Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse Viru Vanglale.
Asjaolud
1.Viru Vangla kohaldas 12.11.2018.a käskkirjaga nr 6-4/297-1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) J.K. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, - kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, sh täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni piiratakse taotleja käimist taasühiskonnastavates programmides ja koolis; - kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises. Käskkirjas on öeldud, et teabe- ja uurimisosakonna 12.11.2018.a ettekande nr 6-20/5070-1 kohaselt tegeleb taotleja raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võivad olulisel määral ohustada vangla julgeolekut. Vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid edaspidiste raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust hinnatakse uuesti hiljemalt kolme kuu möödudes käskkirja tutvustamisest.
2.Taotleja esitas 07.12.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-12/612-1, milles ta palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Viru Vangla jättis 19.12.2018.a vaideotsusega nr 6-12/612-2 vaide rahuldamata.
3.J.K. esitas 10.12.2018 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,
see jõudis kohtusse 12.12.2018. Taotleja esitas hiljem ka taotluse täiendused. Taotleja palus peatada vaidlustatud käskkirja ja kohustada vanglat taastama tema kaotatud õigused ja olukord, milles taotleja viibis enne käskkirja tegemist. Taotleja tugines sellele, et ta on viibinud Viru vanglas üle kahe aasta, tal ei ole kehtivaid distsipliinirikkumisi või intsidente, mis annaksid vanglale alust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Käskkiri ei ole põhjendatud ja ei ole kohtu poolt kontrollitav. Taotleja ei ole midagi ebaseaduslikku organiseerinud, vanglal on tema suhtes vale informatsioon. Vangla väitel on võimalik, et taotleja ei olegi asjaga seotud, aga tal võib olla informatsiooni. Vaidlustatud käskkiri rikub oluliselt taotleja vabadusi ja õigusi. Taotleja ei saa juba teist kuud õppida kutsekoolis, teda võidakse õppeasutusest välja arvata või mõjutab see oluliselt tema edasisi õpinguid ja eksamite tegemist. Taotleja ei saa osaleda sotsiaalprogrammides ja üritustel. Taotleja sidemed lähedastega on piiratud.
4.Viru Vangla esitas 21.12.2018 kohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Vangla palus jätta taotluse rahuldamata. Avalik huvi taotleja osas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks kaalub üles talle seetõttu osaks saavad piirangud. Taotleja omandas alates 03.09.2018 keevitaja eriala ja osales alates 07.11.2018 sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine”. Need tegevused katkesid seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega alates 12.11.2018. Taotlejale on mõistetud vanglakaristus kuni 11.12.2020 ning vajadusel saab õpingutega jätkata edaspidi. Ka sotsiaalprogrammis saab taotleja osaleda edaspidi. Seega ei too õpingute võimalik katkemine ja sotsiaalprogrammi katkemine taotlejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei mõjuta iseenesest taotleja kokkusaamisi lähedastega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangla julgeoleku tagamiseks jätkuvalt vajalik, tegemist on ülekaaluka huviga ning see kaalub üles taotlejale tekkivad ebameeldivused. Vangla peab tagama vangla ja selles viibivate isikute turvalisuse. Olukorras, kus vanglale on saanud teatavaks kavandatav õigusrikkumine, peab vangla vältimatult koheselt tegutsema ega saa jääda ootama õigusrikkumise toimumist. Iseenesest on õige taotleja väide, et vaidlustatud käskkiri on faktiliste põhjenduste osas napp. Samas on käskkirjas viide selle andmise faktilisele alusele, milleks on vangla teabe- ja uurimisosakonna käsutuses olev informatsioon. See on piiratud ligipääsuga ning taotlejal puudub sellele ligipääsu õigus. Ligipääsupiirangud kehtivad viidatud informatsioonile jätkuvalt.
Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Taotlus on lubatav. HKMS § 249 lg 2 lubab esitada esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal ja seda on taotleja ka teinud. Taotlust ei muuda lubamatuks see, et pärast
taotluse esitamist on vangla vaide lahendanud. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ka ajal, mil haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu. Puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette. HKMS § 249 lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist.
7.HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja nimetas ka seda, et ennistada tuleks õigused, mis tal olid enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohus selgitab taotlejale, et kui nende abinõude kohaldamine lõpeb, siis taastubki taotleja endine olukord. Näiteks ei mõjuta vaidlustatud käskkiri iseenesest seda, et taotlejale on ette nähtud kutsehariduse omandamine või osalemine sotsiaalprogrammides. Taotleja ei saa praegu koolis käia ja sotsiaalprogrammis osaleda põhjustel, mis ei sõltu temast. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpeb, siis tuleb vanglal üle vaadata taotleja individuaalne täitmiskava ja näha selles ette, kuidas teostada katkenud või ära jäänud tegevusi. Kui vangla eemaldab individuaalsest täitmiskavast kutsehariduse omandamise, siis on taotlejal õigus vaidlustada see eraldi nõudega. Kokkuvõttes tõlgendab kohus taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 12.11.2018.a käskkirja nr 6-4/297-1 täitmise peatamist.
8.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Nii taotleja kui ka Viru Vangla nõustuvad sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
9.Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. See tuleneb juba üksi sellest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole taotlejale teada. Vangla selgitas, et taotlejast võib lähtuda oht vangla julgeolekule, sellise hinnangu aluseks olevad andmed on piiratud juurdepääsuõigusega ja taotlejale neid avaldada ei saa. Sel juhul on taotlejal kahtlemata õigus pöörduda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamiseks kohtu poole, kuna kohus saab asja sisulisel lahendamisel nende asjaoludega tutvuda ja nendest lähtuvalt vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata ka juhul, kui asjaolud taotlejale avaldamisele ei kuulu.
10.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19).
Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
11.Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist täiendavate julgeolekuabinõude esmasel kohaldamisel. Hariduse omandamist saab taotleja jätkata, küsimuse all on ainult see, kas taotleja jõuab pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist õpingutes teistele järele või tuleb tal mingis osas õpinguid (kursuseid) korrata. Ka sotsiaalprogrammis osalemine ei lange ära, vaid lükkub ainult edasi. Taotleja ei osalenud sellistes tegevustes, milles osalemise vajadus kaaluks üles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei välista õigusaktide põhjal lühi- ega pikaajaliste kokkusaamiste toimumist pereliikmetega.
12.VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et piisav alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve, näiteks vangla sisekorra või julgeoleku kahjustamises ning kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et esialgse õiguskaitse menetluse raames saab lähtuda eeldusest, et vangla hinnang taotlejast lähtuda võivale ohule on üldjoontes õige. Selle hinnangu põhjendatuse täpsem käsitlemine kujutaks endast asja sisulist lahendamist ja väljuks esialgse õiguskaitse menetluse piiridest. Samadel põhjustel ei pea kohus praegu asjasse puutuvaks vaidlustatud käskkirjas viidatud teabe- ja uurimisosakonna ettekannet ning ei pea vajalikuks tutvuda sellega enne taotluse lahendamist. Kohus selgitab, et mida pikemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, seda põhjalikumalt peab see olema motiveeritud. See tähendab, et kui kolme kuu möödumisel vaidlustatud käskkirja andmisest otsustatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada, taotleja vaidlustab selle ja taotleb uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis võib kohus pidada vajalikuks ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise sisulise põhjendatuse hindamist esialgse õiguskaitse menetluses.
13.Kokkuvõttes on täiendavate julgeolekuabinõude puhul nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kohaldamata jätmine pöördumatu tagajärjega, esimesel juhul taotleja õigustele ja teisel juhul vangla võimalusele teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Kuna nende abinõude kohaldamisest tingitud riive taotleja õigustele ei ole väga suur, siis peab kohus kaalukamaks vangla õigust ja võimalust teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
14.Kohus selgitab taotlejale, et vangla on praeguseks taotleja vaide lahendanud ja taotlejal on tekkinud õigus esitada kohtule kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kui taotleja kaebuse esitab, siis selle lahendamise käigus kohus tutvub ja annab hinnangu ka piiratud ligipääsuga andmetele ja dokumentidele, mis olid aluseks vaidlustatud käskkirja andmisel. Samuti on taotlejal õigus esitada vanglale ja seejärel vajadusel kohtule taotlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.