R.V. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 540 eurot
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl 24) osaliselt kinniseks.
2.Tagastada R.V. kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav R.V. esitas 24. oktoobril 2018 Viru Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks (registreeritud nr 6-16/206-1 all) seoses sellega, et 21. oktoobril 2018 pani Viru Vangla valvur Priidik Murulaid kaebajale käe ette, mille tagajärjel tundis kinnipeetav füüsilist valu. Lisaks avastas R. V. hiljem oma rinnalt punase laigu.
2.Viru Vangla jättis 19. detsembri 2018. a otsusega nr 6-16/206-2 R. V. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.R. V. esitas 26. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses vanglaametniku poolt käe ette tõstmisega ning sellega kaebajale valu ja füüsilise vigastuse tekitamisega. Lisaks palus kaebaja, et kohus kohustaks vanglat vabastama P. Murulaid töölt kuni antud menetluse lõpuni. Koos kaebusega esitas R. V. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Vastusena kohtunõudele teatas R.V.9. jaanuaril 2019, et taotluse puhul, milles kaebaja palus käesoleva haldusasja menetlemise ajaks vabastada P. Murulaid töölt, on tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega.
5.Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2019. a määrusega R.V. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning kohustas Viru Vanglat esitama kohtule seisukoha R.V. kaebuse menetlusse võtmise osas ning kaebaja tervisekaardi väljavõte perioodi 21. oktoober kuni 19. detsember 2018 (k.a) kohta ja Viru Vangla 19. detsembri 2018. a otsuses nr 6-16/206-2 märgitud videosalvestise protokoll ja valvurite selgitused.
6.Viru Vangla esitas 21. jaanuaril 2019 vastuse, milles leidis, et kaebus tuleb tagastada või jätta rahuldamata, kuna väidetavat kahju ei ole ilmselgelt tekkinud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesolevas asjas on R.V. esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt vanglaametnik P. Murulaiu poolt 21. oktoobril 2018 kaebajale käe ette panemisega ja sellega kaebaja tervise kahjustamisega. Vaidlust ei ole selles, et 21. oktoobril 2018 kella 13 paiku, kui kinnipeetavaid viidi jalutuskäigule, pani valvur P. Murulaid käe ette eluosakonnast jalutusboksi ukse juurde liikunud kinnipeetavale R. V., et viimane jalutusboksi ei siseneks. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et jalutusboksi ukse juurde liikus kaebaja joostes ning samal päeval tegi valvur Jevgeni Korikov kindlaks, et kaebaja rinna vasakul poolel oli natuke punasem laik kui ülejäänud keha, kuid valvur ei näinud vajadust kutsuda välja tervishoiutöötajat. Vaidluse all on asjaolu, kas vanglaametnik P. Murulaiu taolise tegevusega võidi kaebajale tekitada rahaliselt hüvitamisele kuuluvat kahju.
8.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Eeltoodust tulenevalt on oluline välja selgitada, kas Viru Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 2 kohaselt vastutab vanglateenistuse ametnik vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p-st 2 tulenevalt on valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme üheks olulisemaks ülesandeks rakendada abinõusid õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks. Viru Vangla kodukorra p 4.4 sätestab: „Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata kinnipeetavat jalutuskäigule, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule on lubatud kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus ja taskurätt. Ettenähtud suitsetamise ajal võib kaasa võtta sigaretid.“
10.Eeltoodud sätetest tulenevalt on kinnipeetaval kohustus täita Viru Vangla kodukorra p-st 4.4 tulenevat nõuet minna jalutuskäigule hooajale vastavas riietuses ning kui vanglaametnikul tekib vajadus ennetada õigusrikkumist, on viimasel õigus rakendada selleks abinõusid. Kuna antud juhul jooksis kaebaja eluosakonnast jalutusboksi ukse juurde hooajale mittevastavas riietuses ning selliselt jalutusboksi sisenedes oleks kaebaja rikkunud Viru Vangla kodukorra p 4.4, oli valvuril õigus takistada kaebaja liikumist eluosakonnast jalutusboksi. Kuivõrd jooksva kinnipeetava liikumise lõpetamiseks võis antud juhul olla tõhusaim abinõu käe ette tõstmine, pole Viru Vangla selliselt toimides kohtu hinnangul õigusvastaselt käitunud.
11.Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul jaatada vangla õigusvastast tegevust või võimaliku kahju tekkimist kaebajale, kuna kaebaja sõnul tekkis tal pärast toimunud intsidenti rinnale punane laik, ei ole vangla tegevus saanud kaebajale põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise rahas. Käesoleval juhul on tegemist väheintensiivse õiguse riivega arvestades, et kaebaja ei ole tervisekaardist nähtuvalt 21. oktoobril 2018 ega pärast seda kaevanud meditsiinitöötajale temal rinnal asetsenud punase laiguga seonduvalt. Seepärast võib
järeldada, et väidetav vigastus ei olnud nii tõsine, nagu kinnipeetav seda väidab. Ka nõustub kohus vangla poolt toodud selgitusega, et isegi kergelt joostes/kiirustades liikuv inimene oleks sellises olukorras suutnud hetkega peatuda ning pelgalt käe ettepanekust ei saa tekkida vigastusi, mis tekitaksid isikule tervisekahjustusi. Käe ettepanek võis tekitada kaebajal küll ebamugavustunnet, kuid kohtu hinnangul ei tingi selline olukord kahju, mida tuleks hüvitada rahaliselt.
12.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus R.V. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
14.Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisaldub tõend, mis sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (tl 24).
15.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et Viru Vangla poolt kohtule esitatud kaebaja tervisekaart sisaldab endas andmeid kaebaja tervise kohta ning seega on tervisekaardi osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid sisaldavat tõendit puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.