JR kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ulatuses seoses õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise võimaldamata jätmisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja –JR Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Resolutsioon
Jätta kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.01.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.JR peeti süüteos kahtlustatavana kinni 06.09.2017 ja paigutati Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajja (Rakvere arestimaja). Alates 08.09.2017 viibib isik vahi all. Ajavahemikuks 13.09.2017 kuni 04.10.2017 paigutati ta ajutiselt PPA Ida prefektuuri Jõhvi arestimajja, kust kinnipeetu 04.10.2017 toimetati tagasi Rakvere arestimajja. 07.02.2018 etapeeriti JR Viru Vanglasse.
2.24.01.2018 saabus Tartu Halduskohtusse JR kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ulatuses. Kaebaja palus riigilõivust vabastamist. Tartu Halduskohus jättis 08.02.2018 määruses JR kaebuse käiguta ja andis talle kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. 22.02.2018 saabus kohtusse JR puuduste kõrvaldamise avaldus. Tartu Halduskohus jättis 14.03.2018 määruses JR taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebaja märgib, et alates 06.09.2017 hoitakse teda kinni Rakvere arestimajas, vahepeal oli kaebaja Jõhvi arestimajas. Kaebajal on oma õiguste kaitseks olnud vaja tutvuda erinevate õigusaktide ning Riigikohtu lahenditega. Kaebaja on korduvalt palunud interneti võimaldamist, kuid talle on selgitatud, et sellist võimalust ei ole. Kaebaja on palunud end viia üle vanglasse, kuid ka seda pole tehtud. Kaebaja teab, et arestimaja ei saa korraldada kaebaja üleviimist, kuid ta saab seda taotleda. Kaebajale on väidetud, et vangla ei võta kaebajat vastu. Kaebaja leiab, et tema väärikust on alandatud, tervist kahjustatud ning kaebaja sõnavabadust on piiratud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt puudub PPA-l süü kaebajale mittevaralise kahju tekitamises, kuna arestimajja sattus kaebaja enda käitumise ja tegude tagajärjel. Vastustaja vastuväidete kohaselt on nad kaebajale nii suuliselt kui kirjalikult korduvalt selgitanud, et Rakvere arestimajas puuduvad tehnilised tingimused Interneti kasutamiseks. Samuti on kaebajale selgitatud, et arestimajal puudub seadusest tulenev kohustus kinnipeetutele tutvustada õigusakte ja neid väljastada. Seega on kõik kaebaja väited väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja sõnavabaduse piiramise kohta paljasõnalised, põhistamata ja tõendamata. Vastustaja väidab, et arestimaja ei saa korraldada kaebaja üleviimist vanglasse, vaid saab seda taotleda. Tõendatud on, et antud juhul on Rakvere arestimaja ka korduvalt taotlenud kaebaja vanglasse paigutamist, kuid vangla ei ole teda vastu võtnud ja alles 06.02.2018 sai arestimaja Viru Vanglalt nõusoleku kaebaja ümberpaigutamiseks vanglasse.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Kaebaja väitel ei saanud ta Rakvere arestimajas olles kasutada Internetti, millega alandati tema väärikust, kahjustati tervist ja piirati sõnavabadust.
5.1.Siseministri 27.09.2011 määrusega nr 21 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ (ASkE) § 31 lg 3 kohaselt võib arestialune ja vahialune kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused. Rakvere arestimajas sellised tingimused puuduvad, mida on kaebajale nii suuliselt kui ka kirjalikult selgitatud. Kuna Rakvere arestimajas selline tehniline võimalus puudub, siis ei saa kaebaja kohtu arvates ka Interneti kasutamist nõuda. Samuti puudub vastustajal seadusest tulenev kohustus arestimajas kinnipeetutele õigusakte tutvustada ja väljastada.
5.2.Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et tema tervis sai oluliselt kahju ja ta on seetõttu nüüd ravimite mõju all, kuna ta ei saanud kasutada Internetti ja tutvuda õigusaktidega, et kaitsta tõhusalt oma õigusi. ASkE § 31 lg 1 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Samuti ei piirata arestimajas ka kirjavahetust ega telefoni kasutamist kaitsjaga, mistõttu oli kaebajal võimalus saata arestimajja käsi- või postipakiga õigusakte.
5.3.Kaebusest ei nähtu, milles kaebaja tervisekahju seisneb või milliseid ravimeid ta seoses Interneti mittekasutamisega peab võtma. Seega ei ole kaebaja kohtu arvates põhistanud ega
tõendanud põhjusliku seose olemasolu riikliku elektroonilise õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registri mittekasutamise ja tervise kahjustamise vahel. Samuti on paljasõnalised, mitteusutavad ja tõendamata kaebaja väited väärikuse alandamise ja sõnavabaduse piiramise kohta.
6.Vale on kaebaja arusaam, et kui PPA ei saanud tagada tema õigusi arestimajas, siis tulnuks tagada tema üleviimine vanglasse.
6.1.ASkE § 15 lg 1 sätestab, et ümberpaigutamine on kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse. ASkE § 16 lg 1 sätestab, et kinnipeetu paigutatakse ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib. Arestimaja saadab e-kirjaga nimekirja isikutest, kelle ümberpaigutamist ta vanglasse taotleb. See toimub päev varem enne plaaneritud etappi. Kui vangla ei ole e-kirjale vastanud samal päeval, siis isikut vanglasse vastu ei võeta.
6.2.Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Seega sõltub ümberpaigutamisele kuuluvate isikute hulk asjaolust kui palju on vangla suuteline neid vastu võtma. Kui vanglas vabu kohti ei ole, pole ka võimalik isikuid sinna toimetada. Käesoleval juhul taotles Rakvere arestimaja korduvalt (19.10.2017, 02.11.2017, 09.11.2017, 28.11.2017, 05.12.2017, 07.12.2017, 30.01.2018 ja 01.02.2018) kaebaja Viru Vanglasse ümberpaigutamist, kuid vangla ei võtnud teda vastu. Alles 06.02.2018 sai Rakvere arestimaja Viru Vanglalt nõusoleku kaebaja ümberpaigutamiseks vanglasse. Vastustaja vestles kaebajaga sellel teemal ning selgitas, et vanglasse vastu võtmise otsustuspädevus lasub vanglal, mitte arestimajal.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.
8.Vangistusseaduse § 41 lg 1 alusel tuleb vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebuses toodud faktide pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et Rakvere arestimajas alandati kaebaja inimväärikust, kahjustati tema tervist või piirati sõnavabadust, järelikult puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et JR kaebus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.