Päästeameti esialgse õiguskaitse taotlus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 05.11.2018 otsuse nr 125/927 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Päästeamet, volitatud esindaja v.adv Merit Lind
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 täitmine kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeamet esitas 23.03.2016 Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks“.
2.KIK tegi 20.05.2016 otsuse nr 1-25/84, millega rahuldas Päästeameti taotluse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ning siseministri 23.04.2015 määruse nr 25 „Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja reostustõrjevõimekuse arendamine perioodil 2014-2020“ alusel. Toetuse summa oli 27 760 000 eurot. Projekti eesmärk oli suurendada päästevõimekust ühe 600 ha suuruse piirkonna võrra, kus suudetakse samaaegselt tulekahju lokaliseerida ja likvideerida. Selle saavutamiseks oli ette nähtud soetada 83 multifunktsionaalset päästesõidukit ja 14 päästeseadet.
3.Toetuse saajale vastavate päästesõidukite soetamiseks viis Siseministeerium läbi kolm riigihanget (162716, 163708 ja 161460).
4.Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (auditeeriv asutus) auditeeris riigihankeid viitenumbritega 162716 („Päästeteenistuse konteinerautode ostmine ning garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade ostmisega") ja 163708 („Päästeteenistuse paakautode ja paakkonteinerite ostmine ning
garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade ostmisega"). Riigihanget nr 161460 („Päästeteenistuse põhiautode ostmine ning garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade tellimisega") ei auditeeritud. Auditeeriv asutus leidis 01.03.2018 lõpparuandes CF-110/2017, et riigihankes nr 162716 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega ning tuvastas, et mitteabikõlblik kulu riigihankes nr 162716 on 124 128 eurot. Auditeeriv asutus leidis 01.03.2018 lõpparuandes CF-116/2017, et riigihankes nr 163708 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega ning tuvastas, et mitteabikõlblik kulu riigihankes 163708 on 996 535,92 eurot. Auditeeriv asutus kehtestas rakendusüksusele soovituse algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning vaadata üle kõik sama projektiga seotud hangete kvalifitseerimise tingimused ja piiravate tingimuste korral algatada tagasinõude protsess.
5.KIK leidis, et ka riigihankes nr 161460 esinevad samad puudused, mille kohta auditeeriv asutus oli teinud järeldusi riigihangetes nr 162716 ja 163708.
6.KIK tegi 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927, millega vähendas projektile nr 20142020.8.02.16-0004 „Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks“ eraldatud Ühtekuuluvusfondi toetust 2 340 223,33 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 412 980,59 euro võrra ning nõudis nimetatud summad, kokku 2 753 203,92 eurot, toetuse saajalt tagasi. Tagasinõutud toetuse summa tuli tagastada 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Päästeamet sai otsuse kätte 06.11.2018.
7.Päästeamet esitas 30.11.2018 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927.
8.KIK pikendas 27.12.2018 vaide lahendamise tähtaega 30 päeva võrra põhjusel, et KIK on pöördunud auditeeriva asutuse poole küsimusega, kas vaides esitatud seisukohad muudavad auditi järeldusi, kuid auditeeriva asutuse vastus viibib. Seega teeb KIK taotluse esitaja vaide lahendamise kohta otsuse 2019. a jaanuari lõpus.
9.Päästeamet esitas 28.12.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni antud asjas kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid taotluse esitajale ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed. Kohustus tagastada KIK-i õigusvastase finantskorrektsiooni otsusega alusetult tagasi nõutud rohkem kui 2,7 miljonit eurot eraldatud toetust rikub taotluse esitaja õigusi ning paneb taotluse esitaja eelarveliselt äärmiselt tugeva surve alla, mis võib omakorda hakata mõjutama Päästeameti põhiülesannete täitmist. Taotluse esitaja esitatav kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Küsimus on riigihangete seaduse (RHS) sätete sisu ja mõtte õiguslikus tõlgendamises ning ilma sisulise uurimiseta ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebus oleks perspektiivitu. Samuti on KIK finantskorrektsiooni otsust tehes teinud olulisi menetluslikke vigu. Asjas puudub oluline ja ülekaalukas avalik huvi koheseks toetuse tagasimaksmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei rikuks käesoleval juhul kolmandate isikute huve ega riivaks ka avalikku huvi. Vastupidi, taotleja tegevusvaldkonda ja päästevõimekuse jätkusuutlikkuse tagamise eesmärki silmas pidades on oluline, et ka vaidluse kestel ei oleks Päästeameti põhiülesannete täitmine ohustatud üle 2,7 miljoni euro suuruse rahasumma põhjendamatust tagasi nõudmisest tingitult. Avalikes ning kolmandate isikute huvides on pigem hoopis Päästeameti päästevõimekuse ning avaliku teenuse osutamise tõrgeteta toimimise tagamine. Päästeameti tegevusvaldkonnaks on avaliku teenuse tarbijate põhiseaduslike õiguste – õigus elu, tervise ja vara kaitsele – tagamine. Taotluse esitajale teadaolevalt ei ole rakendusüksuste tavapärane praktika toetussumma sissenõudmine vaide- või kohtumenetluse kestel ning seega ei saa toetuse hilisem tagasimaksmine (kui on saabunud õigusselgus) ka käesoleval juhul kuidagi kahjustada KIK-i 2(4)
huve. Sellegipoolest ei ole ühegi õigusnormiga välistatud see, et sõltumata tavapärasest praktikast asuks KIK siiski käesoleval juhul toetussummat sisse nõudma, hoolimata vastavaks ajahetkeks veel saabumata õigusselgusest. Veelgi enam, kui KIK ka käesoleval hetkel kinnitaks, et ta ei asu otsusega tagasi nõutud summat sisse nõudma, puuduks sellel õiguslikult siduv mõju. See omakorda tähendab, et välistatud ei ole ka potentsiaalselt alusetute ja ebavajalike täitemenetluse kulude kandmine taotluse esitaja poolt, mille tagasinõudmine võib hiljem taotluse esitaja jaoks keerukaks osutuda.
KIK esitas 02.01.2018 vastuse Päästeameti esialgse õiguskaitse taotlusele.
KIK leiab, et käesolev vaidlus peaks sisuliselt toimuma Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel. Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, KIK täidab struktuuritoetuste rakendusüksusena Rahandusministeeriumi kui struktuuritoetuste rakendamise eest vastutava ministeeriumi tahet, nagu nähtub ka esialgse õiguskaitse taotlusest, milles selgitatakse, et KIK on teinud vaidlusaluse otsuse Rahandusministeeriumi auditi alusel. KIK-i arusaamise kohaselt on Rahandusministeerium vaidlusaluse tagasinõude alused ja määrad kooskõlastanud ka Euroopa Komisjoniga. KIK-i hinnangul puudub esialgse õiguskaitse sisuline vajadus. Kuivõrd vaidlusalune nõue on esitatud Eesti Vabariigi valitsusasutuse vastu, siis puudub hilisema täitmise võimatuse risk ning väga suure tõenäosusega ei lähe nõue kunagi täitmisele, vaid Rahandusministeerium ja Siseministeerium lepivad kokku nõude katteallikates riigieelarves. KIK kinnitab, et enne nende läbirääkimiste tulemuse selgumist ei kavatse KIK 05.01.2019 ega ka nähtavas lähitulevikus otsust täitmisele pöörata.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Päästeamet taotleb KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamist kuni asjas kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.KIK leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse sisuline vajadus. Kohus sellega ei nõustu. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlemiseks peab vaidemenetlus olema pooleli (vaie on esitatud) ning peab esinema oht, et ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Päästeamet esitas 30.11.2018 KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 peale vaide. KIK pikendas 27.12.2018 vaide lahendamise tähtaega 30 päeva, mistõttu tehakse vaideotsus alles 2019. a jaanuari lõpus. Samas tuleb taotlejal KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kohaselt tagastada 2 753 203,92 eurot 60 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest (teatavakstegemisest). Kuna Päästeamet sai otsuse kätte 06.11.2018, on toetuse tagastamise viimane päev 05.01.2019 ja alates 06.01.2019 on KIK-l võimalus alustada oma nõude sundtäitmist. See on oluliselt varem kui vaideotsuse tegemise aeg. Kohus leiab, et olukorras, kus KIK-l ei ole takistusi 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise alustamiseks enne vaidemenetluse lõppu, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Vajaduse olemasolu ei muuda olematuks KIK-i selgitus, mille kohaselt ei ole täitemenetluse algatamine tõenäoline. Kohus peab lähtuma eeldusest, et vastava menetluse algatamise võimalus on õiguslikult olemas. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu kinnitab ka tagastamisele kuuluva summa suurus. Kohus nõustub taotlejaga, et tegemist on sellises suurusjärgus summaga, mis võib mõjutada Päästeameti põhiülesannete täitmist (Päästeameti põhimääruse § 7) . Kohtu hinnangul ei välista esialgse õiguskaitse vajadust KIK-i vastuses mainitud võimalus, et sisuline 3(4)
vaidlus võib hiljem laheneda valitsusasutuste omavahelise kokkuleppega. Kohus saab esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel lähtuda ainult nendest asjaoludest, mis esinevad esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal, st asjaolust, et algatatud on vaidemenetlus ning otsuse täitmine on õiguslikult võimalik. Kuna praeguse seisuga ei esine ühtegi asjaolu, mis selgelt välistaks KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise, peab kohus lähtuma eeldusest, et sundtäitmise alustamise oht on olemas.
14.Kuigi vaide ning vaide rahuldamata jätmise korral esitatava võimaliku kaebuse eduväljavaateid on praeguses menetluse etapis raske hinnata, ei saa võimalikku kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on oma vaiet põhjendanud ning nende põhjenduste õigsust, sh kaebuse lubatavaust tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.
15.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, sest KIK-l puudub põhjus saada toetus tagasi võimalikult kiiresti. Lisaks on KIK vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele ise kinnitanud, et nõude hilisema täitmise võimatuse risk puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ka kolmandate isikute huve.
16.Päästeamet on taotlenud KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse ja alternatiivselt täitmise peatamist. Kohus leiab, et asjakohane esialgse õiguskaitse abinõu on otsuse täitmise peatamine, kuna otsuse kehtivus iseenesest ei loo taotleja jaoks negatiivseid tagajärgi. Oluline on sundtäitmise ärahoidmine, mida aitab tagada otsuse täitmise peatamine.
17.HKMS § 249 lg 4 teine lause sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata (punkt 1), või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (punkt 2).
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 täitmise kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.
19.Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.