Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

tähtaja ennistamist ega märkinud mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid kaebetähtaja ületamise. Kuna puuduvad põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks, palub vastustaja haldusasja menetluse lõpetada. 11.10.2018 kohtunõudega andis kohus kaebajale võimaluse kaebuse tähtaegsuse osas täiendava seisukoha esitamiseks ning juhul, kui kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, siis esitada ka tähtaja ennistamise taotlus ning märkida tähtaja ületamise põhjused. Kohtunõudele tuli vastata hiljemalt 19.10.2018. Kuna kaebaja kohtunõudele ettenähtud tähtajaks ei vastanud ning kohus leidis, et kaebus vastustaja põhjenduste kohaselt on esitatud tähtaja rikkumisega, siis 05.12.2018 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale veelkord võimaluse kaebuse tähtaegsuse osas täiendava seisukoha esitamiseks ning juhul, kui kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, siis esitada tähtaja ennistamise taotlus ning märkida tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Kohus andis veelkord puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebaja sai 05.12.2018 kohtumääruse kätte 10.12.2018. Seega oli kohtumäärusele vastamise viimaseks päevaks 17.12.2018. Kaebaja selle tähtaja pikendamist ei ole taotlenud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja kaebetähtaega puudutavate tõenditega, leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid esitanud, mistõttu jääb kaebetähtaeg ennistamata ja asja menetlus tuleb lõpetada Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kohtule tõendid selle kohta, et 01.11.2017 andis MTA 24.10.2017 vaideotsuse nr 6-1/3893-2 postiteenuse osutajale üle tähtkirjana kaebajale kätte toimetamiseks registrijärgsel aadressil Kesk-Ameerika 7-1, 10122 Tallinn. Omniva 05.10.2018 vastusest MTA päringule nähtub, et kõnealuse saadetise kätte toimetamine ebaõnnestus, sest saaja ei olnud kättesaadav ning saadetis tagastati MTA-le hoiutähtaja möödumise tõttu 21.11.2017. Teatis saadetise saabumise kohta trükiti postiteenuse osutaja poolt kahel korral, millest saab järeldada, et teatised jäeti saaja aadressile 06.11.2017 ja 08.11.2017. Vastustaja selgituste kohaselt jätab postiasutus järgmisel või hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast ebaõnnestunud kättetoimetamist saajale tähtkirja kohta teate postkasti. Seega antud juhul pidi olema kaebajal teade tähtkirja kohta postkastis 06.11.2017. Riigikohtu halduskolleegium oma 19.12.2007 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-75-07, viidates varasematele lahenditele, on märkinud, et „/.../HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel

pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele /.../ (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14)“. Lisaks on Riigikohus korduvalt erinevates haldusasjades selgitanud (Riigikohtu 03.03.2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04 p 14; 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09 p 13; 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09 ja 19.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07), et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt tagama posti vastuvõtmise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Juhul, kui posti vastuvõtmine on jäetud korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Juriidiline isik peab tagama registris oma aadressi andmete õigsuse ja vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Käesoleval juhul kaebaja juriidilise isikuna ei ole hoolt kandnud registrijärgsele aadressile edastatud posti vastuvõtmise eest. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et juhul kui haldusakti on kätte toimetatud mitmel erineval viisil ehk sama haldusakt on isikule tehtud teatavaks korduvalt, siis 30 päevane kaebetähtaeg hakkab kaebaja jaoks kulgema arvates esimesest teatavaks tegemisest. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mingeid andmeid selle kohta, et ta oleks soovinud vaideotsust kätte saada mõnel teisel aadressil või et äriühingu registrijärgsel aadressil ei olnud võimalik posti kätte saada objektiivsetel põhjustel. Kohus eeltoodu põhjal asub seisukohale, et vastustaja on edastanud vaideotsuse õigesti kaebaja registrijärgsel aadressil Kesk-Ameerika 7-1, Tallinn ning õiguspäraselt jätnud teated tähtsaadetise saabumise kohta, kuna posti ei õnnestunud kohapeal kahel korral kätte toimetada, sest kaebaja seaduslik esindaja (juhatuse liige) või kaebaja volitatud isik ei olnud kättesaadav. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud ega ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, mida saaks pidada menetlustähtaja järgimata jätmisel mõjuvaks. Asjaolu, et kaebaja sai MTA 24.10.2017 vaideotsuse nr 6-1/3893-2 kätte e-maksuameti kaudu 16.11.2017 ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, kuna MTA on esitanud tõendid, mille kohaselt on vaideotsus kaebajale MKS § 531 lg 4 kohaselt kätte toimetatud 06.11.2017. Seega isegi juhul, kui lugeda, et teine teatis tähtsaadetise saabumise kohta jäeti saaja aadressil 08.11.2017, on kaebus kohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ega ole teatanud ka mingeid mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ei olnud kaebeõiguse tähtaegne realiseerimine võimalik, siis ei kuulu tähtaeg ennistamisele ja kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab käesoleva haldusasja menetluse. HKMS § 104 lg 5 p 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja on kaebuse eest tasunud riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele Aaberg RE OÜ kontole EE912200221055882926, milliselt on ülekanne tehtud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.