3-18-1884 U.E.i kaebus Rae Vallavalitsuse 14.08.2018 korralduse nr 1073 tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kanda U.E.i 19.01.2018 esitatud kasutusteatise andmed ehitusregistrisse
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – U.E., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Rae vald, esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.E.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.U.E. esitas 19.01.2018 Rae Vallavalitsusele elektroonselt kasutusteatise nr 1811301/00635, et seadustada Xxxxxxxx korterisse 2005. aastal ehitatud esialgse ahju asemel ehitatud kaminat.
2.Rae Vallavalitsus keeldus 14.08.2018 korraldusega nr 1073 (edaspidi: korraldus) Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Xxxxxxxx korterelamu (ehitisregistri kood xxxxxxxx) korteris asuva kergkamina kasutuselevõtuks esitatud kasutusteatise aktsepteerimisest ning keelas kergkamina kasutamise. Korralduse põhjenduste järgi ei ole kergkamina kasutusele võtmine võimalik enne, kui selle kasutamine ei ole ohutu.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 3.10.2018 U.E.i kaebus korralduse tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kanda U.E.i 19.01.2018 esitatud kasutusteatise andmed ehitusregistrisse ehitisele koodiga xxxxxxxx.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Korraldus ei ole õiguspärane, kuna selle vastuvõtmisel rikuti menetlusnõudeid. Puuduliku haldusmenetlusega on rikutud kaebaja õigust ausale menetlusele ja oma omandi vabale kasutamisele. Kasutusteatise alusel ehitisregistri andmete muutmata jätmiseks puudus õiguslik alus.
5.Kasutusteatise menetlemisel rikkus vastustaja haldustava ja ehitusseaduse (EhS) § 48 lg-st 2 ja § 54 lg-st 4 tulenevaid tähtaegu. Kasutusteatis esitati 19.01.2018, esimene keelduv otsus tehti alles 06.03.2018. 06.03.2018 korraldus tunnistati kehtetuks 08.05.2018 ja lubati menetlemisega jätkata, kaevatav korraldus võeti vastu 28.08.2018, kuid ei tehtud kaebajale teatavaks.
6.Kuna vastustaja ei ole esitanud kaebajale kamina kasutamiseks täiendavaid tingimusi, tuli vastustajal kasutusteatis aktsepteerida ning kanda vajalikud andmed ehitisregistrisse. Kamina reaalse kasutamise keelas Päästeamet, kuid see asjaolu ei takistanud vastustajal kasutusteatist ehitisregistrisse kanda.
7.Kaebaja ehitatud kamin vastab nõuetele. Ehitisregistri järgi on kaebaja korteris nr 8 puuküte. 2005. a sügisel ehitas kaebaja pottsepa abil ahju asemele kamina, ühendades selle sama suitsulõõri, mis oli ette nähtud väljalõhutud ahjule. Alates 2014. aasta sügisest märkas kaebaja suitsu lekkimist kaminast. Sellest teavitati tulutult Xxxxxxxx korter nr 5 (edaspidi: korter nr 5) omanikku. 24.10.2015 tuvastas korstnapühkija V. J., et suits tuleb kaebaja tuppa kamina kaudu siis, kui korteris nr 5 tehakse küttekoldesse tuld. Korteris nr 5 keelati kütta kuni olukorra lahenduseni.
8.Päästeamet tegi 30.05.2016 kaebajale ja korteri nr 5 omanikule (kes oli küttekolded ümber ehitanud) ettekirjutuse, milles nõudis kamina kütmise peatamist kuni suitsulõõride jagamise või korstnapühkija poolt muu lahenduse leidmiseni. Kaebaja peab nimetatud keelust kinni.
9.Kasutusteatise esitamisega soovis kaebaja, et vastustaja tuvastab, et tema korteris 2005. aastal ehitatud kamin vastab ehitisele esitatud nõuetele ja kannab selle ehitisregistrisse, misjärel saab sellele tugineda naabrilt vajaliku suitsulõõri vabastamise nõudmisel. Kaevatavast korraldusest ei nähtu, kuidas vastustaja on jõudnud järeldusele, et korteri nr 5 küttekolded on ehitatud vastavalt nõuetele.
10.Korralduses ei ole selgelt välja toodud, millistele nõuetele kamin ei vasta, kuna korralduse alguses on vastustaja märkinud, et kamin vastab nõuetele. Vastustaja on tuginenud korstnapühkija M. M. 22.02.2018 arvamusele, kes ei ole lükanud ümber auditi teinud A. K. lahendust korterile nr
5.Vastustaja ei ole põhjendanud, miks A. K. pakutud lahendus (korteri nr 5 omanik vabastab korterit nr 8 teenindava suitsulõõri) ei sobi. Ühe või teise lahenduse elluviimiseks tuleb korterite omanikel kanda kulutusi. Jääb ebaselgeks, miks vastustaja eelistab korterit nr 5, mille omanik oma ahju korteri nr 8 juba kasutuses olevasse suitsulõõri ühendas.
11.Olles kaebajalt küsinud arvamust korralduse eelnõu põhjenduste kohta, ei ole vastustaja kaebaja vastuväidetele korralduses vastanud ega neid ümber lükanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
12.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud korralduses on toodud tõendid, millele tuginetakse ja tõendite alusel järeldustele jõudmine on selgesti jälgitav.
13.Vastustaja möönab, et korralduses ei ole loetletud tingimusi, millele kergkamin vastama peab. Korralduses on välja toodud, et kergkamina kasutamine võib põhjustada ohtu Xxxxxxxx-8 korteri elanikele.
2(5)
14.Kaebaja 19.01.2018 esitatud kasutusteatist on menetletud erapooletult, tuginedes objektiivsetele tõenditele. Xxxxxxxx-5 korteri omanik on menetlusse kaasatud, kuna Xxxxxxxx-8 korteri kergkamin ja Xxxxxxxx-5 korteri ahjud konkureerivad samadele suitsulõõridele.
15.Kasutusteatise aktsepteerimisel ei hinnata üksnes nõuetele vastavat ehitamist, vaid ka ehitise kasutamise ohutust. Kuivõrd tuleohutuse üle otsustab Päästeamet, siis ei ole vastustajal võimalik tunnistada ehitise kasutamist ohutuks, kui Päästeamet on ehitise kasutamise peatanud põhjusel, et selle kasutamine ei ole ohutu. Kui kaebaja oleks esialgse ahju asendanud samaväärse ahjuga, siis kaebaja ja korter 5 ei konkureeriks olemasolevatele suitsulõõridele, vaid neid oleks võimalik ohutult kasutada ka siis, kui mõlemad ahjud on kasutuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
17.Kaebaja esitas Rae Vallavalitsusele ehitisregistri kaudu kasutusteatise Xxxxxxxx-8, Jüri alevikus, asuva kergkamina kasutuselevõtuks. Kergkamin ehitati korteris asunud ahju asemele. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane menetles kasutusteatist EhS § 48 lg-s 2 sätestatust kauem. EhS § 48 lg 2 järgi võib asuda ehitist kasutama, kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Vastustaja ei ole korralduses välja toonud kergkamina puuduseid, mistõttu on kasutusteatise esitamiseks eeldused täidetud.
18.Kasutusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 55 ning pädev haldusorgan saab keelduda kasutusteatise teavitatuks lugemisest juhul, kui esineb üks nimetatud sättes viidatud asjaolu. Vastustaja on kasutusteatise aktsepteerimisest keeldumisel tuginenud EhS § 55 p-le 1 ja EhS § 48 lg 5 p-le 1.
19.Rae Vallavalitsus rikkus EhS § 48 lg-st 2 tulenevat menetlustähtaega. Selle sätte osas on eelnõu seletuskirjas märgitud, et kui möödub 10 päeva ning pädev asutus ei teavita isikut täiendavate nõuete esitamisest, siis on tal võimalik õiguspäraselt ehitist kasutada (eelnõu seletuskiri, lk 92). Kaebaja esitas kasutusteatise menetlemiseks 19.01.2018. Rae Vallavalitsus keeldus kasutusloa andmisest 06.03.2018 korraldusega nr 306. Rae Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 573 tunnistati eelnimetatud korraldus kehtetuks. Vaidlustatud korraldus võeti vastu 28.08.2018, kuid kaebaja kinnitusel ei tehtud seda talle teatavaks. Vastustaja ei ole eelneva osas vastuväiteid esitanud. EhS § 48 lg-t 2 tulenevalt puudusid kaebajal õiguslikud takistused kergkamina kasutamiseks kuni 06.03.2018, kuna vastustaja keeldus kasutusteatise aktsepteerimisest alles 06.03.2018. Ka peale 08.05.2018 korraldust kuni 28.08.2018 rikkus vastustaja menetlustähtaegu. Eelnev ei too siiski kaasa haldusakti õigusvastasust (vt HMS § 58).
20.Kaebajal puudus õigus kergkamina kasutamiseks tulenevalt Päästeameti 30.05.2016 ettekirjutustest nr 7.2-6.1/1437-1 (vt otsuse p 21). Päästeamet kohustas 30.05.2016 ettekirjutusega kaebajat peatama kergkamina kasutamise kuni olemasolevate suitsulõõride jagamiseni või muude, korstnapühkija poolt aktsepteeritavate lahenduste väljatöötamiseni; ahju asemele kergkamina kohta kohaliku omavalitsuse kooskõlastamise ning korteriühistu kaasomanike nõusoleku puudumisel viia elutoa küttesüsteem elumaja projektiga vastavusse. Päästeameti 07.07.2016 vaideotsuse nr 1.23.1/14407-2 alusel teavitas Päästeamet kohalikku omavalitsust märgukirjaga Xxxxxxxx, Jüri alevik, ehituslike nõuete puudustest. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et nimetatud ettekirjutus ja vaideotsus on kehtivad. Päästeamet tegi vastava ettekirjutuse küttekeha kasutamise peatamiseks ka korterile nr 5.
21.EhS § 48 lg 5 p 1 järgi kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamisega tuleb viia ehitis nõuetega vastavusse. Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 55 p 1). Vastustaja on muuhulgas haldusakti väljaandmisel arvestanud KÜ Xxxxxxxx tellitud küttesüsteemi 19.02.2016 koostatud 3(5)
auditit. Audit koostati põhjusel, et korteris nr 8 levivad suitsugaasid kamina kaudu siseruumidesse, põhjustades ohtu inimeludele. Tuleohutusekspert tuvastas, et kütteseadmeid ei ole lubatud ühendada erinevatelt korrustelt samasse suitsulõõri. Samas tegi ekspert ettepaneku, et korteris nr 5 tuleb vabastada üks suitsulõõr korter nr 8 tarbeks. Korteri nr 5 omanik keeldus vastava ettepaneku täitmisest. Kasutusteatise aktsepteerimisel on vastustaja tuginenud kaebaja korteris asuva kütteseadme paigaldamis- ja kasutusjuhendile, mille järgi tootjajuhised ei luba sellisele küttekoldele paigaldada siibrit. Korterisse on paigaldatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis on reguleeritud töötama alarõhul ja mistõttu toimib kergkamin ka värske õhu sissepuhkelõõrina. Põlemisprotsessiks vajalikku lisaõhku kergkaminale kompenseeritud ei ole. Vastustaja tugines keeldumisel ka korstnapühkija-meister M. M. seisukohale, et kaebaja korteris on ohtlik olukord, kuna kergkamina kaudu imetakse korteri nr 5 magamistoas asuva kaminahju kütmisel suitsu- ja vingugaasid kaebaja korterisse, mis võib olla eluohtlik. Ka 11.11.2017 koostatud küttesüsteemi eksperthinnang toetab osaliselt eelnimetatud seisukohti. Hinnangus leitakse, et kaebaja küttesüsteem korteris nr 8 on terviklik ja ohutu kasutamiseks, kuid ekspert nõustub, et üksnes samal korrusel on võimalik ühendada kaks kütteseadet samasse suitsulõõri, arvestades ühenduskohtade minimaalseks vahekauguseks vertikaalsuunas 600 mm. Seega käsitletud ekspertiisides ei eitata, et kaebaja poolt kergkamina kasutamine ilma täiendavate toiminguteta oleks kaebaja korteris viibivatele isikutele ohtlik. Eelnevast tulenevalt puudus vastustajal ka vajadus korralduses käsitleda asjaolu, et kaebaja kergkamin vastab nõuetele. Õige on kaebaja viide sellele, et vastustaja ei ole korralduses käsitlenud kaebaja 09.08.2018 esitatud vastuväiteid 14.08.2018 korralduse eelnõule. Nagu kohus eelmises punktis välja tõi, ei too menetlusnõuete rikkumine kaasa siiski haldusakti õigusvastasust.
22.Õige ei ole kaebaja hinnang, et vastustaja ei ole praeguse ajani esitanud kamina kasutamiseks täiendavaid tingimusi. Korralduses on vastustaja korranud korstnapühkija-meister M. M. Rae Vallavalitsusele esitatud arvamust, kus on olukorra lahendamiseks välja toodud kaks varianti: esiteks tuleb kaebaja korteris asuv kergkamin lammutada ja esialgsel kujul taastada, st kamina asemele ehitada ukse ja suitsusiibriga varustatud ahi. Samuti tuleks korteri sundventilatsioon reguleerida üherõhuliseks, et korteris ei oleks alarõhku. Teise variandina tuuakse välja, et kaebaja korterisse asuvale kergkaminale paigaldatakse eraldi metallmoodulkorsten ja ühendusava kivikorstnaga tuleb sulgeda. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks vastavaid ettekirjutusi täitnud. Seega ei eita ka kaebaja, et kergkamina kasutamine oleks ilma muudatuste tegemiseta elule ohtlik.
23.Õige on kaebaja viide sellele, et kasutusteatise menetlemise käigus tehtud ekspertiisides on eksperdid välja toonud, et korter nr 5 peaks vabastama ühe suituslõõri tervikuna korteri nr 8 tarbeks. Korteri nr 5 omanikul on samal korrusel võimalik ühendada kaks kütteseadet samasse suitsulõõri ning sellega saaksid lahendatud ka kaebaja korteris asuvad probleemid. Asjaolust, et vastustaja ei ole eelnevat vaidlustatud haldusaktis käsitlenud, ei saa järeldada, et vastustaja soosib korteri nr 5 küttekollet kaebaja küttekolde ees. Asja materjalidest tuleneb, et ilma muudatuste tegemiseta on kergkamina kasutamine korteris nr 8 ohtlik ning vastustajal puudus võimalus aktsepteerida kaebaja esitatud kasutusteatist (vt EhS § 55 p 2). Vastustaja ei saa aktsepteerida kasutustingimust põhjusel, et kaebaja saaks pöörduda korteri nr 5 omaniku poole nõudega lõõri vabastamiseks. Vastustaja peab haldusakti andmisel veenduma, et kasutustingimuste aktsepteerimisel ei oleks ohtu inimeste elule ja tervisele.
24.Rae Vallavalitsuse 14.08.2018 korraldus nr 1073 on õiguspärane ja tühistamiseks puudub alus.
25.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
4(5)
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.