kohtuotsust, võimalikku maksunõude suurust, sh Soome Tolli poolt tuvastatud asjaolusid raske maksukuriteo ja salakaubaveo toimepanemise kohta, on võimalik järeldada, et võimaliku rahalise kohustuse määramise sundtäitmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks.
12.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
13.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60).
14.Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3 tuginedes S.M. pangakontode arestimist ning hüpoteegi seadmist S.M. kuuluvale kinnistule, mille registriosa nr 4795731, ja käsutamise keelumärke seadmist S.M. kuuluvale sõidukile Volvo S80 (registreerimismärk 198BDX). Kohus leiab, et MTA poolt arvestatud korteriomandi turuhind 13 900 eurot ja sõiduki turuhind 7000 eurot on põhjendatud. Kuna MTA taotleb pangakontode arestimist 82 108 euro ulatuses ning hüpoteegi seadmist summas 18 937 eurot, millest tagamata nõude suurus on 13 900 eurot ja eeldatavad täitekulud 5037 eurot, ja käsutuskeelu nähtavaks tegemist sõiduki osas, mille väärtus on hinnanguliselt 7 000 eurot, pole ületagamist taotletud. Eelnevat toetab ka MTA selgitus, mille kohaselt kui S.M. või teiste menetlusaluste isikute pangakontode aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Soome Tolli poolt nõutav summa, arvestades seejuures ka isikute varade
võimalikku väärtust, on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama võimalikku nõuet isiku vastu.
15.Kohus märgib täiendavalt, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
16.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ja selle lisadest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagavate toimingute liike käesoleval juhul proportsionaalseteks. Kohus lisab, et sõidukile keelumärke seadmine ei takista vara kasutust ning on ajutise iseloomuga, kuid tagab samal ajal maksuhalduri poolse võimalikust maksuotsusest tekkiva nõude. Seejuures ei takista hüpoteegi seadmine lisaks vara kasutusele ka selle käsutust. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Samamoodi ei takista konto arest lõplikult kontodel oleva vara kasutamist. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab maksuhaldurile isik, esitades maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel lähtuda võlgniku ülalpeetavate olemasolu kohta talle teadaolevatest andmetest. Kui isik esitab pärast korralduse andmist ülalpeetavate olemasolu kohta varasemast erinevat teavet, muudetakse korraldust. MKS § 131 lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, s.t et vajadusel on MTA nõusolekul tagatud S.M. kohustuste täitmine.
17.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui S.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 103 008 eurot. Seega on S. Moldaul võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
18.Kohus selgitab täiendavalt, et kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
19.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Ka ei ole MTA viidanud, et esineks direktiivi 2010/24/EL art-s 18 osundatud piirangud, mille tõttu tuleks rahvusvahelise ametiabi andmise korras esitatud MTA taotlus jätta rahuldamata. Seega tuleb taotlus rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.