Luku-Expert OÜ kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi avaliku enampakkumise komisjoni 09.08.2017 protokollilise otsuse tühistamiseks kaebaja pakkumise mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise osas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.08.2018 käskkirja nr 1.1-1/18-161 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustama uuesti enampakkumise tulemuste üle
Menetlusosalised
Kaebaja – Luku-Expert OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Ivar Siska Kolmas isik I – Elektrilevi OÜ, volitatud esindajad Rudolf Penu ja Gertu Pillenberg Kolmas isik II – SA KredEx, volitatud esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Priit Raudsepp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Luku-Expert OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista Luku-Expert OÜ-lt SA KredEx kasuks välja menetluskulu 3000 (kolm tuhat) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.09.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja) avaldas 28.06.2018 teate Eesti Elektrimobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu avalikule enampakkumisele paneku kohta. Pakkumiste esitamise tähtpäevaks oli 23.07.2018.
2.Tähtaegselt esitasid pakkumise Luku-Expert OÜ (kaebaja) hinnaga 365 000 eurot ja Elektrilevi OÜ hinnaga 350 000 eurot.
3.Avaliku enampakkumise komisjon tunnistas 09.08.2018 protokolliga Elektrilevi OÜ pakkumise vastavaks ja lükkas kaebaja pakkumise tagasi, sest see ei vastanud enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 esitatud tingimustele. Põhjendused:
3.1.Pakkumise võis esitada üksi (ja juhul, kui lepingu täitmisse oleks kaasatud vajaliku kvalifikatsiooni või teenuse osutamise pädevust omavad kolmandad isikud, peaks vastav isikute osalus olema tõendatav kehtivate kokkulepetega) või ühispakkumisena, vastutades edukaks osutumisel tingimuste täitmise eest solidaarselt. Kaebaja ei kasutanud kumbagi võimalust, sj puuduvad kehtivad kokkulepped kolmandatest isikutest teenuseosutajatega, millest nähtuks neile laienev kohustus tagada kaebajale teenuse osutamine pakkujale kohalduvate enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuete täitmiseks. Kuigi kaebaja võib tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 täitmiseks kasutada kolmandate isikute teenuseid, ei vasta kinnitused enampakkumise tingimustele ja neil puuduvad alltöövõtulepingu tunnused.
3.2.ASTORFI OÜ juhatuse liikme kinnitus, et tema tööandjal ei ole midagi selle vastu, kui ta kaebajat teenuse osutamisel abistab, ei ole pooltevaheline kokkulepe, millest selguks, et kaebajal on võimalik järgneva 5 aasta jooksul ASTORFI OÜ teenuseid kasutada. Lisaks on kinnitus koostatud 25.07.2018, st pärast pakkumise esitamist, mistõttu ei saa väita, et see oli olemas juba pakkumise esitamise ajal. Lisaks on ebaõige kinnitus, et ASTORFI OÜ-l on pädevus pakkuda kõiki elektritöid ja teenuseid A pädevuspiirkonnas. Kaebaja esitatud täiendavast teabest nähtub, et ASTORFI OÜ saab pakkuda elektritöid ja teenuseid nii B kui A pädevuskategoorias, kuid viimasel juhul peab ta kasutama oma koostööpartnerite tuge.
3.3.Proact Estonia AS kinnitab vaid, et ta on võimeline tarkvaraspetsiifiliste probleemide lahendamisega tegelema. Ka sellest dokumendist ei tule kaebajale õiguslikku alust nõuda Proact Estonia AS-ilt selliste teenuste osutamist, mille olemasolu oleks kaebaja kinnituste tõelevastavuse eelduseks. Nimetatud dokument on allkirjastatud 25.07.2018, st pärast pakkumise esitamist, seega ei saa väita, et see oli olemas juba pakkumise esitamise ajal. Kuigi tegemist on kokkuleppega, ei ole kaebaja seda allkirjastanud, seega ei saa olla tegemist kahepoolse kehtiva kokkuleppega.
3.4.Enampakkumiste tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele vastavuseks ei piisa pelgalt kinnituste andmisest, vaid kinnitused peavad vastama tõele ja olema kontrollitavad. Kuna enampakkumise eesmärk on võõrandada kiirlaadimistaristu isikule, kes on võimeline selle käitamiseks tingimustes kindlaksmääratud tähtaja jooksul, on võõrandajal vastavate võimekuste olemasolu ja kontrollimise suhtes õigustatud huvi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lugeda enampakkumise tingimustele vastavaks sellise pakkuja pakkumist, milles esitatakse osaliselt või täielikult ebaõigeid andmeid või andmeid, mis ei tõenda kinnituste paikapidavust. 2(8)
3-18-1621
4.Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tunnistas 13.08.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18161 edukaks Elektrilevi OÜ pakkumise ja otsustas sõlmida temaga lepingu.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja avaliku enampakkumise komisjoni 09.08.2017 protokollilise otsuse tühistamiseks kaebaja pakkumise mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise osas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.08.2018 käskkirja tühistamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks lugema kaebaja pakkumus enampakkumise tingimustele vastavaks ja edukaks ning sõlmima kaebajaga lepingu. Kaebaja pakkumine vastas enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodule. Kaebaja esitas nõutud kinnitused vormil 4. Enampakkumise tingimustest ei tulnud, et kaebaja peab veel täiendavalt esitama tõendid kinnituses toodud asjaolude kohta. Eelnevat on kinnitanud ka vastustaja oma veebilehel Korduma kippuvate küsimuste rubriigis (p-d 56 ja 58). Seetõttu on protokolli põhjendused asjakohatud. Vastustajal puudus õiguslik alus nõuda kaebajalt täiendavaid selgitusi ja dokumente, millest nähtuks kaebaja vastavus enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele. Vastav alus puudub ka riigivaraseaduses (RVS). Protokollis toodud põhjendused on alusetud ja otsitud, eelistamaks riigi osalusega äriühingut. Punktide 7.1.6 ja 7.1.8 eesmärgiks oli saada pakkujalt kinnitus, et ta on teadlik lepingu sõlmimisega kaasnevatest kohustustest. Vastustajal puudus alus eeldada, et kaebaja lepingus toodud nõudeid ei täida. Kaebaja on enampakkumise tingimustega nõustudes andnud selles nõutud kinnitused (RVS § 66 lg 1). Kaebaja pakkus kõrgeimat hinda, mistõttu puudus alus tema pakkumist tagasi lükata. Kaebaja pakkumine tulnuks lugeda vastavaks ja kaebaja enampakkumise võitjaks.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Enampakkumise tingimustes nõutud kinnituste mõte ja eesmärk on veenduda, et enampakkumise võitja on suuteline tagama kiirlaadimistaristu katkematu toimimise. Enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele vastavuseks ei piisa pelgalt kinnituse andmisest, vaid kinnitused peavad vastama tõele ja olema kontrollitavad (RVS § 8 lg 5). Kaebaja ajab segamini enampakkumise tingimused ja lepingu. Leping ja pakkumise vorm on eraldi dokumendid. Enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 puudub viide lepingule.
6.2.Vastustaja ei saanud enampakkumise menetluse käigus anda detailseid juhiseid, milline kinnitus või tõend on vara võõrandaja jaoks veenev. Vastustaja juhtis 24.07.2018 e-kirjas tähelepanu, et kaebaja pakkumise kinnitused vajavad selgitamist ja tõendamist.
6.3.Kaebaja viited rubriigile Korduma kippuvad küsimused ja selle pinnalt tehtud järeldused on ennatlikud. Kinnituse teksti pikkust ei ole piiratud. Kui pakkuja suudab esitada oma teksti kinnitusvormil, siis ei ole vaja esitada eraldi dokumenti. Kaebaja oleks võinud esitada pikema ja põhjalikuma teksti, mis oleks vara võõrandajale loonud veendumuse kinnituse õigsuses. Kuna kaebaja seda ei teinud, palus vastustaja esitada kaebajal täiendavad selgitused ja tõendid.
6.4.Selgituste küsimine on pakkujat soosiv ja selle etteheitmine on kohatu. Kui jätta vastustaja järelepärimine ja kaebaja vastus tähelepanuta, ei muutu kaebaja olukord paremaks. Kaebuse lisad 5 ja 6 jäävad veelgi formaalsemateks.
6.5.Kaebaja pahameel on kantud asjaolust, et ta ei võitnud enampakkumist. Enampakkumise võitja Elektrilevi OÜ ainsaks omanikuks on Eesti Energia AS. Seega ei ole tegemist riigi äriühingu ega riigi osalusega äriühinguga. Enampakkumisel lähtuti enampakkumise tingimustest ja pakkujaid koheldi võrdselt, vastupidist pole kaebaja tõendanud. Kaebaja ei täitnud enampakkumise lisatingimusi, mistõttu ei saa teda pidada enampakkumise võitjaks.
3(8)
3-18-1621
7.Kolmas isik SA KredEx palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik kordas vastustaja seisukohti.
8.Kolmas isik Elektrilevi OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata, korrates vastustaja põhjendusi. Vastustajal oli õigus kontrollida pädeva isiku ja võimekuse olemasolu ning seda ei pidanud sätestama enampakkumise tingimustes. Kaebaja kinnitused ei vasta enampakkumise tingimustes nõutule. Muuhulgas ei vasta ASTORFI OÜ enampakkumise tingimustes sätestatud nõuetele, sest majandustegevuse registrist nähtuvad ASTORFI OÜ B-klassi pädevustunnistusega isikud. Enampakkumise tingimustes ei ole täpsustatud, millise elektrivaldkonna pädevustunnistuse klassiga kasutamise järelevaataja peab pakkujal olema, samuti ei ole täpsustatud, millise pingega elektripaigaldistes tuleb vajadusel töid teha. Seega pidi pakkujal olema kasutamise järelevaataja, kellel on õigus teha käidu- ja elektritöid mistahes tehniliste näitajatega elektripaigalduses ehk pakkujal pidi olema A-klassi pädevustunnistusega isik (majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määruse nr 88 “Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded” (määrus nr 88) § 8 lg 2).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja pakkumine lükati tagasi, sest see ei vastanud 09.08.2018 protokolli kohaselt enampakkumise tingimuste1 p-des 7.1.6 ja 7.1.8 toodud nõuetele. Enampakkumise tingimused oli vaidlusaluses osas sõnastatud järgmiselt: “7. Nõuded Pakkujale
7.1.Enampakkumisel osalemisele kvalifitseerumiseks peab Pakkuja vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
7.1.6.Pakkujal peab olema seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 5 mõttes. Pakkuja peab esitama kinnituse pakkumuse koosseisus oleval vormil, milles kinnitab kasutamise järelevaataja olemasolu.
7.1.8.Pakkuja peab esitama pakkumuse koosseisus kinnituse, et ta omab vastavat võimekust laadijate keskseks juhtimiseks ning juhul, kui käitise hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine ei ole Pakkuja hinnangul otstarbekas või selle rakendamisel Pakkuja poolt esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on Pakkuja võimeline mitte rohkem kui 1 (ühe) nädala jooksul arvates probleemide ilmnemisest võtma kasutusele lahenduse, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise.”
10.Tsiteeritud punktidest tuleb pakkujale kaks nõuet – esiteks peab tal olemas olema pädev isik ja nõutav võimekus ning teiseks tuleb esitada pädeva isiku ja nõutava võimekuse olemasolu kohta kinnitus.
11.Kaebaja kinnitas pakkumise p-s 5.b, et on kaasanud seadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 p 5 mõttes (lisa 2 – pakkuja kinnituskiri). Samuti kinnitas kaebaja pakkumise p-s 5.d, et omab võimekust laadijate keskseks juhtimiseks ning juhul, kui võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine ei ole otstarbekas või selle rakendamisel esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on ta võimeline mitte rohkem kui 1 nädala jooksul arvates probleemide ilmnemisest võtma
kasutusele lahenduse, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise (lisa 4 – pakkuja kinnituskiri). Pakkumise lisas 2 on kinnituskiri, millega kinnitatakse, et kaebaja on kaasanud seadme kasutamise nõuete täitmist korraldava isiku (kasutamise järelevaataja) mõttes ASTORFI OÜ (registrikood 11280344) näol, kes suudab pakkuda kõiki elektritöid ja teenuseid A pädevuspiirkonnas. Pakkumise lisas 4 on kinnituskiri, millega kinnitatakse, et kaebaja omab võimekust laadijate keskseks juhtimiseks. Tarkvaraspetsiifiliste probleemide lahendamiseks on kaebaja kaasanud ITK ettevõtte Proact Estonia AS-i (registrikood 11513151), kes suudab pakkuda tuge nii tarkvaraliste probleemide lahendamise korral kui vajadusel luua uue haldustarkvara.
12.Kohtu hinnangul selgub kaebaja kinnituskirjadest, et kaebajal endal puudub kasutamise järelevaataja ja nõutav võimekus ning ta on enampakkumise tingimustes esitatud nõuetele vastamiseks otsustanud kaasata lepingu täitmisse oma koostööpartnerid. Samas esitas ta pakkumise üksi, mitte ühispakkumisena (vt enampakkumise tingimuste p 5.4.7).
13.Enampakkumise tingimuste lisa 4 “Pakkumise vorm”2 on sõnastatud vaidlusaluses osas järgnevalt: “Pakkuja kinnitab, et vastab kõikidele avaliku enampakkumise tingimustes toodud nõuetele ja esitab käesolevaga alljärgnevad tõendid ja kinnitused:
2.Kinnituse, et Pakkujal on seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja) seadme ohutuse seaduse § 6 p 5 mõttes.
4.Kinnituse, et Pakkuja omab võimekust laadijate keskseks juhtimiseks ning juhul, kui võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine ei ole pakkuja hinnangul otstarbekas või selle rakendamisel Pakkuja poolt esineb tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on Pakkuja võimeline mitte rohkem kui 1 (ühe) nädala jooksul arvates probleemide ilmnemisest võtma kasutusele lahenduse, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise.” Pakkumise lisadeks olid lisa 3 (kinnitus kasutamise järelevaataja kohta) ja lisa 5 (kinnitus laadijate keskse juhtimise võimekuse kohta).
14.Enampakkumise teates3 viidatud Korduma kippuvate küsimuste rubriigis4 on toodud järgmised praegust vaidlust puudutavad küsimused ja vastused:
56.Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.6 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? Pakkumisvormi punktis 2 on kinnitus olemas, eraldi täiendavat dokumenti ei ole vaja esitada.
58.Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.8 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? Piisab enampakkumise vormi punkti 4 antavast kinnitusest.
63.Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.6 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? piisab kinnitusest allkirjastatud pakkumusvormil.
65.Kas enampakkumise tingimuste p 7.1.8 kohta peab esitama eraldi tõendusdokumendi või piisab pakkumusvormi (millel on vastav kinnituse tekst) allkirjastamisest? Piisab allkirjastatud kinnitusest.
15.Kohtu hinnangul tuleb pakkumise vormist ja Korduma kippuvate küsimuste rubriigis toodud küsimustest-vastustest koostoimes enampakkumise tingimustega järeldada, et kui pakkuja või ühispakkujad vastavad enampakkumise tingimustes toodud nõuetele, siis piisab selle kohta kinnituse esitamisest, sest vastustajal on üldjuhul võimalik nõuetelevastavust kontrollida kas registritest või avalikest andmetest. Pakkuja või ühispakkujad ei pea esitama tõendit selle kohta, et neil on olemas kasutamise järelevaataja ja nõutav võimekus.
16.Samasugust järeldust ei saa aga teha olukorras, kus pakkuja ise enampakkumise tingimustele ei vasta ja ta otsustab kasutada oma koostööpartnerite teenuseid. Sellisel juhul puudub kindlus, et koostööpartnerid ka tegelikkuses lepingu täitmisse kaasatakse ja pakkuja suudab lepingut nõuetekohaselt täita. Enampakkumise korraldajal oleks küll võimalik registrija avalike andmetega tutvudes tuvastada koostööpartnerite pädevust, kuid puuduks kindlus, et nimetatud koostööpartnerid ka tegelikkuses lepingu täitmisel osaleksid (erinevalt ühispakkujatest). Kiirlaadimistaristu jätkuv toimimine on avalikes huvides. Elektriautode kasutajate jaoks on väga oluline, et neil oleks ka pärast taristu võõrandamist võimalik seda jätkuvalt kasutada ja oma autosid laadida. Seega oli vastustaja kohustuseks taristu võõrandamisele eelnevalt välja selgitada, kas taristu omandaja on suuteline seda haldama ja töös hoidma. Pelgalt sellekohase kinnituse andmine ilma, et selle kinnituse õigsust oleks võimalik kuidagi kontrollida, ei ole avalike huvidega kooskõlas. Seda arvestades oli vastustaja 24.07.2018 järelepärimine kaebajale põhjendatud.
17.Enampakkumise tingimused, pakkumise vorm ning Korduma kippuvate küsimuste rubriigis esitatud vastused võisid jätta eksliku mulje, et pakkuja nõuetelevastavuse kohta ei tule ühelgi juhul tõendeid esitada ja piisab vaid kinnituse esitamisest. Seega ei saa kaebajale ette heita seda, et ta kohe koos pakkumisega enda nõuetelevastavust kinnitavaid tõendeid ei esitanud. Kohus möönab, et enampakkumise dokumendid ei ole selles osas selged ja üheselt arusaadavad. Halvasti koostatud dokumentidega seotud risk peab jääma reeglina dokumentide koostaja kanda. Seega kuuluks kaebus rahuldamisele olukorras, kus vastustaja ei oleks andnud kaebajale võimalust enda nõuetelevastavust täiendavalt tõendada. Sellises olukorras tulnuks ebaselgete enampakkumise dokumentide koostamise tagajärjed jätta vastustaja kanda. Praegusel juhul anti kaebajale võimalus enda nõuetelevastavust täiendavalt tõendada. Vastustaja palus kaebajal esitada koostööpartneritega sõlmitud kokkulepped või lepingud, mis tõendaks kaebaja vastavust enampakkumise tingimustele. Seega oli kaebajal võimalus pakkumises esinevad puudused kõrvaldada ja tõendada, et ta on suuteline enampakkumise võitmise korral taristut nõuetekohaselt haldama.
18.Kaebaja esitas 26.07.2018 vastustajale Proact Estonia AS-i juhatuse liikme Karel Kanneli poolt 25.07.2018 allkirjastatud kokkuleppe ELMO kiirlaadimistaristu haldussüsteemi võimalike probleemide lahendamise osas. Kokkuleppe kohaselt leppisid kaebaja ja Proact Estonia AS kokku selles, et kui võõrandatava vara hulka kuuluva haldussüsteemi rakendamine ei ole kaebaja hinnangul otstarbekas või selle rakendamisel kaebaja poolt esineb
6(8)
3-18-1621
tarkvaraspetsiifilisi probleeme, on Proact Estonia AS võimeline looma ise või juhtima projekti loomaks lahendust, mis tagab laadimistaristu tervikliku toimimise eeldusel, et hetkel toimiv lahendus vastab ELMO hankes olevale skeemile. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et nimetatud dokument ei ole kaebaja võimekuse tõendamiseks piisav. Sellega kinnitab Proact Estonia AS, et ta on võimeline kiirlaadimistaristu haldussüsteemi probleeme lahendama, kuid puudub kinnitus selle kohta, et kaebaja ja Proact Estonia AS oleks kokku leppinud koostöö tegemises või sõlminud teenuse osutamise lepingu. Dokument ei tõenda, et kaebajal oleks õigus nõuda Proact Estonia AS-ilt teenuse osutamist kiirlaadimistaristu probleemide tekke korral. Samuti ei ole kaebaja kokkulepet allkirjastanud, mistõttu ei saa seda pidada kahepoolseks kokkuleppeks. Sellest tulenevalt on õiguspärane vastustaja järeldus, et kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimuste p-s 7.1.8 esitatud nõudele.
19.Kaebaja esitas 26.07.2018 vastustajale ASTORFI OÜ juhatuse liikme Tanel Lillesaare poolt 25.07.2018 allkirjastatud pakkumuses mitteosaleva tööandja kinnituse järgmises sõnastuses: “Käesolevaga mina, Tanel Lillesaar esindades tööandjat Astorfi OÜ reg. 11280344 juhatuse liikmena, olen andnud oma nõusoleku Tanel Lillesaare osalemiseks Luku-Expert OÜ pakkumuses „ELMO kiirlaadimisvõrgustiku erastamine” ning kinnitan, et eelpoolnimetatud isik on pakkumuse edukaks tunnistamisel hankelepingute elluviimise perioodil kättesaadav ning võimeline täitma oma ülesandeid hankelepingute elluviimisel ja meie töösuhe võimaldab tal seda täies mahus teha.” Kohus nõustub vastustajaga, et ka see dokument ei ole piisav kaebaja nõuetelevastavuse tõendamiseks. Dokumendist ei selgu, mida tähendab Tanel Lillesaare osalemine pakkumuses, tema kättesaadavus lepingu elluviimise perioodil ja tema võimekus täita oma ülesandeid lepingu elluviimisel. Kinnitusest ei selgu täpsemalt, millise teenuse osutamises on kaebaja ja ASTORFI OÜ omavahel kokku leppinud. Seega ei saa see kinnitada, et kaebajal on olemas kokkulepe kasutamise järelevaataja teenuse saamise osas. Samuti ei ole kaebaja kokkulepet allkirjastanud, mistõttu ei saa seda pidada kahepoolseks kokkuleppeks. Sellest tulenevalt on õiguspärane vastustaja järeldus, et kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimuste p-s 7.1.6 esitatud nõudele.
20.Kohus jätab tähelepanuta vaidluse selle üle, kas ASTORFI OÜ-l oli elektrivaldkonna A-klassi pädevus määruse nr 88 § 8 lg 2 tähenduses. Enampakkumise teade, tingimused ega ükski teine enampakkumise dokument ühtki elektrivaldkonna pädevusklassi ei nimeta ega konkreetseid nõudeid selles osas ei esita. Kui vastustaja eesmärgiks oli, et pakkujal oleks A-klassi pädevusega kasutamise järelevaataja, tulnuks sellekohane nõue enampakkumise tingimustes selgesõnaliselt sätestada. Kuna seda pole tehtud, ei pidanud pakkujad oskama sellise nõudega arvestada ja sellekohase nõude täitmata jätmist ei saa pakkujale ette heita.
21.Põhjendamatu on vastustaja etteheide kaebajale selles osas, et kaebaja esitatud kinnitused/kokkulepped on allkirjastatud pärast pakkumise esitamise tähtaega. Kuna enampakkumise dokumentidest ei tulnud selget nõuet selliste kinnituste/kokkulepete esitamise kohta, siis ei pidanud pakkujad oskama nende esitamise vajadusega arvestada. Kirjaliku kokkuleppe hilisem sõlmimine ei tähendaks iseenesest, et kokkulepet ei olnud juba varem suuliselt sõlmitud.
22.Enampakkumise tingimuste p 6.1 kohaselt ei osale enampakkumises pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või mis ei vasta enampakkumise mistahes tingimustes sätestatule, v.a kui enampakkumise komisjon ei otsusta teisiti. Tähtaegselt esitatud, kuid tingimustele
7(8)
3-18-1621
mittevastava pakkumise kohta tehakse vastav märge enampakkumise avamise protokolli. Enampakkumise tingimuste p-st 9 nähtuvalt avab enampakkumise komisjon kõik tähtaegselt esitatud pakkumised (p-d 9.1-9.2) ja kontrollib nende vastavust tingimustele (p 9.3). Enampakkumise dokumentidele mittevastava pakkumise esitanud pakkuja diskvalifitseeritakse pakkumismenetlusest ja esitatud pakkumine ei osale parima pakkumise väljaselgitamisel (p 9.5). Vastustajal lükkas eeltoodud sätete alusel õiguspärast kaebaja pakkumise tagasi, sest kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimuste p-des 7.1.6 ja 7.1.8 esitatud nõuetele. Kuna kaebaja ei vastanud enampakkumise tingimustele, puudub alus tema tühistamis- ja kohustamisnõudeid rahuldada ning kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
23.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb tühistada ka halduskohtu 12.09.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
24.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
24.1.Vastustaja ja Elektrilevi OÜ ei ole kohtule tähtaegselt oma menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.2.SA KredEx taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 5649,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ 31.08.2018 arve nr 1800699 summas 3294 eurot, Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ 30.09.2018 arve nr 1800803 summas 1976,4 eurot ja 30.11.2018 arve nr 1801087 summas 379,2 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Samuti on esitatud menetluskulude nimekiri ning 12.09.2018 ja 16.10.2018 maksekorraldused kahe esimese arve tasumise kohta. Arvetelt ja menetluskulude nimekirjast nähtub osutatud õigusabiteenuse seotus praeguse asjaga. Arvestades asjaoludega, et haldusasja keerukusaste ja maht ei olnud keskmisest suurem ning kolmas isik kordas peamiselt vastustaja seisukohti, peab kohus kolmanda isiku taotletavaid menetluskulusid põhjendamatult suurteks. Kohus peab praeguses asjas põhjendatud menetluskuluks 3000 eurot ja mõistab selles ulatuses kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja (HKMS § 108 lg 8, § 109 lg 6).
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.