Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülema major Ainar Afanasjevi taotlus 18. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6P reamees S.M. määratud 9-päevase distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks
RESOLUTSIOON
Tunnistada 18. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6P reamees S.M. määratud 9-päevane distsiplinaararest seaduslikuks
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD
1.Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem esitas 21. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule taotluse 18. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6P reamees S.M. määratud 9päevase distsiplinaararesti seaduslikkuse tuvastamiseks. 18. jaanuari 2019. a käskkirjast nr 6P nähtub, et S.M. võeti ajateenistusse 1. jalaväebrigaadi ülema 3. oktoobri 2018. a käskkirja nr 563P alusel alates 1. oktoobrist 2018, reamees S.M. on 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni koosseisu kuuluval sõduri ametikohal ning ta oli määratud väliõppusele Kaitseväe Keskpolügoonil ajavahemikus 10. detsember – 13. detsember 2018. Reamees S.M. lahkus
detsembril 2018 omavoliliselt Kaitseväe Keskpolügoonil toimuvalt väliõppuselt, jättes sellega täitmata pataljoniülema seadusliku kirjaliku käsu. Lisaks valetas reamees S.M.Kaitseväe Keskpolügoonilt kasarmusse saamiseks, et õppuselt lahkumiseks omab ta luba. Samuti jättis reamees S.M. täitmata väliõppuselt kasarmusse saabunud nooremleitnant Hussari käsu panna asjad kokku ja liikuda koos viimasega tagasi väliõppusele. Selle asemel, et asju kokku panna, läks reamees S.M. meditsiinikeskusesse. Peale meditsiinikeskuses käimist, kus reamees S. M. ei tuvastatud tervisseisundit, mis takistaks tal väliõppusel osalemise, jättis ta uuesti täitmata nooremleitnant Hussari käsu liikuda koos viimasega tagasi väliõppusele ning soostus õppusele naasma alles pärast nooremleitnant Hussari ja leitnant Lichti poolset veenmist.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest
määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama.
3.KVTS § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3). KVTS § 49 lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja 5. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ (SM) p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Lähtudes KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.
4.Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees S. M. selle eest, et ta
11.detsembril 2018 lahkus omavoliliselt Kaitseväe Keskpolügoonil toimuvalt väliõppuselt, jättes sellega täitmata pataljoniülema seadusliku kirjaliku käsu, valetas Kaitseväe Keskpolügoonilt kasarmusse saamiseks ning jättis täitmata väliõppuselt kasarmusse saabunud nooremleitnant Hussari käsu panna asjad kokku ja liikuda koos nooremleitnant Hussariga tagasi väliõppusele, samuti pärast meditsiinikeskuses käimist saadud käsu liikuda koos nooremleitnant Hussariga tagasi väliõppusele.
5.KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Eelpool viidatud SM p-st 8.3 tuleneb kaitseväelase kohustus alluda ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täita, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. SM p 23.7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. SM p 8.11 järgi on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes.
6.Kuivõrd õppusealalt omavoliline lahkumine ja nooremleitnanti poolt antud korralduste mittetäitmine on vastuolus SM p-ga 23.7, mille kohaselt tuleb saadud käsk täita, sh on õppusealalt omavoliline lahkumine vastuolus ka KVTS § 49 lg-s 2 sätestatud kohustusega viibida määratud asukohas, ning valetamine loa olemasolu kohta on vastuolus SM p-st 8.11 tuleneva kohustusega hoida Kaitseväe ausameelsuse mainet, on kohus seisukohal, et reamees S. M. süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on reamees S. M. tehtud teatavaks tema õigused ning ta on 14. jaanuaril 2019 väljendanud soovi mitte anda süüteo asjaolude kohta selgitusi. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mille kokkuvõtte on allkirjastanud pioneeripataljoni pataljoniveebel Heigo Leht. Muuhulgas on reamees S. M. tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul reamees S. M. tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
8.Tulenevalt KVTS § 171 lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras
1.jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva ülema poolt.
9.Juhindudes KVTS § 173 lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees S. M. on 18. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes KVTS § 173 lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.