Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1946
Haldusasi
Astro Investeeringud OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24. augusti 2017. a ettekirjutuse nr 1712899/00349 tühistamiseks ja sunniraha rakendamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Astro Investeeringud OÜ, esindaja v.adv Taimar Ehrlich Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Merike Kraam Kolmas isik – TLLJET OÜ, esindaja v.adv Gert Kasekivi
Menetluse alus ringkonnakohtus
Astro Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Astro Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-1946 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. veebruaril 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-17-1946 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Astro Investeeringud OÜ-le kuulub Tallinnas Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu (registriosa nr 4441550; katastritunnus 78401:101:1764; pindala 5750 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas TLLJET OÜ-le 28.10.2016 ehitusloa nr 1612271/19127 Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule ajutise konteinertankla (terminal ja 2 mahutit; ehitisregistri (EHR) kood 220785238) püstitamiseks. TLPA projektide läbivaatamise komisjon keeldus 12.04.2017 otsusega nr 34-8 ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 5 alusel konteinertanklale kasutusloa väljastamisest, sest kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekt erines oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. TLPA tuvastas kinnistul 09.05.2017 teostatud paikvaatlusel nii konteinertankla kasutusloata kasutamise kui ka ehitusprojektile mittevastava ehitamise. TLPA kohustas 16.06.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00274 Astro Investeeringud OÜ-d esitama hiljemalt 18.08.2017 nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus ning hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse tema suhtes sunniraha 3000 eurot. TLPA tuvastas 01.08.2018 paikvaatlusel konteinertankla jätkuva kasutusloata kasutamise. TLPA küsis 02.08.2017 ja 10.08.2017 e-kirjades konteinertankla ebaseadusliku kasutamise kohta selgitusi TLLJET OÜ-lt, kes jättis tähtajaks vastamata. TLPA küsis 17.08.2017 selgitusi ka kinnistu omanikult Astro Investeeringud OÜ-lt, kes esitas oma selgitused 24.08.2017.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet kohustas 24.08.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00349 korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 130 lg 2 p 2 alusel Astro Investeeringud OÜ-d koheselt peatama Väike-Sõjamäe tn 18 asuva konteinertankla ebaseadusliku kasutamise ning hoiatas teda ettekirjutuse täitmata jätmise korral 10 000 euro suuruse sunniraha rakendamise eest. Konteinertankla on võetud kasutusele ebaseaduslikult ja selle kasutamine ilma kasutusloata on õigusvastane. EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt peab omanik muu hulgas tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. TLPA on 12.04.2017 keeldunud kasutusloa väljastamisest ning kuigi TLPA 16.06.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00274 märgitud tähtaja jooksul on 28.07.2017 esitatud TLPA-le menetlemiseks Väike-Sõjamäe tn 18 ajutise konteinertankla ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus, ei anna ehitusloa taotluse esitamine alust menetluse ajal ehitise kasutamiseks.
3.TLPA tuvastas 18.09.2017 paikvaatlusel konteinertankla jätkuva kasutusloata kasutamise ning tegi Astro Investeeringud OÜ-le 19.09.2017 hoiatuse nr 1712899/00349, millega teavitas teda TLPA 24.08.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00349 täitmata jätmise eest 10 000 euro suuruse sunniraha rakendamisest, andis Astro Investeeringud OÜ-le sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks aega kuni 29.09.2017 ning hoiatas teda ettekirjutuse jätkuva täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega summas 12 000 eurot.
2(12)
3-17-1946
4.Astro Investeeringud OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2017 kaebuse TLPA 24.08.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00349 tühistamiseks ja sunniraha rakendamise keelamiseks. Kaebaja on küll Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu omanik, kuid kinnistul paiknev ajutine konteinertankla kuulub TLLJET OÜ-le, kes kaebajalt kinnistut rendib. Seega on TLPA ettekirjutus tehtud valele adressaadile, sest kõnealune konteinertankla ei ole kaebaja omandis ja kaebaja seda ka ei kasuta. Ettekirjutuse tegemisel on tuginetud EhS § 19 lg 1 p-le 2, milles peetakse silmas ehitise omaniku kohustusi ja millest ei saa tuletada kinnisasja omaniku kohustust hankida kinnistule püstitatud ehitisele kasutusluba. Konteinertankla on kinnistule püstitanud TLLJET OÜ, kes on ehitise reaalne kasutaja ja kellele TLPA on väljastanud ka ehitusloa ehitise püstitamiseks. Ettekirjutusest nähtuvalt on TLPA teinud konteinertankla ebaseadusliku kasutamise kohta päringu ka TLLJET OÜ-le, mistõttu pidi konteinertankla tegelik kasutaja olema TLPA-le teada. Konteinertanklat ei saa pidada kinnistu oluliseks osaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 tähenduses, sest TsÜS § 54 lg 2 kohaselt ei ole maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi kinnisasja oluliseks osaks. Kaebajal puuduvad reaalsed võimalused takistada ehitise omanikul selle kasutamine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine muu hulgas juhul, kui seda ei ole võimalik täita. Kuna ettekirjutus on tehtud valele adressaadile ja kaebajal ei ole võimalik seda täita, siis on ettekirjutus kaebajale pandud kohustuse osas tühine. Ettekirjutuse põhjendustest ei nähtu, millistest alustest on sunniraha suuruse määramisel lähtutud. Vastustaja ei ole selgitanud välja kaebaja majanduslikku olukorda ega arvestanud õigusrikkumise jätkumise olulisusega ja mõjudega. Sunniraha korduval rakendamisel tuleks arvestada ka ettekirjutuse täitmata jätmise põhjustega. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 3 kohaselt peab kohaldatav sunnivahend olema isiku huvisid võimalikult vähe kahjustav. Kaebaja kogu majandustegevus seisneb Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu rentimises TLLJET OÜ-le ning ettekirjutusega määratud 10 000 euro suurune sunniraha moodustaks 78,53% kogu kaebaja 2016. a majandusaasta kasumist. Kaebajal on lisaks kinnistu soetamisest tulenevad rahalised kohustused summas 257 255 eurot.
5.Tallinna linn palus 26.10.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. EhS §-i 19 tuleb tõlgendada selliselt, et omaniku kohustusi kannab igal juhul ka ehitise asukohaks oleva kinnisasja omanik. Ettekirjutuse eesmärk ei ole keelata kõnealuse ehitise kasutamine ühelegi konkreetsele isikule, vaid keelata ehitise igasugune kasutamine. Sellise ettekirjutuse tegemisel ei pea kohalik omavalitsus asuma välja selgitama, milliste võlaõiguslike lepingute alusel on kinnistu omanik ehitise püstitamist või selle kasutamist kolmandale isikule lubanud, vaid vastava kohustuse saab panna ka kinnistu omanikule. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub kinnistu Astro Investeeringud OÜ-le ja kinnistusraamatus puuduvad märked, et kinnistut kasutaks või valdaks mõni teine isik. Seega võis vastustaja eeldada, et nii kinnistu kui ka kõik kinnistul asuvad ehitised ja vallasasjad kuuluvad kaebajale. Ettekirjutuse operatiivse täitmise tagamiseks on õigustatud teha ettekirjutus just kinnistu omanikule. Kaebajale on tehtud juba TLPA 16.06.2017 ettekirjutus nr 1712899/00274, millega kohustati esitama nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Sellele ettekirjutusele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Sunniraha määramisel on muu hulgas arvestatud kaebajale analoogse rikkumise eest tehtud 16.06.2017 ettekirjutusega, mida kaebaja ei täitnud. Seega ei ole varasemas ettekirjutuses märgitud 3000 euro suurune sunniraha ilmselgelt motiveerinud kaebajat astuma vajalikke samme rikkumise lõpetamiseks. Sunniraha määramisel on arvestatud ka sellega, et konteinertankla kasutusloata kasutamine on toimunud pikaajaliselt ja kaebaja on teeninud sellelt tulu, olles samas teadlik kasutusloa puudumisest. Vastustajal ei ole võimalik enne sunniraha määramist tutvuda ettevõtte majandusliku olukorraga ja kaebaja ei ole tõendanud sunniraha ülemäärasust.
6.Kolmas isik TLLJET OÜ palus 27.10.2017 seisukohas kaebus rahuldada. Vaidlusalune konteinertankla kuulub TLLJET OÜ-le ja selle püstitamiseks on TLPA väljastanud talle 3(12)
3-17-1946 28.10.2016 ehitusloa nr 1612271/19127. Konteinertankla ei ole kinnistu oluliseks osaks ning kuna Astro Investeeringud OÜ ei ole ehitise omanik, puudub tal ka kohustus hankida ajutisele konteinertanklale kasutusluba. Sunniraha 10 000 eurot on ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja taotletavat eesmärki. Konteinertanklat kasutab ja valdab kolmas isik ning seega ei ole kaebaja teeninud tulu konteinertankla kasutamisest.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2017 otsusega Astro Investeeringud OÜ kaebuse rahuldamata. Vaidlus on selles, kas konteinertankla iseloomu arvestades võis selle kasutamise keelamiseks teha ettekirjutuse ka kaebajale, kes ei ole ehitise tegelikuks omanikuks. EhS § 50 teise lause ja EhS lisa 2 kohaselt peab konteinertankla kasutamiseks olema kasutusluba. EhS § 19 kannab pealkirja „Omaniku kohustused“ ning EhS § 19 lg 1 p-st 2 tulenevalt peab omanik muu hulgas tagama ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitise tunnuseks ka see, et tegemist on aluspinnaga ühendatud või sellele toetuva asjaga. EhS ei erista ehitisi lähtuvalt sellest, kas tegemist on TsÜS tähenduses kinnisasja oluliseks osaks oleva asjaga või mitte. EhS §-s 3 toodud ehitise määratlusele vastav asi on oma olemuselt igal juhul asukohaks oleva maatükiga sedavõrd oluliselt seotud, et EhS §-s 19 sätestatud omaniku üldiste kohustuste kandjaks võib pidada ka ehitise asukohaks oleva kinnisasja omanikku, olenemata sellest, kas tegemist on kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitisega TsÜS § 54 lg 2 tähenduses või mitte. Seega tuleneb EhS § 19 lg-st 1 kinnisasja omanikule muu hulgas kohustus tagada, et tema kinnisasjal ei pandaks toime ehitusõigusrikkumisi, sh ebaseaduslikku ehitamist ning kasutusloakohustuslike ehitiste kasutusloata kasutamist. EhS § 2 lg 1 ei välista EhS § 19 lg 1 tõlgendamist selliselt, et mingisuguse ehitise olemasolust, ehitustegevusest vms faktilisest asjaolust tingitud kohustused tekivad EhS-i alusel ka kinnisasja omanikule, sõltumata selle kinnisasja kasutamist puudutavatest tsiviilõiguslikest suhetest kinnistu omaniku ja kolmandate isikute vahel. EhS § 50 ja § 19 lg 1 p 2 eesmärk on tagada, et kasutusloakohustuslikke ehitisi ei kasutata ilma kasutusloata, millega soovitakse vältida ehitise nõuetele mittevastavusest tingitud riskide realiseerumist. Ehitise ohutuse ning eesmärgipärase toimivuse ja kasutatavuse (EhS § 1) tagamisele suunatud normid on kehtestatud avalikes huvides ning nende täitmise kohustuse panemine ehitise asukohaks oleva kinnisasja omanikule on ehitise ja kinnisasja füüsilise lahutamatuse tõttu eesmärgipärane ka juhul, kui kinnisasja omanik on andnud muule isikule loa püstitada ja kasutada oma kinnisasjal ehitist, mis ei muutu kinnisasja omaniku ja selle kolmanda isiku vahelisest kokkuleppest tulenevalt kinnisasja oluliseks osaks. Selline tõlgendus on kooskõlas ka tõhusa riikliku järelevalve huvidega. Järelevalveorganile ei saa panna kohustust asuda välja selgitama kinnisasja omaniku ja muude isikute vaheliste tsiviilõiguslike suhete üksikasju. Kinnisasja oluliseks osaks mitte oleva ehitise omaniku väljaselgitamine võib olla võimatu või väga keeruline ja aeganõudev. Tähtsust ei oma, et praegusel juhul on nii kaebaja kui TLLJET OÜ kinnitanud, et konteinertankla omanikuks on TLLJET OÜ. Kolmandale isikule kui vallasasja omanikule ettekirjutuse tegemisel saaks kolmas isik oma kohustusi väga lihtsalt pareerida väitega, et omand on antud üle mõnele järgmisele isikule. Ehitusõigusnormide tõhusa mõju tagamiseks on vältimatult vajalik tõlgendada nende järgimise kohustust ka ehitise asukohaks oleva kinnisasja (või kinnistusraamatusse kantud hoonestusõiguse) omaniku kohustusena. Kinnisasja omaniku poolt võlaõigusliku kokkuleppe alusel kinnisasja kasutamise õiguse üle andmine ei saa kinnisasja omanikku vabastada avalik-õigusliku iseloomuga vastutusest kinnisasjal toimuva eest. Kasutuslepingu alusel kolmanda isiku kasutusse antud kinnisasja õigusvastase kasutamise korral saab omanik vajadusel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Isegi kui pooled on sõlminud rendilepingu, milles ei ole selgesõnaliselt piiratud rentniku õigust kasutada kinnistule rajatavat ehitist ilma kasutusloata ja see raskendab kaebajal kolmanda isiku vastu tsiviilõiguslike nõuete esitamist, on tegemist kaebaja enda võetud riskiga, mis ei välista ega vähenda temale EhS § 19 lg 1 p-st 2 tulenevat kohustust. 4(12)
3-17-1946 Kuigi ettekirjutuses on sunniraha rakendamist põhjendatud väga üldsõnaliselt, tuleb arvestada, et sunniraha suuruse kindlaksmääramisel on järelevalveorganil avar kaalutlusruum. Sunniraha peab olema piisavalt suur, et see sunniks ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma, kuid samas ei tohi see olla korrarikkumise või ohu tõsidust arvestades ülemäärane. Sunniraha ülempiir on kehtestatud seadusega, ent selle piiri raames taandub sunniraha suuruse määramine suuresti otstarbekuse küsimusele, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Sunniraha rakendamise keelamine sunniraha suuruse põhjendamispuuduste tõttu on võimalik siis, kui on ilmne, et sunniraha suuruse kindlaks määramisel on mingisugused olulised asjaolud kaalumata jäänud või määratud sunniraha on ilmselgelt liiga suur. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. EhS § 133 kohaselt on juriidilisele isikule määratava sunniraha ülemmääraks 64 000 eurot, mistõttu jääb 10 000 või 12 000 euro suurune sunniraha seadusega sätestatud raamide esimesse veerandisse. Ettekirjutus on tehtud tõsise rikkumise lõpetamiseks, sest kaebaja kinnistul kasutatakse ehitist, mille nõuetele vastavust ei ole seaduses sätestatud viisil kontrollitud. Sellise rikkumise lõpetamiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ei pea järelevalveorgan sunniraha suuruse kindlaks määramisel eraldi põhjendama võimalikke reaalsete ohtude olemasolu. Kaebajale ja tema kinnisasjal tema loal toimetavatele isikutele pidi olema arusaadav, et ilma kasutusloata ehitist ei ole lubatud kasutada. Põhjendamatu on väide, et vastustaja ei arvestanud sunniraha suuruse määramisel sellega, et kaebajal pole võimalik ettekirjutust täita, sest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse püüdnud astuda mingeid samme kohustuse täitmiseks. Olukorras, kus kaebaja kasutab oma kinnistut renditulu saamiseks, peab sunniraha olema piisavalt suur selleks, et kaebaja oleks motiveeritud kohustust täitma, mitte aga ärilistel põhjustel selle täitmist vältima või edasi lükkama. Vastustaja ei pidanud sunniraha suuruse määramisel arvestama kaebaja majandusliku olukorraga, sest ettekirjutuse täitmise võimalikkus ei sõltu kaebaja majanduslikust olukorrast. Õige pole ka seisukoht, et sunniraha teistkordsel määramisel peaks põhjalikult selgitama varasemast suurema sunniraha rakendamise vajalikkust, sest asjaolu, et esimesel korral määratud sunniraha ei motiveerinud adressaati kohustust täitma, õigustab igal juhul järgnevatel kordadel sunniraha määra suurendamist mõistlikus ulatuses. ATSS § 8 lg-s 2 sätestatud võimalus lükata sunnivahendi rakendamine edasi, on ette nähtud peamiselt juhtudeks, kus adressaat teeb järelevalveorganiga konstruktiivset koostööd. Praegusel juhul ei nähtu aga, et kaebaja oleks hakanud astuma mõistlikke samme kasutusloata ehitise kasutamise lõpetamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Astro Investeeringud OÜ palub 08.01.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus leidis ekslikult, et EhS §-st 19 tulenevaid kohustusi peab täitma ka ehitise asukohaks oleva kinnisasja omanik, sõltumata sellest, kas ehitis on kinnisasja oluliseks osaks või mitte. Kui seadusandja oleks soovinud EhS §-ga 19 reguleerida ka kinnisasja omaniku kohustusi, olnuks see vastavas sättes selliselt ka sõnastatud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et ka EhS-i seletuskirja kohaselt peetakse kõnealuses sättes silmas just ehitise, mitte kinnisasja omanikku. EhS § 3 lgs 1 sätestatud ehitise mõiste ei võimalda panna EhS §-de 19 ja 50 kaudu kinnisasja omanikule laialdast ja universaalset vastutust muu hulgas kolmandate isikute poolt toime pandud ehitusõigusrikkumiste eest, nagu on seda teinud halduskohus. Legaalsuspõhimõttest tulenevalt peavad avalik-õigusliku iseloomuga kohustused ja vastutus olema õigusnormis selgelt sätestatud ning neid ei saa tuletada normi laiendava tõlgendamise kaudu. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu ka sellele, millised on kinnisasja omaniku reaalsed võimalused tagada, et tema kinnistul ehitist omav kolmas isik ei kasutaks ehitist ilma kasutusloata ega paneks toime muid ehitusõigusrikkumisi. Järelevalve ehitusõiguse normide järgimise üle ja selleks vajalike sunnimeetmete kohaldamine on riigi ja kohalike omavalitsuste, mitte eraõigusliku isiku 5(12)
3-17-1946 pädevuses. Ka riikliku järelevalve efektiivsuse eesmärk ei võimalda laiendada avalikõiguslikke kohustusi isikutele, keda seadus nende kohustuste kandjana ei nimeta. Ka kasutusloa vajalikkusest ei tulene, et ettekirjutuse kasutusloata ehitise kasutamise lõpetamiseks saaks ehitise omaniku asemel teha kinnisasja omanikule. Praegusel juhul on vastustaja olnud teadlik, et vaidlusaluse ehitise omanikuks ja kasutajaks on TLLJET OÜ, mistõttu ei ole ka võimalik väita, et ehitise tegeliku omaniku väljaselgitamine olnuks võimatu või aeganõudev, mis võinuks ohustada järelevalve efektiivsust. Halduskohus on selles osas piirdunud üksnes põhjendamata väitega, et see asjaolu ei muuda midagi. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta, et ehitise kui vallasasja võõrandamise võimalused on äärmiselt piiratud, mistõttu ei ole asjakohane ka väide, et kolmandal isikul olnuks võimalik ettekirjutuse täitmist lihtsalt pareerida viitega, et ehitis on omakorda kellelegi teisele üle antud. Olenemata sellest, kas kolmanda isikuga sõlmitud lepingus on sätestatud kinnistule püstitatava ehitise üksnes kasutusloaga kasutamise kohustus ja kohustuse rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid, on kinnisasja omanikul igal juhul võimalik rakendada kohustuse rikkumise korral üksnes tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid, mille realiseerimiseks tuleks tal pöörduda tsiviilkohtusse. Kohtumenetluse kestust arvestades oleks halduskohtu viide ehitusjärelevalve efektiivsusele sisutu. Seegi kinnitab, et kasutusloata ehitise kasutamise keelamiseks tuleb ettekirjutus adresseerida just ehitise omanikule. Sunniraha suuruse osas puuduvad ettekirjutuses mis tahes põhjendused ja kaalutlused, mistõttu on eksitav rääkida põhjenduste üldsõnalisusest. Kaalutlusõigus ei tähenda kohtuliku kontrolli puudumist ja diskretsiooniotsus peab olema motiveeritud. Kuna sunniraha suuruse määramist ei ole põhjendatud, siis pole ka võimalik hinnata, kas seejuures on järgitud kaalutlusreegleid. ATSS § 3 lg 3 kohaselt ei tohi rakendatav sunnivahend olla adressaadi jaoks liialt koormav, mis eeldab, et haldusorgan on selgitanud eelnevalt välja selle hindamisel tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja ei ole praegusel juhul isegi püüdnud välja selgitada, milline oleks määratud sunniraha mõju apellandile. Põhjenduste esitamata jätmist ei saa õigustada väitega, et seadus võimaldaks ka suurema sunniraha määramist. Halduskohtu käsitluse aktsepteerimise korral puuduks vastustajal edaspidi igasugune motivatsioon asuda sunniraha suurust põhjendama, kui selle summa ei ületa 25% maksimaalselt võimaliku sunniraha suurusest. Ebaõige on seegi, et vastustaja ei pidanud sunniraha suuruse määramisel välja selgitama ega arvestama ettekirjutuse täitmata jätmise võimalikku reaalset mõju, sest sunniraha proportsionaalsuse hindamisel omab tähtsust seegi asjaolu. Praegusel juhul olid erinevad ametkonnad (sh Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet) vaidlusaluse konteinertankla kasutusele võtmise juba kooskõlastanud ning seega ei tulenenud konteinertankla kasutamisest tegelikku ohtu ja reaalseid negatiivseid tagajärgi, vaatamata kasutusloa puudumisele. Sunniraha suuruse põhjendamata jätmist ei õigusta ka asjaolu, et apellant teenib kinnistu kasutusse andmisest tulu. Praegusel juhul ei ole isegi püütud välja selgitada, millist mõju võiks sunniraha apellandile avaldada (määratud summa moodustas ligi 80% apellandi 2016. a majandusaasta kasumist, kusjuures apellandil on lisaks ulatuslikud kohustused finantseerijate ees). ATSS § 3 lg-ga 3 on vastuolus halduskohtu seisukoht, et ettekirjutuse adressaadi majanduslik olukord saab tähtsust omada üksnes juhul, kui see võiks takistada ettekirjutuse täitmist. Samuti ei saa pelgalt ettekirjutuse täitmata jätmise fakt kuidagi õigustada senisest suurema sunniraha määramist olukorras, kus juba esmaselt määratud sunniraha ületas mõistliku suuruse. Viited ATSS § 8 lg-le 2 ei ole asjassepuutuvad, sest apellant ei ole soovinud sunnivahendi rakendamise edasilükkamist, vaid on pidanud sunniraha määramist tervikuna õigusvastaseks, sest ettekirjutus on tehtud valele adressaadile.
9.Tallinna linn vaidleb 15.02.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et EhS § 19 lg-st 1 tuleneb selgelt ehitise asukohaks oleva kinnisasja omaniku kohustus tagada, et tema 6(12)
3-17-1946 kinnisasjal ei toimuks ehitusõigusrikkumisi (sh ebaseaduslikku ehitustegevust ja kasutusloata ehitiste kasutamist). Vastustaja saab ettekirjutuse tegemisel tugineda üksnes riiklikes registrites kajastatud andmetele. Kui Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Astro Investeeringud OÜ ja kinnistusraamatust ei nähtu kinnisasja koormamist muu piiratud asjaõigusega, siis ei saa vastustaja lähtuda muudest andmetest. See, kas kinnisasja omanik ja ehitise kasutaja on seadnud kinnisasja kasutamiseks piirangud, peaks selguma registritest. Astro Investeeringud OÜ-le oli tehtud juba TLPA 16.06.2017 ettekirjutus nr 1712899/00274, mida apellant ei ole vaidlustanud. Seega võis vastustaja järeldada, et ettekirjutus oli adresseeritud õigel isikule. Halduskohus on õigesti hinnanud ka vastustaja avarat kaalutlusruumi sunniraha suuruse määramisel ja põhjendatult rõhutanud, et määratud sunniraha summa jääb alla 25% ülempiirist. Seejuures ei keela seadus määrata sunniraha ka maksimaalses suuruses. Apellant ei ole enne kohtusse pöördumist vastustajale väitnud, et määratud sunniraha oleks ülemäärane ega taotlenud selle tasumise ajatamist.
10.Kolmas isik TLLJET OÜ palub 09.02.2018 seisukohas apellatsioonkaebus rahuldada. Halduskohus on kohaldanud EhS § 19 lg 1 p 2 ebaõigesti ja nimetatud sätet ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt. Vastustaja teadis ettekirjutuse tegemisel, et kõnealuse konteinertankla omanikuks on TLLJET OÜ, kellele oli selle püstitamiseks väljastatud ka TLPA 28.10.2016 ehitusluba. Nii ehitus- kui ka kasutusloa menetlustes on vastustajaga suhelnud üksnes kolmas isik. Kasutusloa väljastamisest keelduti üksnes formaalsel alusel (mh põhjusel, et ühel nõutaval dokumendil oli vastutava spetsialisti allkirja asemel juhatuse liikme allkiri). Tankla kasutamine on ohutu ja see vastab kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele. Kasutusloa saamise kohustuse täitmise tagamiseks juba esmakordselt määratud 10 000 euro suurune sunniraha on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Astro Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Vaidlus on esmajoones selle üle, kas TLPA 24.08.2017 ettekirjutus nr 1712899/00349 (tl 8-9; tl 45-46) on adresseeritud õigele isikule. Ettekirjutusega esitati Astro Investeeringud OÜle kui Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu omanikule nõue koheselt peatada kinnistul asuva ajutise konteinertankla (EHR kood 220785238) ebaseaduslik kasutamine. Ettekirjutuse kohaselt võib Väike-Sõjamäe tn 18 ajutist konteinertanklat kasutada peale kasutusloa saamist.
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et nii menetlusosaliste seisukohtade kui ka ehitisregistri kaardiandmete põhjal on Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistul asuva ajutise konteinertankla (EHR kood 220785238) ja ajutise kütusetankla (EHR kood 220831324) näol tegemist sisuliselt sama ehitisega. TLLJET OÜ taotluse alusel väljastas TLPA 28.10.2016 ehitusloa nr 1612271/19127 (tl 65-67) Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule ajutise konteinertankla (EHR kood 220785238) püstitamiseks. TLLJET OÜ esitas 15.03.2017 taotluse nr 1711371/02652 (tl 33-35) ajutisele konteinertanklale kasutusloa väljastamiseks, millest TLPA projektide läbivaatamise komisjon 12.04.2017 protokolli nr 34-8 (tl 36) kantud otsusega keeldus (ehitisregistrist nähtuvalt on taotluse lahendamise kohta lisaks vormistatud TLPA 19.07.2017 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus nr 1712931/00028). TLPA kohustas 16.06.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00274 (tl 40-41) Astro Investeeringud OÜ-d esitama hiljemalt 18.08.2017 nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus, märkides ühtlasi, et uue ehitusloa väljastamisel tunnistab TLPA 28.10.2016 ehitusloa nr 1612271/19127 (ettekirjutuses on ekslikult märgitud
7(12)
3-17-1946 kuupäevaks 28.06.2016) kehtetuks. Ehitisregistri andmetel on kõnealune ehitusluba tunnistatud TLLJET OÜ taotlusel kehtetuks TLPA 06.10.2017 otsusega nr 1712922/00242. TLLJET OÜ esitas 13.09.2017 ehitusloa taotluse nr 1711271/19050 (tl 51-52p) Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule ajutise kütusetankla (EHR kood 220831324) püstitamiseks (vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt esitati taotlus tegelikkuses juba 28.07.2017) ning TLPA väljastas selleks 27.09.2017 ehitusloa nr 1712271/33039 (tl 53-55). TLLJET OÜ esitas 19.10.2017 taotluse nr 1711371/16634 (tl 56-59) ajutisele kütusetanklale kasutusloa väljastamiseks ning TLPA väljastas 17.11.2017 kasutusloa nr 1712371/16217 (tl 87-90) Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistul asuva ajutise kütusetankla kasutamiseks (ehitise kavandatav kasutusaeg 01.09.2017– 31.08.2022). Seega on TLPA 24.08.2017 ettekirjutusega pandud kohustus (s.o lõpetada VäikeSõjamäe tn 18 kinnistul asuva ajutise tankla kasutamine ilma kasutusloata) alates 17.11.2017 täidetud. Eeltoodut arvestades jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks apellatsioonkaebuse p-s 1.6 toodud väited, et vastustaja on teinud apellandile 15.12.2017 uue hoiatuse 12 000 euro suuruse sunniraha määramiseks TLPA 24.08.2017 ettekirjutuse mittetäitmise korral.
14.Kinnistusraamatu andmete (tl 50) kohaselt on Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu ainuomanik Astro Investeeringud OÜ ning kinnistut ei ole koormatud muude piiratud asjaõigustega peale elektripaigaldistega seonduvalt Elektrilevi OÜ kasuks seatud isiklike kasutusõiguste. Kuigi kohtule ei ole esitatud Astro Investeeringud OÜ ja TLLJET OÜ vahel sõlmitud rendilepingut, ei ole menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust selles, et Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistul asuva ajutise konteinertankla / kütusetankla püstitamine on toimunud TLLJET OÜ taotluse alusel ja nimetatud tanklat kasutab võlaõigusliku lepingu alusel TLLJET OÜ. Asjaolu, et apellandi majandustegevus seisneb temale kuuluva kinnisvara tasu eest kasutusse andmises, nähtub ka Astro Investeeringud OÜ 2016. a majandusaasta aruandest (tl 13-17p). Vaidlustatud TLPA 24.08.2017 ettekirjutuses kajastatud menetluskäigust nähtuvalt oli TLPA-le seejuures teada, et kütuseterminali kasutajaks on TLLJET OÜ, sest temalt on küsitud korduvalt selgitusi tankla ebaseadusliku kasutamise kohta. Olenemata sellest, et TLLJET OÜ jättis TLPA päringutele vastamata, ei saa nõustuda seisukohaga, et vastustajal oli ettekirjutuse koostamisel kohustus lähtuda üksnes kinnistusraamatusse kantud andmetest ning kuna kinnistusraamatust ei nähtu Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu kasutamist TLLJET OÜ poolt, siis poleks vastustajal olnud ühelgi juhul võimalik adresseerida ettekirjutust TLLJET OÜ-le. See vastustaja seisukoht ei tugine ühelegi seadusele ja muudaks riikliku järelevalve ebatõhusaks.
15.TLPA 24.08.2017 ettekirjutuse sisuliseks aluseks on olnud EhS § 19 lg 1 p 2, mille järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et ajutise konteinertankla kasutamiseks oli kasutusloa olemasolu EhS § 50 ja lisa 2 kohaselt nõutav ning TLPA tuvastas 09.05.2017, 01.08.2017 ja 18.09.2017 paikvaatluse aktidega (tl 38-38p; tl 43-43p; tl 48-48p), et Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule püstitatud tanklat reaalselt kasutati, kuigi ehitisele polnud kasutusluba väljastatud. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et EhS §-s 19 sätestatud ehitise omaniku kohustused on omistatavad ka ehitise asukoha kinnisasja omanikule, kes ei ole tema kinnisasjal asuva ehitise omanikuks. Sellist järeldust ei toeta seaduse sõnastus ega ka EhS eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 555 SE) seletuskirjas märgitu (lk 37-38; tl 68-68p). Kuigi EhS §-s 3 sätestatud ehitiste mõisted ega muud EhS sätted ei erista ehitisi selle järgi, kas need on TsÜS §-st 54 tulenevalt kinnisasja oluliseks osaks või mitte, ei järeldu sellest, et EhS kontekstis saab kinnisasja omanikku ja tema kohustusi samastada kinnisasjal asuva ehitise omaniku ja tema kohustustega. EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Kuna 8(12)
3-17-1946 ehitusluba oli antud Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule ajutise konteinertankla püstitamiseks, siis on ilmne, et tegemist oli maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asjaga, mis ei ole TsÜS § 54 lg 2 järgi kinnisasja oluliseks osaks (vt ka P. Varul jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 201). Seega on tegemist vallasasjast ehitisega.
16.KorS § 28 lg 1 järgi on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 6 lg 1 ja EhS § 130 lg 2 p 4 kohaselt on pädevaks korrakaitseorganiks praegusel juhul kohaliku omavalitsuse üksus. KorS § 15 lg-st 1 tulenevalt vastutab avaliku korra eest isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega näeb seadus üldjuhul ette nn käitumisvastutuse ehk avaliku korra eest vastutab üksnes konkreetne isik, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas ohu või korrarikkumise. Praegusel juhul (s.o korrarikkumiseks KorS § 5 lg 1 tähenduses on püstitatud ehitise kasutamine ilma kasutusloata, millega rikutakse EhS § 19 lg 1 p 2) tähendab see, et avaliku korra eest vastutab esmajoones Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule püstitatud ajutise konteinertankla kui vallasasja omanik. KorS § 15 lg-d 4–6 näevad küll iseenesest ette ka asja omaniku või valdaja nn seisundivastutuse, kuid selle puhul peaks oht lähtuma asjast enesest, mitte asjast isiku käitumise kaudu (vt M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 59). Praeguse vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja tuvastanud, et ettekirjutuse tegemise tinginud oht või korrarikkumine seonduks pelgalt vaidlusaluse tankla olemasoluga (nt kõnealust ehitist ei oleks tohtinud vastavasse asukohta üldse püstitada või ohustaks ehitis selle omaduste tõttu iseseisvalt avalikku korda), vaid üksnes selle tegeliku kasutamisega (st kütuse ladustamise ja muul viisil käitlemisega). Seega ei saa olla tegemist seisundivastutusega ja Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu omanik saab olla ettekirjutuse kohaseks adressaadiks üksnes siis, kui vallasasjast ehitis kuulub samuti tema omandisse.
17.Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tuleb samas arvestada haldusorgani võimalusi tegelike omandisuhete (ja seega ettekirjutuse õige adressaadi) väljaselgitamiseks. Olenemata sellest, et ajutise konteinertankla püstitamiseks taotleti ehitus- ja kasutuslubade väljastamist TLLJET OÜ nimel ja vastustaja tuvastas ka tankla kasutamise TLLJET OÜ poolt, ei saa sellest iseenesest veel järeldada TLLJET OÜ omandiõigust kõnealusele ehitisele. Kuigi Astro Investeeringud OÜ on kohtumenetluses väitnud, et ajutise konteinertankla omanikuks on TLLJET OÜ, ei ole selle asjaolu kinnitamiseks senini esitatud ainsatki tõendit. Vaidlust ei ole selles, et TLLJET OÜ jättis TLPA 02.08.2017 ja 10.08.2017 kirjadele vastamata ning Astro Investeeringud OÜ esitas 24.08.2017 vastuses üksnes sisulised põhjendused, et tema hinnangul on tankla kasutamine lubatud, sest TLPA-le on esitatud menetlemiseks ehitusprojekt ja taotlus kasutusloa väljastamiseks. TLPA 24.08.2017 ettekirjutusest ei nähtu, et Astro Investeeringud OÜ oleks riikliku järelevalve menetluse käigus väitnud, et tema kinnistule püstitatud ehitis ei kuulu temale, vaid TLLJET OÜ-le. Selliseid põhjendusi ei olnud vastustajale esitatud ka TLPA 16.06.2017 ettekirjutuse koostamise käigus ega pärast selle tegemist, kuigi vastav ettekirjutus oli tehtud samuti EhS § 19 lg 1 p 2 alusel Astro Investeeringud OÜ-le kui Väike-Sõjamäe tn 18 asuva ajutise ehitise eeldatavale omanikule. Olukorras, kus apellant ei ole esitanud vastuväiteid, et TLPA 16.06.2017 ettekirjutus oleks tehtud ebaõigele adressaadile, ning ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaja (hiljemalt 18.08.2017) jooksul esitas TLLJET OÜ vastustajale 28.07.2017 uue ehitusloa taotluse (st ettekirjutus täideti tähtaegselt), samuti ei olnud hilisemas järelevalvemenetluses esitatud teistsuguseid andmeid, võis vastustaja põhjendatult eeldada, et Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistule püstitatud ajutise konteinertankla omanikuks on Astro
9(12)
3-17-1946 Investeeringud OÜ. Nagu märgitud, ei ole apellant ka kohtumenetluse käigus tõendanud, et kõnealuse ajutise ehitise tegelik omanik on TLLJET OÜ.
18.Ringkonnakohus rõhutab, et korrakaitseorganil puuduvad üldjuhul võimalused selgitada iseseisvalt välja kinnisasja omaniku ja kinnisasjal asuva ajutise ehitise omaniku vaheliste tsiviilõiguslike suhete (sh ehitise omandikuuluvuse) üksikasjad osas, milles need ei nähtu kinnistusraamatust. Seega on muu hulgas ettekirjutuse õige adressaadi kindlaksmääramiseks oluline menetlusosaliste ärakuulamine, mis oli apellandile ja kolmandale isikule praegusel juhul ka tagatud. Olukorras, kus menetlusosalised ei ole esitanud tõendeid, et ettekirjutuse adressaat ei ole ehitise tegelik omanik, puudub alus väita, et ettekirjutus on adresseeritud valele isikule. Lisaks puuduvad igasugused tõendid, et apellant oleks püüdnud ettekirjutuse täitmiseks teha mingeid toiminguid (nt esitada TLLJET OÜ-le nõudeid lõpetada ehitise kasutamine enne kasutusloa väljastamist vmt), kuid need poleks olnud tulemuslikud. Ehkki tankla kasutamist ei lõpetatud, on ettekirjutusega taotletud tulemus TLPA 17.11.2017 kasutusloa väljastamisega siiski saavutatud.
19.TLPA 24.08.2017 ettekirjutuses sisaldunud sunniraha rakendamise hoiatuse ja TLPA 19.09.2017 hoiatuse nr 1712899/00349 (tl 11-11p; tl 49-49p) põhjendamisega seonduvalt tuleb esmalt rõhutada, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult konkreetse suurusega sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Samuti ei ole haldusorganil võimalik kõiki sunniraha rakendamist (sh selle proportsionaalsust) mõjutavaid asjaolusid prognoosida juba ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise ajal (nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Selline teatav objektiivne määramatus seab paratamatult piirangud ka hoiatuselt nõutava motivatsiooni põhjalikkusele. Kuna sunnivahendi rakendamise hoiatus (ATSS § 7 ja § 10 lg 1) ja sunniraha tasumise korraldus on olemuselt (menetlus)toimingud, mitte haldusaktid, siis on nende põhjendamine võimalik ka tagantjärele ja üksnes isiku nõudel (HMS § 108; vt lahend nr 3-3-1-72-14, p 19). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et TLPA 24.08.2017 ettekirjutuses määratud 10 000 euro suurust sunniraha ei ole alust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, arvestades TLPA tuvastatud rikkumise raskust ja iseloomu. Kuigi apellandi väitel olid nt Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet juba varasemalt veendunud ehitise ohutuses, on kasutusloakohustusliku ehitise puhul siiski põhjust eeldada, et selle kasutusloata kasutamine võib olla ohtlik (mh ei ole kasutusloa andmiseks pädev organ saanud kontrollida kooskõlastuste nõuetekohasust). Pidades silmas, et kõnealuses konteinertanklas ladustatakse ja käideldakse tule- ja plahvatusohtlikke vedelikke (s.o lennukikütust), siis võinuks selle nõuetele mittevastava kasutamisega kaasneda äärmiselt negatiivsed tagajärjed. Sellises olukorras ei saa pidada ülemääraseks 10 000 euro suurust sunniraha, mis moodustab 15,6% juriidilisele isikule ehitusjärelevalve ettekirjutuse täitmata jätmise korral määratava sunniraha ülemmäärast (vt EhS § 133).
20.Olenemata sellest, et võimaluste piires tuleb haldusorganil arvestada ettekirjutuse adressaadi majanduslikku seisu ka sunniraha suuruse määramisel, on oluline silmas pidada, et sunniraha ei pea olema adressaadi jaoks hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma. Astro Investeeringud OÜ kohtumenetluses esitatud andmetest ei saa ka järeldada, et 10 000 euro suuruse sunniraha tasumine (sh vajaduse korral selleks täiendavate finantsvahendite kaasamine) poleks olnud tema jaoks objektiivselt võimalik (25.09.2017 kaebuse esitamise seisuga oli Astro Investeeringud OÜ pangakonto vaba jääk 8085,30 eurot ja äriühingu 2016. a majandusaasta aruande kohaselt aasta müügitulu 12 733 eurot – tl 12–17p). Kuigi puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui suurt müügitulu on apellant teeninud kõnealuse konteinertankla TLLJET OÜ-le kasutada andmisest, peaks sunniraha olema piisavalt suur ka selleks, et isikule ei oleks kasulikum õigusrikkumisega jätkata. Seejuures 10(12)
3-17-1946 esitas apellant oma 2016. a majandusaasta aruande äriregistrile alles 30.08.2017, mistõttu ei oleks vastustajal olnud ettekirjutuse tegemise ajal juba objektiivselt võimalik sellega tutvuda.
21.Apellant on taotlenud ka TLPA 19.09.2017 hoiatuses märgitud sunniraha sissenõudmise keelamist. Tallinna Halduskohus keelas 28.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse õiguskaitse korras TLPA 24.08.2017 ettekirjutuse täitmata jätmise eest Astro Investeeringud OÜ suhtes enam kui 10 000 euro suuruse sunniraha rakendamise. Ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas halduskohtu poolt lubatud summas on sunniraha apellandilt enne 17.11.2017 (s.o ajutisele kütusetanklale kasutusloa väljastamist) tegelikkuses sisse nõutud või mitte. Ringkonnakohus juhib samas tähelepanu, et sunniraha võib ATSS § 3 lg-te 2 ja 3 ning § 8 lg-te 1 ja 3 kohaselt rakendada üksnes ettekirjutusega pandud kohustuse täitmisele kallutamiseks, mistõttu ei ole pärast ettekirjutuse täielikku täitmist enam võimalik sunnirahaga suunata isiku käitumist ning ettekirjutuse täitmine muudab haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel alusetuks (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17). Kuivõrd TLPA 19.09.2017 hoiatuses märgitud 12 000 euro suuruse sunniraha sissenõudmine ei saanud Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 määrusest tulenevalt enne ettekirjutuse täitmist (17.11.2017) olla ilmselgelt võimalik (vt ATSS § 8 lg 3 p 4), siis ei oma 12 000 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatus enam sisulist tähtsust, kuna vastustajal puudub ATSS § 8 lg 3 p 1 järgi võimalus nõuda apellandilt selle tasumist. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus TLPA 24.08.2017 ettekirjutuses märgitud 10 000 euro suurune sunniraha ei olnud apellanti kallutanud ettekirjutust täitma ja apellant ei olnud taotlenud ka sunnivahendi rakendamise edasilükkamist ega esitanud vastustajale andmeid sunniraha ülemäärasusest, ei saa TLPA 19.09.2017 hoiatuses märgitud 12 000 euro suurust sunniraha pidada kuidagi ebamõistlikuks ning TLPA-l puudus vajadus asuda uue sunniraha suuruse proportsionaalsust põhjalikult selgitama. Kuna TLPA 24.08.2017 ettekirjutuses tehtud hoiatuse alusel TLPA 19.09.2017 hoiatusega tasumiseks määratud sunniraha suurus (10 000 eurot) oli ringkonnakohtu hinnangul proportsionaalne ja selle sissenõudmine iseenesest õiguspärane, siis on halduskohus jätnud keelamisnõude põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui nimetatud sunniraha oli apellandilt reaalselt sisse nõutud (või apellant oli selle vabatahtlikult tasunud) hiljemalt 17.11.2017, siis puudub vastustajal alus sunniraha tagastada. Kui sunniraha on nõutud sisse või tasutud pärast 17.11.2017, saab apellant nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist.
22.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Astro Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsuse resolutsioon muutmata. Kuna ringkonnakohus ei nõustu siiski halduskohtu poolt asjassepuutuvatele normidele antud tõlgendusega, tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Astro Investeeringud OÜ on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 108) ja kandnud esindajakulusid 1251 eurot (tl 119-122p). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad Astro Investeeringud OÜ menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS §109 lg 1 alusel tema enda kanda. TLLJET OÜ 11(12)
3-17-1946 on apellatsioonimenetluses kandnud esindajakulusid 200 eurot (tl 123-125), mis jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.