lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-44/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-44/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1210
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineRÕS § 10 lg 7Riigi õigusabi taotluse esitamineHKMS § 104 lg 2Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 4PädevusHKMS § 43Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2019, Tartu

Kohtuasja number

3-19-44

Kohtuasi Menetlustoiming

XYi kaebus Kaebuse tagastamine ja riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XYi kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Tõlkida kohtumäärus vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla kinnipeetav XY esitas 6. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse.
2.Tartu Halduskohus jättis XYi kaebuse 10. jaanuari 2019. a määrusega käiguta ja andis talle tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebus on nii üldsõnaline, et kohtul ei ole võimalik ilma kaebaja täpsustuseta mõista, millise asutuse peale ja millist liiki kaebuse soovib kaebaja esitada ning mis on tema eesmärk kaebuse esitamisel. Samuti tuli kaebajal tasuda riigilõiv ja esitada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtusse saabus 16. jaanuaril 2019 haldusasja nr-ga 3-19-44 tähistatud ümbrik, milles sisaldus kuus venekeelset XYi avaldust, lisaks avaldus riigi õigusabi saamiseks. Peale ühe avalduse (registreeritud hiljem eraldi kaebusena haldusasjas nr 3-19-108) mõistis kohus, et ülejäänud avaldused on seotud praeguses asjas esitatud kaebusega. Kaebaja rõhutab neis sarnaselt esialgsele kaebusele enda varast ilmajäämist vanglas viibimise ajal ning nimetab korduvalt oma vanaema, kellega väidetavalt manipuleeriti ja keda peteti. Süüdlastena nimetab ta vanglaid, prokuratuuri, kohut, notarit, kaitsepolitseid ja kohtutäitureid, kelle ühise tegevusega toimus kaebaja sõnul tema kahjustamine. Teisalt märgib kaebaja, et süüdlane on Eesti riik ja

3-19-44

konkreetse asutuse või ametniku süü ning süü ulatuse peab tuvastama kohus. Kaebaja väitel soovib ta temalt varastatu tagastamist (tema korteri väärtus miinus tema võlg riigi ees). Avalduses, kus kaebaja viitab peamiselt Tallinna ja Tartu Vangla tegevusele (kaebaja kiusamine, kohtusse pöördumise takistamine), on ta märkinud nõuetena kahju hüvitamise, heastamise ja tuvastamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

4.Kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik ka pärast kaebaja täiendavaid selgitusi menetlusse võtta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5.Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole tasunud kohtu antud tähtajaks riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist, milleks kohus teda 10. jaanuari 2019. a määruses kohustas. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 104 lg 2 ls 2).
6.Kaebaja ei ole kohtule arusaadavalt täpsustanud ei seda, kelle vastu ta soovib kaebuse esitada, ega seda, millist tegevust ta vaidlustab. Kaebusest ja täiendavatest avaldustest võib järeldada, et kaebajale on tekkinud varaline kahju, mille hüvitamist ta soovib, kuid kohtule jääb kaebaja kirjeldatud sündmuste põhjal endiselt arusaamatuks, kelle poolt ja milliste tegevustega on kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja viitab vaid väga üldiselt erinevate asutuste ja ametnike tegevusele, toomata välja konkreetseid asjaolusid. Korduvalt rõhutab kaebaja, et just erinevate asutuste koostöö võimaldas talle varalise kahju tekkimise. Kaebaja märgib täpsustavas avalduses, et tema üheks eesmärgiks on talle vanglate poolt tekitatud varalise kahju hüvitamine.
7.Kohtute infosüsteemist selgub, et kaebaja on enda ja vanaema varaga seotud tehinguid vaidlustanud maakohtus. Tsiviilasjas nr 2-17-15528 on kaebajale 19. veebruari 2018. a määrusega määratud esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samas tsiviilasjas lõpetati riigi õigusabi andmine 12. aprilli 2018. a määrusega. Kohus leidis pärast esindaja selgituste ja seisukoha saamist, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Esindaja selgitustest nähtuvalt olid vaidluse all järgmised tehingud: 1) notar Heli Mõttuse 2. juunil 2006 koostatud ja tõestatud volikiri, millega hageja (kaebaja) volitas oma vanaema AB muu hulgas valitsema, valdama, kasutama ja käsutama kaebaja igasugust vara, ükskõik, kus see asub ja millest see koosneb, samuti sõlmima selle vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise suhtes kõiki seadusega lubatud tehinguid; 2) AB müüs nimetatud volikirja alusel 2011. a jaanuaris ära kaebajale Tallinnas, XXX kuulunud korteri. Korteriomandi ostuhinna 20 452 eurot tasus ostja eelnevalt notari kontole ja notar Liivi Laos kandis selle müüja ülesandel ja nõusolekul üle erinevatele kohtutäituritele, 613 euro osas Argentum Grupp OÜ-le ja 14 793,25 euro osas AB kontole; 3) notar Heli Mõttuse 23. augustil 2012 koostatud ja tõestatud lepinguga kinkis AB temale kuulunud Tallinnas, XXX asuva korteriomandi CDle. Kinkelepingu esemeks olev korteriomand jäi lepinguga AB otsesesse valdusse ja tema kasuks seati kinkelepingu esemele eluaegne isiklik kasutusõigus CD kingisaajana võttis endale kohustuse võimaldada AB

2(4)

3-19-44

tütrepojale (so kaebajale) vanglast vabanemisel elamisõigus kinkelepingu reaalosaks olevas eluruumis või muus kingisaaja poolt muretsetud vähemalt 1-toalises tavapäraste mugavustega korteris. Esindaja leidis, et kinkelepingut koos AB eelneva käitumisega tõlgendades võib järeldada, et tema tahe oli suunatud sellele, et vältida korteri müüki kaebaja võlgade katteks, kui AB sureb ja kaebajast saab tema pärija, ning siiski säilitada see või mõni teine samaväärne korter kaebajale vanglast vabanemisel talle eluasemena.

8.Kohtu hinnangul on praeguses asjas esitatud kaebus seotud samade tehingutega, mis olid vaidlustatud eelnimetatud tsiviilasjas nr 2-17-15528. Tegemist on selgelt eraõiguslikes suhetes sõlmitud lepingutega, millest tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtus ei saa vaidlustada nende tehingutega seoses ka notari ega kohtutäituri tegevust. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused. Eraõiguslikud vaidlused lahendatakse maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1) ning halduskohus peab kaebuse tagastama, kui vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1).
9.Kohus ei pea otstarbekaks jätta kaebust veel kord käiguta, et lasta kaebajal oma kaebust täpsustada. Kaebuses vanglatele tehtud etteheited on sedavõrd üldsõnalised, et kohus ei pea võimalikuks nõuda ise vanglatelt kohase sisuga vaide või taotluse kohtule edastamist ega täpsema teabe küsimist. Kaebaja viited vangla tegevusele tema kohtlemisel ei võimalda tõlgendada kaebaja tahet ja eesmärki selliselt, et mõista, millise halduskohtus kaitstava õigushüve kaitseks kaebus on esitatud.
10.Kuna kaebaja on jätnud kohtu osutatud puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
11.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mis on kohtu hinnangul mõeldud kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja on lisaks märkinud, et soovib õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ja muuks esindamiseks. Ka õigusabi taotlusest ei selgu täpsemalt vaidlustatav tegevus, küll aga märgib kaebaja, et on jäänud ilma kogu oma varast riigiasutuste ja vangla töötajate tegevuse tõttu. Kaebaja on märkinud, et temale asjast tulenev kasu on kahju hüvitamine. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi andmiseks praeguses asjas ei ole alust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuigi kaebus tagastatakse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, on kohus hinnanud ka kaebuse eduväljavaateid halduskohtumenetluses kasinaks ning seetõttu ei oleks põhjendatud ka kaebaja esindamiseks riigi õigusabi anda.
12.Kohtule esitatud avalduste sisu arvestades ei ole riigi õigusabi taotlus kohtu hinnangul esitatud esindamiseks tsiviilasjas. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks edastada taotlust lahendamiseks maakohtule (RÕS § 10 lg 7). Kohus selgitab siiski, et kui kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks tsiviilkohtumenetluses või hagiavalduse koostamiseks, tuleb vastav taotlus esitada maakohtule (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2).

3(4)

3-19-44

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium